IXDXP
V A B A D E E E S T L A S T E H M L E E N B M
U A i J A : O/ Vaba Eestlan, 135 Tecumsef PEATOIMETAJA: Karl Ara
TOIMETAJA: Hannes 0 ^ POSTIAM)RESS: P.O;BOZ 70, Sto/^
364-7521, talitus
javeeraxy^ TELlimSHINNAB yljas|KK)l^ tas $19. ja v^randaastas $10.50.
ja veerandaastas 116.50. lENNIJPOSTIG temere-maadesset. |K
$34.50 ja veerandaastas $1^
Pebi is l i^ Free Estonian PubUslier, Wd., 135 Tecumseth Torcmto 3 ; O n t / l ^ J 2H2 ^ ^ ^^^^^
Moskva yimuel nMg esindajatele |a abistajatele oku- peeritud Eestis on alati olnud nr- gaks Ja valutavaks kohaks tuhan- dete eesti sdurite, pgenemine Teise maailmasja ajal sakslaste poolele Venemaale viidud eesti': s- Javeksustest ning Eestist mobili- satsiooniga Venemaale . viidust eesti noortest moodustatud laskur- korpusest. eUest ksimusest ei ole tahetud palju avalikult rkida, kuna seda probleemi on propagn- davtetega puhtakskritult vga raske rahva silmade ette maalida. Hoopis kavalam on seda teha taga- ukse vtetega ja kasutada eesti s- durite vitlusteekonnale punase vrvi andmiseks ilukirjandust, mis on palju pain^dlikum ja annab vi- malusi lugejatele mrkmatult sisse sta kommunistlikku propagan- dat.:---;:;;.V:
Ilukirjandust on okupeeritud Ees^ tis juba varem mningatel juhtu- del kasutatud eesti sduri Teise maailmasja vitluste Ja lbie!- muste esile (toomiseks. Ni i Mmus ^Sirbis ja Vasaras*^ Juhan Peegli fragmenta^rium Ma langesin esimesel sjasuvel", mis kirjeldas nndanimetatud 22. territoriaaUas- kui'korpuse sjateekonda 1941. aas- ta suvel ning parteikirjanikelt H . Leberechtilt Ja P. Kuusbergilt on avaldatud teoseid, mis maalivad ranget propagandalni silmas p i dades lugejate silmade ette Eesti lahinguteeknda ning hvituspatal Joriide tegevust Eesti territooriumil vene kttpatsioonivgede lahkumi- sel ja sakslaste sissetungil.
Nd on selle
ke hurjutama ht ltlasestl pisna- hvitseri, kes hutab eestlasi ja ltlasi kommunismi eest vitlema Ja mainib vlejooksikute kohta, et mni lontras vib terve rahva hea nime ra rikkuda, meie kohus on seda jlle au sisse tsta."
Beekinani raamatu kritiseerija Loomings", keegi Naftoli Bassel, tunnistab avameelselt, et ilejook^ ikute probleem riivas tepoolest territoriaalkorpust ja seetttu tu- leb kahetseda, et autor on jtnud kasutamata vimaluse seda nh- tust ksikasjalikumalt analsida. Krtik tahab nha Vladimir Beek- manilt rohkem pshholoogilist ana- liisi ja mitte ainult protokollilisi
hendriikides plaanitsetakse inflatsiooni pidurdamiseks valitsuse Juhiste andmist liindade-palka^
Kodumaalt ksipostiga vlja M n u d ksikirjas kirjeldatakse sunnitlaagrite elutingimusi Ja sealseid sndmusi Ksikirja autor thendab: Sintoodu on muidugi ainult visand Monumen- taalse; pildi sunnltlaagdtest^i^^ suurromaanis GMG arhipelaag" Solzhenltsm."
iNukogude Liit on oma simni- tlagreid alati ' vlismaaiiiha eesit varjanud. K i m i .20. partei- kongressini salati maiha isegi nen- de olemasolu. Sellegipoolest lei-
lhiteateid, et major see; ja see dub Jmlgaliselt andmeid niihsti lks sellel vi teisel peval yaee- iase poolele le. -
Tundub, et krtik nuab kirjani- kult liiga palju Ja isegi sellisel truul parteikirjanikul ngu seda n
laagritjkui fea pendes valitsevate tingimuste .feohta. ksikud- Balti- kumist iprinevad vljasaadetud ja arreteeritud on psenud I4e- de, tea laagritest^on rangele kont-
Mis (puuitub kuriikuulsatesise ne.
