Lk.
Sgenfid Kari j 5i; kust' aastal
waiiadas^ . Elama Iteraselinna Sault
telegrammidega sindaja Kanadas,
ter ja kohalik
/enamus Euroo= Jaapan, Kanada,
pgiptus. ol i kutsutud k- ie prof. Er ic Suu.-
-Mellon likooli lines pikema loen- >iisi ja segaaside lusi".
20-neks peatkiks | i kaunistab ulust-:
ladest ja kohta- sisaldab 258 lehe- rjutatud ingliskee-
mjs, kus ei [eesti tegevust tut- p g maakaart. Us
sobivaks, kingiks Jpradele kui ka kle eesti oerekon-
tnilles tuli esimie- ^e Walter Burley
iti sisse 1927. a kokkutulemiste, urgasukate
^akerdus otsemaid riisi ning seejrel segastesse aega- e^t hoogu hakkas
50-date aastate esialgselt ela-
ja vasemas tiivas, ukerdab valgeid
on taamal ka ning on veel se-
iuni tulevad ela- thnid nagu
akute ja parkide kuvad verinoored [iklikku vaatepil- |:niljonite istutet
tuhandeisse [aisse miini- J a iusse, kuni taa^
n laugete kn- E-rkudu; ksnes I liima ja lputu- pla me-ahelik.
(Jrgid))
Terosto Dominloa Cenfcre ?stiaadrss: P.O. 32S, Toroate
Oist. (Bay & Kiflg) M5E l E ?
24-taBdi telefoni valveteemsts
pkupeerltud Eestis ilmuva ajaSehe ,3irp ja VasaFa"; 22. sep: . lembri numbris Mrjtab Henna Evert'! nimeline Isik Mvita^ vaid andmeid Mrjahik SaaH tubastatud p^nnu saatuse kohta Tartus. Artikkel on avaldatud pealkirja a i ,,<Sen(us And- ' M Saal! kohtab* Ja klab jrpmiselts ; : ; V.-
kirjaniku prmu esialgselt muu- seumi varaJkambrisse Raadi mi- sa .lossis. Seal avasimegi postipa-
HETHERINGTON, FALLIS o5
365 Bay St., Site 401. 3634451;
htuti 447-2017 v5i 929-3425 '
W.'862-ni5' .
18. augustil Sirbis j a Vasaras'* (1978. nr. 33) ilmus Peeter Too- minga sulest eesti fotoajaloo nel- janda; osana iilevaade Andres Saalist 'kui meisfterfotograafist, mis hes ligus vaijab faktilist i- endamist. P. Tooming kirjutab: Andres Saal suri 23. juullil 1931. Urni teona tuhaga saaitis abikaa- sa Emy kodumaale. Prast eksi- rmiaikuid Eesti Kirjanduse Selt- si ja Eesti Rahvamuiiseumi yaihel maeti A. Saal 10. aprillil . 1932 Maarja kirikusse Tartus., Rabu- likust unest aga ei tulnud midagi vlja, sest varstises sjamllus" tabas pomm jumalakodagi, ;
ndsesse E M vimlasse aga ilmeselt pranda alla jnuna kuuleb Saa! enda kobal korv- ja vrkpallurite trampimist ja
; ka'kolitmiike vEet/* .; Siiski pole A . Saali prmu kohal sporiti barrastatud!
Tutvusin Andres Saaliga, ffcema naise Emilie Rosalie ning poja ja ttrega, l a s t a d e s '1923. a. keva- del nesnde kodu Hollywoodis. H i l - jem oliQ aastaid Eesti Kirjandu- se Seltsi broojubataj, minu lesandeisse ikuulus majanduslir ke ja jurildiste asjade ajami- na (Sel ajal kirjastas selts ka kirjaniku Vailltud kirjaitde ko- gu", saates autorile i ^ g e e r i m i - seks (tema enda teoste tdkste). Emie oma Surma oli Andres Saal
ki . mbrisri ide sees ol i puukast; selles tsiiikplokist kast. raitste- tava kaane alt avanes peaaegu kasti reni ulatuv ball tubk sega^ mini vaigete luutkikestega, selle peal varn viiekplkase suurune vaskfcetas neljakohaliste numbri- tega. Eesti Stirjianduse Seltsi ju- hatus laskis valmistada tamme^ puusit ngusa musta samba peal- kirjaga ANDRES SAAL.
