Rootsis, ngelholmi tianimud rootsi meistrivoisitlustel allveeori- enteerumises olid .Grissfehaniiii- suikeldaoad j^lle eduikad ja mees- koimavistluses saavxtasid, nii kuld- feii ka iibeme^ali. Ka see- kord oli meistritiitli saavutajaks kuidmedaiimeheks esimeses kaiie- mehelises meesikoimas Grissle- bamni tuisifcryaama feing, eestlane S^in Krik, kes vaatamat^ ^ 60- nda eluaasta letamisele jtkab aveesporti. Tema meistripartner me Broiin on koguni 69-aaista- m. Ometi tuli ta Indivicluaalselt
Gnssleiiamni jhbemedalipaar Jan Erik Mattsson ja Tpr- bjiin Eriiksson on iiende krval ;,vednoored" esim^e 30, teine 24 aastat vana. Had: olid finisihis 12 minutit prast ,,vaniMieid".
Ailveeorienteerumine on^ roh- kem olmev orienteerumisosku- sest koi ujumise kiirusest. Ja just orienteerumises kompassi ja kaardiga on KrikBroliri le- tamatud senini. Nendest on Kaa- rik juba seitsmendat korda rootsi .meistriks;-
Vistlusteel vee tuleb wistle- Jail oma kohalkitiiit mrkida viies nelja meetri sgavuses asu- vas kontrollpunkitis. Nende leid- mist itaskendab halb nhtavus ja merepiya maastikus*v- pide- punMide puudumine. Kui aikva- iangist tuseb' orienteerumisek; veapinnaile. liata^ karistuseks ta vistlusajale 10 minutit.
ja kolmas eestlanna S. iTgi 3790 p. Eesti naiskonda kuulus veel T. Tamm. Viduka naiskonna punk- tide koguarv i 11.691 rootslaste 11.495 vastu.
Juunioride kmnevistluses said Eesti sportlased M.Kasearu ja H.Sildal kaksikvidu, vastavalt punktidega 7491 ja 6935. Rootslane K.Nilsson tuli punktidega 65121^ mhdaks. Eesti meeskond sai punkte 20.829 Rootsi IsM vastu.
Tiskasvanute tuli esimeseks H; Sildoja 7566 punk- tiga, telnia rootslane K. Riggberger 7526 p. jahnasrm^ hell 7348 p. Meeskonnavidu said rootslased 29.269 punktiga eestlaste 29.264
Prnui&aal, Vistes peetud ame- tihingute spordivistlustel millest vttis osa kuni 400 sportlast,-Mid vitjaiks Taii;u sportlased, teiseks Tallinna ja kohnandaks Narva
,22. sept, algas Tashkendis N. Lii^ du ulatusega koolinoorte sparta- kiaad, mille finaalvoistlusest vt- tis osa ligi 10.000 sportlast mitme- sugustest N. Ludu osadest. Esime- ne vistluspev ti Eesti koondi- sele esiiese kuldniedali. Selle vi- tis ttarlaste klassis Silva Oja 100 m tkkejooksus ajaga 14,05. Eesti vrkpallimeeskond judis viduga 3:1 Leningradi le finaali.
; Meksis Raimit, Eduaj- vii^ askeetlikud, Icelle juures rait GNOTS FSR]\(njS. [mom kontrastn deita avaldab
; Translated from Estonian H^ ^ peituva sensuaalsuse ja toob Henry Lyman/ The Ellzabefti esi^ e^^ W kunstis agiteemva Fress, 1978.49 lk. sisemise elu. Vljaspoolne tde
, , , J M ' . iselooni on inteleiktuaalne ja
arm erti torn taijmdusega t- e^s im, et 4gi m, peagu oniJc- - " ^ f ^ ^ ' l ^ . ' ' ^ * rosfcoopii joon omab dramaa-
prodiMsapomde to^ gavust ongi Bamit onrn l ^ t e tmamBamt usJd featemud mesti loovdt rjeld^
baiuiab feahi -jsbrn eriilmeliste A . RannitU on mitu inglise ked- ? ^ a S f t ^ n W "^H^ *5Mat. Selles A a t e lei. universaa^lt SBS ,Raimit, M e Henry Lyman, fcelSe Blobmin- f f g u s ^ i ^ uuteks pee.
