Nr. 75
Id Eestis ilmus m- ingile uus teos su- lU kohta, mis ['* ja milles esitataks Idimaterjali. Kuid pi i- tonrl antakse ka 20-
iilevaade linna aja- I eriti suurt rhku on
lunistlik lknniise j Mrjeidamisele
loolises" osas on too- levaade k Prnu ibri mssu ajal ning
le ei ole kommunis- ^Itlendavad. Maini-
lu oli ainnke keskus ^Ijaastumiue pidi toi- selt TaHinnaga. Rel- Itusu valmistas seaS
Kommimistlikn Par- legaaine komitee^
Is oli tuntiid kohalik lan Rea. Teda abista- [lina Rausk, J ; Lemp-
. Luuberg, S. E i r i - ,^ M . Spomann, M. i . Henning, L. K- I, V. Vestmann j.t.
5 id lestusu etteval- |osa ka Prnumaa
Kesknukogu noor- I Spordiseltsi Edai" las V. fil toimus vitlussa-
nupidaminei kus tusu plaan. 1. det- ^eti vallutada 6. jala- jpperoodu kasarmu, (d ja linnavalitsus, lavergemendi tei- jstusnute poole le ieda Talliiinast saa- ssalkadega. Selleks
loperatsiooniks loode- lO meheline relvasta-
kes pidi 30. no- Jeitsmese punkti ko-
5, kuid kogu asi kukV Ledalt vlja. N i i ko- ld ajaks revolatsio-
lolt 40 m ^ t . tsus- iitlusplaani Ja tuua inased" roodud les ja aHes siis isoleei I-
ja I vallutada politsei- linnavalitsus. Kuid jtunud, konstateerib ajaloolane kurvalt,
jni judmiseks tuis jgii kuid paatidis
|kulus palju aega. ist valgenemist te!2= vga argpkslik ot-
ji putkata Niidu met- |dmuste arengut Tal-
lehed nabiti hiljem poolt iki^ kim
Imunistide suure re- vitlus suri Niidu
te vahel pssipaugu- ima.-. .- '. . .
ajakirjandus ja lati pdnud 1. det- isu ^kujutada heroi- |rahva lestusuna, lO-mehelise revciut- f lenaljakas pagsmi- Fa otsustaval hetkd
rirkadeie alustele |ik lkumine rajatud)
(Jrg Ihk. 3)
iike sabotaa^aka- leest rangelt fctri&- [kes: laagrites sMskS (tuslikke streike. ud j n ka)itada mi - -
j a sellegi vrtiUB >tatepiZdcust locM-
it nida vaga tlii-
[ahiitiised pxihikjesid kus t esnaanikes l ig i 100 peva, sap
ja Dzeshkazgaa^ |nis). Isegi kohale-
rigustel o l i palju baaiisete, aga rai id- :lniga lbi v i idud inateimisega. Strei- fud s iuTLti M i i l ve- taid nende tillemu- [avad kergendused,
elementaarsemate innustamine. Regu- palganorme, vimal- iiedamat kirjavalje-
|a; Prast N o r i l ^ lagdiaid o l id vi-
tavatohaselt par toa/ R ida ^ ^^ ^^ OT
feobtu ette j a las-: i i i i lgas k a Npri ls-
ise lem kindralma^
Nr. 75 B E E S T M N E neljaipeval, 12. cikitoobril 12>78 - Thursday, Octobx-12,1070 Lk. S
14 ja 13. okt. on valvearstiks . T. Kuutan, teL 151-6141.
2 1 . J a v 2 2 . okt. om valvearstiks dr. M..Leesment, M . i 481-6834.
Tde annetus ja prandus EESTI KUNSTIDE KESKUSEUE
S8 on teie tispanus eest! Mtuur i arengule Ja
Laenu vajaduse korral kasutage Toronto Eesti hispanga madalaid! laennintresslmarasid.
% Intressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud oniahtise^.
