Neljapeval, SL.ma 1979  31,1979
Ilmub 2 korda nadala$
MOSKVA  Nukogude arieo- loogi uurlmismeeskond on avas- tanud ikuningas Tuti aardekamb- ri, 'kus on' valdemalt ^ 0.000 kuld- ehet; ja kalliskivi. See avastati hel muistsel surnuaial Afganis- tanisN. Liidu piiri lhedal. pet slalistid tendavad, et see salaja^ ne kuninglik matusepaik ori 1900 aastat vana. N. Liidu arheoloogid teatasid, et nad oi^ leidnud 20.000 kuldset ehet, millest mned kaa- luvM kuhi ks kilogramm, N. Liidu meeskond vidab, t see avastus on vrdn kuulsa Tutank- hamenihaiia avastustega Egiptu- ses. N. Lt tleb; t aare kuulub Afganistanil^, 'kuna N. Liit kui kaasayastaja omab monopoli lei- ust levaadete avaldamisel. Avas- tus tehti he vanema ehituse ko- hal kaevamisel. Ilmselt, olid ku- ningad maetud salajarflma monu- mendita, t neiide smufceihi ssta hauar^jate eest.
WASHINGTON  TAB.Eeport otleSy et Ameerika hendriikw^ on 1,3 miljonit prostituuti, m i s teeb 1% Ameerika naiste arvust. Selle hulka <m arvestatud ka ko- duperenaised ja seikretrid, kes hairastavad seda tegevust vabal ajal taskuraha teenlrn^^ "Vas- tava urimiise tegi rhnis Sob,in, New Yorgi likoolis doktorikraa- di saanud sotsioloog. Mdunud aastal oli 77.000 protltim
 tesid.^'.
WASHINGT^  ks poliiti- line konomist hoiatab massilise ttuse leet eesoleval kahel aas- taifciimnel, kna 'selle aijaga le 900 miljoni inimese tulevad t- turule, mis juba praegu kannatab ttuse tttu. Kathleeii Newland tles, et maailma majanduselu pole suutnud enam 350 miljonit inimest aborbeerida, neist on 50 miljoni ttud.
Taanile
Teistkordselt kogunesid peolised phapeval, 27. mail Met- ropolitan United Church ruumi- desse laulupeo vaimulikuks kont- serdiks. Suur 1400 istekohaga ki-
hendkoor laulis Krista Altoki ju- hatusel Miina Hrma Looja kii- tus", Guri Raagi juhatusel P. La- redel Is^and Sa oled meile" ja Jaak Kiviki juhatusel K.A. Her-
rik oli rahvast tis, lisaks: mitme, mani Troo9tilaulu".
Vaade smfooniakontserdi tegelaskonnale, ees orkestri ja kooride siiaorkestri liikmeid, nooirtekoor jjliootiis" ja kammerkooB* ,,Estonia".
a dr. R. Toi, Foto: Vaba Eestlane
Hoidlae oma kallihinnalised kasu- kad j.m. karusnahksed esemed FMN*iV KLMOTUSSEADELDI-
KOPENHAAGEN kuuluvas Phjamere osas on teh- tud uus lileid. See asub 11 km kaugusel senisest Dani livljast, mis on praegusel hetkel ainus Taani totmisell olev livli. Eba- ametljke andmete kohaselt pan- nakse uuele leiule suuri lootusi.