M_Bamrti Wnrnto teoste inspi-U^poiejatsmudM edasi Ja mioom valminud Matustele r a ^ d vomie ja riimi hlmavad M vd kotoandilm omaira, -kuid on Ranniii koric- vamitet W,^touad amm: Leetse raatte samavatolt inglise v^d .snalise tota kujptairte. feWe kandnud. Eriti tuseb esi tilistele me!stnteostete.: ,^ t t e meis-
us viiisifcogu ja kunsitikollefat- terlikteus, kus m omab originaali sioon on vlimuiselt fcMl lihtne, lvuse ja tagevuse. Tteis jb aga mateetes. SeUe triikildnsel alles A. Ranniti graUises|: v o ^ on taretsetud Me Mrjastamis^ ja selgusest inspireeri-
^_ staiadardi minnes ja viks elda, Uud luiuleolemus: meeskonna Meeste hulgas vist-1^ ^^ Raamatu eessnas Norman les 8000 m jooksus kaasa ka Enn P^"^'^ eestlastel kunagi on - Holmes Pearson arniab lhid Sellifc, tulles esikohale ajaga j ""r"** iP^ ^er Ja trkipilt on eestlust ja eesti kunsti tutvustava
hamoonilises tasakaalus ning aluSe, miisel V pinnad kik selline, mis itaalia toalile kunstnikuna Eduard Wiiralt M. Martersteigfle MI andnud (18981954) ja Aleksis Ram maailmakuulsuse. Raamatust on (1914), kes mlemad on saavuta- vlja jetud Moimatsiooo kunst- nd internatsionaalse tamustu- nikust, ning seBe on A. Rannit Ue, mlemad eksperimentealsed, lisanud laJitiSte leihitedfina", mis ijs graafilises tetadkas, teine ta on kirjutanud oma eihisikekir- kvantitatiivses luules, uiks snade, jaga ja andnud ^ seele nimeks teine joonte abeamik.
8-1 I M M kujutab te Wura-L ^^.^^ lbimurre inglise tist kui .kunstnikust, aga ka ini- ^^tuurimaailma vga ngusa v&- mesest,; tem^ noo^^^ raamatuna ' ja krg- gutest jatoha^maanm l ^ K ^ ^ ^ ^ ^ ^ elu taustal. Ta anauusib suure pbjalikikusega /Wralti tehnilist
taustal, teisel mbrikul on ^ Eeti arengut ja tlaadi ning kujune- sini-must-valgelitaustal, Sydney ta enese, aga ka tema ooperimaja prjooned. mbrikul fooniinguiise maaEma pshhises on pealkiri: Eesti Margin ngemises. - / Sydneys 28. dets. 1978. Estonian Kuna teoses on ikuus repro- Stamp Exposition in Sydney, j duktsiooni (lisaks esmaikordselt
mbrike autoreiks on Sydney 1 leedulase Vytantas Kasihuba suri- kaiks nooremaplve ikimsitiarras-1 masiki ireproduktsioon), siis Ran- tajat Sulev Kalame ja Olev Mus-1 niit: ianali^ sib just neid graafiiisi
tid ja nende teimilist ttlust. Rannit leiab, et Wiiralti loodud isikud on vga sageli.spirituaal-l
24.14,4.
ylm Tdrant^s 7. s^tembrii phitsesid Toron:
tos oma ikxfldplnm Karl aa Hele- ne (Saar. Mlemad oh sndinud SaajTniaal Klhelkomia vallas Undva ikla^ s. Karl Saar tegutses kalurina ja meremeihena, kuna abikaasa hoolitses majapidamise eest. Ne isindds abielust 3 ipoe- ga Eimar, Arno ja Ants ja ks ttar Lehte, kes jkik on abielus. Peale selle on neH veel 14 lapse- last ja 3 lapselapselast.
Thtpeva puhuks korraldajtud htusgist ,,Boy ori Dolfin" ho-
tellis vtsid osa lapsed perekon- dadega; lapselapsed ja lhemiad omaksed.
Aastal 1944 -pgenesid Kaxl ja: Helen Saar'Rootsi, kust aastal 1951 siirduti Kanadasse. Elama asuti Ontario teraselinna Sawlt Ste. Mariesse. HEjem asus pere- kond Torontosse ikus nad tnase- ni elavad. Juubilari paari nnit- lesid nnesoovi telegrammidega kuninganna esindaja Kanadas, Kanada peptunister ja kohalik
Kesoleva aasta lpul Austraa- lias toimuvate X Eesti Pevade raames korraldab Sydney Eesti Margiring kolmepevase margi- nituse. ^
Marginituse puhul ilmub vas- tav mlestusmbrik kahes ngu- sas erivljaandes, neist ks ka- hevrvitrkis. Joonised mbrikel kujutavad hel juhul Tallinna si- luetti Sydney ikulsa sadamasilla HANNES OJA
Neljavrvi-trkis
peeti IX Rootsi' Ja Ees- ti koondise vaheline vistlus ker- gejutiki| mitmevistluses. Naiste viievistluses sai esikoha Ellen Klvand 4149 punktiga, teiseks ji rootslanna K. Tannanderi 4061 p.
