;hiturniiri rdnesquashiturniir eesti vorporatsioonide vahel l aastal U . aprillil, esi-
daMcCau l Squash and lubi uiies hoones, eale korraldusele kulge- lused igati nnestunult. s oli Korp! Vironia kes tunnustuseks selle eest
lirivit neile. Teise koha Korp! Fraternitas Estica
anda koha Vironia II |d. Korp! Vironia viduka :>nna koosseisu kuulusid Ijala, Allan Liik, Peeter
Ants Toi. ordselt tegi. vistlused
|ipilasselts Liivika, olles !ud k s i k v i s t l e j a g a . Ii Peeter Sild.
Nr. 38 V A B A E E S T L A N E neljapeval, 2 L mail 1987 - Thursday, May-21, 1987 L k . 7
fsmmm
idimrkmeid
ngud. Naiste maailma- Hiina mngib aasta lpus
ia Hongkongis maailma le vastu. Meeste maailma-
USA kohtub maailma |ega New Yorgis. Eelmisel :oimusid detsembrikuus Hiina naiskonna ja le-
maaiima koondise vahel |s ja Shanghais.
:ohta antakse kogunemise Paatide ettetellimine oh
lk ,,,Bay ^View Boats^i'^ jSee on vistlusest osavtja uure. -matsiooniks palutakse ia: Enno Vaher, tel: 1 ja Avo Poom, tel
JUHATUS
liiiiiiiitiiiHitHiiiBiiiiiiiiiiiniiiimnsoi
peva puhata. Aga da, kelle kgitle; iseks asjatoimetuseks, legi jalgu jrel veab,
da-tahtja? Kui terved s les annavad ja pu- hdaga kas vi tr tlisi, kes kompanii- utaksid ja vrava ees
:veeblid ei salli hsti a^d kahetsevalt pead
riis toovad sportlastele ne; on kena mees see
la natuke . . , isi paneb mtlema kunagi hestki ^ pordi'^
[uid tervis on tal hea ja uudu olnud. Siin aga, vistlema, vgisi taha-
laks. Sest mte, et tema, vistluseelsetel peya-
|da, sel ajal, kui kaugelt [u hrrad linnas vi ierivad ja pikese kes [ldse kne allagi. Ksi- lillise spordiala Pension- )orberitegimiseks, sest ijanduses peitub peale taid. Ja nimelt: lhed sa [hv, et su tagajrg pare- :i tule, siis on kigil - lil ^ selge, et sa pole lksid vistlema ainult
la prast, mis on antud Iseks.
(Jrgneb);:;
mar Bjrkstee kirjutab ajalehe kultuurilehekljel seoses klastusega soome kirjanike smpoosionile Helsingis: JAAN KROSSV' usaldas mulle ks kultuurivimukandja he eine ajal konspiratiivses toonis. Ma sain teada, et .Kross on en- dastmistetavalt selge Nobeli auhinna kandidaate
Mdas on ajad, kus ainult Vino Linna, nime nimetati Soomes, kui juttu tuli kirjan- duslikest auhindadest". Niisiis vaa- tab mu vestluskaaslane iile Soome lahe. Sl neb ta eestlast seesmises e k s i i l i s , ke l le ajaloolised romaanid kuuluvad pfast sda kirjutatu paremikku.
Kontaktipunktid Rootsi balti ajalooga annavad talle vimaluse r k ida rohkem l h e d a s t e s t vimutaotlusist ta maa ja kultuuri suhtes. .
Enne kike on Keisri hu l l " tmmanud mu vestluskaaslase
thelepanu Jaan Krossile. See i l - mus rootsi keeles 1983^ vaeval! llatavalt, kuna tegemist on Len- nart Frickiga ja tema Bromma kir- jastusega, kes paneb rhku kvaliteedile. 1986 avaldas ta ,,Professor Martensi rasidu-' rootsi keeles Fripressi kirjastusel. See on teatavasti kirjastus, kes avastas ja andis vlja .tshehhi Jaroslav Seiferti loomingut tkk aega enne Rootsi Akadeemia heakskiitmise templit sellele kirja- nikule.
Eestis tuntud kooli- ja kirjan- dusloo lugemike autori Mihkel Kampmaa junnist 28. mrtsil 120 aastat. Ta sai oma pedagoogilise ' ettevalmistuse Valgas kihelkonna- kooli petajate seminaris, mille juhatajaks oli kuulus muusika- mees ja pedagoog- Janis Cimze (Zimse)i. Samas koolis said oma hariduse paljud meie kultuuritege- lased: G. R. Jakobson, A . Grenz- stein, A . Saebelman-Kunileid, F. Saebelman. A . Thomson, A . Lte j.t. Ta ttas mitmes koolis peta- jana. Muuhulgas ka kuulsaks saanud Vike-Maarja kihelkonna- koolis, kus juhatajaks oli Jakob Tamm, mbruses Avispeal ttas aga koolipetajana Jakob Liiv, kes hiljem elas ka V.-Maarjas. Koos Kaarel Krimmiga lid nad omaprase kirja|nike koondise nn. ,,Vike-Maarja parnassi", mille- ga hiljem hines ka M . Kamp- mann. Sellelt parnassilt sai hutust kirjanduslikeks katseteks ka Juhan Li iv , kes oma venna Ja- kobi juures ejas.
