U . 6 vmk E E S T L A N E teisipeval, 12. juianll W  Tuesday, Junis 12, l O T Nr. 44
ipordimcarkniik Mdunud aasta Euroopa meist-
rivistlustel kalss medalit saanud ida-sakslane Margitta Pufe-Drse alustas tnavust hooaega kuulitu- kes 2.90-ga ja kettaheites 66.46-ga. Mlemad tulemused on ne aladel ; tnavused parimad maailmas. .
N. Liidu tstja Jur i Varadjaa saavutas phapeval, 3 juumil Ls - ninskanis kaks uut maailmarekor- di, tugates 212,5 kg ja sai kogu- tulemuse 382,5 kg. 82,5 ^ klassi kuuluv tstja oli ka senise maai l marekordi ma^a tukamises, ja-
: bii
hppas krgust 2.28 ja Maciej Ku- nioki jooksis 3000 m ajaga 7,52,3.
StoklKjlmis peetud ralivlisyalie- lisel kergejuatikuvisusel vis- kas snnilt soomlane Rootsi oda- heitrja Raimo Pih l uue Rootsi re- kordi ^.50. 5000 m jcoksii vitis soomlane ri Paunonen 13.50;4.
Ibkios-to imus kergejustiku- vistlus, kus visid osa ka Hffi sportlased. Hnlaneii^^ Maomao viskas oda 86.50, mis m uueks Aa- sia rekordiks. Uus Aasia rekord on ka hnlse Tshou Chen-Hsi^n kol- mikhppe tulemus 1702. Maailma- rekord on brasilase Jose Carlos de Oliviera nimel 17.89. 400 m tk- kejooksus oli esimene-Hassan Kd- hum Iraakist ajaga 51.18. K a nai- sed t ^ d uue Aasia rekordi: nais- te kettaheites saavutas hiinlane L i M a c ^ u i tulemuse 58.62. Uus Aasia rekord naistele saavutati ka 4x100 m teatejooksus, kus Jaapani vistkond tuli esikohal ajaga 45,85.:-";
Leipzigis peetud kergejustiku- vistlsel viskas Detlef Michel
S9.74. Samal vistlusel Rolf hppas krgust 2.30.
Raahes, Koivuluot spordivlja- kul hppas Antti Kalliomki tei- vashppes 5.45. Teiseks ji Tapani Haapcoski 5.20, Knmo Pallonen oli sama tagajrjega kolmas.
Ida-Saksa jooksja Marita Koch parandas tema nittiel olnud 200 m maailmarekordit, parandades seda kolme sajandiku sekundi vrra. Uus rekord on 22,03.
Varssavis peetud kergejustiku- vistlusel hppas Wladislaw Koza- kiewicz teivast 5.50, Jacek Wszola
mmm
 " * '.
Rumeenlanna Maricica Puica jooksis Bukarestis uue, ebaametli- ku naiste maailmarekordi 20CO m distantsil tulemusega 5.23,5. Idar saksMne Rolf Beilschmidt Mippas Jenas krgust 2.25, Raimo Pih l viskas Karlstadis oda 84.88.
Tallinnas viiakse lbi 1980. aasta olmpi^egati tule kandjate teate- jooksust osavtjate vljaselgitami- seks sellekohane vistlus. Valja- selgitatute lesandeks oa va tr- vik olmpiakulda 20. iuul 1980. a. Balti .jaamast Raekoja platsile ja sealt edasi Pu-itale. Vistlus peetakse a|avahemikul 1. maist 1979 kuni 15. juunini 1980 Eesti linnades ja maakondades. Lbivii- mine on pandud mitmele orgai i - satsioonile.
Esti meistrid poksis selgitati Slme spordihoones. Sellel spor- dialal nib olevat tielik venelaste lekaal, ainus eesti nimega vitja oli V. Metsis Tallinna Kalevist'\
Tallinna spordiorganisatsioonide kergejustikuvistlustel Heino Sild tukas kuuli 19.33, Toivo Moorast viskas oda 74.66, Ramon Lindal hppas teibaga 5.00 ja Allan Ele - rand krgust 2.10. Naiste aladel vitis Helgi Parts kettaheite tule- musega 59.24 ja kuulituke 17.07. Vasaraheites tegi Kunnar Laansa^ lu uue Eesti rekordi 70.06.