$4.
mbrioid tulevad mgile ai- nult paarikaupa (ks kummastki vljaandest) ja paari hinnaks on 60 centi austraalia vringus. Postiga tellides lisandub : saate- kulu. mbrikke on vimailik osta ja tellida juba oktoobrikuust ala- tes. Nituse ajal varustatajkse mbrikud nituse eritempliga, mille eest ei ole lisamaksu.
Marginitus on avatud 27.-29. dets. 1978 Sydney Eesti Maja klu- biruumis ja samal ajal on seal
vimalik mbrikke osta, kunip- ratud trkiarvust jtkub.
Tellimisi vib saata ja lhemat iniormajtsiooni postisaatekuiude ja muus osas saada aadressil: Sydney Eesti Margiring, P, 0. Box 147, Darlinghurst, NSW 2010j Austraalia.
Kaartide mtkava 1: Mgil >,Vaba-Eestlase" talituses Kaarti kahjustamise vltimiseks
postiga ei saadeta
Sgisel Mmus trkist uus koka- raamat Cooking Estonian Style". Raamat sisaldab 430 uut eestimait- selist retsepti ning raamatu autori- teks on Hilja Treumut ja Viivi P- risild^
Hilja Treumut on elukutselt arst ja on ttanud hendriikides Prin- cetoni lik^lis New Jersey osa- riigis bioloogia osakonnas ning vii- mased aastad petajana Prindeto- ni keskkoolides. Hilja Tremuti on alati huvitanud kulinaarkunst ning ta on ka ppetanud 1973. aastast alates kohalikkudes keskkoolides ja YMCA's kokakunsti, erialadeks eesti ja skandinaavia toidud. Tema vanemad omasid Kadrinas resto- rani ja pagariri.
Viivi Prislal, kelle elukohaks on North Hollywood, Kalifornia, on see teine kkaraamat koostada, kuid uus raamat sisaldab rohkem tema retsepte. Kunstilise klje eest hoolitses kunstnik Tiiu Pessa, kes omab The Selective Eye" kunstigal^ Laguna Beachis, Ka- lifornias.
Uus kkaraamat sisaldab 430 uut eestnaitselist retsepti, kus ei puu-
lakse, igusega, nagu ollakse uh- \ ked ka oma linnale", s:t. Mel- j bournee, koos kikide melburn- lastega, pidades paika: Alustraalia kultuuri sdai|ieks. Kui suure igu- sega seda ?
Noh, suurlinn te on, oma kahe ja poole miljonlise elandsonnagaj jaotet kaheks Yarraga voolava veega, rgasukate'keeli, jega, mis tuleb lbi likani pastoraalse maastiku ning on linna ilu ja ka uhkus. Lisaks leiti osariigist veel maailma suurim kulla-ka^ 19. okt., 1872.L a., kell 2 hominikul, nimelt, kaalus teine 630 Ib., oli 4'9" krge, ;2'2'V lai ja on tnape- val vrt 250 000 Austraalia dolla- rit. Kas nd seetttu, aga linnast sai ka rahanduskeskus, kuigi ho- buste viduajamised ei ni olevat vhemthtsad, ei ka elaiuke endi srk, mis kib ringi mber Botaa- nika Aia. Ent linnas asub ka suur oinstikesMis ja kool galerdening ateljeedega; teatrid ja kontsert-
,.. ^ ^aal.I^ia^d'alleed, mcdssd korg-
impeerium korstnasse ei kaoks, sest kui kunagi ajaloo kostel, siis, iroonilisel kombel, on meil just nd oma impeerium, kodude ja administratvsete ning kultuuri- keskustega igas iimajaos. Kui l- hevad need, oleme lind ka ise, enne mitte. Eesti Majal ent on keskkte n mu lootused siis tusevad, iseranis pratus saalis, mle seinu ehivad vimsad eesti- ainelised paiinood Gunnar Nee- melt. Lava, nagu koppel, ajas es- teks kll hirmu peale, oli ent eten- duse-htuks otsast otsani tis kari- kakraid ja kaseoksi, n et lasin oma ,,laulu lahti" nagu lapsena Piirsalus, tdi toa taga kaasikus! Seda, tnu peamiselt Lydia Frei- muthile, kes tuli Adelaidesse draa- ma-kurusele ja mu sealt siis siia pukseeris". Seltsi esimeheks on mees maja jaoks ige nne ja pu-
