Lk. V A B A E E S T L A N E neljapeval, 7. mail 1987 - Thursday; 7, Nr. 35 Nrv35
petaja. Ando Kass Jutlustamas, Foto: H. Oja
Peetri kogiidiise stipendium Mseteaduse
aasta (1975, 1976 ja 1977) leerilendude kokkutulek. Nende lendude koguarv on ligi 180, kellest le 30 ytsid osa jumala- leenistuset. Selle tegi erakordseks asjaolu^ et ks nende len-
alasist.
Junialateeriistusel teenisicl liturgilises osas p. Andres Taul, jutlustas Ando Kass, solistina laulis kaks laulu Rosemrie Lin- dau, keda orelil saatis Roman Toi,> Noore vaimuliku jutlus peeti ee^ ^ keeles, niida ta kllaltki vabalt valdasv Jumalateenistus oli mnes psa ka kakskeelne, arvestades et mitmed kunagised leeripilased olid kohal ra muust rahvusest
; abielupooltega. Kogudus alustas jumalteenis-
lusel peakoosolekul vastu vetud
moodust, et valju hlega loetakse kaasa usuturinistusele j Meie Isa
andis koguduse nukogu- esimees A , T o r k le Peetri koguduse usuteaduse ppi- jaile ettenhtud stipendiumi, mis $1000 suuruses o l i tnayu mratud usuteaduskonda lpeta- vale Ando Kassile.
Peale jumalateenistust toimus kiriku alumises saalis koosviibi- mine kohvilauas, mille jolid kat- nud koguduse naisringi liikmed.
ena
juhatava snavtuga Lti Keskor- ganisatsiooni sekretri Andrew Mikelsons'i poolt. Balti Liidu esimees p t Silins esitles Paluliiie Bro wes' it, kes D. Crombie lkitu- sejedasi andis. Ta rhutas ka m- neonaliselt baltlaste eeskufulikku ja edukat koostd oma kodumaa- dele vabaduse nudmisel . , , E i ole me Oma soovi lbiviimiseks hte- gi diplomaati mrvanud, seaduse- vstaseid vgivaldseid lestuse toime pahnu ega muul viisil Inimlikke arusaamasid jalge alla tallanud, vaid ainiilt mistuse, suu j sulega pame oma eesmrgile jd!" tles dr. Sjlihs.
Parlamendi-liige Pauline Bro- wes mainis oma kne sissejuhata- vas osas, et peale kolme lapse emaks oleipise on ta juba ka vanaemaks saanud. Ta thendas, et enda parlamenti valida laskmise tagajijel titiis ta elu^^^^^ s^ soov, ttada helgema j a parema Kanada tuleviku hvanguks.
T e a t a v pn ta esindaja vtnud osa Ottawas toimunud ,,BaM htutest'- ja sobival 'Viisil vajaduse kohaselt mitmesugustele teistele
tervitas ja tnas esimeest, auklalisi poodiumil j a koosviibijaid prandal enda j mitme-kultuuri ministri Ravid Crombie nimel.
Oma knes kriipsutas ta alla baltlaste ennastsalgavat tegevust rahvuskaaslaste abistamisel nii Kanadas kui ka kpduniaaL Ta on eriti uhke uustulnukate saavutuste le oma suurima panuse andmise eest mitmekultuurilisuse aial meie igapevases elus, rikastades kanadalaste eluavaldusi tnuvr- selt. Vastutasuks teie tegudele, kinnitas ta, pab Kanada valitsus kigi vimaluste piires uutele kodanikkudele vastutulelik olla ja; igal sammul heid abistada juko-
Ta avaldas erilist tunnustust sellele Kanada valitsusele, kelle eestvedamisel 40 aastat tagasi ,,Biriti alama" seisus Kanada kodakondsuseks muudeti, millist sndmust nie tna phitsenlegi. Oleme vabad kikidest teistest lemvimudest. Iga rahvus vib arendada oma keele, rahvuse ja kultuurilist omapra; mis on tnuks ja pandiks Kanada riigi- juhtidele.
Vrreldes olukordi siin ja oku- fjeeritud maades toonitas ta veen- valt noorte sna-ja tegevusyaba-
ei eksisteeri :vra
Bdo (Algus lk. l)
ton. Asemikud: p. T. Nmmik, I. Nippak ja I. Rohunurm. Revis- jonikomisjon: E . Kalvik, B. Lind- re, E. Jukk ja A . Ti l l . Prast valimisi lahkus p. A . Taul koos- olekult.
Jrgnes teadete osa ja pildista- mine ja siis hine luna, mille oli korraldanud Hamiltoni koguduse naisring Ingrid Kingu juhtimisel.
Koosoleku jtkumisel tstatati ksimus, kas tekkinud olukorras on piiskopil igus nnistada uut praostkonna nukogu ametisse prastisel jumalateenistusel; Koosolek leidis hel hlel, et see samm on igustatud.
Prast p. T. Vaga ettekannet ,,Sisemisjon" mrati jrgmise sinodi ajaks 16. aprill, 1988 j a kohaks Toronto Peetri kogudus.
Lbirkimiste ajal soovitati, et uus lauluraamat sisaldaks nelja-' hlelist laulude kogu ja mitte hehlelist nagu nidisvlja- andes.