NEW yORit  tihite Broaklyiii diskoteeskitud sisse rvlid, ks- kisid' orkestril 'katkestamatult edasi mngida, laksid kik kla- lised end ihualasti vtta ja ip randale pikali heita, ^eejrel veti kikidelt ehteasijad, thjen- dati taskud rling heideti rded kik lite hunnikusse nurka, kus hiljem igahel tuli oma riietus vlja otsida, l
H E L S I N G I  Rauamaagi pemine hvardab seitsmet Soome kaevandust jrgmise 516 aasta jooksul. ) Kaevahduskeskuste arendamise koniisjoni seletuse kohaselt hvardab 3miamaagi lppemine ka neid keskusi, kna need on olenevad kaefvanduse 2si- gushoidmisest. ,
ZRICH.  Maailma lamedar ma kella valmistas ks Shveitsi kellafirma. Se on ainult 1,89 mil- limeetrit: paiks, kell maksab 25.000
 dollarit..:
vMEKKA: M prmteFawaz Ibn abdul Aziz avas- tas, et Saudi Araabia daamid niit- mel puhul on harrastan ujumisbasseinides koos meesitega. Prints leiab, et selline moraalilar gedus pole ldse koosklas isla- mi seadustega. Vastavalt fcimingli- kule dekreedile on koossuplusele tehiud lpp ja keelust leastujaid kadstatakse./'
KESiLIIN  Suremtas iaste- hulgas, kelle isad suitsetavad, on krgem kui teiste laste h u l ^ , teatab ks Ida-Saksa tervishoiu- ajakiri. Uurimused on nidanud, et suitsetavate meeste lapsed tih- ti stiimivadhuulelhega, defor- meeritud srmede vi varvastega ja s<^amevigadega. Peale selle on konstateeritud, et suitsetavate emade lapsed kaaluvad sndides alati vhem. Vi siis eslnevadjiu.
.'xisnnitused. .
rge isiske tolmu, kaisid Ja kahjustada onsa kamsnahkseid ese- meid! Meie moodme ^ TSELlK KINDLUSTUSEGA HOKJRUUM kaitseb-, meid kuumade
PhJarmeeirnka Eestlaste Lau- lutpeo viimaseks rituseks oli Ees- ti Rahvusteater Kanadas poolt ayale toodud Gert Helbeme ni- dend 01eksin laululind" (Varem mngitud siime all  Viibinud vas- tus" ). Kuigi oli vljaspool kont- serte, oli see sisuliselt siiski l- hedaselt seotud eesti laulupidude ajalooga, kuna peategelaseks olS kollile laulupeo juhataja Johan- nes Kappel, kelle TalKmias oleku
a. oli kirjanik sidunud ar- muintriigiga.
Huvi teattietemduse vasta-- :.]li ootamatult elav. Vahepeal levis koguni kuuldus, et saa! on vlja- mdud, nii et mnedki jid tu- lemata, kuigi vhesel mral oli 1400 istekohaga saalis veel vabu kohti. Hoopis arvukas oli nende arv, kes prast vaimulikku kont- serti nagu rongkigus liikusid paarirkolme ploki kaUsel asuva feeatrihoone poole. Kuna sajad neist oli veel psmeta, tekitas see sellise ummiku, et etenduse algusega tuli ligi pool tundi ooda- ta. ,
Gert Helbeme kirjutas niden- di juba 1946. a. ja seda on varem mngitud. J. Kappeli kuju eesti kultuuriloos on ainulaadne, ta oli esimene krgema eriharidusega helilopja-organist, kelle kooriloo- mingus on peamiselt armastus- Ja looduslrikat. he sellise ro- mantilise laulu snniloo ongi Hel- beme vtnud oma nidendi mo- tiiviks.' Kirjanik pole eriti rangelt kinni hoidnud eluloolisist and- meist. Nidendis haigestub ta ju- ba III laulupeo ajal 1880 tlisi-
ses. Isegi see traagiline Ja otsus- tav haiguslugu piirdus ainult he
vaimuliku laulukoori lauljad, tstes osavtjate koguarvu ikau- gelt le 1500.
Vaimulikust kontserdist vtsid osa E E L K Toronto Peetri Kogu- duse segakoor Cantafce Domino", E E L K Connecticuti koguduse se- gakoor, Toronto Eesti Ap.-ige- usu laulukoor, E E L K Toronto Peetri koguduse noortekoor ,X^o-
E E L K New Yorgi Pauluse koguduse segakoor, Phadelphia Eesti Segakoor, Seabroki Eesti Segaioor ja Toronto E E L K Vana Andrese koguduse segakoor. Kontserdi kunstiliseks ldjuhiks oli Charles Kipper, solistiks bari- ton Avo Kittask" ja organistiks Lembit Avesson, kima koori juha- tasid kordamda Maimu Mdo, Maala Duesberg- Roos, Rosema- rie Lindau, Krista Altok, Guri Raag, Jaak Kivik ja C/Kipper.
