I ik .2 VABA E E S T L A N E , 14. j u i m i 1979 liursday, Jime 14, ITO Nr. 45
im.iiin.iiiii-in.inTOCT
? A B A D E E E S T L A S T E H M L E E A M ) J A
? A U M N B J : .O/tJ Vaba Ee&fclaae, 135 Tecumselii S t T o r o i t o PEATOIMETAJA:
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn; C, Toronto V O m B i l l J 3M7 f M F O N I D : toimetus 364-7521, talitus (tellimisEii kuulutused,
3&4-7675
ja veeranda^^
tas $19. ja veerandaastas $10.50. Kiripostiga SATS aastas $58., poolaastas $30. ja veerandaastas $18.50.
LENNUPOSTIGA i i l e m e r e - m a a d ^ : aastas 1 $ 3 4 ^ j a veerandaastas $18>.
Aadressi muudatus 40 c. ksiknumbri hind 40 .
iKblisheil by Free Estonian Pubsher; Ltd., 135 Teciitof St., Toronto 3, Ont. M 6 J 2H2
Hb! stiile! Sul tuleb iloobuda:-omauliin]niast!."
tembeldas selle inimsoo vaenlar seks. Paavst heitis Poola juhtidele ette, et siad on rvinad rahvalt inimigused ja usuvabaduse ning suhtuvad inmiestesse magls , pi^-- duktsiooni vahenditesse.
K u i paavsti vabahu Jumalatee- nistusi jlgisid sajad tuhanded ini- mesed, kellede arv Krakowis pai^ sus isegi poolteise miljonile, siis vib sellest jreldada, t see oli teline Poola, kes tuli paavsti kuulama ja temale austust ayaMa- ma. See oli Poola ja poola rahvas, keda pole suutnud alla surUda ega teisiti mtlema panna pikad sur- veaastad ja ateistlik kommunist- lik rezhiim, mille heks eesmr- giks on usu vljajuurimine ja ateistliku filosoofia pealesurumine *
K u i palju paavstU diviise on? , selgelt atakeeris MsiStalin omal ajai pilkavalt ja Iroomliselt kui tema thelepanu ju- hiti Rooma paavsti suurele mju- vimule ktolklikus ' maailmas. Selle ksimuse esitamisest vime teha ainult jrelduse, et dild;aator alahindas ristiusku kui suUrt ja mjuvimsat tegurit maamas Ja pdis seda mnitades allakriip- sutada ju ja relvade leolekut iui- meste vaimsetest, ja usulistest tekspidamistest.
Poola pritoluga paavst Johan- nes Pauli sjane klaskik oma snnimaale Poolasse oli mjuvaks vastuseks Stalini ksimusele Ja kinnitas erilise selgusega, et Sta- l in ia teised kommunistlikud juhid ei ole taibanud ja ei taipa ka prae- gu usu tohutut judu, mis annab usklikele vaimset energiat ateistli- kule kommunismi survele vastu klaskigul Poolasse on panemiseks ja oma phiste teks- kaugeleulatuvad tulemused mdamiste silitamiseks. Poola P^^^^" 3 ^^^ ^^^e uksikasjali- kommunistliku partei peasekretr j ^ ^ ^ maaritleda. KaMemata aitas E d w a r d G i e r e k oma kaaslastega P^^^s" klaskik tugevdada ja peab paratamatult alla neelama i ^ i e n W a katoUku ^ k kibeda pil l i ja arvestama tika, et kommunism on poola rahvale v- ras pealesurutud rezhiim.
,,Eesti K i r i k u " mai - juuM numbris kirjutab Richard Koolmeister bestseiiitundnmtuisl!; Pi ib - list. Selle on avastanud Toronto likooli raamatukogus lipilane scar MUerbeckj kes sellest lelust on kirjutanud juba artikM autorile kaks aastat tagasi (24. mai l 1977). See Jiibel on vljaan- tud 1879. a NevsT Yorgis ja selle tliflilehehele on trkitud ,Jbll Ramat, se on keik Wanna j a U e Seaduse Phha . K i r i . Njorki linnas merlka-maaPblikogudus..: alustatrad 18i6--nel. :aa.stal. 1879. (Reval-Esthonium, iSmoV'.
