Nr. 38
5ti ri> et N . L i i t ka . entide vljasaatmist rija vahetamist la-
larreteeritud hiik^ ie vastu tkast de- saamiseks? Sellisele
loib tulla sja N . L- vabastatud j a koos
jega kahe vene spioo- letatud dissidendi
tinzburgi vljendus ibasse maailma saa- ile ajakirjandusele,
linis avameelset, et last vabastatud me-
ennast vabastatud teda rusub teadmj-
|"7alja saadetud oma lee on tema arvates
raskem veel ku i
rahva petiniseks, )urg, kesi iht lasi p i -
lnemaailmas.le- st, et vabastamis-
I Moskva bea tahte koost otsimise
mades on kahtlema- [kiina tema j a teiste abastamine ei olnud ?a siirast tahtest ja 5ti tegemise vaja-
J lihtsalt egoistlikest |majoones vabasta-
iselle tehinguga lldiiisist kaks oma
vangi mistetud iseks elimineerisid
[id, kes Nukogude fjalagrites n pa i - kui lnemaailmas
Iides, Meil tarvitseb ida^ kuidas lne- jradunud j a oma |d sellised kuulsad
nukogude rezhii- |ag olzhenitsn, renko, ajaloolane tski ja pal jud tei-
pirn phendas nel- paiiu kui nad tegut- l kus neil o l i oma j a kus nad mn- psa kommunistl i -
stupanu avaldami- (ike judude orga-
cirjanikuna teab lnemaailmas t- [andusele uudiste
homme on ta ai - lane, kellestkski
enam teada ei seda, et lne-
leta uskuda tema ?isufcohti kmmu- ni hukka mistmi- )n lne poli it iku iryamise kujunda- ebamugavad, hi- suhteid N . Ld- on need p ^ -
)a lbi sammunud ibivad dissidendid
nd oma jrel- Ivad lnemaailma lis i tuhmis yalgin-
bndrkides s u i ! s- tuses 95-aastaselt
mitmesajakordjie J Eaton, kes oli en- luse pannud brsi jdega. Tema surm 3S ni i thtis snd- J i ayaldas lkituse karter, kes tstis
>ni vitlust maail-
loni tegevus laseb |a, et ta kuulus i^ilma suurkapita-
f se, kes rakenda- |ja rahad N . Li idu Iides N . Ludu ja
[istlikkude riikide ja lnemaail-
k k s tegemisega illmavallutamise ,See ei olnud et Cyrus Eato-
59. aastal rahvus- ; rahuauhind, mis vastavat diplomi,
(Jrg lk. 3)
giptusele fci iisraelik WASHINGTON - hendriikide
senat kinnitas valiteuse ettepane^ ku, mie kohaselt WashingtoH an- nab 4,8 miljardi dollari ulatuses sjalist ja majanduslikku abi Fis-, raelile Ja Egiptusele nende vahel slmitud rahulepingu praktiliseks rakendamiseks. Senat andis _ valit- suse ettepanekule 73 poolt ja 11 vastu hlt. Lubatud 4,8 miljardi suurusest summast lheb I sjali- seks abiks 3,7 miljardit dollarit Iisraelile 2,2 ja Egiptusele 1,5 mi l - jardit dollarit.
EOIEIDEES KINDLUSTUSTESS
LTER
" E N S U R A N G I J " : . M82 Bathrst St., 4 t o r i ' (BathursfeSt. Clair)
Telefon kontoris (S53-7815 |^ 653-7818
Kuna vljas oli vfflu ja vilmiane ilm, ei oodanud nnitlejad leerilaste^^^l^^ vlja judmilst, vald ulat^ ^d oma Med noortele juba kis^kus. IPildi |ee*oor^ fffsosiO. ja piskop K.KiHidsspp. \ : :; Vba EesUane:
' CHEVROLET v0LDSM0BILEv7 '. ' . ROBERTSON MTORS|LTD
1555 DANFORTH AVENUE TOROt^ JO: QNT. M,4J 1N7 T T L E V O N ' 4 6 6 - 1 1 3 5
BXDCD
Tel. 7454622
Esmaspeva htul tolmus Tartu Coiegela^tapeakosolek/i^ gaisatsiooni iget osa vtsid. Koosoleku avas nukogu president E.Tffimpad, tervitades savt- jid Taru Collegel. ll-nda| aastapeakoosolekial. Ta ittles, e i oleks plijust nukogu td Mife,
on
N E W YORK <VE) --tingitunaha suurenevast vajadusest ti- endada eesti onAaloomjnguUstM^ Vlis-Eestis kuu- lutas Eesti Kultuurifond Ameerika hendriikides vlja klaveri hetde vistluse i^enmilmses ulatuses; Vistlusest visid tm, vtta kik vaba maailma eestlased. Kompositsioonid pidid ole-^ ma originaalsed ja kontserttasemellsed ning kirjutab eesti vusUkel motvidel. Vistluse t h t a ^ L dets. Id78;pikendatl L veebr. 1979. Thtajaks saabus kogu maailmast 18 tood, mis psil- jundatult igale hri liikmele saadeti hinnangu tegemiseks.
