ARMAST- VENNA- M ONtJFOEGA
simdMWd 31. oktoobril 1942 Hiiumaal
m W A T I ^ E A m T O H
1^ 1 M k U D TORONTO KOLMINU EESTI
0 G 0"
eesti ja lti\ luterlastee, M e kodumaa okupeeriti 19M. aas-
Jrgnevaltykulgev juimlateenis- tus arenes peamiselt Inglise kee- les 'kuid eesti }a lti kogudused laulsid koraale oma keel^.' See kolmes ik^les planeedtud guma- lajteenists k^uigies iiarmooiiiili^lt ning, ikinnitas jrjekordselt, et
aev ja ID
Toronto EteSti Bv, Kolmaln kogudus tli^ pha- peval, 5. novembril oma 26. aas- tapeva ijiuBailateenistusega. K- lalisena jutlustab petaja A. Ja- loinan jrig solistina iaulab pr. Estra feorn jumala- teenistiist Ikorraldatakse koosvii- bimine einetamisega kohvilauas
sbralikus teoosts on vimafe j ja anuiusikalsste ettekoifmetega. mitmes keeles Jumalat teenida. |helepainu vrib ^guduse ksi-
Geislingenis leiti oma tmt siar- nult Aldkder l^Jrt^ 76 a, var na^ Kadunu elas siin iksinda ja teda ji leinama abikaas ja t^- tax paa:iek;onnaa. teodumaal ja ;eine ttar pereiteaga Kanadas.
A. Kanne oli prit Lsimaalt, Lihulast,: kus omas talurahva kaupluse ja ikust vis saada kau- pa npnelast niidumasi- na ja mootorrattani. Ta vttis vr batahtliikult osa Vabadussjast
Ka pagulusss teotses ta tagas hoidliikult rialal fimia ALKA m- me all. Ta oli tuntud kuju Geis- ingeoii rahviusikoondis ,^ kes^ ei
puudunud heltki koosviibimiselt. Viimased aastad pii ta sunnitud piiirduma koduse ringiga, kuna liikumist taikistas xake astma.
Tema muldasngitamist toim^ tas praost emer. M. Vaher ja. Geis- liugeni Efesti Komitee poolt tles jrelhide ja asetas sini-must-val- ge lindiga prja kqmitee esimees Joh.
Toronto eesti argaiiisatsioonide | te OrgantatsioonUe deWaatsSi' esindajatel oli yiinalfik miKlu- ooni oma niid laupeval Toronto Eesti Ma- tja," jas toimunud koosvbimisel lhe- , . , . , i . ; . ^ , .
ttseesttesffitanSete ja eesti f f^?*^^^^^ Mtuuri toetafflfeete E ^ t i Siht- Jf;^ "W^'^-ll^^S kapitaU kasutusesse toadas oja ^ topiti laud.
gutud varanduse Ontanos, . , - i - ^.^^^^^i^^^^ OwnSoundi lhistel asum pu,k^t^^ kooli ja aiaferi, iflle Mist '^^ ^ Pf^ t temto ligemale ^ ' ^ i ^ r - ^ L ^ 300.000 dollarile. Steks mehete kf^i^^fll . ^ ^ 1 ^
nUt ja Mks j*useks oU tema fbdan temt^s e ^ t o 75. L sttehipLa thistteine,f^^'^^
orffaniseerinud Eestir^*^'^^^ K S ^ ^ J I I ^ Isimre ihmieelega lv^ isiksust, mille oli
Kirik: 619 Sljfirbounie St., Tomnto (herboumel allmaa-
jaam on Idriku krval), petaja . Gnadenteich, 112 Fallingbroak Rd.,
Scarborough, Ont, Telefon (898-7S7T vi 766-7853.
kantseleis, tdefoa 92i-S417.
Koguduse 26. aastapeva JU^ - MAL^SNISTS on p%e- val, 5. nov. kell 3 pl . Jutlustab k- lalLsena p. . Jalonen. La-ulab pr. Estra Toompuu.