TiiteHeihe teisel ikijel on trki- levitati kuni .1850.: aastani 30.750
ja teistes raudeesrdetgustes r i i - kides, kuid andis sellele lisaks ka rahvale usku tulevikku ja lootust
i n k e S ^ " kunagi d'"septeeri ^^^S^ viduks pimeduse le ning et rahvas eiloobu oma vaim- Paavsti ergutavad ja tiivustavad setest ja usulistest vrtustest ega snad tugevdavad katoliku kirikut tekspidamistest isegi terrori Ja l^^"^ ' ergutavad kinkujuhte lakkamatu propaganda survel. [^ "^^ ^^ kommunisUikult
Kahtlemata oli paavsti klaskik milt suuremaid kontsessioone k i r i - Pooiassekohakele v i m u m e e s t e - P a l j u d poliitilised vaattej^ le vastumeelseks sammuks k u ^ : arvavad, et paavsti klaskik vot- nad ei saamid sellest kuidagi kr-1 n ig i ja Mriku vahekordade vale hiilida. Esiteks tull Varssavi krimisel imtsiatiivi parteilt ja 1 parteimeestel arvestada paavsti i ^ ^^i^s^selt ning andis selle kiriku- poola pritoluga nmg teiseks ei l e ,mme tulemusena kaarde sega- saamid nad kogu maaUma ees il- j J^ ^^ ^"^^ ^^^^ krgemad mi maha les tumiistada, et nad j ^ ^ '^"^^^ud ja mitte Varssavi kom- kardavad paavsti ja sulgevad talle '^""^stlikudvta^ Poola sissepsu vravad. Ning l- ^ N . Ldu ja Ida-Euroopa kmmu- puks tuli Edward Gierekil ka s-i^ ^^^^^^^ "^^ide Juhte hirib eriti, et mas pidada lnemaaUma hoiakut P^^^sti ergutavad ja julgustavad Ja krtikat kuna Poola sipleb Juba snad ainult Poola piirides- aastaid suurtes majanduslikkudes valguvad ka teistesse kom- raskustes ja hoiab ennast vee peal "^"isikkudesse riikidesse. See lnest saadud kredtidega. Nende 1^ ^ ^^ita peavalu mitte ainult ka- kredilde sulgemine oleks Poolalal*l"klikes^^^^ri tielikuks katastroofiks J t o o k s K o m m u n i s t i d , kes peavad en- kaasa rahutused ning sellega seo-1 did inimhinge insenerideks, ei salli ses ka ettengematud poltilised seda, et usk tungib juliselt nende
mjusfri ja nulfitseerib nende pingutused. Seda arvesse vttes vib oletada,, et ni i Moskvas kui ka Varssavis plaanitsetakse vastul- ki paavsti klaskigule, mida ise- loomustas kujukalt he poola kato- liku ajakirja toimetaja, kelle arva- mise kohaselt PooIa kommunist- liku partei Juhid peavad nd ni- tama, et see on ikka veel nende |a
tud ,,4th" s.t. neljas .vljaanne, niillest O. Milei^ed^^ tegi jrel- duse, et New Yorgis oM varem ju- ba ko lm vljaannet trkitud. Kaa- ne' inglistoeelse ekslbrise teksti jrgi on see eestikeelne Piibel kingitud B r i t i j a Vlismaa Piibli- seltsi >poolt Toronto likoolile p- rast suurt ^tijlekaliju, mis hvitas likooli raamatukogu 1890. a.
