^ Cl - 81.
> 3.- J 
: ' : : i 5 : ,
150 4^ 2.- ^ 1.5.: 
.65 40 2.ie 40 5.80 2.50 20 2.25 20 2. a) 2 ^
2^ 20 40
14^ 80 6
12a
S3
p d kaladki, m^ele inimene hkuhoid- vee all, mida ujus justnagu ininie^
anib yaatama neid fdvas kastis^ nii et
akvaariumile Viks ^^ atoorimni nimeta-
|ilmas, kui kki teis- alas enese suur j
3r*V <>ma ^ jailga i vastu klaasi ning
pratuil punnsilmu surusin minagi oma [ai ning nnda, nina stsegii elutde yas- I jllitasime teineteist
kuni ta viimaks p- >ras ning minema enne mu mllu oma i ^ a neanderthali;
3in pead nd mina^ [ii jUe!-luata ja Juga, madala lauba ra khuga lees, ai-'
puudusid! - -need )lutsk;on.. V Ent mi- annud asemele, et;
V, oimudeta ja tilvu- 5, siin; n lecfealt
|lb vaikselt nurru, akna taga sobistab fasaan, kes maid kksuga" tervi-
ta rullub lahti taas Indri kaart kogu ta pldatuses, mida te- latult jagab ta valge listahes ka pingutu-
laks paika endaoma-
wm ima,
Mdunud puhapaifeva IlaM tolmus Peetri koguduse Ja opjWa Oskar Pulmii 30. asstap^Bva kontsert, mis teistkordselt sel pae- vai ti koldku.kirikutie .Inimes!. Muusikalises osas esinesid noor- fiekoor Lootus Rosemarie lindau Juhatusel, Musica Divina Ja Lootuse hendkoor ja Musica Viva orkester L. vessoni juhatu- sel ja Vaimuliku orkestri ansambel Inga Korjuse juhatusel, li- saks flopdl, harpsikordi ja-orelisolistid. Sonnate osas teenisid peapiiskop K. eem ja praost O. Puh
ISontssrt algas J . S. Bachi pre- Midi ja Suuga- lanminooris, mille Inga Korjns esitas orelile Jrgne- va L. van Beethoveni .^ik tae- vad M v a d " pullul liitus orelile YaimuMku Oiikestri ajisamW.
Noorteteoor Lootus Lindau julmtusel laulis ikolmilaulu. Koo- ril on ipraagu ,peagu ' 20 lauljat, noor ja vrske hlematsirjal ning laulis ilmse kergusega ja innuku- sega. Heidi Laikve m^gis fldil G. Gludki Gavotte", liarpsikordil saatis LKorjuls. Vaimuliku Or- kestri ansambel esitas neljal viiu- lil A. Scarlatti ,,aria ja minuetti" ning kuued iistrummdil T. A. Ar- ne kaks helitd. 'Ansamblis on hid viiuldajaid, toes I. Korjuse juhatusel on saanud heaks muu- sikagrupiks. Esimene , poolaeg lppes Heidi Klamass Imrpsikor- di soologa, esitades sel klaveri eel- kijal ,P. J . Haydni Bcmata do- mazhuuris".
PeapiiskopiK. VeeiiE m medit^ sioonis ksitles petussnades peitul^tjuhi5t^ et looda Jumala peale^igest sdamest, ega ra usalda\ati mitte mkmisttist.
Kerkigu esile hetkeks mte ja soov,- et eesti rahval o M s ainult mistust ega mitte usiku vaja. Kai- nel eestlasel on ainult seda Vaja, mis on tegelik nagu ed,u, ettevt- likus, jukus, lieatesnistuSy mil- lest kbetki ei tohi ra anda niil- legi heaks, vaid elataikise iseenese- sele. On vaade, et elu on ainult juhus ja. juhus nitetus,Jrelik^ on elu mtetu jiihtis. On neid kes victoad, et eesti rahval polevat
mtet loma ikultuuri- ega vabadus- pdlustele. Ainus kindel on surm, mis lipetab inimese elu. M d siis jb ka inkku^ maha j n on ka ele kogumine mte- tu. Vaesel pole nagunii-midagi ja surm on kergendus. Kui me saar, me aga Jeesuse Kristuse helduse osaistelss, siis saamie juba oma eluajail osa igavesest elust. Et sel- lest osa saada tuleb elada usu j- rel.