Ka rhutas piiskop K . Raud- sepp pikemas snavtus htlase jumalateenistuse korra thtsust, mitte ainult Kanadas vaid kigis E . E . L . K . kogudustes. p. Nm- mik tstis les Buenos Airese eesti koguduse lektori G. Mldre usuteaduslike pingute toetamise, kogudes samas kaks kolmandikku he reisi kuludest.
Sinodi lpupalvuse pidas p. T. Nmmik.
Jrgnes jumalateenistus, kus sinodist osavtjad sisenesid kirikusse pidulikus rongkigus. Jumalateenistus kulges jrgmiselt: : pihikne abipraost E . Heinsoo, algliturgia-^ praost .Peters ja p. . Roost, jutlus p. T. Vaga; kirikupalve p. T. Nm-- mik. Praostkonna uue nukogu nnistamine piiskop K .
armulaua liturgia 0 . Gnadenteich ja T.
Nmmik, koguduse nnistamine piiskpp K . Raudsepp^
Jumalateenistusel laulis sopran Tamara Norheim-Lehela aaria Roman Toi teosest Ladate Deo' V ja Vana-Andrese koguduse segakoor laulis AstaBallstadti juhtimisel kolm laulu: ,,Looja kiitus'^M.Hfn^a, ,^Jeesuses ma rmu maitsen" J . S. Bach ja ,,J minuga" W. H . Monk.
vimu all gavates riikides. Kne- leja oli llatavalt hsti teadlik Balti riikide Vabaduse kaotamise mhhiriatsioonidest; sealsest prae- gusest olukorrast ja siirameelse- test pdlustest iseseisvuse taasta- miseks. Igal rahvusel peab olema vim ja igus oma saatuse le ot- sustada, riigi elu seadusepraselt korraldada, keelt j a kultuuri aren- dada, usuala nudeid teenida ja teiste rahvastega sprusvahekordi pidada! Oma snavtu lpul kin- nitas ta, et Kanada ei ole tunnusta- nud Balti riikide anastamist vra vimu poolt. Tnutheks selle eest kutsus ta koosolijaid les^ kiki neid aluseid austama, millele Kanada riigikord on ra-
Jrgmisena asus knetooli William J. H . Hough III, kes on eriteadlane rahvusvahelise iguse alal. Ka tema moonas, et iga rahvus peab olema vaba ja vimeline oma eluavalduste le :Otsustama.;;:: v v ; ' ^
Oma to-lesandeil pn kneleja viibinud paljudes vlisriikides, et tutyuneda nende seadlusandluste- ga. Ta selgitas pealiskaudselt olu-
VALVE ROSIN
nukogu ja juhatus
oma armast spra
J
LM ja ANTON LNG^ VIRVE j JAAN NIITSOO SALME ja ANTON. KAPP
Kallist
Phja-Ameerikas ning mitmetes Euroopa riikides nii eelmisel kui ka kesoleval sajandil. Vra vimu alla langemilsest ti ta huvi- tavaid niteid Etioopia vallutami- sest itaallaste poolt, mil puhul im- peratorUile Selassie pidas oma esimese kne Rahvasteliidus; Itaalia teguviisi hukkamistmi- seks. ' v\ '.'v
Ndsel ajal pn rahvusvaheliste iglusmrade alusel maa vgi- valdselt okupeerimine seaduse- vastane tegu, mis vastuvaidlema- tult peab plvima hukkamistu teiste riikide j a rahvaste poolt. Mitnpieidknfineid aastaid tagasi loodi Rahvasteliit, mis pidi tuhandeaastase rahuriigi tagama, ent selle eluiga osutus liiga lhike- seks. v/.;:
Kneleja selgitas omaaegse Nukogude Vene vlisministri LitvinovM seisukohti Rahvastelii- du otstarbekuse hinnangul, m-
daminnes nimetades ka MolotPv- Ribbentropi kokkulepet ja teravalt kritiseeris Balti riikide okupeeri- mist, millist sovjetid ise kll kii- davad kui vabatahtlikku hinemist nende uniooniga, ehkki vabad
.riigid ja rahvad enamuses igest olukorrast ja sndmuste kigust on vga hsti ja phjalikult teadlikud.
Ta tendas, et Kanada valitsus aitab igaklgselt kaasa vallutatud maade vabaduse taotlemistel ja lootis, et peatselt saabuks aeg, kus baltlased oma vabadel kodumaa- del oleksid tnulikud kanadalaste abi eest ja omakorda viksid olla tunnustajateks iseseisvust saavutanud riikide vljakuulta- mistel:\--y' ' ':. ,:- '- ')/: '
Ettekannete lppemisel Liidu esimees tnas kshaaval mitmete thtsamate organisatsioonide esin- dajaid kohaloleku eest, lpetades koosoleku kell 22, D
,1
Ema, Sa lksid meile voodit tegema. Puhka rahus isa krval Ruge-Jaani Peebu kimist Jumalaga kallis ema!
Puhka rahus!
Eestlaste poolt eelistatud
MAT
ija on le 115. tot sama perekonna pool Moderniseeritud avarad r kllaldaselt parkimiseruu
R O S A R U N E R A L
t L M O R R I
467 Sherbourne Tel