R. Eooimeister; kirjeldab Pbli vi j aandmisega seoses olnud k- simusi. Selgub, et Eestimaa kind- ralsuperintendent Woldemar Schultz (1S131887) ' tegi oma ringkirjaga Tallinnas 12: augustil 1882 (nr. 212) teatavaks E^ima praostidele ja petaijatele, et sise- minister kral iv D.A. Tolstoi on oma kirjaga 15. juulist evangeeliu- mi-Iteriusu ' kindralikonslstooriu-
mile Peterburis teatanud^ et. Phja-meerSka bertdrilki-
kide saadik Peterburis on p- ranud sSsennisteeriumi poo] esildisega millest selpb, et Ameerika Pbliseltsi kolport- r i d on sattunud Eestimaal ras- kustesse Phakirja mmisel kohalike vaimulike poolt teh-
ning palub, et nad viksid takista- matult Piibleid Vene riigi p i i r i - maal levitada.. Selle avalduse poli- jal on siseminister teinud kind- ralikonsistooriumile lesandeks nuda Eestimaa konistooriumilit asja kohta puuduvaid seletusi;
Eestimaa kindralsuperinten dent Schultz omakorda palub
1
pevane klaskik Poolasse nitas, et katoliku Mriku vrstid talitasid targalt kui nad uueks paavstiks valisid raudeesriidetagse Poola piiskopi, kes tunneb phjalikult kommunismi Ja selle nrku klgi. Kuigi kommunism" on rakendatud imitmes katoliiklikus riigis
Piiblit raliva 'keskel, kellede e n a - mus o l i sndinud orjuses",. 1842. a. toetati 500 eks. Tallinna murde- ise Uue Testamendi vljaandmist. (The History of the Bri t i sh and Poreign Bible Society, Cantoii, London 1904. Vol . 2, p. 266).
Veel on teada, et Tartu Pi ib l i - selts On saanud 1843. a. teate viimase seitsme aasta kestel Ameerika PbliSelti Peterburi agendi kaudu 1400 vrabla. hbe- das
j a kellegilt , ,Miss Al l ik Derbyst'' 10 naelsterlingit 1842. a. (In- land" nr. 29 1843, veerg 244 j . Kuressaare Piibliselts omakorda sai 1842. a. pastor T.S. Ellerby kaudu Peterburist 61 Uut Testa-: menti soodsa hiimaga ning Miss Al l ix ; (Allik) Derbyst" kinkis 142 Uut Testamenti. (,3nland" nr. 30 1843, veerg 252 j.) juba nen-
de andmete phjal tundub vga imelikuna ja arusaamatuna, et Ameerika Piibliseiliti kolportri- dele tehti taikistusi Piiblite levita- tamiselks..' ' ' '. -
Avastatud Piibl on suur vr- tus, millega on aga veel paHju k-
Liidu vanglatest vabadusesse psenud Ukraina rahvuslane ja oma rahva iseseisvuse eest vitle- ja. Valentiii Moroz teab kindlasti, mis ta rgib. Kuid ta siaabus^ sja hendriikidest Kanadasse ning avaldas siin ajakirjandusele oma muljeid ja analse N . Liidu ja seal valitseva kommunistliku rez- hiimi kohta, ss ei olnud need mt- ted laest vetud lksnad Ja -lau- sed vaid he l^ogenud Ja laia sUma- ringiga vabadusvitleja thelepa- nekud.
Valentm Moror avaldas kmdlat veendumust, et Nukogude Vene impeeriumi varemetest kerkib Uk- raina r i ik nagu Poola Ja Tshehho- slovakkia tusid ajaloo vareme- test. Ta mainib, et N . Li i t moodus- tab endast suure etnise mere ning nukogude rezhm ei suuda rahuldada venelaste nudmisi pa- remaks eluks j a panna lpmatuse- ni vastu vhemusrahvaste nud- mistele iseseisvuseks;
Millme on olukord praegu N . L i i - dus Morozi vaatevmklit lhtudes?
