Nr. 80'
Neljapeval, l&.^^^ Toronto eesU s^eskondte^^0 aastate rituste kalendri ko^ ^ K6$ oli iUe pasuMmne organi- satsiooni esindaja, kes va lMd koosoleku luhatajs^ A. Sepa ja. protokollijaks O. i m
koostati 1979.^
S E P T E M B E E >. 22 ja
dasi 17  E : Pesisinrids
aastajrieiv^ apidu. I ^ j  p : M E. AiandiUibi
maleva ]^ Gidmaiem kokikutii- gu pidu. j l e i k Kotkajrve. OKTOOB .
ikioairiaiohtu. Neljap. 18 j  E.
Klubi kokkiitidek^ Laup. 20  T, E .
vapidu. i
. 2 7
Laup. 27 ~ Ksimda Eesti - f e t e n d i u s . f ^ Biiap. 28  i3esti;lnvaJiid^toet-
v Naisririgi xnoeni^
^ N O V E M B E R ; ' Laup. 3  T E . Meeskoori aiasta- .:'/.ipeva 'ball.; :v
K 10  Hiidlaste Seltsi m
'.2  Laup; 9  T . E | . Seltsi Piiaip. 10   t i flECunstide iKes-
ikiise pev 1 ^ . lauip. 16 -r- T . E . Mi^sikoori pej-
koriinau. . 16  T . E . R.:-E.\>,EUirigia"
pei^omiaihtu. Mjap .^ 2 1 - ' ^ : ; : E . . / - I^ns lon^
EluM kodsviibiinxne: ; Laup. 23  E K N tuluhtu. T . E . S.
Lasteaia. E ^ t i ! VaTp^yriigi aastar peva tiilstainine. |
Piihap. 24  T ; E . S . Eesti VaJ}a- riigi aastapeivaaiktus.
MRTS h 115 Pmsiomride mub^ /: - MkUtulok.; .
Laup. 17  Eesti I^aiwsteM etendus.
ifeede 23 T . E . Viejate t i l i i n - p 15  Ongitseijate j a Jaiii- gu Eesti' Vabadusse^ thistamine.  a p . 16  T. E . B . ,;Kungte^^
Laup. 2 4 ^ ngitsedate J a ^ ^ ^ ^ ^ laupievar Neljap. 2  E . P e n s l o ^ ^
htu. b i . koosviibimine. FHJihap. 2  E . Laup. 22 ~ K a a ^ Eesti t-eater
se kunsti- j a keramnikanitus.^l fiIijajp.^^-2^^^^ lo&ng. -: V ; /loeng.-:/^
: Hihap. ,30  T. E . S . ^ : t e D E T S E M B E " Bih 2
loterii.
' Jekru vljadel ja 3 murudelt on vaibunud laste lm- sad ailked ja^ ^^ l^^ on v^etar nud (oma rohelise 3&ue sgjsv^ r- vid--vastu,; . ' Raldustmidega vime tagasi vaabata ilusale ja tegevusrjtaie jSuvele Jekrul, ilmade eest oleme jale ja tehtud t est tublie per- sonaalile ja nendele inimestel, Ices dati on abivalnkilt ikaasa aida- nud mvskod kocr^^
Vedkord tnainxe neid isiku|(i ja organisatsioone, kes nii soojas- todiifcult suhtled T. E . seltsi jithatuse palvele majandus- liku abi saalnisieiks Jekru suve- kodu h o i e t e j3i^^ jg^ ijj. viimiseks.
toietatud summad katei v^ kest aste tarele tehtud uue ka- tuse (kulud, kontorimuani kapital- remondi ja hdavajalikud paran- dustd suvQfcodi ihoonetl ta- rastamisel. Lastevanemate yingi ettevttel ehitati sietoaietid kesik, miste ja.suurte tdrukute taresse.
on aga veel pljiii hava-
Albumite mgist lisikmiiM pu- hastulu lheb Jsikto suvkpdu^
Eelteatena oleks insjnida; et Jekru ip^koindiiik j^eima toimub j>ihtapeival, 10. nov. (icell 1.30 p.l . Stesti Maja suures raaslis. Eeskavas on etteifcaaideid nopr- tdt,-lttm ija
./mosnitus.