Lembit Avessoni preldi ajal ^ sisenesid kirikusse protsessiooni korras vaimulikud, kelledele jrg- nesid koorid. Prast hislaulu t- les avasna vaimuliku kontserdi korraldava toimkonna esimees K. Kaur."."^ .
K. Kaur tles toimkonna nimel tere tulemast kige vaimulike
Perettar Linda Kaar,  maalt linna laulupeole laulma tulnud t^ tarlapsena oli Anne Tllis just seEist puhtust, maainimlikku ter- vet mistust ja tunnete Wndlust, nagu eelmise sajandi hiskond ttarlastelt nudis. Viksemaist osadest nii nudlikku ossa jud- mine on tile thelepandavaks arenguetapiks.
Rudolf Lipp dr. Kaarel Mardu- sena oli hrrasmehe! kuju, keda Kappel oma isikliku sbrana res- pekteeris ja kuuletas. Kogenud nitlejana oli see hagu vahepala ihna erilise sgavama karakteri- kujunduseta. Ta hoolitses oma sbra tervise eest, aga kaotas veenvuse kuna publik muretses rohkem ta eiiese olukorra tttu.
Nidendi koomilisemal poolel oli Merike Teene pansionaadi pl- dajja maBie Gslerina oma jar hiplaanidega arsti pdmisel kl- laltki isikuprane kehastamaks kadakasakslust. Solvatud, aga siiski sdamephjas andestava teise armastajana oli Robert Raag nmmeheliklt sirgejooneli- ne oma eesmrki taotledes.
Eelmise sajandi peen mbleeri- tud lavakujundus ja selle aknast nhtav Tallinna vaade on loojat jnud nimetamata, ka selle kau- ni kavalehe kujundaja ja kost- mide looja. Lavainspitsiendtks oli Linda Saaliste." 
Kolmele vaatusele lisandus veel Kolmanda vaatuse ka-
a mrkis, et kooride lauljaile esimene ldlaulupidu algas vai- mulike lauludega, mleks siideti hobuvankre i ja mindi jalgsi Tar-
lempreeser E . Lepikult oli me- ditatsioon, kus ta mtestas laulu lahutamatut osa |nimese elus, alates hllilaiust kimi igavene unele saatmisel lauldava leinalau- luga. Vahepeale mahuvad isamaa- likud, kannatus- ja muud laulud iga elusndmuse ja tunde avalda- miseks. Eesti laulu (tunneb kohe ra teisite laulude hulgast, sest see n tis eesti vaimu ja selle^loo- jaifcs on eestlased. Meie minevik on minoorsete toonidega, segune- nud trotsi ja lootusega paremaks tulevikuks. Enamik neist laulu- dest sndis vra : vrai/a aali kuid. lhifcese iseseisvuse ajal si- rutas eesti laiul oma tbu nagu puurist vlja psenud lind. Loo- di .palju isamaa- * ja lastelaulep kuid peab nentima fakti, et kirik ja vaimulik laul kisid nagu kidu- rat teed mda. Vhe meldi oma loomingus Jumalale, oli Inga pal- ju muud teha j  aeg p ! M
1940. a. looming nagu ligati l- bi, viras vim pani raske suirve ka loomingule. See olukord on kestnud tnapevani, teadmata ,kunas jlle saadakse vabaks. Kuid ka seal oh hli lootusest, hli te ja iguse nudest.