Jumalateenistuse jM on kiri- ku saalis koosviibimirae einelaua-
Knetmmid on fea kuu teisel esmaspeval kella 68 kiriku kantseleis, telefon 921-417.
Jumalateenistusel jutlustas Ida- Kanada sinodi uus p-r^ident Huras, kes hea kneme^^ kir- jeldas Kristuse petust adu-
tringi nitemkk. Ring on pr. E. Mas juhatusel valmistanud palju teaid ksitid^ mis sobi-1 vad julukinkideks. Ringil on ka | vateimid neli rlju-^ aJpa.
Ta" teivntas mlemaid Mdrese Idriku k>gud^
^ Ida-Kanada sinodi lmel niiig t^ ost^ hindavalt ese eestlaste Ja^ ltlaste/USuMsttd^
kusjuures Vana Andrese kirik on kujunenud mlematele mhvus- gruppidele vaimseks koduks.. P- rast jutlust vtsid kialisteina al- tari ees sna St. Andrew's United Ghiirchl petaja dr. Richard Da- vi(^on, St. Lu!fce*s United Ohurchl p. M. Finiay j a r ^ t . Andrew s^ Presbtedan <?himah'r^ ^^ Stewrt, kes r&i^ tetest seedes Vana Andrese kifi^ ^^ kuga ning andsid edasi oma k<%u- duste tervitusi. Klalistest pea- piiskop K. Veem M i s Meie Isa palve, peapiiskop A. Lusis ^nhis^ tas ikirikulisij piiskop K.Eau^^^ sepp pidas p^vuse.
KORTfRID-MTOAD
Jiimialate^iilstust, . Vana Andrae eesti koguduse segakior J. Kiviku juliatusel, kes esitas J. S. BacM ja L.,van
Kiituselaulu"
prast seda tel. 694-9S00
feror AMds te juhtimisel, feanes ette lhe Q. Shepsikise pala. Eesti segalkoor esines ngusates sinistes valge kaelusega talaari taolistes vimides. 'Organistiks jtmaalateenistusel oli ltlaaim Edi- te TJmOTmane.
Jumalaiteehistus ilpi:^ lti vimsate hmnidega. Selnar plaat asefcataikse hljiem kirikai v^
mlestusmr- VtoAndi?ese (kiriku lti segar'gina.
EESTI EVi-LUTERI USU/; PEETRI KOGUDUS TORO^0 817 Mt. Pleasant Rd., ToroBto M4P2LL Kiriku tel 483-58W;
p. Oskar Puhm 84 DmickCres., Toronto ^
M4N 1L8 tel. 483-4103 ^
JUMALATEENISTUS phape- vai 5. novemliril ikeE 11 hommi- kul. Solist nne Laikve.
PIIBLITND kell 10 hommi- kul, PHAPEVAKOOL kell 11 honrniikul. Lastkoori harjutus lOil hommikul. : Prast jirniaateenistust NITE- MtJK kiriku alumise korrus saaldes.. Palume korjandiislehed ja annetused ra tuua kiriku juurde hiljemalt ^1. oktoobriks.
JUMALATEENISTUS piapfr- vai 12. novembril kell 11 hommi- kiul.
GANTATE MMIN 20. AAS- TAPEVA KONTSERT-JUMAL- TS3ENISTS i p ^ no- vembrii taell 4 p.L Laulab Gantate Domino Ch. Kipperi juhatusi. Solist Helmi Bettem. Orelil Lem- bit Avesson. Psmeks kirikukor- jandus.
Noortekoor LOOTUSE harjutu- sed esmaspeviti ikell 7 htul liaisrlngi ruumides.
NAISRINGI kofkfcutuiekud Igal kolmapeval kell 6 htul.
POErTAJA KNETUNNID teisi- peviti ja neljapeviti kella 68 htul. Tel. 483^ 847, ^34105.