Tallinnas peeti Eesti meistri- vistlused sportvimlemises. Nais- test vitis esikoha kigu ksikala- del noor Galina Jonas, kes on vastu vetud N. Liidu koondisse. Meeste a M oli parim Ado Mnd, kes ksikaladel saavutas kolm
Arvo Mgi, Eduardi Ole. The Ilfe and work of tlie artist with 46 plates in colour, %% one-colour half-tones and 16 illustrations !n text. Estonian Cultural Society, Stokholm
. 1978. 50 -I- 69 lk .  "
Eesti KuiftuuTi Koondis Rootsis on ikord varem olnud tegev kir- jastajama, andes vlja Gustav Suitsu ,jEogutd luuletused". Tei- se raamaituna, ilmus mdunud aasta lpul Arvo Mgi monograa- fia , .Eduard Ole" inglisikeelseria. Eest i kultmirlloominguvaljaspoo- le^oma piire viimisel on see kaht- lematult suur ja ige samm, pea- legi iki see on itiesti rahvusvahe- lisel taisemel oma tehnilise ilme poolest.
Arvo Mgi oma lhikeses sisse- juhatuses annab 'levaa,te kunst- niku elust j a tdest. 1898; a. mai- icutd sndinud ikunsthiik: ppis kimsti Venemaal j a Pariisis. Ta reisis enamuses Euroopa maades, kasutades aega enese tiendami- seiks. Ta odi tuaitud juba kodu- maal iseseisvus aja! ithelepanda- va .portretistina, millist ala jtkas k a pagulusse judes, ku id on vii - mastel aastatel hxnd loov pea- miselt mastikunaadsjina.
pipides Venemaal aijal, mil l- ne m o o d i ^ knstivooilud olid moeyoohidte k a Venemaal, t^ . absrbeeris enesesse neid inciju- tusi, kll saiksa j a praiifcuse eiks- pressionistidelt, ifell vene ikoo- nlmeistret, mistttu see kujunes pinnaikSr ikust ta oma kunstniku maailmapilt haikkas arenema ja kasvama, saades sagedasilt vlis- reisidelt uusi impulsse.
Ole esimesed td rataMd t- helepanu oma puhta ja lihtsate vormidega. Tenia nmaiid polnud kunagi tiesti bstraiktsed, tema kubism omas alati sidemeid ma- teriaalse maailmaga. Tema ku- bism kestis 1926. aastani, siis ta
kuldmedalit, meistritiitli vistles sel a i
aasta Matti Kirmes
Ungaris*,
valis omale meediumiks tushijoo- nistuse. K u i d see osutus lemine^ kujrguiks. Uued mjutused, v- lismaareisid andsid uusi ideesid. Ta maalis figuraalkompositsioo- ne, olles oma kolordilt pehmes pastelltoonides, ikus o l i mrgata jaaipanliikku heedust ja joone graatsilisust.
:B31 . aastal t a llatas ikiki vi- tes eesti portreemaalide vistlusel esikoha Juhan Simmi portreega. Sellele jrgnesid mitmed portreed eesti valmiininiesist; neid jtkas ta veel Soomesiki ja Rootsis, k u - hu ta pgenikuna o l i judnud. Eraldumin)^ nomiaa.lseist loomis- vimalusist tingis kodutu rahutu- se ta loojakekirjas, senine rahu- lik vrvipind muutus pointillist- likuks, senine pastelne vrvitoon vrvikUaseiks dnaamikaks, m i l - liselt tai hakkas ngema phja- maade loodust. ; .
Viimastel aastaikmneil on Ole stiil teinud lbi uue ja ootamatu muutuse, ta tdes ilmneb jlle kubistlikku vormide lihtsusta- mist koos lbipaistvate, k u vrv^itlusega, k u n a ta ju- ab uue realisanini, m i l on niliselt naivistlik varjund.