Paguluses on m^e looming ol- nud llatavalt itsele puhfeeimid. Toronto on airi<Mud terve rea isi- kuid, kes on stitanud oma vai-
tusse. Nd 110 aastat hiljem on muliku loominguga ngu R. Toi, neid sidukeid asendanud lennu- . Kasemets, K. Raid, C. Kipper kid ja teised ikiired liiklusvahen- ja L. Avesson, kes selles vikeses
Chargex  Master CMarge
Avatud: 9.3;0-^ j. leljap., .  7:p.l.,'laup. 3:.p|,|
nn , . . heks jaotamine aga tekitas publi- kusse TegUMt_oB hmgestoni- arusaamise, teine pool oU-
gi juba epiloog, mille jrel anti
Igasugused! ALUM. TD: UKSED, AKNAD j.m,
SISEMISED PUT
M!s on detente?" nerohu mjul norskav tunni-
mees," v
ne hiljem. Ta sitis veel Saksa- maale Schmbergi sanatooriumis- se ravile, kuld suri seal 1. juunil 1907.a. ' :
Kirjanik on. he ta, tuntuima koorilaulu Oleksin lauhilind" saamisloo sidunud armuintriigiga eesti sotsiaalsete teksj^ idamiste ja olukordade taustal, ^eda kol- me kohaliku keele omapra on nidendis kiillltki iseloomusta- valt edasi antud. Lavastajana oli Ena Reiik seie vhese tegevu- sega, kuid mttesgava nidendi- le andnud traclitsiooriilise realist- liku lavateose vormi. Vgagi taga- ihoidlU^e osaliste dialooge ja lu- ga aeglase tempoga lavaelu kul- gemisele andis elavat Vereringvoo- lu ta ise korteriperenaise Maria Feodoroyona. Lavastus oli kuida- gi lgselt pikk ja seda saanuks krpimisega tihendada, mis lavas- tusele kasuks tulnud. Nitlejana andis ta jlle he toreda lavakuju, tuues esile seMeaegses hiskomias eestistunud venelanna.
Helilooja Johannes Kappeli osas Jaan Lents andis karakteri- kuju olles vliselt samane telise- le heliloojale. Kuid tema ehtsas muusikaknstniku isiksuses taht- nuks nha suuremat veendumust nii oma tamst!s.:lmi ka armastu!-
did: Kuid muutumatuks on j- nud eestlaste laiu vaim, kites eestlasi lemaailmselt kokku.
Ja prdudes kooride poole ta jtkas, eldes et nee on antud eriline kutsumus laulda vaimu- likku laulu, sellele on koht eest- laste sdames, kna sellesse saab panna nii palve kui ka tnu Ju- malale, aga ka lootuse ja palve, et Jumal oma armutiivad laotaks le me kalli kodumaa. Hoidkem eesti laulu kuni suudame, klagu tnane laul Jumla kiituseks j a kodumaa nnistuseks!
Vaiinulik ihea^ laulis M. Miid juhatusel L i van Beethoveni ,,Kik taevad laulvad'V p.W.Kop^ permann luges phakirja ja abi- praost T. Nmmik pidas palve. Koor laulis M.Duesberg-Roosi ju- hatusel R. Tobiase Ek iteie tea", kus koorijuht suutis selle nudli- ku kooraulu vga paendlikuit esile tuua. Jrgnes R. Lindau ju- hatuser A. Topmani ,,Puha", ni- dates tpsust ja oslikkust n- re koodjuhina.
Jrgnevalt bariton A. Kittask esitas suureprase puhtuse ja vimsusega. J. Tamverki htu- rahu", J. Hiobi ;La(rgo religwso" kantaadist Jesaja kuulutamine" ja R. Toi Aaria (Jubate Deo)", orel saatis L. Avesson. "
Jlle lugesid phakirja p. A.
hiskonnas on andnud nii palju. Kui rahvas on alla surutud, siis rkab Mles jud, mis nuab elu- igust. Lpuks ta avaldas lootust, et see ritus ei jks I ainsaiks, vaid annaks jtidiu ja lootust, l- petades U. Kasemetsa laulu sna- dega 0h Jumal, laota aimutii- vad. Sa. le meie kdimiaa!"
Jrgnefi^ alt laidis slistikoorina Cantate Domino C. Kipjperi juha- tusel kolm laiilu: A. Virkhusi Tnage nd Issandat", K. Raa- di ,.Sesit mina tean" Elna Libe koorisdisti osas; ja C. Kipperi enese Jehoova koda".
Jrgnes p. R.Ttoniaani lpu- palvus, hendkoor laulis G. E^ip- peri juhatusel ,3^eie Isa" palve ja praost O. Puhm, kes oli vaimu- liku osa korraldaja, nnistas osa- vtjaid, eriti aga lauljaid, soovi- des nee vsimatut judu vaimu- liku laulu vjelemisel.