naga. Pruunkivist riigiasutused sa-1 sav pikkusega Evald Misa, jandi vahetuselt annavad sdaOin- Teatab, et maja ritakse jrjest
kides. Vimiastele ollakse siin pris himuline avad huupi suu ja juba masin suriseb, na|u juhtus Seltsi laekur Lepa popi. Esegi Tr- nu Kartus, kes tuli Tasmaania saa- relt suurele maale teatrisse, viis ptsi omatehtud eesti leiba ligi,
kummalisse geograafilisse tunne- tusse kogu mandrist kui pra- tust parvest veelgi pratumate ve- te pinnal, mUle kitsal pardalaual pan ennast kuidagi hoida... Ent kui murdub lahti see kitsuke, roheline laud parvest ja vajub koos oma importeerit tsivilisatsioo-nudis, nimele vaatamata, kart-
matult aina lisa, kinnitades nnda |ni ja kultuuriga, mis siis . . . ? tulist ttt Vihalemma vrsis, et
, nende vahel viktoprialiku ;ega vanad, ksteisega liitund
pisimajade plokid, rmsad oma vrske vaaba ja raudpitsist" r-
ning uhked oma krge hin-
nale : parajal mral ajaloolist hngugi nmg tihetund on sama ti- heda liiklusega kui mistahes Amee- rika vi Euroopa suurlinnas. Mas- kotiks" on muistne tramm, mis pi- sut tlpinult logiseb servast teise
vlja suuremateks , ,patspallideks ka muulasile" ja see om selge tulu; muidu on aga katuse all tegevuses kik ringid" teatri-ring, kelle- ga kohtun hiljem, kool, ja kivad siin koos ka koorid, sest koorideta
ja mida ei toM riivata kski mood- [eestlane ei saa, ei ka kooreta, ses- sus. Kultuurne ju kik nib |tap peab olema ka Naisring, nii nahkapldi".
Nha alla hakkan pugema eest- laste ja Eesti Maja kaudu oma^ aegne kinohoone, nii suur, et sda- mest kib lbi klm tuul, majast enesest samuti, stab kiili li- ahju krnina suus kesMriite on veelgi jube-moodne", kamin jl- legi ,,jube vanamoodne'', mii et ss ahi ja avab kohe uksed-ak- nad, et oleks ka vrsket hku! Anglosaksi tegumood, millest eest- lasi lahti ;saada, et t@magi
et pidude puhuks oleks tagat nood kaks vltimatut asja: koorilaul ja kooretordid. Kooridega omakorda on aga nii nagu oli Eestis leiva ja viinaga ks, st. naiskoor v ib olla, teine s.t. meeskoor, aga p e a b olema! Ongi, Adelaides ning Sydneys kah ja tullakse siis aegajalt kokku hiseltki hlt tstma". ldist hletstmist" on laiendet aga ka raadiole, see on siin Juta Misa hooleks, kellega
sissg r-
Elu mis unega pooleks, jtab meid saatuse hooleks. Rimest, leivast ja kartulist, judu saab keha ja vaimgi vist!"
Aga arvan, et aitab juba leivast, eesti leivast, sest seejrel kui pt- sid said perede vahel ra jaotet, tehti ettepanek kirjanduslikuks li- sa-htuks! mis toimus kah, pere- rahva, Neemede, pool, kuigi ks suurem htu seal oli juba seljata- ga, teater ja loeng samuti. Kas just nd puhta vaimsuse nimel sinna uuesti kokku tuldi, kahtlen, kuna Neemede kgis nikse pide- valt surisevat hrkjate hngude lint", mis ei j ksnes hngu- deks, vaid vahelduvalt maiseis vorme ja maitseis paneb igahe unustama vannitoa kaalu kurja silmno..:. Ning nnda veetsin siin terve ndala unustuslikult vr- ratus kaks-kultuuri hkkonnas, loominguliste ideede ja loomingu- liste retseptide vastastikuse vahe- tamise elevuses.