LONDON ( E H ) Cardiffi gija- ieht lSouth Wal^ Edho'V toob oma 28. septembri humbris pik^ ma (keheveerulise (kirjutise eesti est Hella Heinluht'ist, toss ori teeninud ustavalt 30 aastat kohali- kus Lansdowne'i haiglas ja nd
te lrmid. osas mai-
nib ajakirjanik, et kui Hella Hein- luht saabus 30 aastat tegasi Walesi, et ppida eks, s oli Landsdiownel haigla lastehaigla mitmesugustele ohtlikele laste- haigustele, kuld muudeti hiljem tiskasvanute haiglaks.
Edasi jutustab ajakirjanik, et pr. Heinluhti esimene siht Eestis oli olnud ppida arhitektiks, mu- ie purustasid punave ksused, kes vallutasid Eest i pealinna Tal- linna 34 aastat taglsi. Ta oli ot- sustanud pgeneda, ennem kui riskida Siberisse saatmisega, kuna paljud kohalejjad said selle saatuse osaliseks, kaasaarvatult tema v e a d . '
kellel sealjuiju^ on a ^ sdamiel HalUpte kuid noorulikult [eestluse ja eesti kultuuri silits^
sMelev Aleksander Haavailt l e , mida k W on juba varem kimiitanud, et ta annetus Eesti Sihtkapitalile. tasus selle annetansega oma diste koolivendade xiimel Eesti awlffl eesi ffahvafe ja Eesti r- Aldksandiri Plluttoeskkoolist
1 andis tervitused edasi E. Timusik,
kes humoristlikult mainis, H Aleksander Havandu samm ei meel4i palju meie rahakami* tele me^tde, kes peaksid nd tenm eeskn&jule jrgnem^
kes saatsid tema iseseisvuse pe- vil Salksamaale aianduse. eriala ppima, kuid nd mainis ta oma snnipeval peetud knes sellele lisaiks, et ta loodab selles ettevttes ttamisega noori eest- luse juurde tmmata.
Peatudes noorte probleemide ja Juubilari samm on sda mrki- anisvsem ja suurejoonelisem,
soetamise: juis, a r m jux^ f " ^ ' ^ ^ . t ^ ^ ^ ^ ^ ^ * ^ ^ bilar, et.noMed peaksid a l i - tefWdegi, uttes T M . M t rohkel arvul m a kodu- ^^fm^^^y^^^-: maal, kuna see aimab nefle ette- H^?'?' ^ ' ^ ' f kujutuse oma isade maast ning '""^^^'^ tadis ette Eein tutvustab neid seal TOlitseva olu-^^*';./ .^^ , , , . korraga ja feupatsioonivimude^ ^^ .poliitflise survega. Aleksander " Htovannt selgitas ka oana teks- Raudsepalt, T. E . pidamisi meie vabadusvitluses, mainides; et me au igus meie f J^?J> Olbmlt, Stel-, rahvale vabadust nuda }a meie H ^ f ? ^ ' - P'"*^ - ^- J ^ o l t
palutoistest. b i^f '^ ,^ V . . . . . ., Tujukllane koosvubumne nk-
Feame esStama Eesti Vabarii- fcaliku toidu- ja kohvilaua juuras gl aastapeyall Liitunud Rahvas- 'kestis le kesk.. .
Gyilleni .. . . , Luksemburgis veea^ aridastatiil-Ahvenam^, s ^ a x i ^ ^
^gu a^taa^aam^
ROOMA Itaalia punaarmee terrorilt Corrado Alunni, keda sdistati; poliiti^ ^^ Aldo Moro mrvamises ja kditami- ses, misteti oma terroristliku te- gevuse eest seitsmeks aastaks ja heks kuuks vangi. Karistust pee- takse vga pehmeks arvestades Aluniiile esitatud raskete sdis- tustega.