Koor laulis viimasena M. D U ^ berg-Roosi juhatusel U. Kasemet- sa Oh Jumal, laota armutiivad", millele jrgnes Eesti hmni palve- salm Su le Jumal valvaku!"
Kontsert oli suurepraseks l- pupunktiks lulupevale^ sisenda- des kuulajaisse usulist lootust ja kinnitust. Hea akustikaga kirikus helises eesti heliloojate poolt loo- dud vamulik laul eetl lauljate suust vaimustust ratavam ja
pikk ja kauakestev aplaus. See lmmatas ka samal ajal helilindt antava koorilaulu OIeksin laulu- lind"; Kuna nidendU on uus hi- metus, siis epiloog, mis kujutas kahe armastaja kokkupuudet, vii- binud vastuse andmisel 16 aastat hiljem Tartus, oli learune ega suutnud kolmanda vaatuse dra- maatplse lpu pingeni kndida.
Lpuks palju aplausi ligemale i400-lt teatrisbralt ja lilli. Riina Reinik kasutas seda momenti kau- nilt kahele endisele kohal olevale estoonlasele rooslie Idnkimiseks. Ida ' Lo-Talvari Ja Aarne Viisi- maa vtsid vastu pumase roosi Ja vga rohke aplausi.
Sama nidend tuleb esitamisele ka Los ngelesis XIV Lneranni- ku Eesti: Pevade ajal.' , .
Taul ja p. H. Laaneots, misjrel kaasakiskuvas
Mdunud piihapeval, 27. mail tommnud Provincial loterii loosi- misel langesid viis iilie-miljonilist peavitu pileteile nr. 4406023, nr; 1273695, nr. 5832323, nr, 2675358 j 9511405./. 
Londonis, Ont. thistati emade- peva jumalateenistuse j a paeva- kohase aktusega phapeval, 13. m rohkearvulise kaasmaalaste osavtul. Aktusel thistati ka ti- enduskooh: ppeaasta; lppii ja anti vlja lputunnistused tien- duskooli lpetajaile' Toomas Reik- man'ile ja Astrid Terri'le/
Prast jumalateenistust, kus teenis koguduse petaja E . Loots- ina koguneti aktiusele kiriku saali Avasnad tles Abistmistorm- konna esinaine 0. Akkerta, mille- le jrgnes hislaul ,,Bma sda". Jrgnesid ettekanded tiendus- kooli pastelt: Astrid Terri esi- tas klaveril F. Kuhlau Sontina i n C " , vikene Kadri Reikman deklameeris oma ema luuletuse ,Mis thendab olla ema?" ja siis esitasid tienduskooli pilased Peeter Paas, Melanie Purres, I^d- ri Reikman, Toomas Reikman, Aistrid Terri ja Peeter Terri Helle Meeleolukale aktusele tles Reikmani poolt <koostatudsnalis- lppsna koguduse esimees Wol-
iskoor koolijuhataja Valdek Lenki juhatusel kolm laulu: P. Sebehnani ,,Kun&nad .^ M J. JrmeNalijalugu" ja rahvusli- ku .laulu ^ JCddumaa tammed". Klaverisaatjana tegutses Ruth Terri.V.'^ ' /Jrgnevas snavtus teaitas koo-
lijuhataja Valdek Lenk, et m- dunud lppeaastal oli 29 koolipe- va. pilaste arv suurenes he pi- lase Peeter Paasi nol, kelle vane- mad ei'ipea vaevaks teda Samiast igal koolipeval Londonisse si- dutada. Kooli lpetajad Toomas Reikman ja Astrid Terri alustasid ppetd kmme aastat stagasi ja on olnud pidevalt eeskujulikud pased, saavutades ka lpuek- sanl maksimumi punktide arvu  200 punkti iMlemadl^ said mlesituseks ihe Eesti Kir- janike Kooperatiivi r a ^ ^ L- petajate, nimel tnas Astrid Terri petajaid ja ka oma vanemaid, kes nende petamisel ja. ka kooli toomisel on palju vaeva ninud.