Sellele Arvo Mgi poolt k i r ju - tatud kunstniku loomingut lahti- mtestavale tekstile on lisatuc, kunstniku illustratsioonid t a me^ muaarteoset, 23 mustvalget j a 46 vrvilist reproduktsiooni, ns kronoloogilises jrjestuses anna- vad levaatliku p i l d i E d Ole aren- gukigust, ikuigi rhuasetus on viimaseil, Rootsis tehtud tdel. Arvo Mgi on oma kirjandusliku loomingu mitmeklgsuses katse- tanuci veel uuel alal, kuhstiteadr lasena, ja t mrkmed on selle 'lhiduse juures vga levaatli- kud.-
Ingliskeelsena, trkitehhiselt rahvusvahelisel tasemel olevana, on see ainulaadne raamat meie seniste ikunstiteoste hulgas. Kuna see puudutab mneti, k a eesti 'kuhstielulist tausta, ss sobib see suurepraselt eesti kunsti tutyus- tajajks igal pool maailmas,
X D 
, ivar ivask
L Ivaslk psib oma luules tugevate sidemetega Lnna-Eesi va- nemate snnimuUas. Tema ngemuslik luule Soomest, selle sha- mnlikust sooine-ugrilisest tundest ja mstikast, aga ka oma mbruskonnast mujal maaUmas on tunderikas ja thelepanuerk.
Etakogiasse on valitud paremik ta varem mnnud ko|
V . v 320 l k . Hind $10.00.saatekulu 50 cemti. ^
SAADAVAL ,,VABA EESTLSE'V TALITUSES
ANDRES K  N &
Kirjastus Vs-EestiAEM^^ m lk. Hind $14.00 Ibr. -f-saatekolii 5c
Eesj ajakirjaidka teos phineb lai^^^^ alUkmaterjalSle. T a analsib Soome sise- ja vlispoUitikat, riigi tnapevast ola- korda ja samida^ Nnkogade Liidu Soome-polUtikat; Soome valit- sst presidendist parteielnhi ja palja jmand, taaes Soome ^ t a -
sest huvitatud lagejaUe palja nosi andmeid.
yiigil Vaba Eestlasi talituses
Elvas peetud Eesti , meistrivist- lustel laskmises saavutas vike- pssi suures standardis R. Horn 1155 silma, kusjuures lamades las- kis ta vlja maksimumi 400 silma. Metsseaharjutuse oli parim Tartu laskur M . Jgi 582 silmaga.
Tallinnas selgus Eesti tnavuie meister moodsas viievistluses. Teist aastat jrjest sai kuldmedali Kalevi" . sportlane Baivo Russ- mann, kes kogus 5235 punkti.
Rootsis pensionrina elav endine tuntud nmletaj Leho loaurine otsib kontakti endiste sprade ja maletajatega ning palub Vaba Eestlase" toimetust oma aadressi avaldada. Leho Laurise aadress on: 175 31 Jrflla, Brigittavagen 17 I, Swedeii.
DO
$11.<^ , saatekulu 8S. Mg ,;Vaba Eestlase" talituses
MRT RAUD
Raamat on kanni vlimusega, arvukad fotod kirjeldavad seda, mis raamatus snadega tlemata on jnud. Teos on hea tut- vomiseks oma rahva ajalooga. Ka, ss kui see ennegi on tea on seUes M. Raaal mndgiy mi^ ^ seni teadmata ja uus, mille
president K. Ptsi isik ja elut veelgi suuremana esile tuseb.
174 lk, $18X)0, postiga $L(K)^ ^^ ^^ ^
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
mmmm
5(s
Ja mina aimasia tema saatust, ma ngin kike, mis tulemas, ot- sekui peeglis, ja mina tlesin:
,3arbara, Barbara,  ei ole s i - nul ema ega isa, vaid pisukesena jid sina vaesekslapseks. Seep- rast. ava nd oma sda minule, elatanud mehele, kes ma su olen ristinud ja ka sinu Ristimise Le- pingu uuendanud,  kas pled sa armasUisest tolle kirjutaja, tolle Franz Bonniuse vastu, kes on siia tulnud Braunchweigist?"
Siis varises ta uhkus kokku nagu vaht, ja ta langes prandale ja vttis mu plvist kinni |a nuttis ning tles nnda:
See on tsi, nagu sa tled, mi- nu isa, et mina Franz Boiniust ar-
mastan." Siis tlesin mina selle peale:  0 h sind, Barbara Reinholdi t-
tar, ja oh sinu ndsaid vanemaid, et see asi n pidi minema! Kuid veel pole hilja, heida oma sda- mest see mees, kes on tulnud sisi- na kui teekija ning rver."
