Nr. 36 V A B A E E S T L A N E teisipeval, 12. mail 1987 - Tuesday, May 12, 1987
o^lis Ignatieffi teatris, la prof. THU Parming.
lv
vabaduse ja iseseisvuse itaastamine? Vi sealtmailt prit pgenike ja nende laste hariduse leest hoolitsemine? Seda teeb Ijiiteks praegu Tolstoy Founda- llion New Yorgis, kuid see Ihoolitseh enamasti suur-venelaste L'est; kas baltlastel ei viks sma- tsugune asutus eksisteerida? Aasia-Aafrika kunstikud-kirjani- i:i :ud saavad igaltpoolt toetust,
Inende tid trkitakse originaal- y| jkeeltes ja tlgitakse suurmaade (keeltesse kas Balti kultuuri- saavutustega ei viks sedasama oimuda? Kas niteks kuskil
Pariisis, Londonis, Roomas viks Balti muuseumi avada, mis kigile huvitatuile alati kttesaa- lav oleks? Vi kuskil keskne Balti rhiiVI asutada eestlastel olevat
iuba sellised asutised Lakewoo- Torontos ja vist ka Stok-
iholmis, kuid baltlaste hisarhiiv puudub. kikideks sellisteks otstarveteks on tarvis raha, kuid igete meetodite kasutmisel oleks ;see raha tiesti realistlikult saada- val. Melge selle peale! Kneleja s00vitas rohkem ' Euroopa valitsustega kontakte vtta, kelle kest olevat tihti kergem toetusi saada kui Kanadast vi USA:st. Ta ti niteks Stokholmist prit lti rahvusest advokaati Ivars Gross'i, kes olevat oma ke peal paljud Euroopa maad lbi rn-- ninud j a sealsete v a l i t - susliikmetega Balti ksimuste le kontakte vtnud igalt poolt oli talt ksitud miks ei ole keegi meile sellest varem rkinud? Ta rhutas ka, et baltlased ei tohiks oma vabaduspdlusi ainult anti- sovjeti liikumisena esitada, vaid r o h k e m an t i -ko loniaa l se iikumisena siis saaks toetusi
arengumaadelt" vi
i u
nn,. ,,blokivlistelt".
Klaliskneleja sai kestva aplausi osaliseks, kui ta lpetas. Kuna sgisaalis aeg kippus [i^ lhikeseks jma, siis asuti tagasi Ignatieffi teatrisaali, kus pikem 'arutlus kuuldu kohta aset pidi leidma. Kahjuks pidi nende ridade kirjutaja pealelunal lahkuma loodame tulevikus ka selle sm- poosioni viimase osa kohta kom- menteerida, kui see vimalikuks peaks osutuma. Kuid kindel on, et S eriti viimane kneleja, kes ise ii USA-st prit, esitas ige mitmed seni kuulmata ja uudset ideed, mis kindlasti kaalumist plvivad.
il m M i i '
m
Uus kursus 15.23c augustini Kotkajrvel Augustis 1967 toimus Kotkajrvel Metsalikooli esimene
kursus. Tnavu sgise^ 15.23. augustini toimub Kotka- jrvel Metsalikooli 21. kursus. Mdunud kahe kmnendi kestel on metsalikoolist lbi kinud kaugelt le tuhande osavtja. Tegelik isikute arv ei ole mi suur, sest paljud on
-s osalenud mitu korda. deemilise osa veei juttu,^ n rmu, diskussiooni, laulu, huvi- ringe;, ksitd, k i i j and loodust, sprusti teatrit, sauna, tantsu, luulet, kunsti, sporti, videot ja muusikat; Lektorite ^ eesti keete ja knerhmade ja huviringide juhendajate nimestik on sna pikk ja tuleb avaldamise- le hilisemas M inforratsioohis.
Informatsioon sisaldab k M U ppemaksu, mille eest saab histoitlustuse, ppe- ja tmater- jale ning mis katab administratsi- oon ik ui ud. p p e m a k s rt odavam pilastele ja kikidele, kes registreerivadenne 15, juunit. pi las te osav tuh innad 0n $ 1 7 i - ja $200.--,^t^^
Metsalikooli tekkimine 20 aasta eest veti vastu mitmesugus- te erinevate tunnetega. Rhuvalt suurem osa eestlasi ngi selles hariduslikku ritust, mis sarnanes Eestis j a Phjamaadel tegutsenud O.n. , ,rahvalikoolidega*'. Oli aga ka neid, kjes asjasse svene- matult pidasid M-d noorte r- muslaste ettevtteks, kuna koolis ksitleti ka okupeeritud kodumaa kultuurielu ilminguid, kuigi aka- deemilise erapooletusega.
Aastate mdudes on kik omaaegsed kahtlustajad judnud veenduda Ij4 rahvuslikus ja kultuurilises olemuses. See avaldub praegu noorte jtkuvas huvis- M pingute vastu ja hiskonna poolehoius M U ritus- tele (loenguhtud tissaalile!).