APRlMi
vikeste lasteire r^ihti^ on vaja uusi katuseid ja lcsi, seltskonda ruum vaijab lpetamist^ mnonti; vaijab k a sgisaal ja perenaiste toad.: Seeprast oh iga annetus meile OTreks abiks ja to^^ et need, kes ei ole veel oma panust andnud, teevad seda kindlasti. Annetusi vib saata, aadressil: Toronto Efesti Naisselts, c/o Heljo Novek 50 Oid Kingstan Rd. Apt 5~^C2, Scarboro, Ont., M I E 4Y1
Need, kes soovivad tulumaksust vabastamise tendit, j)alume anne- tus saata Eesti S ihtk^i ta l Kanar das nimele, mitesega see edas: kanda Jekru Fondi Lhemiaiks infoonatsioodks helistada Heljo Novskile telef. 282-046.
Beede 14 T.; E . : Mieetoo^: i la l Laup. 5 - - : T . E._ [ M s i - k ^ ',,Estonla''t  c#Eestri: jlup^ 6>^;Tl-E. i M ^
Laup.l 15 > - t . E . lupuu.
.15 ,i^^E.:S.
Neljap. 20 -4 E . Iteionride K l u - bi julupuu.
Esmasp. 31  Esti Maja uu^ias- ta^vastuvtu .WL;. - : 
Piihoip. S  Eesti Invaliidetosta-va NMsringi moenitus.
Phap. 13  ;T. E . Segoikoori kpnt- sert.^  / i ' f ; -
Phap. 20  ^ P t e bi koosviibimine.
I. 24 ~- Eesti Aiaadusikljubi
Laup. 10 ; T ; ' E . : lmiballl^
suvekodu oma. SS-ndat ttegevusjiiul3)!it^ mille tiiisia- iifiilseks i lMMS mlestossflbiuii.
Albumit on vimalik saMa T/S^ Naisseltsi juhatus liifaetelt ja
Tulge ja. veeto hubme peale- una hiselt ikdhvau  ifcifc
tuitodi
STOKHOI4M Soome ortks- ljgudus RiCJOteiSj mille hingekar^ j a s f c on eestlasest lempreister ja prswjst. M a ^ Juhkin, saab endale uue kabeli kogudusemaja
dfiedi, mis asub 8 km kaugusel B<ir|st.^ ^^^K^ ^ i t u s valmis juba kevadd ja see on esi mene puht^jrtodokskuriku tarbeks
^iuttis Rootsis.
B M Saat^ralu
LWahtras - Ravim^Med; 25i retsept Enn Nu  Vasfcavett Anns Ahmatova - Marie aes"
H. MichelsoD --Noorsoot radades E Michelson Eesti radadelt Eduard Krants  Lumeiiiilased ibna Laamaii ^ Mis need
(Hwiietuskogu)
14  E .
^5  E . koosviibimine.
Laup. 14 Hiidlast Seltsi j p i i -
, 22. oktoobril nnis- tas uue kabeli Rootsi Ja Skandi- naavia metropoliit Pavlos, keda assisteerivad praost Juhkam, kree- ka preester Makarios ja viimase diakon.
nnistamispidustus algas lau" peval, 21. oktoobril htujumala- teenistusega,: kus teenis praost Jiihkam. Phapevasel jumalatee- nistusel jutlustas metropolt root- si keeles. Kirikukcior laulis ooperi- ladja j ^ a i j i Wieii^^^j^^
Kogudus omandas aastal 1977 12- hektarilise krundi Bredaredi, j;nil- lel asus elumaja, mis korda seati kogudusemajana vabatahtliku t- juga. Loomulikult kuulub selle juurde ka soome sawn keldris. Hoonele ehitati nd juurde uus tiib, mille iemise korra moodus- tab kabel, miilist saab kasutada ka koosolekuteSMlina Mlsema- ga on vimahk altarit eraldada. Alumisel fejrral on Mbirumid ja
E P L
 Dr. Peet M l asus 1 augustist elama Rootsis Visbysse, olleS m- ra.tud sealse haigla nakkushaigus- te osakonna lenaarstiks ja kliini- ku juhatajad^. P. Tll viibis mne aasta eest maailma tervis- hdudrgaiiisatsiooni : lesandel Bangladeshis rugete epideemia sumbutamise operatsioonis. Ta on Stokholraii arstide hingu kirja^ toimetaja ja tegev E ^ t i Arstide Selts Rootsis laiendatud juhatuses.