Vljas rabistab rahet! Llitan sisse soepleedi, mida sn ei veta peale, nagu mujal maailmas, Vjaid tmmatakse le madratsi klje al- la praktiselt ju, ige tegu, sest Hiilleks siis sunalavad, kui klm hk oleks leval? arutan ning
enese, vlja, : tseloones
. unemeeli pan ennast ps- ta koos paljude teistega... peako- hal tuncinatute suleliste sahisevad parved, kannul enneolematute ka- rus-kasukalise vgi, le savanna- de, suikuva sisemaa poole juhivad meid mustade luikede hletud t- valgid, unelus-aja phjatusse, olemise seletamatusse sdames-
X> : l ! si: *
Ruumi-ajastul ep ole see kll mi- dagi iseralikku, kui kki tunned, korraks vaat' et usudki kogu linn su jalge ees on kustki teise kera pealt kige tiega" sa lausi- kule maha laskund. Igatahes nn- da juhtus menukilt puguga pea- linna piirates. Sedavrd, tuliuus teine, et mtled, kki on koguni plastist, tehislinn nagu on, tehis- jrvega ja kes tleb, et mitte ka tehiselanikega? Milleks sihuke tehisMegemin6" kui olid juba Melbourne ja Sydney oma vaimse, akadeemilise, majandusliku ja po- liitlise eluga? Miks ep sobind ks vi teine? Kllap oleks ent kumb? Sestap langes salomonlik otsus esi-asukate lageda karjamaa kasukSj-^ kus algavat urbaansust esidasid vaid postkontor, kooli- maja, Mrik ja klasepp. 1911. a.
Augusti lpul korraldati Ing- lismaal, LeedB'is, rahvusvaheOine pletusainete konverents, millest osa vttis ligi 1500 teadlast. Esin- datud olid USA, enamus Euroo- pa maid, Vene, Jaapan, Kanada, Austraalia ja Egiptus.
Konveren|tsile oli kutsutud k- nelema ka eestlane prof. Eric Suu- berg, Camegie-Mellon likooli ppejud. Ta. esines pikema loen- guga teemal Sfej| ja segaside kasutamisvimalusi".
du ka philised eesti toidud. Raa- mat on jagatud. 20-neks peatkiks ja igat peatkki kaunistab illust- ratsioon eesti linnadest ja kohta- dest. ' Raamat sisaldab 258 lehe- klge ja on ku-jutatud ingliskee- les, kuid eesti mjs, kus ei puudu Eestit ja eesti tegevust tut- vutav artikkel ning maakaart. Uus kkaraamat on sobivaks kingiks kanadalastest spradele kui ka heaks lisaks, igale eesti perekon- nale. '
kavandi vistlus, milles tuli esime- seks ameeriklane Walter Burley Griffin. Ja nnistati sisse 1927. a. siis too Canberra, kokkutulemiste, koosolekute paik rgasukate keeli. Areng ent takerdus otsemaid 30 a. majanduskrsi ning seejrel II maailmasja segastesse aegOr. desse, nii et iget hoogu hakkas asi vtma alles 50-date aastate keskel, paisutades esialgselt el- nckonna 25-lt tuhandelt praeguse- le 185-le tuhandele.
Nd siis kulgeb st mejalaE, lihtsustet btsantsi-arhitektuuriga Sja-Mausoleumi juurest, sirge paraad-allee jinka-jonkaliselt pik- liku ja sopilise jrveni, mis valmis '63 a., heietab talle vastu valge Parlamendi hoone teisel kaldal, Capitol Hill, kuhu lpevad vi kust algavad kik peateed, sirutuvad sirged sillad le sinise vee, tuiskab paremal jrvetiivas taevasse oma joa pursk-kaev, pab pilvi sale kellamngu torn ta vasemas tiivas, likooli kampusel ukerdab valgeid hooneid, helevalge on taamal ka Riigi-raamatukogu ning on veel se- da-teist valget, kuni tulevad ela- mukatuste punased thnid nagu krbseseened vljakute ja parkide roheluses, mis koguvad verinoored ssarlinnadki terviklikku vaatepil- ti, rte sulades miljonite istutet lehtpuude hai jusse, tuhandeisse aakreisse kndivaisse mnni- ja seedrisalude tumedusse, kuni taa-
' mai hajuvad needki laugete" kn- gaste sinasse mberkaudu; ksnes lnes seab enese Ihma ja lputu-
Brindabella me-ahelife. se
Chartered A( 55 University A]
Toronto, Oni.| Tel. 862-
Ka rentii Saadaval ki