Personaallaenud on laenuvtja surma vi Jdava tvimetus pihul kindtastatud
tJHENDUESjO^
23 WE8TM0RE Dr., Suita 21 O l i M9V 3Y7
Tei. 745-4622
Rootsis peetud Eesti petajate ja nortejuhtide kursusest osavo Nmm (Gteborg),.lvi Erendi' ( holm), Katrin- Klaassen^^C^^^ Henno Kirlkme (Stkholm) Ja vad (vasakult): Juta Nmme (Gtebffg). Maria AUik
Ema Klenmier (Stok- Sulg (Spnga). Seisar
Sikk (Trngsund), Evi Lepik (Lindome), Johan IJngerson 7Eskilstujia), Helnai EUer (StoKhohn), August Liiv (Norr- kpiBg), Edith Kotka^Nym (M ja Helner Erendi (Helingborg). (Foto: Silvi, Silvte)
Nukogude ldhariduslik keskkool tuleb sisuliselt mber kor- raldada nnda, et see esmajoones amiaksrahvam ge moraali ja tvllumiis^a kvalifitseeritud too^^^^ toojudm. NSV Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee ja vaUtsuse m- ruses ,,ldhariduslike keskkooUde pilaste petamise ja kas- vatamise tiustamisest" r - ja selle selgitamises tuuakse ette jrg- Msed motvid, mis nuavad ppet mberkorraldamist:
.Eestis ning-^ alles: 16 aastat hiljem, 1940. aasta suvel nnestus kommu- nistide kl iki l punajarmee toetusel Eestis vimu iile; vtta;
' STOKHOLM (EPL ) Stokholmi Eesti Maja .elanikud ehmusid tugevasti l vastu 2 0 . septem- brit, M i krvalasuvas hoones kki te^ ^^ ^^ ^ j a paanika. Nagu hiljem selgus/on WaHing^ ^^ ^ tan nr. 30 asuVs hoone alumise! korrusel tegutsevasse klubisse, mis osutub illegaalseks mngu- Mubiks, heidetud siiiitepomm,3iB!
seal rf ks filatelistlik f irma, ku - na lpiiifes ruumid riti m^ klubi poolt. Ruumide peal on elu-
. , , . . .korter id ja ks koaitor/kiihul^ ^ ^ ^ ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ ja a&ende ulatusid leegid.
Tuletrje kablis kiilaest! seitsme
Lnemaailma saadetud N . Li idu ajakirjanikel ^ n peale spioneerir mise vee! ks thtis lesanne nad peavad N. Ldu lugejatele oma artiklites pidevalt alla kriip- sutama, kuivrd i vilets on inimeste el kapitalistlikkudes riikides. Sel- le eesmrgi saavutamiseks valitak- se vlja teatud teemad ning puhu- lakse les mningad vrnhted, mis eksisteerivad paratamatult igas hiskonnas ja palju suure- mal mral kommunistlikkudes kui kapitalistlikes riikides.
sja tu l i ,,Pravda" korrespon- dent Brsselis J . Jasnev nukogu- de a; i^Qma$&, Ml* jeldades vlismaa tliste olukorda Lne-Euroopas gee on sdantlhestav lugu Vahe-j mehe rsetest maadest Hispaa- niast, Portttgalist; K(reekast ja mu- jalt Europa tstusriikidesse too- dud tlistesty keda vajati krg- konjunktumi ajal. Pravda" esin- daja mainib, et kapitalistlikud mo- nopolid kasutasid seda vimalust tiendavaks rikastumiseks. Mis saab olla neile tulusam kui kusagil mujal^les kasvanud pdaya ja mo- biilse tju ekspluateerimine? k- sib Jasnev ^eniagbogiselt sulge vlistades ja kinnitab, et nd ole-
' vat krgkonjunktuuri jer iood m- da Ja nendest tlistest katsutakse kresi lahti saada Ja nad kodu-
. .maale tagasi saata. J a et kogu oma loole veelgi suu-