Vladunlr BOekman. ei ole;sellisel rollile vaaitamata andmeid salaja mral mjuvat laskemoona ja veenvaid argumente,^ et punaar- meest pgenemise ksimust asjaliselt ja psiihholoogiliselt ana-
Kui ta seda tegema hak- kaks, siis satuks ta paratamatult suurte takistuste ja krgete m- ride ette, kuna siis peaks ta hak- kama ksitama ja kirjeldama ve- nelaste ja nende eestlastest abilis
vlja toodud. K u i 19551957. va- bastaiti laagritot saiksa ja aust^: ejavangid, saadi jietki VJiis- likiku tmdusmaitesvjali. \
Represeerltud jagunesid Jidi- selt teaihte mlima. Vatoista^^ nuikogudevastane ja kontfrevo- luitsiooniline elemmt" ti okastraadi j a vahitomdega
siinnitlagritesse Voifeutas, Ko - imas jm., siis ol i seal itegemist hiiglaslike 8tt)v6tetega, mi (koos- nesid temneist (iminikord roli- kem Jkui sajast) liksiklaagrist,' igahes parituilianit vangi. Igal iaiagripiinkionnai oli oma haldus- keskus. . . '
Tpiliseks niteks o l i Vorku- ta laagripiirkond Kemi-NSV-s, mis asus Uurali mgede jalamil, sadakond ( kilomeetrit
Suvi kestis selle tundravondis vaid 12 ndalat, ftalvel oli kesk- mine huitemperatuur 40 kraadi. Veel 1936 oM Voifeiita vice kla, selle mbruses elasid phjaipiQttru kasvaitavad; nomaadid. Tnape- val on Vorkuta (kmnete tuhan-
tienduseks ilmunud uus romaan Ja sada surma" Vladimir Beek- Man'ilt, miEe kohta Loomingu" arvustuses kinnitatakse, et sellega h tidetud oluline lnk Isamaa- sja-ainelises kirjanduses, kuna selles teoses kirjeldatakse tiendu- seks Juhan Peegli teosele 22. terri- toriaallaskurkorpuse vitlusi ja s- Jateekonda loomulikult Mosk- vast ettedikteeritud vaatevinklist. p,Loomingus" mainitakse Beekma- ni uut teost ksitades, et autoril on vene analoogiliste romaanidega vrreldes tulnud tegemist teha ter ntoriaalliorpi|sega seotud spetsiill liste probleemidega, millede hulgaj eriti dominteib eestlaste. Ja: teiste
.balti rahvustest sdurite desertee- rumine puiiaarmeest ja sakslaste poole iileminek. Vladimir Beekman katsub sellest ksimusest le saa da lihtsa vttega, pannes pgenik-
te hirmutegusid ja terrorit Eestis, vljasaatmisele mratud k- tuhandete inimeste kditamist ja ditatud saadeti kindlatesse piir- arreteerimist, eesti tahide ja kla- taidadese, tois neid sunniti t. de pletamist mng hvituspataljo- 'kolhoosides, Mhastes, kae- nide hvitustd. Phjuseid, miks v ^ ^ ^ s jm. K a nende vabadus ees4ne ei tahtoud Ja ei saanud v i - l i m a l t pratud. hatud punaarmee koosseisiis' vi- delda oli palju Ja need on nvrd kaaluvad, et neid eisuuda pea pea- e prata kski punakirjanik oma
pshholoogiliste targutustega. Kui Vladimir Beekman katsub rhuta-
mbritsetud laagriitesse, Teibd j ete vangide orjat tulemusel muuibunud suureks linnaJks, tohu-
- Kuna 1948 sgiseni peel sun- nitlaagrites poliitvange sega- mini kriminaalkurjategijatega.
Viimastest kui usaldusvrs- mates" vrvati laagripersoaailile abilisi ja kaaslasi. Ehkiki nad laag-
da nende ksikute endiste kodan- "tes ^ i d krvuti. ^ \^ iStata surmale jrgnesid van-
steemis mniagad l i k i armee ohvitseride telist rahvuslikku uhkusetunnet" ja s- jamehe aukoodeksit", kes teadlik kult lksid punaarmee poole le, siis peab ka^'iiksmmn&, e i kir- janikul puuduvad igasugused aru- saamised Ja: teadmised rahvusli- kust uhkusetundest Ja sjamehe aukoodeksist.
Euid selliseid teoseid kirjutatak- se Ja trkitakse praegu Eestis. Need teosed on meldud hest kl- jest Suure Venemaa Ja kommunist-
muudatuBed> paranes vangide kohtlemine, (bergendati lieiide olu- ja ttingimusi. Tuleb siiski arvestada, et tavaliselt kiputakse seda liberaliseerimist le hinda- ma.