Hiljem asus M . Kampmann Tartusse- kus ta oli petajaks eseti keele ja kirjanduse alal Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Ttar- laste Gmnaasiumis. Siirdus siis Tartu petajate Seminari, kus ttas kuni pensionile minekuni. Ta suri Tartiis, 30. septembril 1943.a. ^ ^
Tartu petajate Seminaris eesti keele ja kirjanduse petajana oli ta vga lujgupeetud ja armastatud p: pejuks. Ta ratas pilastes telist armastust ja lugupidamist meie emakeele vastu. Tema mjutusel on paljudki seminari lpetajad asunud samale kutsealale. Oma pedagoogilise suuna poolest oli ta konservatiivsel poolel koos P. Plluga.
M . Kampmaa lheb aga meie kooli ajalukku kui meie esimeste
koolilugemikkude autor, samuti kui asendamatu kirjandusloolane, kes vsimatult uuris m^ie kirjan- dust, korjates vastavat materjali isegi kirjanikelt. Ta avaldas oma ttulemused hdavajalike raama- tutena, mida kasutati nii keskkoo- lides kui ka lipilaste poolt, kes ppisid eesti keelt ja kirjandust. Stiili osas vttis ta eeskujuks Fr. Kummeri ,-,Deutsche Literaturge- schichte des 19. Jahrhundefts". Sl on iga kirjanikku vaadeldud hiskonna-elulisel taustal. Vahe! oli aga selles osas lahkarvamisi, kuid M . Kampmaal oli palju faktilist materjali. V . Ridalat peeti aga luuletuste ksitlustes phja- likumaks, eriti just vrlaenude tuletamisel ja nende oletamisel. Kahjuks hvisid M . Kampniaa ksikirjad ja muud materjalid s- jakeerises, kuigi osa neist, mis jrgi ji, on alles Kirjandusn"uu- seumis.
Peale Kampmanni kooli lige- mike", millest paljud meist kooli- plves kui kodus (Kodu-petuse lugemik*') on ppinud, on tema sulest ilmunud Eesti kirjandus- loo peajooned''. Neist I ilmus 1912.a., n 1921, III 1923 ja IV 1936. Kik on kirjastatud G. Pih- laka poolt Tallinnas Ja ilmunud mitmes trkis. Ni i niteks I jao 4. trkk ilmus 1939.a.
Need on kik koostatud kultuu- riloolise ja biograafilise suunitlu- sega, kunstinudlike ja esteetiliste kriteeriumidega. Koos J. Veskiga oli ta ka H . Treffneri eragmnaa- siumis kpsuseksami eksaminee- rijaks eesti keele ja kirjanduse alal, peamiselt kirjandite osas, kuna J .V. Veskile jid puhtkeele- lised ksimused. M . Kampmaa oli vga populaarne kuju Tartus kui ka kogu Eestis. Ta andis meile asendamatu panuse emakeele ja
JAAN KROSS
Uppsalas elav eesti kirjaiilk Helga vastses vljaandes 9 9Aja Lugu^ ^
jooksul reisis Phja-Ameerikas New
Klaar. Kohanud Stokholmi-meestkiill juba NY leidsamme pikemaks vestluseks mahti alles
samaks, kuid sealmail olla eeldu- sed vljaande regulaarseks ilmu- miseks. Ksin kohe ka uue toimetaja nime ning siinkohal teeb Enno Klaar pausi, thendusrikka pausi ja t l e b , et paneb lhitulevikus Metroo esim'ehe: ameti maha. Eks arvan siis siit seda, mida arvan. Ju arvab luge^ jagi. Nojah,elame-neme. Toron- tos elava eestlasena avaldan ka- hetsust, et Aja K i r i le ookeani ,,vlja rndab". Enno Klaar rut- tab mind lohutama Aja Kiri jb ikka globaalse eestluse tee- nistusse;
Vtan siis pihku tema kingitud sinisekaanelise vljaande ja ksin, kas Aja Lugu on Aja Kirja tnane konkurent. Peatoimetaja (see tiitel on vljaande 53-hdal lehekljel trkitud) eitab. Aja Kir i on ja~ jb. Aja Lugu tuli ja jb.
Milles asi? Aja Kirja maht ei luba avaldada
mahukaid materjale ega saa lubada luksust, et iga numbrit vaid hele slmksimusele phen- daks Aja Lugu just selleks aga loodudki: mahukad kirjiitised hel slmksimusel. Ilmuma hakkab 34 korda aastas, kusjuures iga numbri toimetajaks vastava ala spetsialist. Esimene number on phendatud eesti keele, igemini kll pagulaste eesti keele, prob- leemidele ja selle o toimetanud Jri Seim.