M ei ole aastatega vananenud sisulise ainevaliku tttu, kus kor- duvaid teemasid on vhe. Sellest tingitult tullakse MU-sse mitmel Jrgneval aastal, teades et sealt leiab alati i;nidagi uut. Lektorite|a juhendajatena astuvad M knepulti uued pealekasvanud eesti teadlased ja nfietsatudengite seas on juba neid, kes met^ salikooli algusel ei olnud veel sndinud.
M saatis sja olemasolevatel aadressidel ivlja uue kursuse informatsiooni- ja registreerimis- lehe . Informatsiooni kohaselt pakub M osavtjaile peale aka-
$200.- ja $225. - . Erihinnad on ette n h t u d osaajal istele raetsatudengitele ndalalppudel.
Registreerimislehe sissesaat- misel on soovitav tasuda $50.- p- pemaksu arvel, mis kindlustab koha metsalikoos ka siis kui soovijate arv letab kohtade arvu. Seda on juhtunud paljudel aastatel, sest loengu- ning tegevusruumid, ja toitlustamise vimalused mravad metsatu- dengite arvu. Need, kellele aad- ressi puudumise tttu ei ole saadetud M informatsiooni, saavad seda nutada aadressil: Kotkajrve Metsalikool, 388 Keewatin Avenue, Toronto, On- tario, M4P 2A5, Canada.
695 ST. CLAIR AVENUE WEST, TORONTO, ONTARIO M6C 1B2
Esindaja
Elav tegevus on algamas eestlaste ilusamas hises koduko- has Seedriorul jrgmiseks suviseks hooajaks.
Kuna kik korrashoiu-td viiakse lbi enne suurimat ritust, Si|iviharjapidu,Seedrioru sprade poolt, on [ka sel aastal talgu- pevadeks mratud ndalalpud; 30/31. mai, 6/7., 13/14. ja 20/2L j u u n i . Nendel p e v a d e l hoolitsevad toitlustamise eest Seedrioru omanikud, Eesti Seltsid Kitcheneris, St. Gatharines, Lon- donis j a Hamiltonis. Igale tte- gijale on ju vajalik kehakinnitus, mis hoiab ka leval tuju!
Nagu ^elmistel aastatel, oo loota abistajaid, peale eelnimeta- tud linnade ka Torontost ning USA ligematest keskustest, nagu Buffalo ja Detroit. Kuid palju oo kaasmaalasi olnud alati kohal Niagara Fallsist, Port Colbour- nest, Brantfordist, Galt-Prestonist (nd nimetatud Cambridge) ja muudest keskustest.
taga Wm. Hough Hamgshire lemkohtust ja prof.
Kapten Ae Nmmikii snavtt E. V. aastapeva thistamasel
Tna thistame Eesti Vabariigi Sjakooli asutamise thtpeva. Sjakooli asutamine, lemjuhataja kindi-al Laidoneri kskkirjaga 3. aprillist 1919. teostus Vabadussja teise kriisi ajal. Eesti piiridest vljaaetud punaarmee kogus Judejaalustas ulatuslikku pealetungi lunarindel. See peale tung suudeti tkestada Vru linna lhistel. Lahingud olid
eriti nooremas juhtkoniiaso
edasitungi tkestamine Narva rin- del, Sinimgedes ja Emaje joonel aitas kaasa selleks, et eestastel nnestus suurel arvul pgeneda lnde, kui punane laviiv ujutas le Eestimaa.
Oleme olnud pgenikerii v- rastel maadel le 40 aasta. Pidulikel thtpevadel, kong- ressidel ja konverentsidel on nutud okupantide lahkumist Eestist ja videtud, et meie oleme sjas N . Liiduga. Kuulajaskon- nast on ksitud, miks ei ole tehtud midagi, et Eesti saaks vabaks. Peaksime ksima kuulajaskon- nalt, kas rahvas on selleks valmis ja vajalik juhtkond olemas; et nudmiste juurest tegude juurde minna.
Seedrioru kauaaegne sber Lydia Vohu-Viksten on juba kor- raldamas vabahulavastuseks na!-' Jamngu Vaese mehe ututall*'. Meie tuntumad nitlejad on kaas- tegevad selles erakordses ettekan- des, mis kindlasti on suure- praseks meelelahutuseks kigile.
Kontsert-aktusel esinevad ks meie noorplve solist ning huvi- tav noortekoor, tuues midagi erilist Seedriorule. Knelejaks on kutsutud Phja-Ameerikas hsti- tuntud krgema sjavelise taga- phjaga rahvuskaaslane, samuti nooremast generatsioonist. Tra- ditsiooniline Vidutule stamine ning Eesti vabaduse eest langenute m le s t amine on Seedrioru ks erakordsemaid, thtsamaid ja meelikitvamaid sndmusi. See nitab, et meie ei unusta kunagi neid meie paremaid poegi, kes andsid oma elu kodu- maa eest/ Seda kinnitab ka sda- ine teenistus, Mttelennul
Sjakool alustas tegevust 14. aprillil, jalave, suurtkive ja ratsave klassiga. pilasteks olid peamiselt ppursdurid, kes lahingutes olid les nidanud erilist julgust ja algatusvimet. Vljape taotles juhioskuse ja isiklike vimete arendamist.