Tartu Maarja koguduse juba^ t s andis samba paigutamisel .koha hes vaikses toas Maarja
; k i r i k u s . . Mis aga edasi sai, sellest (ja
muustki seoses A. Saaliga) olen kunagi kirjutanud ,^eeles ja Ki r - janduses" (1963, nr. 6). Lubatagu snkohal meenutada asjasse puu- tuvat liku: Maarja kirik hvis sjatules.. Septemris 1941 kisin Tartus. Ki r iku mbrust korrastas hulk naisi kangide j a labidatega, Kiisisin neilt, kas nad pole kul- nud-^ninud midagi h ^ pleikik- toQsist, milles pole muud " kui tuhk ja ikondipuru. Jaih, mned olid niisugusest toosist kuulnud j a iks koguni teadis, et toos on silinud ja seisab kirikualuses vlvlaega keldris. Mind juhatati sinna. Kelder O terve, seda oli
Tnavu saab Tallinna spruslmn Kotka lop-aastaseks. Kotka on Soo- me suurimaid sadamalinnu mille kaudu kib puidu- ja tselluloosi ning paberi vljavedu. Lisaks sp- rusele ja kaubavahetusele^ olevat Kotka linnal veel Tallinna ja N . Ldti suhtes eriline sprus: 1907. a. suvel oli seal peetud teine, llevene- maaline ikonverents, kus 26 otsus- tava delegaadi seas oli olnud ka Lenin. Viimane olevat armastanud konverentsi t vaheaegadel jalu- tada ja puhata naabruses olevas iluaias. Nd olid linna juhid ot- sustanud seda thistada ja tuleva aasta suvel pstitatakse spruspar-
i /Lenini monument, mis on Tal- linna kingitus oma kotfealastest spradele. Monumendi kujundavad skulptor Matti Varik ja arhitekt Allan Murdmaa, kes kisid koha- peal inspiratsiooni saamas mi vastutusrikka taiese" loomiseks. Esialgne idee on: 2 meetri krgu- ne pronksist Lenini poolfiguur toe- tub 7 meetri laiusele punasest gra- niidist alusele. Monument olevat kahe rgi N . Ldu ja Soome - vankumatu spruse smboliks!
grupp USA esperantiste. Nad tut- vusid Iniha vaatamisvrsustega ja kohalike esperantistide tegevu- sega. .
kasutatud triistade 'panlpai- korraldanud, et tema saa-|ga3^.
Augustikuu lpul toimus Tri lauluvljaikul Eesti esimene lille- laat. Lillede, vDjapuuistikute ning sgisandide, juurvEjade, puuvil- jade ja marjade ulatusliku ni- tusmgi korraldasid Aianduse ja Mesinduse Seltsi Tri osakond Eesti Aianduse ja Mesinduse Selt- sil on jpraeg 13.000 liiget. Seltsi- de kesknukogu esimehe asetit- jaiks on H a w i Raag kes tles, et Eestis tegutseb .praegu 577 ian-^ duskooperatvi; Laat 'feorraldat liEekasvatamise ja aiapidamise propageerimiseiks. '
eluaegio investeeringi Suur valik tnndlava hinnaalandusegs^
K a rentunine. Saadaval kik muusika
instrumendid.
detakse Visin. postilt vastu paki And- res. Saali: prmuga. .
E t Eesti kirjanduse Seltsil sel ajal rna majas ega korteris ikind- iamat kohta ei olnud, prdus selts Eesti Rahva Muusemni poo- le, kes lahkesti lubas paigutada
seina res oM. suur ' laudadest salv, poolenisti ' tis
. talvist liivavaru, miile! . lebas kljelt: mulle tuttav vheldane
tsInkpleMst kasti; : . Kas tl? Tstsin ta l ^ tun- dus, t ei ole thi. Avasin ette- vaatlifeut kaane' oh, sisu on
HOUSE OF aiSIC LTD. 553 Queen St.Iyest, Toronto
M5V2B6 T e l . 363-1966
Praegu sitataikse Andres Saa- l i prmu Kirjandusmuuseumis.
DOCTR. OF OnROPRACTC
. ; .212 Dinnick Cr.
tantsi
Paabo saavutas Ocean County Mall^is teismeliste talenti- de vistlustel 25. augustil -teise ko- ha. Eelvistlustel ta tuli 10 esinie- se hulka, selles klassis vistles 35. Riina Paabo pib mnusikat Baltimore konservatooriumis. Vistlustel ta esitas klaveril M- Moszkovski Etd nr. 2. opus 72. Riina Paabo on pidevalt esinenud Eesti
Eestis on heks .hiskondlikuks normiks kolektvne kasvatust. Kasvatust krget taset nita- vat see kuivrd kresti nimetatud kollektiiv reageerib kui mni sel- le lge on toime pannud kuriteo. Eesti Kalalaevaremondi ja Toot- miskpondise totajad M . Blagod- jorov ja V. Kolomeitsev ei saanud nende poolt tehtud kuriteo toime- paijeiku ^ s t karistada kuna enne tidi krvaldada kuriteo soodusta- nud asjaolud. Sdistatavad olid enne kuriteo toimepanekut kor- raldanud tootmiskoondise his- elamus joomingu. Prast juhtu- nut ttati vlja, tervildik plaan joomarluse, tdistsipliini rikku-
ja riigi vara riisumise vlti- miseks. . ',
ai
Hiljuti anti, kohta a l a Eesti EMtusiministesriim Mehhanisee- ritud ipiitusikolonni nr. 36 keevi- taja N . Neyerov, kes viis tko^ hlt omavoliliselt transformaa- tori ningf ms selle ismel asuva maijavalitsuse nr. ^17 pea- insener A. Kppele. Viimane va- jas transformaatorit majavalitsu- se keevitustdel. Koppeli . ks- kiksus seadme pritolu vastu O aga kuritegu soodustav tegur, sest Neverov otsustas varastada alles prast Koppeli kindlat luba- dust tasuda seadme eest. Nd ei rgi lieegi enam vargast, varastatud eseme ostjast.