Siis vastas tema: Mu isa, kas pead sinagi teda
alatuks?"  mina:. ...
klba inuneste mduga mta." kohnreti rmuks. J a aadlikud on ja ette kuuhitanud ja ks tomhr-: Siis astusin mina lhemale ja Ja ni i tema lks. maapevil nu pidanud seesuguste ra on neist ka oma judicim'i and- tlesin:
et kuidas peab pai- nud. ,,Barbara, mis on sndinud?" muu alamast sei-1 ga kui taevakehad, mis ometi | Siis jahmatas tema minu tule- kul ta' aadlikuga'maailma loomisest saadik oh sea-.ku&t, ja kulus silmapilk, enne kui
maapevi! asjade le,
ga kui mina ksi jin^ siis mt-gline vi-mni lesin nna inimeste armastusest susest- olema, ja tema just, mis on temale n- tantsib, aga mis tud hinge ja ihu le, ni i et ta isegi maaletulekusse, siis ep ole sest surmahirmu inimeste sdameist keegi ksinud, vib ra vtta. ) Ja kuigi taevas, pevik, kuu ja
puutub moskulase tud korralikult rndama, nnda oma seaduse unustavad ja oma ku- ju muudavad, mis peab siis tlema
ta ennast vis koguda. Ja ta tles: Mina knelesin oma ndsa
inimeste suguvsast, kes on alati emaga." Seejrel mssis ta kasuka i lma
,^ M ei tea temast kll midagi halba, aga t ep ole sinu vriline e i su soo ega seisuse jrgi, ning Tisenhusemd ei anna eales selleks oma Mba."
Siis vastas temay taas les tus- tes, ning ta ei nutnud enam:
Ei nna lahku Franz Bosiniu- sest, kui ma ka nljasurma peak- sin tema prast surema."
J a siis ngin mina tema silma- dest, et see oli tema tsine ja kin- del tahtmine, ja et ta ol i valmis andma oma elu selle mehe eest ja hes temaga.
J a mina tundsin selle neitsikese iseloomu, et see oli vankumatu.
Aga ta oli minu meelest enne ol- nud hele ja puhas nagu mekris- ta l l , ent nd hgus l a kui puna- ne rubiin. Ning seda kike oli ar- mastus korda saatnud.
Siis tlesin mina ainult tasa: Mis mtled sa nd ette vtta,
Barbara?" ^ '^ . ." ^  J a tema Vastas, niisama vaik-
selt: ;  M a ei tea, mu isa. Ehk annan, sellest teada mu armatele venda- dele. Aga kui sa minust midagi kuuled, siisr ra imesta ja ra mista k a hukka, sest neid asju ei
Jai tema vastas: mina 5>
J mia mtlesin kaua aega, ku- the.d selgesti nitasid oma rahu- vankunud omas vaimus? ni juba  o l i tulnud. J a veel siis tust, siis ep ole s e e s M tuimade ks ori kmdel: Jumal tahtis nu- minu peale vaatamata enese  m r istusin mma ja mtlesin, aga ma l irvadega sugu sest ometi petust heida Liivimaad, niisama nagu te-|ber ja lks kuni ukseni, ei judnud selgusele, ja mina vtnud. ma enne seda oli nuhelnud Soodo- Aga sinna judes tuli ta kki ta- unustasin hoopis oma sermh'i, Nnda ngid Tartu linna feodan-^ mat^ Konstantinopelit j a m u i d lin- gasi ja tles alandlikult: naida pidin kirjutama. kud likusekuul kuud, mis ep o^ nasid ning maid. ,,nnista mind, isa ."