Raiialine mmrne o l i igale orga- nisatsicxMiile vamm ktt saade- tud j a majandusjutit E . Mgi an- dis sellele lisasieletmsi. T a tles, et majanduslik olukord paarane kulude teoMoihoiuga, ml juiui^is vairanduslak olukord ei ole aman- deaasita jooksul muutumd. Kll on viiendatud eiiitusel olevait v- lasummat. Majandusaasta puhas- kasu o l i 30.606 doHarit. T a ti niteid 'kuidas aastast 1972 alates on olnud tulude j a 'kuiude vahe- kord, mis tnavu mnaikordselt nitas laekumiste lekaalu.
tideks . Kerson, V. Muikma, J . Daniel, J . PaihaipiB, A. Irs, E . Mr gi, A. Niiteinberg, E . TamipW Kangro, P . E i n o l a , Lain Bant, Silva Meema, Asta Toppi, G. Mitt, "pUe Toomveer, M a i 0^ figi j a O. Trass, kes k&iTi^ Utaiielks valiti. Prast peakoosolekut toi- munud juhatusifeoosoleikul jagati ametid jrgmiselt: president E . Tamrpld, presidendi simto abi L . Pant, teine a b i J . Paihapill, sek- restr A. Kersicm, sekretri abi . Toomveer, laskur K. Kangro, esindaijiiks Tartu Instituuiti J . Dar niel, P . EinOla, S. Meema j a
(Algus lk. 2)
Lenini kujutusega kuldset idnna^ medalit ja 25.000 rublalist rahalist siuiasu. Suurkapitalist' Eaton oli selle autasu Moskva arvates tie- likult ra teeninud.
Kahjuks ei ole meie kuulnud, et Gyrus Eaton oleks teinud midagi irahu heaks ku i kommunistid blo- keerisid Lne-Berliini, k u i nad julmalt alla surusid lestusud Ungaris ja Tshehhoslovakkias, Imi nad kallale tmigisid Luna- Koreale j a LunarViefcnamile, kui Brezhnev ja Castro saatsid kuuba lgiksused AngooSat j a te!s5 Aafrika riike vallutama ja k u i N . Li i t krvaldas vene agentide n- punidete phjal Mganitanis se- nise valitsuse ja upitas selle ase- mel vimule kommunistid. See N . Li idu ja tema satelliitide vallutus- te, ahelik on vrdlemisi pikk j a eelmainitud nimekiri on kahtle- mata puudulik. K u i d ometi annab see levaatliku pMdi nukogude vallutustest j a maai lmarahu r ik- kumisest paljude aastate jooksul, millede vastu CJyrus Eaton pole kunagi vtnud seisukohta korral- dades seEe asemel n.n. PugwashS rahvusvahelisi konverentse, mlg kujunesid nukogude ja teiste kommunistliidmde riikide ajaloo- lastele j a hiskonnateadlastele kommunistliku propaganda levi- tamise foorumiteks.
Kes oli Mis Cyrus Eaton? Ol i ta rumal idealist, kes ei suutnud l- b i nha kommunismi ja saagis kogu oma eluaja jooksul lbi se- da oksa, miEel ta Ise istus? Kas lia testi lootis, et ta suudab kom- munismi j a N . L i idu juhtide popu- lariseerimisega lhendada kstei- sele kommunismi ja kapitalismi? Raske on siin anda tpset diag- noosi, kuid nib tenolisena, et Cyrus Eaton ei olnud mingi idea- list vaid ju lm rimees, kes lootis Kremlile silmade tegemisega Ve- nemaaga head d teha. Tundub, et Cyrus Eaton kuulus nende S- nemaama suurkapitalistide ja suurrimeeste hulka,!kes on val- mis, iga hinna eest kommunistide- ga ri tegema j a kirjanik Solz- henitsni snade kohaselt m- vad punastele lpuks k a selle tki nri, millega nad !s ies puuak- se
Tartu ColSegel varanduste seis U - j ^ ^ ^ ^ j ^ g ^ ^ ^ ^ oli 4.007.105
Sekretr A. Kerson luges eitte re- visjoni protokollij (mille jrel a m - a m e kinnitati.