ilmub plaanikohaselt 1978. a. 8000 erinevat peaMi^a kand;vat raamatut, neist iga ves on tlge. Kuna U n ^ i s on eesti keelt valdajaid tlkijaid, :ss on ungarlastest lugejaini judnud ka mitmed eesti autorite td. Jaaii Krossi Taevakivi" ilmus (^mafcordselt 1975. iibes ajaki^^ ja tnavu kevadel uuesti Iseseis- va Taamatuna ni^g cn leidnud hea vastuvtu. Varem on J . Kros- silt ilmunud ungad keeles Neli monoloogi Pha Jri asjus", see on lavastatud Budepesti Kirjan- dusteatris; hlljuiti valmis tele- film Michelsoni immatrikuleeri- mine". Veel on ungari keeles i l - munud Aime Beeifcniani ,yKeelu- ala" ja L. ProihetL ,JPrimavera", A. Vaitoni novelle! j a A; Liivese draamateoseid. Kuigi Ungaris on eesti keele valdajaid, mindi L. Prometi teose tlldmisel vene keelset ln imda .
4)
1
J u u l i lpul esitas Adelaide! Eesti Seltsi Teater A. H . Tamm- saare nidendi Kuningal cei klm". Lavastajaks oli Osvald Randva, kes ise ka mngis kunin^ ga osa, lisaks oli ta valmistanud lavapildid. Teised osalised olid Ferdrnand Vi i l kojanarri Joose- pina, Ingrid Urb Angelana, Heim Tennosaar kuninga noorteenrl Mathiasena, Reet Tuul toaneitsi- na, Arnold Elk, Inna Tamme, livo Tuul, Ruudi Kuuse, Kar l Summer, Heldur Pvi, Edmund Ranniko, August Eller ja Lembit Neem, Georg Vallo^ Brigitte Her- manis, M i e Kelcsher, Olaf Ehvart ja Hillari Ranniko olid kaastege lasteks vteejmais osis.
SuvineWorld Literature day" number on iphendatd Ameerika Neustadt Jiirjaiidusau- liinn laiireaadile, poola rahvusest taletajle Czeslaw Mosze. Mahukale inteniajt?sionaalsele aja- kirjanumbrile on sissejuhatuse, aga ka tutvustavad rejooned jkirjutanud ^toimetaja Ivar Ivask, tuues mningaid reflekse Ida-Eu- rqopa kirjandusest ja andnud C. Moszi loojaikuju selle taustal, iseloomustades teda i m i lputut sammast. Rmaanikirjahik, luu- letaja, krtik, ajaloolane ja poo- l a kirjanduse tlkija. C . f f l o s z elab Ameerika hendriikides, Berkeleys ja teda peetakse tna- peva suurimaks poola luulet- jaks.
Sissejuhatusele jifgnevd tut- vustamine ja bibliograafia koos lomingunidetega n luulest kui ka k a t k ^ romaanist. Sellele l i i - tuvad heksa esseed luuletaja loomingu le, andes C. Miloszist igaklgselt lbinhtud loojaisik- siise. Moszi teoste bilpliograf ia krval on antud loetelu ajakirjas varem ibnunud artikleist Ida-Eu- ivx)pa kirjanduse iile, nende hiil'^ gas O. Looritsa artikkel A. H ; Tammsaarest j a I. Ivaski, A. Ran- niti ja A. AspeU kirjutused Marie Underist.
Eesti kirjanduse rubriigis ret- senseerib I. Ivask Ellen Niidu uut luuletuskogu ,,Vee peal ki- ja". I. Ivask leiab, et Niit v l j ^ - dab oma usku vsiseisse imedes- se ja vikseisse voimidesse, isegi haikusse. Luuletaja ldine meele- olu on vaikne, kpsenud usaldus- likkus, sageli otse rmustus. See on -thelepandav saavutus kuna sellel pole midagi tegemist amet- likult deklareeritud optimismiga ja mis on miilide kaugusel eesti noorena plve hamletlikust mee- leheitest. Samavrdselt thele- pandav on see Niidu luules lei- duv tundetoon^ mis on tiesti te- ma oma. Ta on v l jendava l t , usaldavalt ta Ke, misprast ta TOljendused kattuvad tema koge- mustega; miUised piirid on tema vljendusel, olenevad tema koge- muste ulatusest.