remat kaalu anda, tsiteerib d a " mees y . L Lenmit, kes ajal olevat k j^utanud, et atmdt rmine puudus suWib inlBaes! oma kodukoha . maha jtma niiig minema vastu tundmatusele vr- sil. Sellega tahab Ja^neV kinnita^ da, et paljudes lneriikides valit- seb majanduslik kitsikus n ing seal elavad inimesed on sunnitud tle minema rikkamatesse ja tstus- likult arenenud riikidesse, et rikas- tada oma tjuga sealseid ts- tureid-kapitaliste. i
Pravda" korrespondent Jasnev satub vaga libedale Jle kui ta hakkab Lenini omaaegsete teooria- tega inimeste hest riigist rndamist phjendama. Sel kerkib paratamatult ksimus kik inimesed tahavad pgeneda kommunistlikkudest riikidest nmg diktaatorlikud kommunistlikud rezhiimid on sunnitud muutma oma riigid I suurteks vanglateks ning kindlustama oma piirid mii- nivljadega ja okastraataedadegaj et takistada inimeste massilist p- genemist vabass^
' K lub is olevad inimesed sstsid ainsa uikse poole, mis o l i tulekol- de poolel j said tulest vigastusi. K o l m nendesit ol id n i i raskete vi- gastustega, et neid tu l i ki iresti toimeitada lhedalasuyasse Sab-
I batsbergi haiglasse, kus nendest kaks edasi toimeitati Karo l inska pletushaavade eriosaikonda.
K u i palju inimesi viibis mngE- lokaalis, et ole teada.
; Atentaat toimus sel ike l l . 3. Lokaalides o l i veel hi l jut i nib- liri, mis vlja kolis, siis katset^is
autoga kohale, samuti politseiau- tod. Tuietrjel nnestus tule le- vikule pri panna, tkid fassaadil j a hooviseinal on naha tule tee lespoole selgelt j a lemiste kor- ruste korteritesse tungis suitsu. ks suitsust kahjustatud vanem naine toimetati
KesJdiaridus on nuud uue konstitutsiooniga kohustuslikulss tehtud ja tnapeva iteaduslik- tehnirie areng, n tstuses k u i pOlumajanduses, iiJuab kvalifit- seeritud tjudu. !
nneks ei olnud sel tuult, mistttu Eesti Maja et otsesesse
rkasime muidugi j a olime mures, jutustab Eest i Maja ma- jandusjuhataja Kers t i Ustav, kel- l e perefcond elab Eest i Majas. A l - les k u i tuletrje aistus tegevusse, tundus nagu (kindlamana. B/ngit paiilk ei kostnud, iiikasin krval- hoone hoovil ikki tkikinud in i - meste (paanilistesft 'hltest. ,
Miks stepomm visati, et ole veel selgunud. On vimalik, t tegemist on mnguiklubide kon- kurendiga, mis k a varem oi i m- nenud sabotaazhides. Alles paari ndala eesti o l i iklubi (kirjakasti pandud paberit j a siis sdatud, mida nnestus iklubi klalistel en- di l kustutada.
Kuuldavasti on klubis mngi- tud krgetele summadele.
Ruumid olid aga spartalikult lihtsad ja klaliste hulgas, nagu mdaminejad mulje on saanud, rohikelt sisserndajaid-vlismaa^ lasi. . . \.
Mrus kuulutati vlja mdunud aastavahetusel ja sestsaadik on seda selgitatud J propageeritud ning selle ra- kendanseks samme astutud k a Eestis,
Rahvamajanduse plaanide jr- gi vivad krgemaisse ppeasia- tusisse astuda ainu 1921% keskkoolide lpetamiSst,
lejnud, s,t. valdav: enamus, peab tle minema. Selleiks peab kool hea ettvalmlstuse andma.
Uus mrus, pikik j a snaderoh- ke, nuab m i i . ^ lastesvanemate mberkasvatamist" nnda, et nad loobuskid mttest nagu avaks keskharidus nende lastele fl>ee krgema hariduse juurde vi ,,puhtamale tle".
sest see on hine kogu N. Ldu jaoks. Teostamisega on kiire, sellega alustamist nutakse juba tnavu
jad on ernie tulekahju tnay! tramud gruppi noormehi.