Paul Laan Mttdeiid  PUte ja Karin Saarsen-^Loheagrini ialkumlne Herbert Saiu Utoopia ja iatnroioogSB Trliim'* ksikiminb^^ A. Kub ja  ladimad kodud malestogsi 4.-
LSO
40
25 m 20
E. Uustalu ja R. Moora Sei>OM< . ^ lk. + 64 fotosid Leho Lumiste ^ Alamuse Andma 
line jutustus kirjanik Oskar Liital^ L. Lumiste- Atlandi akna! L. LumisteKiUa^ kiilas A. Vomm Ristsnad 1 A; Vomm  Ristsnad 12 A. Vomm  Ristsnad UH A. Vonmi RistsnadlV Ants Vomm  Mlnn hing (luuletuskcp) K. Eerme  Surnud laevad ]a ela^ai
225 2.25
20 20
K. Eerme  Pevata pevad ja S. Ekbaum  AJatar (liiidetuskop) 30
J. Pitka  Rajnslmed Ai Kbin - Vaim js U m Karuks  Kodakondur (luuletu^gta) H. Oja  Koputused eneses (luuletuskogu) H. Oja  Tunnete purdel (luuletuski^) A. Kng  Mis toimub Soomes? Aarand Hops  Jniitide kuningas TallisiEaais E.SandeiB  Mitme nlb Ja
4.-
Kalevipoeg  ppe- ja traamat ^eto Mni lugema I.-(ppa> ja traamat
eelkooUealistele lastele vrvitrkis) peta mind lugema II  ppe- ja traamat
eelkooHealistele lastele vrvitrkis
1s
neil nnestund murda lahti eos"?  fesib samas pihe ksimus ,,miaeviku kuminitustest", mis j kui kirvelk ning vajub kuhugi, s i ia kllap mneti rangena kust ^na t  enam
dal lhnavad ja mu juuksed on ujumisest pisut veel nsked,.. ja mu ees on kogu elu, oma olemuses veel w i ^ ^ hof is oma mttes, ent  vltimatult imeprane. J a mu ees on ka hood hmaruses heletavad naod saalis, tulnud kladest, alevist, metsataguseist tubadest, noori ja vanu, ja kik. nad hingayad ise- moodi vaikselt  nagu hingatakse lbi^ niiiaus^ ootuse... mis teeb igast pevast piihapeva... ja vofmib kik valud lootuseks.. .Ja on selles midagi hurniayat, kui to- hib loota ja  ki^ik mida, vabalt oma rgses kodus, kuhu tuldi amnm ^nnenaaaihna ajaraa- matuid  ribu-rada jgepidi, riga- rgar; metsi kaudu ja jdi tuhan-1  vaestekott
 just nnda nagu laulab Betti Alver,harjased vlja arvatud, sest harjas-elukaid ma n kandis ei
; kahejalgseid igal juhul mitte, neljajalgsed aga tulevad en^astisidikussides ristirahva keskele ja ss on netki hrjast ammu lind; krukeresid aga kl- lap juba leidub psavalt, sest
viruiane August Kaljuste ja kahe kange Augusti ja kahe Eesti maakonna esindusel, jks lunast, teine phjast, tpp eesti kanafarme- rite asundus kiku lkski, n et 40-date paigu oli farme juba 25, arv, mle sjajrgsed pagulased paisutasid 62-le, perekondade ar. vult 76-le, hingedelt aga 234-le.
 . . . rcodan rabad, kannan koormad, lleankrud yrutan, leemejahud, vaestekotti .f>nifa^! Mina'ise!"