Ukraina vabadusvitleja arvab, et kommunistlik rezhiim ei saa usaldada isegi oma punaarmeed, kuna armee juhtkond ei suuda enam seedida partei Juhtkonda. Ta tleb, et Leonid Brezhnev ei usal- da enam punaarmee ohvitsere ning muutis isegi philiselt senist ss- teemi, paigutades kaitseministri kohale sjamehest marssali ase- mel politilise marssali Dimitri Us- t inov i .N. Liidu nooremad generat- sioonid on les kasvanud tehnoloo- gilise revolutsiooni ajal ning nende ideaaliks on tarbijate hiskond. Nee inimesed ei ole enam lihtsad talupojad, kes annavad rezhUmile kik, mida see nuab? vaid nad esitavad omalt poolt rezhiimile
simusi, mis ootavad uurimist. On nudmisi jiaremaks eluks. Kuna vajalik saada tiendavaid and- rezhziim ei ole vimeline neid meid ameerika-eestlastepbivi- j nudmisi rahuldama siis hakkavad jaannete (kolita. K o o t e i s i t e r i inimesed valitsust Ja parteid vUi- arvab, et inglaste ja ameeriklaste kama. poolt alustitud Piiblite odava hrn- i N . Liidu valitsus ei ole vimeline naga vi tasuta levitamine, teci- neid probleeme rahuldama, tleb tas paihameelt kohalike vijaand-'Valentin Moroz. Ja kui ta ei suuda jte hulgas, kuna juba O.W. M a - 1 seda teha, mida rahvas nuab, siis sing kirjutas 1825. a., et inglased | peavad tulema nukogude korras on olusid tundmaitidt tunginud - Ja ssteemis vajalikud muudatu- oma piibliseltsi, ideedega Tahm' sed. keskele, kes selle, mida ta ' ei j Kuid Moroz paneb ka suurt rh- mista, jtab lugemata ja soovi-; ku sellele vitlusele, mida teosta- tab, et Inglismaa Pbliselts jt-, takse vabas maailmas Ukraina ku piibliraamat ostmine ra l iva ' vabastamise kasuks ja noukogiide enese j a kirikupetajate hooleks.' diktaatorliku ssteemi hvitami-
seks. Ta soovitab vabas maailmas elavatel ukrainlastel Unustada kik omavahelised probleemid Ja tli- ksimused ning koondada oma vaimsed ja materiaalsed ressrs- sid Uki-aina vabastamisele. Mei l ei ole kahjuks oma Moroi, kes meUe sellist nu annaks kuid kuidas oleks kui ka meie oma kodumaa vabastamise eest vitlemisel sama nuande om^ks vtaksime ning oma kilpla tlisid unustades selle jrele kima' li^kkaksime.
Opetajaite abiste ettevalmistav; . Meldes sellele, et meie rahva instituut avab 15. juuli l oma teise; oksistents i lma ikristli^^^ vr- ppeaasta. [tiiste kandva osata ion juuretu ja
Mdunud aastal algatatud: ri-; hsirjuks vaimliselt k u i fsiselt, tus on osutunud nnestunuks, le i tuleb rqtomustada, et meil on p- ootuste. Ja seda isegi mitmes suh- peasutus, kus oodataikse neid, kes tes.
ametivendadelt kohest seletust.l kas. ja missugustel phjustel on ' Esmalt: vimaldab leskutsele. Pohja-Ameerika: Piibliseltsi ko i - j ja kokkutulnud pere portridele tehtud takistusi i W ^ s e l e hea alguse. p B a
aastakmneid, : oli::see^^ paavsti.maa' seks.phtumiks kus paavst .sna-1'^ '^ ^^^^ :^ '^ ^ KA.
Aidake kaasa
H E L S I N G I N . Ldfu smiraaa- dik Vladimjr S t^anov viiaikse le uuetesse lsannetfesse ja te- m a asemele on m p j a t u d N . Li idu vlisministeeriumi Sikandinaavia osalkonna lem Vadimir Sobo- ley. Uus suursaadik on 55-aastQr rie ja on teeninud N . L i idu vlis- ministeeriumis 1964. aastast ala- tes. T a on v a r ^ o t a d Alzihee- rias, Belgias ja 1975. a. pmle Skandiniaaivia osaikomia leoiaiks,
levikule, sellega aitate kaasa eesti keele silitamisele!
snillisite itesannete. hulgas' on ol- nud k a rohkeid kliskike Soo- me. Sobolev Oli sndinud NvOr sibirskis, Siberis j a kneleb vene keele krval aSnuit. ijranitsuse
Piiblite levitamiseks. . Ringkirjal on piibliajaloo osas
teatud thtsus. Allikate puudumi- he, igemini raskesti kttesa^dar vuse tttu,, pole vimalik .ksi- must rahuldavalt valgustada. ,
Jrelprimised Londoni ja New Yorgi piibliseltsidelt pole too- nud veel selgust.