; 'STOKHOLM (EPL ) Vljaspool kodumaad: tegutsevas Eesti Ap. igeusu Mrikus tegutseb praegu 15 koguiustj mis on hajutatud laial i mitmetele mandritele. K i r ik kuulub Konstan^^ patriar- hati Ja patriarhi poolt on mratud selle vaimulikuks hooldajaks Skandinaavia metropoltPavlos, kuna kirikut tegelikult juhib Stok- holmis asuv sinoC mille esimeheks on StokhMi koguduse vaimu- lik preester Nikolai Suursi' ' V ;' ^ ^ :
Sinodi esimees naasis sja pi- kalt reisilt kaugena koguduse juurde, milliseks on Austraalia ees- t i ap. ig.-kogudus. Nagu Nikolai SuUrst Eesti Pevalehele" t- leb, toimus reis sealse koguduse kutsel j eesmrgiks oli n i i vaimu- I l ik teenimine kui ka koguduse, vai- mulikuprobleemi lahendamine.
Austraalia koguduse viimane vaimulik D. Juurma, kes oli kogu- duse asutajaks, sur i juba aastal 1959 j prast seda ei ole Icogudu- sel nnestunud lahendada vaimuli- ku probleemi, ku idas sus kogudus saab funktsioneerida, ksime Niko- lai Suursdilt, kes vastab:
Kogudus on hoidnud end koos n koguduse organite valimisega kui ka pidevate' kokkutulekutega igas k u u S j kus m.h. kuulatakse ju- malateenistusi helindilt.
Helinte on vahendanud teiste maade kogudused, kus jumala-
teenistused . selt..: - '
N i i on Hnte saadud Rootsist, kuid ka kohapeal on vaimulike klastus- te ajal tehtud helilesvtteid, nit. 1976 lempreester Martin Juhkami klastusreisi ajal. Helilesvtteid on muide ka viimase eesti piiskopi Jri jumalateenistustest.
Aga loomulikult on see kik h- daabinu, kuna kogudus vajab ju ka aktiivset teennlst ja kna Austraalias ei ole ortpdoksvaim- iikke, siis on tulnud nit. matuste, laujatuste, ristimiste jne. puhul ka-
le ! n vimaldus saada ortodoks- set matust:
' Kuna kadunu oli . aktvne Aust-: raalia liberaalses erakonnas, vii- bisid matusel k Austraalia prae- guse liberaalide valitsuse essnda-
Mdunud ndala teisipeva htul ksitles T V saatejaama ka- nal 5 reporter agr. Oskar Poomi, kes omab Ulster Parkis, N . Y. far- mi , kus ifcasvavad unapuud, mis vajavad saagist koristamist. Far- midesse tuuakse ttajaid Puer- torkst rgi summadega. K u i unafeoristaja j b tle saagi koristamisaja lpuni, maksab rei- siraha farmer, lheb ta tlt enne ra, ei lange ku lu farmere. O. Poom tles vga tagasihoidliloilt j a kedagi. rvamaita, t need t- tajad ei ole kasutatavad. Nad ei julge pika redeliga minna puu ot- sa untele jrele ega suuda kanda ka 40-naelast (korvi. Eestlastele, kes tga harjunud, tleb see, et tahetakse saada pall^a ainult ker- ge tga vi elada riiklikul toetu- :sel.-- '
KIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS
853-7816
Lne-Saksamaa ajaikiri Quiok" kirjutajb, et lnemaail- m a dhtliloimaiks punktiks on Sau-, d i Araabia. tJhe CIA juhtiva ametniku hinnagul puhlceb tjhendrkide j a N, Vene; vahei sda, ifcui N. Vene onestustege- vusega juab n kaugele, et Sa^u- di\ Araabia senine rgikordvari- -seb.' ,
Saudi Araabia jboodab praegu 430 miljonit tonni li aastas j a sinna on investeeritud Ica amee- r ika kapitale. N. Vene soovib j u - ba; ammu seda liala oma vimu-, prkonda saada, olles asunud se- da prama lunast ija lnest. Vene agentide tkestamiseiks on CIA meeste arvu Saudi raabias tstetud moOO-le. i
ja jrelhet tlev parlamendnii- ge Lerryn Mutton tles, et temale isiklikult uudne matiisetalitus jt- tis talle sgava elamuse.