_ Teisena koguduse p. praost O. Puhm tervitas peapskoppi ja ko- gudust tema 30. aastapeva! ga tnades lauljaid ja ningijaid. 
Prast snalist osa mingis an- sambel Inga iKorjuse juhatusel J. S. Bachi aaria kantaadist nr. 212.
.. Siis Jrgnes kontserdi suurfes esiettekandes olev Lembit Aves- sonl kantaat JubiilateDeo", mis phkeb Taaveti laulule nr. 100.
Selle esitamiseks pii rakendatud noortekoor Lootuse ja Miisica Di- v k a ioorid ning Virn or- kester, solistid , sp^ ley, adt Irene Loobes^ ija bass Avp^^iqttask. Juhataj kkxJaL. Avesson ise.
r K : ^ ^ seitse im,. See al- gab juubeldavalt julise ,,IlD!sa]bB Jumalale" kooride ja ansambli hisel dtinaanlisel kutsel J t u ^ la ikiitmi^ on aati aaria seletusega, mis on hiskamise pphjuseks. Kolmandas bass nab edasi teemat tema rahvast kuna orelilt on signaale^ mida vib vtta (aloogim Jumalaga. Neljas m lhike ja vimas kutse ktuseks. Tema hus^ koos viiendas viiuli ja oreli saatel. Seletanud selle helduse
. 0
s lii
l i
R l c H M O W b S T . M
Vaba Eestlase" Itoimetnse ja talituse asukoha plaan
; TOIMETUS J TALITUS  avatud esmaspevast reteni kella 9--4-ai.
Telefoixid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675
Toimetajad kods' vljaspool taega:
Hannes Oja j^l-531(S Kmilutasi vetakse vasti;
ndala esimesse ajalehte esmasp. homaa, kella 11-ni Ja ndala teise ajalehte kuni W -
mp. homm. kella ilni.
VABA EESTLASES ^ on tasuv ajalehel laialdase ^
^ . 1^
- Postiaadress: Box 7C Stn.C, Toronto 3, Talitus vljaspool Hdmi Liivandi
149 Bishop Ave. Wlowdle, Oot. Telefon: 223-0080
suurust 'hisataks jJle vga ju- rikkalt. ,3u olgu Isale*\ V i l m ^ ^ osas On lakendatu^.^^ ja alt ning koorid ja orkester annavad
pmijuubeldava kiituslaulu.
L . yessoni suured' kogemu- sed usulise muusikaga on talle andnud oskuse seda ainevalda veelgi uue suurteosega rikasta- da. Jdes philiselt klassikali- se muusikavormi Juurde.
Uudsed olid mneti orelisignaalid, moodustades inagu dialoogi koori ja orkestriga, milles vis siimbqol- sust vlja lugeda, teatavad Mivale levalt antud vastust, et nende kte on kuuldavaks vetud. t- lilt olU see vga meloodiline, kaa- sahaarav ja vaimustav. .Helit on kirjutatud ladinak tfcs- tile, vibolla avab see toergenni tee ka teiste irahvaste kooriliterar tuuri..
Ligi:40-liik!meline - f c ^ B-lfe- meline keelpillide Musica, Viva or- kester ja head solistid fcujuindasid esiettekande meeldej^aks muu- slkandfnms^
lONLUSMUB, KOHESELT SULA- EAKASSE VAHETATAVAD JA..
Uued Canada Savings bondid 01 kindlustatud ja kaitstud investeeringuks. Neid on vimalik igal ajal silmapilkselt sularahasse mber vahetada. Ja nd annavad need suurema kasumi  9.25% igal aastal 7 aasta jooksol.