Mainitud liberaliseerimine. ilm- nes peamiselt 19531955, rai. tshekistide peataoleiku ajaJ, mis jrgnes Beria \kuikutamisele ja erilaagrite vangide lestusudele. Niteiks ; Ozerlag" vangilaagrites
Liit ja team satel- ldid on vga lhedal lneriikide poolt lubatud laenude: lemmr raie ja mitmel nendest on rasiku- si tagaslmaiksu tingimuste titmi- ^ 1 . i^ommunistlike riikide vlad
ulatuvad kogusum- mas 50 miljardi dollarile.
ostmine lnest on vtoenud, tarna koanmunistlikud nigid vajavad nnekilce dollareid laanuiks lne pankadest, et olla vimelised ikaupade ostmiseks. Poola ja Jugoslaavia vlad on
liku rezhiiml ijnistamiseks J a , , . . . _ .. . listamiseks kuid teisestkmjestka^^^^^^ eesti rahva Ja eesti sduri hurjuta- 1 ^ ^ . ^ ^ ' sooklas^oii miseks' ja mnttaefe : vabalt leiba saada, ei piiratud kir-
javahetust jne. 1960-aastate esi- mesel ipoolel hakkas laagrite rez-^ hiim jlle rangemaks muutuma, eriti tugevnes pshiline terror,
rem ei ode te Nukogude Liidu oma mlestusteraamatus ,,7000 olukord. ; - pBva Siberis'V meenutab Steiner
Edaspidine laenude andmine erilise lugupidamisega oma ee&t- kommunistlikkudele riikidele l- lastest kaasvange, sealhulgas h- nerilkide poolt kaasa tuua te eesti klndlralit (arvatavasti olukorra, kus on raskusi laenatud hgr^^ _summade kttesaamisega. Juba Kaihetsuega tuleb nentida e
arvatakse, et 2 - 3 aasta selle kindrali suimaeelne hoiatus rast tuleb laenude aega pifeen- (Nukogude j i d e htegi ll-
dda, et tagasimaksud vtaiek- kiiija i saa v^tta tsiselt, htegi ' nende lubadust ei tohi uskuda),
.See olukoa!"d teiklcls liiga' vabade, laenuvimaluste andmisega ni i lneriikide valitsuste ki;; ka pankade poolt, mida kommunist- likud riigid kiiresti ra bskaiksid kasutada. Kige seUe juurde on hwdtav mrldda, et .laenud kom- munistlikkudele riikidele on antud
intressimrad. ...Ja
dele Lnes.
h. kivi
tu kivisekombinaadi keskuseks. 1956 allus Vorkuta kivisekombi- naadile 45 '"sunnitlaagrit, hes; neist (nr. 2) moodustasid enamu- se Baltikumist prit naisvangid.
Iga kivisekaevanduse juures asus madai puubarakk 140 kahe- kardise nariga. Naride vahele ji vaid kitsas kik, mbliks oli t i l - luke laud ja too l Alles alates 1950. aastast sai iga vang teki ja lina. Igas.barakis oli kaks vikest- raudahju. Vljakigu aset l^ t i s kaanega vaat [parask". Kll aga leidus igas barakis valjiihl- daja,mlest.touni kella heni - sel kostsid Moskva raadio propa- gandasaated. ' : Ttati kolmes Vahetuses. T- pev kestis ametlikult 8 tundi, millest aga normi titmiseks ei psanud. Tleminevaid vange saatis relvastatud konvoi Tlt tulijad otsiti ka kredaima paka- se puhul vljas seistes hekaupa lbi nad visid Ju rki varas- tada** ja taskus tki stt Mitte- lisaks kaajsa tuua. .
; Pevane toidunorm oM: 60 900 g leiba.
Nei , kes normi ei titnud vi kel- lel oli mingi lissil^aristus kanda. Vis seda alandada 300 grammini. Soojaks toiduks oli vesine supp vi puder. Leivakrvaseks anti soolakala. Rasva sai peamiselt pevallelina, kuid sedagi harva.
Algul pidid vangid oma isikliku riietusega^ toime tulema, hiljem pirttinee vattkuued. Alles aastaid prast Stalini surma hakati vangi dele andma 'ka pesu. Jalatsiteks olid suvel riidest kingad, talvel vildid.