;WMOOTO EESTI BFTESTl
Odling. Arsbok 1977" avaldab prof. Ilmar Talve kultuuroolise uurimuse ,,Esthiska konsfcnrer oeh frfattare p Aiand 1906 Ite" . Sel' ajavahemikul etesid maapaguliastena Soomes mitmed esti kuh^tnikud ja kirjniil^ gu Priedebert Tugls, Konrad M- gi, Nikolai Trisk ja Aldcsaiider Tassa, Nad suvitasid Ahvenamaal ja muljed neist aastaist on psiva koha leidnud nende loomingus.
avaldab euroopa keeltes artikleid, phendas oma kesoleva aasta m*. 23 hispaania kirjanikule Jorge Guillene.
Selles numbris on sissejuhatuse Jorge Quill^ni luuletsklile, ing- lise, prantsuse, itaalia, saksa ja hispaamakeels^ e luuletustele kir- jutanud Ivar Ivask. Pealkirja all ,,The finalty of Song: Note on Joi-ge Guillen's example^ ' I. Ivask mritleb seda 1927. generat-
Broadview Av. Tel; 465-0639
Pastor K. Raid 10 Lamport Ave. Apt. Toronto 5, Ont. M4W IS
raadiosaated igal phapeval kel 3-3.30 p. 1. WBLD 1270 kc
Biihap., 5. nov. kell 10.15 honmi. phapevakool. Kell 11 homm. JUMALATEENISTUS Issanda surma mlestamisega. Kneleb K. Raid. Segakoor. Kell 6 . sopran ndie AallikHi lauiuhtu. Kne K.
Eriti s^ ^ Kasutage JuEst! Viimane vljaMgi ndala
(Chesterallmaaraadteejaama peatus)
stone Chureh, 45 Davenport Kd. Jutlustaja H. Sderholm-
177 Blantyre Ave., Scarboro, Otet. MIN ms. Tel. 691-3184.
siooni Hispaania luules kuhu J. Guln kuulub ja kellest Vincente Aleixandre, Juan Rlamon Jimenez on saanud Nobeli auhinnad. Jorge Guieni esimene kogu ihnus 1928, kui ta oli 22-aastane. Ta jrgmised kogud kandsid sama pealkirja ,,Gautieo". jAlles siis kui esialgsest 75 luuletusest oli 1950. a. vlja- andes saanud 334 luuletust ta dek- lareeris selle komplektseks. Nende klassikalise struktuuriga luuletus- te koloriit on Vahemerele omaselt selge, need oh mazhuursed ja lis- tavad peamisi inimlikke aspekte inimese eksiteerimises, mis silu- vad igusetuse, tooruse ja absurd- suse kiuste. Krtikud on imetlenud tema eluusku kuna enamus ta luu- lest on Idrjutatud Hispaania kodii- ja, II maaihnasja ja prast 1938. a. maapaguluses oUes Amee- rika hendriikides.
Prast ,,Caiitic" on ta avalda- nud uusi teoseid ja praegu 85-aas- tasena lpjetab ta oma uuemat ko-
materjali phjal andnud levaate neist suvedst. Noored kirjanikud jataistniikd kuuiliusid sajandi ll loodud Noor-iBdsti** kirijan- diuslifcku rhmitusse, Autor annab iga veiiamaal yiibija kohta and- meid, eld^ ^^ ^^ ^^ i^ td pn otseselt sealse maa vi elamuste- ga seotud. Ainsa kohana on si- nud Rosenbergi talu katusekam- ber, kus Tuglas ja Tassa vbisid 1913. a. Selle aknast vljavaadetes mneb praegugi miks Tuglas juist sellisgna oma novellis htust tae^ vast kirjeldas. V
On kuulda, et see ka eestlasi huvitav artikikel avaldatakse ees- tikeelsena Tulimulls". .
: V A m NEESE KOGUDW Caritoi ja Jarvisrnurgal
petaja Andres Taul : Toronto, Cfct. M6G 3K6
17 Frank Cresc. Tel. 656-5248, kirik 923-5172
Miap., 5. nov. JUMALATEE- NISTUS M l 11 homm. Samal phap^I mgliskeelne JUMA- LATEENISTUS kell i p.l.
Phap., 12. nov. koguduse lote- rii algusega kell 2 p.a. ikirlku g^uu- res saalis.