iane n i a a i ^ no(M?ed seda f aar aastakmmet juba taotesd [ja teps mitte suutnud? M i ^ peegeldub nende teadvuses ja pla* teadvuses selle Juna poolkera S^ beri esialgne,' halastamatult kak-
sikpalgne hiskond/ sunmtlised  BJ^ rvari, vargad, ehis  m
; vahele jnud ja sdanaetunnistu- 'sega teidendid lbisegi nmg neid .valitsev; arrogntneolrvits^^
ei saa; v  i e i J ^ a g i saada? Vastus ent tuleb  omatahtsi ja
ootamatult j jllegi ^ m u j ^ k i i i  lavalaudadel
. . .kpUakasse valgusse kassa ees ilmub kobar hiliseid hingi; ksi, just tusnud kaareks, peatub, ning piduruvad tetkaks tiiruks hp- pevahnis jaladki  ljji kardinate voogab sisse kevadheletust, saades valgeks Ijgell^lkidlinaclel saali
, sest deiks aastaiks; kuitahes valusaiks sa
Eunmist oleks i M e n i otsida esi- tiivas, kuhu lavaservast viib astet vanemaid? Vi  iildsegi pareni kaks-kolm ja uks ^ imedise ko- mitte? Mis Viks olla v a l  r d Hiaa isag"  fiiglismaaga? Ala- - vrsustuiine segi r e s p ^ i ja mat- kimistaht^ga vi niiiia-isp" trots vi kik k o r i ^ suland mingiks lahutamatuks armu-via vahekor- raks, sest ilmse mina-ise" kr-
: vai d i alguses felk ja oa suures osas veel praegugi pris inglise- prane. . . ? M i et: kes on ,^homo Australiensis"?
' Ja kes. on-.siis :
dususega ves mu htaegu ka mu enese varihmarasse meelteraumi, hletute mlestuste kui heljuvate mfflimallikate sekka . . . olen ise ks^rolenv/. ::  Tal?;;: vi-: .Verioral? Kas ehk Tstamaal?  Vi Mrjamaal... vibolla meestel. . .
. . . seltsimaja taga vljas, mus- ta kuusiku pervel hiilgab enda* mis!
 sest tema eest oli makstud kullast kallima&i vrehinda, mis" alles mnekmne aasta eest veel- kordselt mrkis meie kuuluvuse nagu mrgib krjpidaj tulise rauaga oma karja ja mis tleb, et kuulume iseendile. Ja nii pidi selle kauge mandri iirgrisu taganema seUesinatse seltsimaja ees, mis endaga mttes kaasa toodi, sest mi oli vimalik Ja teisiti mitte, ja mis s jlle ainese asetati, sest n j)n mitet ja teisiti mitte Ning nnda sai teoks (tilluke asula ja nnda sai taile nimeks Tillu mere, mis sellest et ametlikus kir- jas on see Thirlmere, ja nnda vib siin igam;ees lausuda:
seda ep d e Sn^samuti nha, kU vib aga oletada kulunite olemas- olu nj noh, vahenduva suuruses . . kisub mte tahtmatult naeru kanti.  Ja siis ikustb tuli .kassa ees ning saaliuks sulgub.. .
teks nikse olevat saand laulu | Ja tehti seda puhta ihurammuga  kige enne kanakuut vi loo- malaut nmg lpuks ka katus enda jaoks; raha hdavajalikuks saadi kas austraallaste farmides vi ka ehitustdel,,yeJikides'S Aga jub^ ^ '38 a, asutati oma kanadele" toi- du muretsemiseks hiisostu hing, mlega liitusid peagi ka austraalr lased ja mis kiirelt kasvas oma kaubaladuae ja brooruumidega ,,Thirhnere Farnierite Kooperatii- viks'', jnie-ptsa, s.t. suutema hui- ga aktsiate pMe& kindlalt eestlas- te pihku; punkti i'le pani phe '64 a. pstitet suur rihoone, nile hi i gelthtedes nimi,, KUNGLA, valit- seb praegpgi asunduse rikeskust.
Nnda et alguses tmmati siin nagu tmbas Vanapagan Prgu- phjal, sest mngu ep olnud siin rgrisus panna muud kui omaenda karukere, ent osati hthoopi olla ka omaenda Kaval Ants ning nn- da ei kosund siin keegi lekohtu- selt ega lind ka alt, vaid pealt.