Kik ostjad saavad intressi uute mrad' jrgi, vaatamata sellele, et sooviavalduse formularidele ning bondide tenditele oa trkitud endised intressi mrad. Uued mrad kehtivad 1. novembrist kuni bondide thtpevE- miseni 1985. aastal.
REGULK M T E R E S f
COMPOUNB INTEEEST BONB:
Kui teie eelistate oma iMtesummad kasvamM tulevlkuiks vi errumineku fondi, siis tuleb teil valida C!ompound Interest bondid, mis teenivad prast esimest aastat intressi uue suurendatui mra  atosel ,0.25% 'aastas.....
Allpool kirjeldame kuidas 100 doladli^ bondi vrtus kasvab:
Nov. 1 Vrtiis Nov. 1 Vrtus
1979 $109.25 1983 $155.63 1980 $119.36 1984 $170.03 1981 ^ $130.40 1985 $185.76 1982 $142.46
VALIK ON TEIE" TEHA
 K u i t e : regulaarset aastast sissetulekutel Investeeringust, siis sobib teile 3egular Merest bond, mis maksab tee automaajtseit intressi Igal h novembril.
Kui te toimite teiste bondiomanike ees-^ kujul j siis eelistate otsese moodust. Seda mugavat moodust kasutades deponeeritakse teie intressisummad otseselt teie tshekikibe vi  s ^ nutmisel andke lihtsalt onia soov edasi, tee jb ka See vimalus, et saate oma
3umma
rmuse
Te vite osta Regular Interest bonde sula- raha eest $300, $500, $1000 ja $10.000 nimi-
vrtuses. Compound Interest
bonde on vimalik osta sularaha eest vi mugava sstuplaani alusel 100 dollari nimivrtusest alates. Y:.] 'V'
KAHEKORDNE; : ' ' STPTO,^ ^^ .^
Te vite osta misi / Canada Savings bonde nutniesuguste vriust<^ niaksiniaaisdt 30iopO dollari liatuses. Lisaks sellele Vivad ,,S24"' ^ ,,SIl" bondide omaniM oma thtpevuyate; tM>ndide tulud uusti investeerida uutess bondide seeriatesse.
OSTKE OMA BONDro-Ntm ^ .. v :^ MUjoxiid kanadalased ostavad sel aastal
jlle Canada avings 1>^^ pea kui vnalik oma panka, ihvesteerimis* asutust, trust kpmpand vi credit imioini ja vage vlja bondid, mfe tdle kige paremini sobivad. Tehke s e ^ nd, et
.'.vltida
 Helsingi ja, Sl tiku ^ t kaitstud. Aga Tallinn l- latab esmaklastajat, linn nib tusvat tee merest. Toompea piir- jwned, sadama kraanad, Viru ho- teili pvelhkuja on kki su ees nagu kmdikul. Lioha endasse
: ABVOKAT-NOTAR mm\m% Royl .Trust Twer,,
toront DominiOB Centr .Pestlaa^ess: P.O.- 326,: Toroat;
(Bay & King) M5K
seb prast sedaj kui sadama- ja toHimehed on teinud oma osa (paari tunni jooksul!).
vlismaine liniti' viks olla kodusem ku3
24-tundi telefoni valveteenistus
See on sina suur vi vike kui Tampere, Turku, Oulv Kuopio vi Lahti, linn vhemalt mjub nii. Rahva jutust saab vahel aru, vahel kaob see ra. Ka vene keelt rgi- takse palju tnavatel ja kauplus-^ tes, eldakse, et le pooled dani- est on venelased.' Kuuliis Toompea on nagu vgev
vaatetorn, kust avaneb pimestav vaade le linna ja mere. Toom- peast on palju kirjutatud, aga selle keskaegset met tuleb ise nha j kogeda, lkuda mda keerlevaid tnavaid, nagu oleksid Itaalias.