Kuna vangid Niukogude Liidus pole seda vrt, et nmde peale oh/tustehnikat kulutada, siis olid ka tnnetused sagedased. Vor- kutas peeti 110130 tnnetust 2000 vangi kohta kuus ,,normaal- seks''. Sageli klmusid inimesed iunuks. Pgenemiskatsel kehtis ainult .(ks
E r i laagripiiikondades visid elutingimused mingil mral, eri- neda, laias laastus sarnanesid nad aga Vorkuta laagri omadele' Oli kombeks vange sageli hest laagrist teise .mber paigutada. Ilmselt kardeti, et ku i vangid ks. teist lhemalt tundma pivad, hakkavad nad koos plaane sepit- sema.-, " '
: Iselaadi' lisamshtluseks olid omal jai poliitvangide Jaoks organiseerunud tariminaalkurja- tegijad (nn. blatnoid).
Need ,,ri8voliitsi!oni lapse^^ olid juba varasest noorusest peale sattimd 'kuritegevuse teele, nad keeldusid phimtteliselt ausast tst, et selle asemel kaasinimes- te arvel parasifeerida. Omavaihel olid nad hsti organiseeritud. Blatnoid" ja nende jugud "ter- roriseerisid ja ekspluateerisid lejnud vange, vtsid matti nende pakkidelt, xsusid pare- maid rivaid ja esemeid, mnita- sid, peksid j a isegi tapsid. Laagri- vlmud vaatasid nende terrorile enamasti lbi siormede, ,^blatnoi- sid" kartsid valvuridiki. Nende tateutamiseks ei vetud tavaliselt midagi ette.
Stalini ajal ei makstud sunni- llaagrites mingit ttasu. H i l -
jem hakatiMllmaksima, kuid ta - valiselt ainult 2030% vabade tliste tariifIsit. N i i niteiks tee-
Oknpeeritud Eestis ilmus mo dunud aastal mgile uus teos su- pellinna Prnu kohta, mis kannab nimePrnu" Ja milles esitataks rikkalikult pildimaterjali. Kuid pil- dimaterjali krval antakse ka 20- lehekljeline leyaade limia aja- loost milles eriti sumt rhku pandud kommunistliku liikumise selgitamisele ja kirjeldamisele Prnus.
Selles ajaloolises" osas on too- dud huvitav levaade ka Prnu osast 1. detsembri mssu ajal nuig esitatud andmed ei o l i kommunis- tidele eriti meeltlendavad. Maini- taks, et Prnu oli ainiike keskus Eestis, kus vljaastumine pidi toi- muma heaegselt Tallinnaga. Rel- vastatud lestijisu valmistas seal ette Eestimaa Kommunistliku Par- tei Prnumaa illegaalne komitee, mille eesotsas oli tuntud kohalik kommunist Jaan Rea. Teda abista- sid Jaan Ja Riina Rausk, J . Lemp- ke, J . Jaagor, A. Luuberg, S. Kiri - kal, . Etson, M . Soomann, M. Thahalfeldt, A. Henning, L . K- sel, V. Siimann, V. Vestmann J.I. Aktvselt vtsid lestusu etteval- mistamisest osa ka Prnumaa Ametihingute Kesknukogu noor- tekomisjon Ja SpordiseltsiEdasi" liikmed eesotsas V. Aridreseniga.
29. novembrl toimus vitlussa- kade Juhtide nupidamine, kus kinnitati iilestusu plaan. l . det- sembril kaval^seti vallutada 6. Jala- vergemiedi pperoodu kasarmud, politseijaoskond Ja linnavalitsus, seejrel 6. jalavergemendi tei- sed ri^odud lestusnute poole iile tuua ning iiineda TaUimiast saa- buvate vitlusslkadega. Selleks suureks mssuoperatsiponilfs Joode- ti luua 100200 meheline relvasta- tud vitlussalk, kes pidi 30. no- vembri htul seitsmesse punkti ko-
Plaan oli ilus, kuid kogu asi kus hoopis haledalt vlja. Ni i ko- gunes ettenhtud ajaks revolutsioo- ni tegema ainidt 40 meest. Ot^us- tati muuta vitlusplaani Ja tuua kigepealt punased** roodud les- tusnute poole Ja alles siis isoleeri- da pperood Ja vallutada politsei- jaoskond ja linnavalitsus. Kuid seegi ei nnestunud, konstateerib kommunisttik ajaloolane kurvalt. SJaveroodttdeni Judmiseks tull letada Prnu Jgi, kuid paatide hankimiseks kulus palju aega. Hommikul prast valgenemist teh- ti hoopis-tkis vga argpkslik ot^ sus ja otsustati putkata Niidu met- sa ootama sndmuste arengut Tal- linnas. Mssumehed nabiti hiljem politseivimude pplt kik kinni Ja Prnu kommiu\istide suure re- volutsiooniline vitlus suri Niidis metsas psaste vahel pssipaugu- ta vaikselt surma.