Sjakooli esimese lennu lpeta- jad naasusid rindele augustikuul ja said oma tuleristsed Narva rinde lahingutes. Tulemuseks oli vaba ning iseseisev Eesti. Sjakooli teise lennu ppeaega pikendati, sest Vabadussda oli lppenud ja enam ei olnud vajadust s- jaaegsete ohvitseride kiireks ette- valmistamiseks. Paremate ning laialdasemate t ead m i s te g a ohvitseride vlja petamiseks muudeti sjakooli struktuuri mitmel korral jrgmise 20 aasta jooksul. Sjakoolile lisandusid hiljem ohvitseride ettevalmistami- se alal mitmesugused eriala-koo- lid, kursused ja Krgem Sjakool. Selle lpetajaid lhetati teiste riikide krgematesse sjakooli- desse; sealsete riikide riigikaitse probleemidega tutvunemiseks ning laiema silmaringi saamiseks sjalise vljappe alal.
Sjakool likvideeriti 1940. a. Nukogude esimese okupatsiooni ajal. Eesti kaotas iseseisvuse ja Eesti armee liideti punaarmee koosseisu mberkorraldatud ku- jul. 95% eesti vanematest ohvitse- ridest selle juures likvideeriti. Nooremate ohvitseride suhtes ei suudetud seda teostada, sest algas s d a . Nemad v o i t l e s i d Vabadussja traditsioonide koha- selt erilise visadusega idarindel ja Eestimaad kaitstes. Punaarmee
Ettevalmistused Suviharjapeole jrgnevale Laste Suvekodu pro- grammile arenevad plaani kohaselt ning eesti lastele jb sel suvel Seedriorul veedetud aeg meeldejvaks sndmuseks, mis seob neid eestlastena hiseks pe- reks; nad kannavad eestlust edasi
on aasta phjalikult muutunud. Iseseisvuse taastamine tnapeval eeldab teistsugust suhtumist sellesse pro- bleemisse. Nuab pshholoogilist ettevalmistust ning teadlikku juhtkonda. - Eesti rahvas on elanud Lne- mere kaldal iseseisva rahvana enam kui 4000 aastat. Ta omab erilist fsilist ja vaimset tuge- vust; nagu mitmed teised rahvad, kes iseseisvalt on elanud ja ise- seisvuse nimel on videlnud sama palju aastaid. Perekondlik j rah- vuslik kokkuhoid on olnud nende juures primaarseks kohustuseks. Sellest tuletati teised, kaasaarva- tud igapevased kohustused. Usun, et eestlaste juures on jlgi- tud sama phimtet sajandite kes-
Prast mitmekuist leeripetust Toronto Kolmainu koguduses on viis noort valmis oma kristlikust usust kogudusi ees tunnistust and- ma. Leerinnistamisele kaasneb tavaliselt rohkesti vlist pidulik- 'kUSt.-.:
Leerinnistamie teenistus on phapeval, 17. mail kell 2 p.l. nnistatakse Robert Trosztmer, Peter Charles Trosztmer, Eddy Saar, Elfe Mai Saar ja Ester Rebeka Viira.
Teenistusel laulab koguduse an- sambel Vaiki Meltsi juhatusel, keda orelil saadab koguduse organist Georg lital. Teenib koguduse p.O.Gnadenteich.
P U H A S T A M E
seinast-seina, lahtiseid j idamaiseid vaipu, mblit auto sisemust kalijustusi
seinu ja
225-1749 ^
oieesioiiiieiiiiiBiieiiiaiiBiBiiiosnQiieiiiuoiaiitfiiiHiiinsasQ
tel. On kindel, et Kodu-Eess peetakse ^ellest veel kinni, kuid vljaspool kodumaad, teiste rahvaste seas elades on kujunenud armastus rahva elu juhtivaks tegu- riks> Kui armutakse, siis unusta- takse perekondlikud, hiskonjd- likud ja rahvuslikud kohustused.
Eesti vanasna tleb, et armas- tus teeb pimedaks: Pime vib komistada ja umbteele minna, kust ^ i ole teed tagasi. Pimeda ar- mastuse kogemusi vime kogeda igal sammul. Abielud teheneyad
lalarmeerivai hulgal. Hoole ja ar- mastusega kujundatud eestlaste kodud lhevad perekondlike pri- jate puudusel mgile ja nendesse kogutud vaimuvara, raamatuko- gude nol, lheb prgimele. Suuna mutniiseks on vajalik uifil
Et viksime kunagi iseseisva Eesti juurde vlja juda, peaksime tulema mistuse juures slmitud abielude juurde ning kasvatama tugevaid perekondi; kelle liikmed oleks aktiivsed perekondlikuk hiskondlikul ja rahvuslikul alal. Viimaste seast tuleks leida neid, keda soodustada teadmiste oman- damisel, mis vajalikud rahva juhile. Tahaks telda, meie vaja- me Sjakooli reformeeritua kujul ja tahaks loota^ et selle kooli kasvandikud juhivad rahva kord tegude juurde^ mis vabastavad Eesti.- .\
;S i 919 Lawrence Ave. E.
r ^. . kontoris 752-3111
kodus 488-0129 vi