1979. a. eelarve osas seletas E . Mgi, et rikontrolli M i a s e l t vidakse rihinda tsta 6%, ns teeks eelmise aastaga v^rreldes 38.000 dollarilise tulude suurene- mise. Tetalcse jooksvad mlutu- sed hoida 8% (pris, umbes 30.000 dollarit, mis jtaks $8.000 operee- rimisraha.
On meid tuleb hakata nagu aknakardinad jm.
A. Irs ja K . 'Kangro, sinna kuulu- vad ex office president E . Tam- pld j a imaijandusjht E . Magi.
Algatatud tesimusite al l Tartu Instituudi sekretr E . Aruja an- dis seletust instituudi tegevuse le jai esitas iksimuse: ikas i ^ i t u Instituuti on vaija, kuna vaimne tegevus on ebapopulaarne. Tartn Instituudi sooviks on hutada inimesi sellekohasele tle. O n peetud 812 loengut aastaiti, ole- nedes ifeui vrad leiktarid on To- rontosse sattunud Instituud on onna raamatikogu j a arhiiv, mis on ettenhtud akadeemiliseiks uurimistks. Arhiiv on alles osar liselt kastides, vaja oleks korral- !
Valimistel esitati akadeemiliste Uajaid j a inimesi ikes sellest osa | organisatsi<piide ipoolt kandidaa-j v^yjjsid.
keskpaigast peale pole majandus- lik olukord olnud stabiilne j a t- nu Tartu Goltegel majaaidusijuhi R Mgi o s i ^ suudetud kiki raskusi vltida. T a arvas, et peame olema ettevaatlikud vi suunata c o m raim praegu mur jale kui kinnisyara toorrashoiuiks. Instituudi t on olnud (imamiselt E . Anija lgadel. Peaksime leid- nia instituudile elamisvimalusi, mida ^laks toetada (kui iga o r ^ nisatsioon selleks peatava, suanma maiksaiks.. ;; ^
E . Mgi leidis, et instituut pole suutmd <said selliselt laienile rahvale ilihendada, et see neid huvitama hakikaifcs j a rahvas koik- k u tuleks. K u i lon hea idee, - saa- dakse ka raha. Tuleks rahvas vai- mustusse va j a hid' propagan- diste juhatusse valida.
Tartu Institiiudi esimees dr. E . Meindok leidis, et suurim prob- leem on raha. Seni on instituudi tegevus olnud he mehe t. On vaja toetust. K i d kiik ateadeemi- liste organisatsioofnide esindajad kaaluksid Tartu Instituudi aita- mist teatud kindla protsaidiga igal aastal, viksid jiiad ise selle- ga muutuda Tartu Instituudi or- gaaniliseks osalks.
A. Naelapea ti esile senise sek- retri suurt td.
Nd on hea ml teatavaks te- ha, et ^ t i klaverialane uudisloo- m i r ^ on tienenud 4 vrtteose
I vrra. 25hfliriisse kuulusid hedi- kuntnikd Endel Kalahi (23hrii esimees), Valdefeo Kangro, Maimu Miido , Kal jo Raid ja Taavo V i rk - haus.
Norra, mis zhrii arvates ei vas- ta vistluse tingimustele.
See vistlus pii originaalselt md- dud, juba praMilisss nittes, iie- le klaverile;
Auhinixasaajalst H e t o Tobias- E)u8sb8irg on .ldiselt tuntud heli-
koori juht j a organist. E r i c 1. apr. toimunud KultiUuriloflidii Lindemann on aga noor 25 aas-
tane, BijetiEiimid muusifcaMassa ja^ teeb magistritd ifcom,positsioo(ni ja muusika ajalioo alal.
Peeter Rammo on 36 aastane j a on muusikatoimetajaks NoF- wegian Broadcasting Grporat- siooni juures Oslos. Rahaliste auhindade aodmine
lEWmetaitud IkaMe ijooreite he- loojale osutus viniflikiiiks eri- toatusite tttu Eest i Abastaanise Komiteelt j a teistelt.