arutan endamisi, taas nelja ratta vel Sydney poole siirdudes. Noh, eks nelja ratta vel tehti seda muistegi, s.t. 20-dates aastates, air nult abiks tuli siis vtta ka veel hobuse neli jalga, nmg ikkagi lks nii et lksid kiku ka V-^l vaimu-
ise pere, ise krin karjased, mul on tugev karukere,
65-mlise tripi-tegemiseks edasi- tagasi neli tispeva! Rongbattad olid veelgi aeglasemad, autod ent tulifcailid ning kukrud alles n,. evolutsiooni algastmes. Neid hak- kasid siin soetama kige enne V- rumaa vennaksed Nortotsidj ent pidasid vastu vaid aasta, mis oli 1924; jrgnevalt asus asja juurde
velised asjad. Juba 1948 a. vttis laulda segakoor, jrgmisel aastal asutati Eesti Selts KOIT, ning '52 a. nnistati sisse tuliuus, avara teatrilavaga seltsimaja, mlele 4 a. hiljem ehitati juurde skautide ja gaidide Noortemaja; mitmeti on hoonet laiendet ja tiendet hiljem- gi, oniaenda vlavabas majas on nd Naisringil tore kk, kust
htepuhku marsitakse suurde saa- i korraldama populaarteaduslikke oenguid, fmihtuid, aianduse ja tsit kursusi ning kirjanduse- htuid. .
E i puudu kski ring^ ammugi mitte Nitering, mis aastate kestel annud umb. 40 <lavastst ja tegut- seb aina edasi ~ i nagu mulle tore- da ladususega jutustab lvavete- ran V. Kruusamgi, kelle katuse all mul. siin he-ine kodu, ning kaebab ss:iHda on airiult noor- te armastajatega, kigu jiiba pea- laed paljad. . , naispeale hoolit- sev abikaase sdamliku muigega teed ja torti pakub  sest egas ekuninud veel juustega koos iga- vikku l  h e . . . . ! Edasi: on vim- lemise ja rahvatantsu ring, tien- dskol, muidugi, raamatukogu jne.  kik kokku andes kultuuri- elava eesM maahiskonna, sna sravamas mttes, kuhu nna-unt- sakad Sydneyst^ Canberrast ja mujaltki tulevad hankima, noh, mune, mistagi, aga ka aiakraa- mi, lamba- ja vasikaliha ning vl- timatult - - verevorsti, kllap ka slti, kui pole luga palav, nii et paneb mtlema: oleks praegune veel rgaeg, lheks eestlane hau- dagi vorstkngas ja sldikauss l i g i . . . /
. . . ainult et noori armastajaid ep o l e . . , on kadunud uute ja laie- mate vunaluste maai lma. . . Va- nemale plvkonnale on ent rga- miste karini tulnud hingetmba- mise aeg ja asunduse pulsgiks on nd puWcekodu  15. aakrili- ne, rdielusse ja lilledesse s i ^ elu-ala kmne hopnega, kuhu soo- vijaid kikjalt Austraaliast, isegi Uus Meremaalt ja Kanadast.
tnaviB en
Aino Kallas risti Oskar KaUj lhedaseks St burl lhedal Kij rahvaluule profc gmnaasiumi _ dDifiia Iluduse ttt
l i l
1890. a. abiellus iuuleteadlase Osi Olenevalt oma abj deSt, sai ka abikJ elu mitmes suurlij terburi, Helsingi O. Kallas sai Eest| dikuks, oli sellal 31 tuntuiks saanud diku abikaasa, 1 donisy roMceid aasil kust abikaasa t] koikkiipuuteid ingii naga ja kelle td| keeles lugejaini.
Soome lrjandi Kai L a i t i n ^ on tprit Aino KaJl5 meses osas ta vat ne 1921. Teises kaihte kirjanikule ta, Londonit ja Ki metab Aino Kalli oodi firepiinadidt
Thistamaks s( kirjaniiktt sajam ttoome mningail artiklist mis .f peva pulmi ili lelles Helsingl aug.) koos Lom konnahoone ja  maja fotodega.
Avanevcad u
Aino Kallase jl reist Soome Kir j| leiti mdunud A\ pievikulsht 1921. See puudub tema^ semais vljaamdeil Kallas arutleb enj kidt ees olevat Lc kut ja kirjutab: gu ss korraks M lalt lompidest!" J ta hab Kuidasi kida jalgadelt selli lume!" (Ta oli ' Soomes).
Viimase kibestt n i oli phjustani etteheiteid jagav j vellikogule Vi oli tea teisi phjus no Leinoga oli seiks ja igust el(] kenud. lrjandusj dus olevat prdi uut suunda ei oln| Helsingi oli vis juba lahkuc avavat maamia guse. Vrdlus lc riist kordub hiijer ses pevikus ja aJ tusastmes, Tartu ^lombid", Londoi
Kirjanik saal donisse 1922. Fuari vahetusel] maja vaiksel 167 Kensiiigtoii le koduks le l\