HETHERINGTON, FALLIS
80 000 elanikku. Sealsed ostukesku- sed 01 kenamad kui kesklinnas, aga toidusabad pole ka seal ka- dunud. ^
Tnapeva Talhm meenutab 40- ndate aastate Soomet  ka me pohiud siis palju osta ega valida, Kvaliteet on halb ja hinnad kr- ged. Tpiline Tallinnale on, et seal lpeb kM tavaline kaup.
Kahe viimase aasta, jooksul pole Tallinnast' saada niteks taldri-
 Bay St., Site 40L 3634451
htuti vi 929-3425
-Kesklinn va] OE korras, aga kaugemal algai-
\, vad lagunemise mrgid, eriti jalgteedel. Nib, et Tallinna linha ehitajad rhutavad rohkem uue ehitamist kui vanade osade hooldamist ia silitamist. Seda nai-
Ttvusin ka lhemalt eestlaste- ga. StalMi vimu lpp tundub neile smire kergendusena. Elatakse ri- kast vaimset elu  isegi luuletus- kogusid trkitakse 15-20 000 ek- sepmlaris. Vikestes kunstigalerii- des on palju moodsaid jooniseid, maale ja kujusid.
tJks tallinlane oli kinud mdu- nud suvel Soomes. Ta rkis mar sendunult Soome noortest radikaa- lidest, kes meeleldi vtavad vastu kik meie likHuse, mida his- kond pakub, aga ikes intrigeerivad selle vastu ja keelduvad sjave- teenistusest. Ta jtkas:
 Meil ei saa keelduda sjave- teenistusest. Mu poeg teenis jala- ves neli aastat kaugel kodumaast. Tarpses lpuks erru raske tu- berkuloosi tttu.
Ametlik suhtumine usku ja Idri" tosepMjastuspba tolfc;^
usklikke raaniatnid. Eestis pole ju ohiud vimalik trkkida vaimulikku k*jahdust prast aastat 1940. Khikliket toi- mingutest ei saa teatada vljas- pool kirikuid. Usuline t laste ja noorsoo hulgas on keelatud. Kiri- kuelekter maksab rohkem kui ta- valine vool, toa seda ei kasutata ,;kasulikuks otstarbdcs". petajad maksavad krgemat maksu ja neil pole pensioni. Vaese maakoguduse petaja saab ainult 15 rubla ks, kik muu peab ta teenima muul viisil.
Laste ristimine vHaeiaeb, samuti leerilaste hulk - - kardetakse hal- bu tagajrgi vaiaesiiiatele.
Arvatakse, et Eestis' on kiriku liikmeid veel u. 150000, s.t. u. 10% elanikkonnast. & i k u teenistusse liitub siiski ikka veel noori mehi.
Mu tugevaim elmuis sel matkal oli inimene, tnapeva eestlane. Julgust ei vajanud ainult need, kes 40 aastat tagasi lbi tormi pgene- sid. SangarliMoist oli vaja ka ne, kes jid kodumaale tialevikku oo- tama.
Teine vimas elamus oli Tallin- na hiiglalaululava, kus peeti eesti lauhipidde juubelit suvel 1969. Laul ja mng on muusikaliselt an- dekale eesti rahvale olmjd alati
CSaartered Acconntasst
 teledyne-Laars kompanii juu- res Los Angeeses ttab peainse- nerina asepresidendi lesannetes Tnis Ots Kanadast, kes bn likoo- li lpetanud ka riadministratsioo- ni alal. Teledyne-Laars kompanii varustab kuumaveeseadinetega i i l ujumisbasseine, kui ka suuri kor- teri- ja tstusettevtteid
 Eesti Komitee Nissebtsiooni tikandikurus Stokholmis algas ^tembri lpul Eesti Komitee ruumides, kursuste juhatajaks (m Marja Jaanivald, kel on ksit- petaja kiitse ja kes oma suure huvi tttu eesti tikandi vastu on meie noorema plve eriteadlane sel alal;..