Phap., 12. nov. JMALAI^E- NISTUS kell 2 peval Epijdiany Luteri kirlkijs, 20 Oid Rd. Teenib lp. Elmar Pahn.
petaja^ knetunnid iteisip. ja
STOKHOLM(EPL) - Rootsis kis Hiina delegatsioon, mis koos- nes 14 krgest sjavelasest ja po- mtikust. Kulastati^ Saabi, Boforsi gu, M l ^ n pann^
Laup., 4. nov. kell 7 . Kneleb G. Pitika.
Phap., 5. nov. kell 3 p.l. JU- MALATEENISTUS. Lauluettekan- ded. Kneleb H. Sderholm. Is^ sanda surma
I ja teisi relvatehaseid. Kuuldavasti soovivad hiinlased
osta Rootsilt sjalist materjali^ muuseas ka lennukit Viggen ja ja- hennukeid. Hiinlased olevat hu- vitatud ka neist relvadest, mis Rootsis alles on konstrueerimisel.
. VABAKOGUBS Tel. 461-2077
52 Jones Ave.. Toronto @. Jutlustaja E . Saraoja 20 Thorncliffe Ave.o
Toronto 6, Ont. TeL 463-6223
nime Final". Sellest uuest kogust on avaldatud I. Ivaski artdi juur- de luuleniteid inglise, prantsuse, saksa ja itaalia keeles.
Samas ajakirjanumbris on aval- datud Astrid Ivaski ingliskeelne arvustus Vozmateelsevica luule- tuskogule Madaras'*, leides et see
Rootsi poHitikud tle\'ad, et min- lti poetess On kahtlemata suura geid konkreetseid lbirkimisi po- levat sel alal peetud. Ja lennuk Viggenit polevat hiinlastele nida- tud. Mned andmed rgivad sel- lele vastu.
Igal juhul on Rootsi demma ees Kui hiinlastele relvi ma,
5. nov. kell 11 homm.[siis ratab see venelastes paha- JUMALTEENISTUS. Jutlusta. ya,d A. ESiasoo ja E . -Saraoja, Laulab segakoor. Issanda siirma
meelt. Mittemmine pahandab omakorda teist suurvimu Hiinat, kellega rootslased loodavad ka muul alal ri ajada.
emotsionaalse mjuga ja moraalse juga nende hulgas, kes praegu Ltis kirjutavad. Ta on olnud p- rast viimase kogu ilmumist Ltis keelustatud ja uus kogu oh ihnselt allasurutud vljendusega.
Knulntamine
Teatri-hc|)<
Siigisese teattil teeks on Kan valinud hoogsa komdia Bm(
Selles Aldode komdiaks nim^ on pshholoogilis tatud intriig plobleem, nagu sj meie Siime ees ii
, lpuks naine ei abielumeest le,] ,,nrgem pool", ,,heasdamlikulei
Nidendi lava? Lavakujundiis 01
; soo kimsthUcullt^ Komdia etei
peval 2. nov( tl St Lawren^ Hallis VIII Mlt pidustuste sarja|
, mg teatri kJ -,ini
Torontos tolmul peval koosolel
V teataval mral postiametnike iil] gitaguseid ja pai tud seaduste Pauili Centre'is t|
'organisatsiooni 'Tliste Liiga,
koosolek, leus 'fcbj tcjenijate ametii sident Joseph D| oli korraldatud n teenijate ametit toetamiseks ning| kinnitas oma s]| mendi otsus posti gasi saatmiseks nult atakk pos^ llhingu vid koj vastu. Davidson nes ka teiste an ot need ci andi ametiihiiiigule lltsuse, Iwiitute suseid ignoreeri?
; tis oisa umbes 3| selt noored.
Ontarios maksmaai spekuleerii
Ontario riigi| Lome Maeck ej seaduse eelnu, se lira speleuh mgilt. Maksud nhtud 5 prost dilt selliste ma^ juui-es ei olnud seid pai^ andusi
EUROPEAN SHEEPI
M E N ' S
Mbndaytj Saturday