Jah, maapaglaste keele mber on piike murtud nii Soomes kui Saares, st. Rootsis, Kanadas, USA-s, Austraalias ja igal pool, kus vliseestlastel kodu loodud. Aja Lugu nr. 1 annab sellel teemal Helga Nu, Aho Rebase, Salme Tammerti, Jri Seimi, Tiia-Mai
)gi ja
is siis Enno Klaari siiamaile ti? ksin ja saan teada, et Root- simaa mehel puhkusereis, mille sisse mahtus Kultuuripevadest osavtmine ja venna klastamine Vancouveris. Ja kohe lisab ta juurde, et ka Metroo esimehena kimas ning . ulatab ,,soolaks- leivaks" sinisekaanelise kite, millel pealkirjaks Aja Lugu.
Siit meie vestlus jatkubki, jtkub esmalt Aja Kirja teemadel. Viimane on ,,oma aja kajastaja kirja kujul" ning seab oma phisihiks ,,tetruult peegeldada eestluse olukorda ja pevaprob- leeme nii kodumaal kui vrsil". Enno Klaar on tna Aja Kirja esindaja Skandinaavias ja selle- na tsiselt mures vljaande ebaregulaarse ilmumise prast. Nd olla kokkuleppel, et Toron- tos ilmub veel Aja Kirja numbreid (nimelt 4348) ja siis rndavat Aja Kirja tegemine (siinse toime- taja lisuure tkoormuse tttu) Rootsi. Sihid-eesmrgid jvad
tunnustusi 26. aprillil anti Roy Thomson
hallis viiele eestlasele pidulikult le autasud (Volunteer Service Awards) vabatahtliku hiskondli- ku t eest. Autasude saajaiks olid: Mai Jrve, Ants Vomm, Benita Vomm, Oswald Timmas ja Margit V i i a . Ahindu jagas Kodakondsuse- j a Kul tuur i minister Lily Munro ja auhinnad olid kunsti alal ttamise eest Eesti Kunstnike Koondises ja
R. James Benderi kirjastusel i l - mus mned kuud tagasi Kalifor- nias II maailmasja-aegse lti ohvitseri rturs Silgailis'e poolt kirjutatud ja nd inglise keelde tlgitud sjaraamat , ,Latvian legion". Rikkaliku pildimaterja- liga varustatud raamat valgustab lhemalt kikide II maailmasja- aegsete (ka lennuvelaste) saksa j poolel videlnud lti sdurite s- jateed. Teatavasti ilmus sellesama vljaandja kaudu mned aastad tagasi viieraamatuline seeria ,,Uniforms, prganization and history of the Waffen-SS", mille kiijuts osalt vljaandja James Bender ise, osalt ta kaastline, inglise kirjanik i i . Page Taylor, Seeria viiendas kites (seeria on muuseas veel lpetamata) ilmus ka kokkuvte Lti (19.) Relva-SS di viisi ja Ee3ti (200 RelvarSS diviisi kohta. Autori ja toimetaja R. James Benderi kohta kirjutab meie lehe Kalifomia korrespon- dent Arno Berider: ,,Ta ei ole minu vend, onu ega isegi mitte eestlane." Nende ridade kirjutaja klastas teda San Jose's, mis asub kaunis San Francisco lhedal, Lnefanhiku Eesti jPevade ajal ' ja leidis, et see vga Vladimir Ii- itsh Lenini ngu mees ja endine USA lennuveohvitser on vga huvitatud Balti rahvaste saatusest ja nende sjaaegsetest elamustest. Kuid teda piinab rahapuudus ta ori vikeettevtja, kes toimetab raamatuseeriat oma bungalovy' keldrikorralt. Siiski on tema raa- matute trkitehnika ja pildima- terjal laitmatud. Ki i i keegi soovib seda ingliskeelset ltlaste sqja- eepost omandada, on neid^ vimalik tellida aadressil: Roger James Bender, PO Bx 23456, San Jose, G A ^5153, teL^^^^^^^ 225-5777. Hind on $19.95 U S A dollarites, pluss saatekulu.
i seisukohad. Tore see ]i petlik lugeda. Hindki sdus, meil seitse kanada dollarit.;
Ja ,.globaalse eestlasena*' aval- dan peatoimetajale ikkagi kahet- sust, et Aja Lukku vaid Rootsis asuvad autorid on psenud. Ku- ningamaalasest peatoimetajalt saan vastuseks, et olen lennutanud kivi toimetaja Jri Seimi kap- saaeda. Asi on nimelt nii, et iga! Aja Lugu numbril saab olema omaette suvernne toimetaja- spetsialist, kes autorid valib. Jrgnevate toimetajate reas on niteks Heino Susi USA-s t | a ju tema oma teerhat vlja pakkudes ka globaalsemalt autoreid nha oskab. Ni i on teiste toimeta^ jategagi ning Aja Lugu lheb aina
lobaalsemaks. E i j muud kui peatoimetajat
triada ning vljaannetele Aja Ki r i ning Aja Lugu vrikat iga soovida/tlen^ seda ja kiirustan Aja Lugu higema;
Kes seda samuti teha soovib, see saab tellida Aja Kirja toimetusest:
2661 Kingston Rd. , Scar- borugh, Ontario. M 1 M I M 3 .
Head tellimist. Enno Klaariga ajas juttu Aarne