Kommunistlik ajakirjandus ja kirjandus on alati ndnud I.
his keskmise ikvalifikatsiooniga vang^ektk 1950. aastate kesk- paiku kuus vlja 270 ttimdi (sellest 50 ltundi, mille eest ei makstud lisatasu, ja 20 preemia- tundi eesikujuliku t eest). Ki- ge selle eest arvestati talle t t^a- sufcs 396 rubla 90 kopika (refor- mieelses vringus). Nimetatud summast arvati maha: toidu eest 114 rbl 70 koip., riidekuluna 62 rbl '50 kop., maksudena 30 rbl. lejnu eest vis t^a laagrikibs- kist osta mningaid produkte (vid, margariini jms.). iKa sunni- tlised pidid vabataMlikuit" ostni riigilaenu oblikatsioone.
Sanitaartingimused laagrites olid masendavad.' Pidevast al- toitlu&elst nrgestatud inimeste hulgas levisid nakkushaigused (tfus jt.), levis laialt k a tuber- kuloos.' E r i t i polaarprkondades andis end tugevasti tunda aviita- minos. Selle:
sembri lestusu kujutada heroi- lise ttava rahva lestusuna, kuid Prnu 40-mehelise revclut- siooniarmee"halenaljakas pagemi- ne Niidu metsa otsustaval hetke! nitab kuivrd nrkadele alustele oli kommunistlik liikumine raj
m. 3)
Kuigi Nmakogude Liidus ksi-
tatakse %$reike sabotaasiakti- dena, mil l^ eest rangelt karis- tatakse, |>iiM e^s laagrites sii^^^ mitmeid ulatuslikke streike.
Vangidel polnud j u kaotada mi- dagi peale elu, j a sellegi vitus vis prast aastatepikkust lootu- setut piinlemist nida vga thi- ne.. :.: .
Suuremad rahiutused puhkesid 1953>' Norskis, kus t enamikes laagrites seisis ligi 100 peva, sa- muti Vorkutas ja Dzeslikazgaa- nis (Kasahstanis). Isegi kohale- toodud sjaveksustel oli palju tegeniist spontaansete, aga raud- se eiesedistsipliiniga lbi /lestsude lmmataimisega. Strei- gid ja lestusud suruti kll ve- riselt maha, kuid hende tulemu- seks olid teatavad kergendsed, samuti kige elementaarsemate inimiguste tunnustamine. Regu- leeriti t ja palganorme, vimal- dati senisest tihedamat .Id tust kodustega. Prast Norilsk! ja Vodikuta trag;diaid olid vi- mud sunnitud tavakohaselt par tuoihaid^' otsima. Rida NVD ohvitsere toodi koihtu ette ja las- t i maha, nende l|ulgas ka Norils M laagrivalitsuse-leni k i n d i ^ ^ Jor Smirnov.
Nr. 75
s m
fatui^^ edasipw
(Algus lk.
Eestis ning alles 16 1940. aasta suvel nnes Diistide klikU punaari Eestis vimu le vttj
Liinemaailma saadel ajaldijanikel on pealt misc veel ks thtis nad peavad N. Ldi oma artiklites pideval^ sntama, kuivrd vilets elu kapitalistlikkudeis le eesmrgi saavutamis se vlja teatud tcemadj takse les mningad mis eksisteerivad j)| igas liiskonnas ja mai mral koninuij kui kapitalistiikes riikij
sja tuli Pravda" deht Brsselis J . Jasn^ de ajakirjanduses lugej! teemaga, kirjeldadesj tliste olukorda Lj See on sidantlhestavl mehe rsetest maad<| niast, Portugalist, Krccj jalt Europa tstusriil dud tlistest, keda konjunktuuri ajal. Vri daja mainib, et kapitalil nopod kasutasid sedal tieKavaks rikastumil saab oUa neile tulusani mujal les kasvanud o( biilse tju eksplualeeil sib Jasnev dcmagoogi]| vlistades ja kinnitab, vat krgkonjunktuuri p( da ja nendest tlistest] kiiresi lahti saada ja maale tagasi saata.
Jb et kogu oma loole I remat kaalu anda, tsitel d a " mees V. I. Leninii ajal olevat kirjutanud] rmine puudus sni oma kodukoha maha . minema vistu tundnial sU. Sellega tahab Jasn da, et paljudes lncrii| seb majanduslik kitsiki elavad inimesed n sui
- minema rikkamatesse likult arenenud riiki^esj tada oma tjuga sei tureid-kapitaliste.
Pravda" korrespon( satub vga libedale ji^ hakkab Lenini omaaegsi tega inimeste hest r| rndamist phjendama| kerkib paratamatult ks