Sest minu hing c l i koormaid nud seesarnane, ngu kuule maail- Sus lugesin mina midagi rohkem murest serhtul selle le, mis pidi ma lmisest saadik on viisiks teh- N i i tuli sgis ja talvekuu, ning ksimata tema le Issanda nnis- tulema, ja mixia ngin omas vai- tud. Ja see kuu ep olnud mmar- selle lpul klmasid^ ^^ ^^ k kuulas mind ristis k- mus, et see heaga ei pidanud lp- gune, vaid ta on htesoodu ruta- nagu ka see suur vesi, Vrtsjr- tega ning pea rinnal ja nitas ra- pema. J a mina heitlesin kogu  nud oma kasvamisega, kuni ta on ,veks nimetud, mis on Rannust tal- hulikuks saavat, oma Issanda ja Jumalaga, sest paisunud ni i laiaks nagu ks hari- 'vel veerandi, kuid suvisel ajal poo- j Ja mina tlesin hoopis tasa, t- hl minu hinges kskis mind likUekatla phi. Siis on ta kki le penikooma, Rngust aga lihe sekui.hingates: avaldada, mis neitsikese Barbara vajunud, ngu oleks tal mte olnud penikoorma kaugusel, n suvel kui j Kas sa nd lhed, Barbara?" suust olin kuulnud, tema seadusU-! maha langeda, aga sealsamas kele eestkostjatele, suurtsugulta suure juga les karanud ning Sii juhtus^ ^^ ^ ^ proua Anna von Tdwene elik'kike mbrust%ris^^^k^ kuid kiriku- J kuigi ta tles need nagu hari- Rannu hrrale, Jrgen von Tisen-! gusega valgustanud. Ja selles vai- lised olid juba lahkunud ja mina, likud sanad ainult, siis o l i ta nen- husenile.' Ning mina ei judnud iguses on innesed kki ninud just valmistasin; krkambrist ra dega minule otsekui suure saladu- mitte selgusele, oli see Jumala vi'surnu pead, kellel o l i pitk ja k-^mmema, siis kuulsin mina k i r i - ' s e avaldanud. / kuradi hl. ! bar hius ning samasugune habe, ja kust krabinat. Ja mMa arvasin, et I Seepeale ngin mina teda ree^^^
Aga kui hommik koitis, ss peit- sellele jrgnes naise pea, smd kellamees vi suigukubjas kiriku Rngu poole sitvat, in mina kummatigi kik oma s sgaVal ning murelikul loori pei-^ k u i mina kr-! dmesse. detud. Seda on ligi kakssada hinge i kambri ukse pealt vaatasin, s i i s , ga jrgmisel peval ratsutab
vabisedes ninud Tartu linna Suu-'ngin mina neitsi Barbara kurn- suurtsgune ritter ja Rannu hrra rel Turul Raatuse ees seistes, n e n - m u l i kivitahvli peal altaripran--Jrgen von Tlsenhsen kirikumi-
midagi iseralikku sndinud. Ome- de hulgas palju hea kuulsuisega dal. 'sa ue, jtab hobuse sulaste ktte t i o l i palju jutukm sjast, sest ning nune poolest tuntud kodanik-' Aga tema ndsad vanemad, ja tuleb mu kambri mng istub just moskulane oli saanud suure v i c ^ - k e . ;ReinhoId voh Tisenhusen ja Anna samale jre, kus kuus kuud va- r ia elik vidu tatari pealikute le i ~ !Sawhere^ on maetud siia k iv ip-re^ oli istunud neitsiken Barbara. ja selle snumi on kik kristlikud' Nsama on mihMikuul nhtud randa alla, ning nende nimed kivi-1 J a sel smapilgul ngin mina, sdamed vastu vtnud murega, ht sabaga thte elik komeeti, kel- tahvlisse lig et hrra Jrgen oli kigist oma sest nad arvasid nd Lvimaa lel oli tulisena plev saha nagu; Ja niin ngin neitsi ' Barbara'vendadest j roh-
iktte korra tulevat. ga Lvimaa lulid, otsekui oleks temal mte oi- suures ahastuses nuuksuvat ja kl- kem oma e Barbara ngu. Aga ep ole mitte jtnud oma lihatse- nud taeva prandaid phkida. ma M v i paitavat, otsekui oleks tema yihasooned olid tursunud ja
jmist, vaid on jtkanud priiskamist Ja inimesed on nende ngemiste see elav ja soe olnud, ning selle' pses lohk, otsekui kiristaks ta ja prassimist moskulase ning prast palju arvamisi avaldanud vastu oma rinna suruvat. gedalt hambaid. (Jrgneb)
See suvi lks siis omasoodu, ega