Auhinnatud tde omandiigus kuulub (korraldajale E ^ K u i - tuurfondile. Auhindamait td tagastatalkse autoree nende k i r - jalikul soovil he aasta jodksiul arvates vistluse tulemust vlja-/ kuulutamisest. Kultuurifondil on kavatsus feiki auhinnatud tid paljundada j a teha kittesaada-
mains" (varjunimi Gicero"), vaks avaliklkusele eelseisval s^i- a u t o i i k s f ^ e t e r . R a n m o Oslost,- sel.
juhatuse koosolekul New Yorgi Eesti Maoasavaiti mbrikud ja mrati auhinnad vastavalt jhr ttapanekule jrgniiselt:
I auhind $500.-- ,,P^rafiiaas eesti rahvalaulude viisideie" , ,var- junimi Parafraas"), autdr Helen TobiasJuesberg New Yorgist, U S A . V - ;
I I auhind $300.-- ,,Pafmfraas eesti r^^hvaviisidele nr. 2 (vasju- n i n i i , , V a d ' ' ) , autoriks H e f e bias-Duesberg New Yorgist.
I I I auhind $250.- hi VariaJtsioon nr. 2" (varjunimi A. Tammetru), autoriks E r i c L i n - demann Buffalost, N.Y. , USA.
Shiir ettepanekul otsustati mrata eriauhind $150. tun- nustusMrjaga tle ,,Capriccio Estonian pour 2 planos a 4
Maksab Eatsates
ESTO M U T U A L F U N D , LTD..
Aktsia hind 11. mail $8.35
145 King Sit. W., Room 1900 Toronto, Ont. M5H 1J8.
Telefon peval 364-llSl htul 925-6812
Kaugemaks unistuseks osa eesti professuuri loomine likooli juurde, kui selleks raha saadak- se..: -
T a tutvustas arhvist, kus o l i
niteid kirjavahetust,
T leidis, et seni on .Instituut olnud liiga akadeemihe, tuleks anda rohkem vhalusi k a teis- tel teemadele kaasa rkimi- seks ja kasutada nooremaid lek- toreid, ehk tunnevad siis k a vr nemad selEe vastu huvi.
B. Antik nustus, et akadeeani- lisuse osa instituudi ts on
$18.' 9.
K I R . I I P O S T I G A
Vljaspool EasaaiSatis
nO.5
UA-ss
lindistatud Icenguld,^ ^^^^^^ keele pipimiseiks, bibliograafia kollektsioone. K u i d instituudi va- lusaim punkt on eelarve, summad on tusnud ikli suuremaks, kuid enamuses on linud stipendiu-
1. meiks j a suvetliste palkadeks: Instituudi .oma kulutusteks on jnud al la I.OOO dollarit. Suure- maks toetussmmakis on Tartu Collegel poolt antud $3.188.61. Just nd on ks korp. Trtu- erisise liige annetanud instituudile $1.500. E;Arijalekiis, et alla $10.000 ei saa korral ikku td te- ha. On olnud lbirkimisi Win - tariolt l igi ao.OO-doteilise toe- tuse saamiseks, ku id siis peaks pool sellest omal olema. T a sele- tas, et tnavu ei saadud suveks koolinoori tle.
EESTLASTE KESKNUKOGU KANADAS, 958 Broadviev
Toronto, Ont. M4K 2R6
prdus t a te poole ksimusega, kas eestla- sed e i saaks vajalikku summat kokku panna, igas akadeemili- ses organisatsioonis viks olla 'Inimene, kes holaks selle M ^ i - muse
vabam ja vtta t juurde neid, kel c n selle vastu huvi. T a ksis ka, mis mtet on Torontos kahel arhiivil, kuna Instituudi arhiiv ei jua kunagi Keskarhiivi tasemele. Juhatus peaks kokku tulema ja seda probleemi arutama;
Upuks vttis E . Aruja veel s- na tehtud svituste j a arvamus- te raames ja leidis, et Tb^ on olemas mlemale iarhvile I d l - laldaselt ruumi, on ainult' vaja noori j a humanltaarala inimesi ttegijajks; . ^ / : ^
Need mtted jidki- akadeemia Uste organisatsiooni esindajaile oma organisatsioonidesse vi imi- seks, edasi, arutamiseiks, et leida Tartu Instituudi abistamise ja toetamise vlmaiusi. : .
Prast koosolekut ifcutsutl kik osavtjad Tortu Collegel majan- dusjuhi poolt htusgile.
$30.-
hind 40 ceotS
Ksimuse mber tdckis meid snavtte. E . Tampld ar- vas, et peaksime suunama ema lejgid teadu^ikule ja haridus- likule
LEND Lneranniku Suvepevadele
Pangatshekk vi posti rahakaart kir ji Free Estonian Publisbers nhnele.
P.0O i@K lOrPostiil Stn. C,
/ /
-
Palmi muUe saata EESTLANE
veeraidaastaks tavalise /
197 - . Tellimise katteks lisan % . - - i j s n juures rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha isaata ainralt kirjas)
^ Ninsi-'; . . - - 1 - 1 - - - . . - - ^