Kas on vnalusi vaimuliku leidmiseks Austraaliale?
Sinod on olnud ja samuti ko- gudusel lbirkimisi preester Vla- dimir Hiiesaluga San Franciscos, kes tegelikult on kohale valitudki juba koguduse tiskogu poolt. Nd oleneb kik preestri vima- iustest Sydneysse asuda, kus talle muide Thirlmeres on kortergi re- serveeritud.
N ss on aastat ootama.
$18. $ t.
E I R I P O S T I G
maailma. Osalt on see pgenemise tung tingitud rmisest puudusest, nagu seda kinnitas Lenii i , M i d teisest kiiljest ka Inimiguste surumisest ja vabaduse sest Pravda" korrespondent Jas- nev saaks sellel teemal kirjuta^ des hea artikli, mis vastaks palju rohkem tsioludele M t ^ ^ ^ a kee- .sutada luteri naberkogudse vai- ramised Ja vnamised vlismaa ir/^^ouuim^ ^ i^
tliste muliku abi. Minu kohaloleku ajal
Lne- suri ortodokskirni tegelane ja end. Tartu lempreestri Aleksah-
AMI lder Laari::ttar Nadezha Laar, kel-
s pidanud 19 Selle aja jooksul
on vastu vetud kolm vaimulikku lailastust teistelt mandritelt. 1973 kjs seal praost ergius Sahion USA-st, kelle praostkonda Austraa- lia kuulub, 1976 lempreester Mar- tin Juhkam Stokholmist ja nd sinodi esimees ise. Koguduse ener- giline juhatus on suutnud aga ko- gudust sejUe pika aja, joolvsul koos hoida. Esmieheks. oh Paul Knmel, abiesneheks Tamara Suur ja sek- retriks Silvia Salasoo.
Svia Salasoo oh eriti aktiivne j a tema on kaasaaitajaks ka juma- lateenisistel.
; Hiljuti loodud oikumeenilises ko- gus, kus ttavad krvuti angli- kaanid, katoliiklased, luterlased
l , on ta eesti
kiriku es preester^Suurst. \.
See kogu korraldab. jrjekorras liikmesuskude riituse jrele juma- lateenistusi, mis jrele diskuteeri- taks vastavat usku ja selle kom- beid. ! ,
Jutt lheb laulukoorile, sest or- todcksjumalateenistuses on sellel tsentraahie koht. Kuuleme llatu- seks, et Austraalias laulis 20:lk- meline lauhikoor:
Ku i smna itsin, olin mures just. koori prast. Seal olin llatu- nud, kui tli kohale arvukas ja hstilaulev koor. Selgus, et hUjuti surnud naisarst Perendi ott selle loonud ja laulud selgeks petanud. Nd juhivad seda Leonid Rampe ja Elmar Saarepere.
Kooris laulavad ka luteriusuUsed lauljad, ldse on lbisaamine hea. Pidasin jumalateenistuse Sydneys muide koos kohaliku luteri petaja Elmar lvistikuga, millele jrgnes hine koosvbnine, kus rkisid! elustoctsis. v
Nikolai Suurst pidas jumala- teenistusi peal Sydney veel Ade- laides ja pealinnas Canberras. Na- gu ta kuinlteb, o l i ldmulje eest- laste elust hea, eriti aga sellest tugevast kokkuhoiust, mlega Aust- raalia kogudus on judnud oma 25-nda aastapevani -
;53. $30.-
' LENNUPOSTIGA lemere-maaiesse:, Asstas $69,, poolaastas $34^0, veerandaastas 118.--
Aadressi muudatus 40 eenti. tJksiknumbri hindl 40 eena.
. Eaisada aadressidele palume lMda .JPOSTL COBE** 1. ; SA aadressidel ZIP CODE" :
Pangatshekk vi posti rahakaart AiMele.
Pahm mulle saata