On teada, et Ameerika Pbliseltsi Peterburi agentuur- maksis trk- kal Heinridh Laaikmannile 10.000 eksemplari Uue I^tamendi tiniik- kimise eest 1873. a , ; 2400 rubla (Leping H . Laakmani j a Ameeri- ka Piibliseltsi Peterburi Agentuuri vahel 22. 6 1873-. Aastal ; 1887 i l - mus .Tartus Uus Testament , .H. La^aikmani ^kir jadega trkitud Amerika^ma Njorki linna Pb seitsi kulluga^V;
NeO'lisaiks oii veel teada, et Ameerika Piibliseltsi Agentiu' Peterburis juba 1838. a. o l i otsus- tanud toetada eestikeelse Piibli vljaandmist. Otsustati nimelt ka- hel jrgnevsl aastal toetada 5000 Pi ibl i vlj aandmist. Tookord oli Ameerika Pbliseltsi esindajaks Peterburis Brown, kes las seal kuni 1840. a. Toetus jtkus tema
T.S. Ellerby ajal. 'ldse
iseloomustab huvi, tsidus ja t- tahe. Osandsllk kontakt on tek- kinud algusest peale. See kik on loonud vaimse hkkonna, mis on aidanud lektoritele nende isetut td kergemaks teha.
Teiseks on senini tehtud t tulem.ustega. Eksamite hinded an- navad tunnistust edukast tst.,.
Suuremalt osalt on kandidaadid oma t sooritanud heade ja isegi vga heade tagajrgedega.
ppet instituudis ori mitme- suguste -ppeviiside; :hendlus. Loengute intensiivne istungjrk on kombineeritud eiksaniltele et- tevalmistuse iperiodiga, eksami- tega, kursuse k ir ja l iku tga, mis juba sooritatud, jja k ir ja l iku t-, ga eriksimuste le, (mis on prae- gu ksi Olude tttu on aiitud vimalusi ikasutatud maiksima:al- seit, et t kvaliteeti vimalikult krgel hoida, mida nuab insti- tuudi akadeemiline tase. Pakuta^ vad ained on iseenesest juba huvi- tavad ja teadnsi rikas-tavad. Kik see annab vimaluse niisr tl akadeemise hariduse tienda- iniseks vaimuteaduste mitmetel [ ladel k u i k a elu ja oleluse sga- /amatesse ksimustesse svene- miseks eriainetes.
vaimliselt on sgavamate vaja^ dusteg j a tunnevad kohustust oma rahva teenimiseks, et oma- poolse panusega loovalt kaasa aidata kristlikus ts, juhtides teisi nendele juallikatele, mis on asendamatud meie elus ja vit- .luses..:
rmustav, eit instituudi t lbi on juba tulnud omaja- gu elevust kirikuelus. Instituudi pilaste abistamistegevust on soojalt tervitatud rin petajate kui koguduste poOlt j a kik see lubab loota veell rohkem M e -
:viki!is. . . .
Teine loengutejrk toimub To- rontos 15. kuni 29. juulini . Nagu mdunud aastal Peetri kogudus andis kasutada oma ruumid j a selle daamid armastusvrselt hoolitsesid toitlustaimise eest, nnda on sel aastal Vana Andrese kogudus valmis andma omapool- set a,bi. Instituut hindab sgavalt sllist sooja abivlmidusit.
Instituudi td, mida kannab lektorite vabatahtlik panus, i n - nusitab pdlus, et vaimne juht- kond meie kir ikus viks saada vrtuslikku lisa. K u i need loo- tused k a osa.ltki teostuvad, ka ss on instituudi ts tegemist sndmusega, niis lheb meie k i - r iku ajalukku. : .
. A. VBUS
Venelastel on Moskvas 1980. aas tal toimuvate olmpiaklaliste k- simus vga kavalalt knaldatud ning ttatud Vlja crine ss- teem kuidas olmpiamngudele saabujatelt vimalikult palju vlis- valuutat vlja pigistada enne kui nad kodumaale tagasi prduvad.
Nagu hendriikidest saabuvatele olmpiaklalistele niid selgeks on tehtud,.antakse neile vimalus 16 peva toimuvaid olmpiamn- gusid jlgida ainult 5 ^ peva, kuid samal ajal nutakse, et olhipiaklalised peavad ostma kahe ndalase ringsidu pileti N . Liidus.j Sealjuures e i vimaldata ringsidu piletiga olmpiamngu- dele saabujatel osa vtta mngude avamis- e^a lputseremooniast, kuna nendele sndmustele ps on vjETa piiratud.
Olriipiapiletitega kaasnevaid ringsite on philiselticahte l i i k i : i^ks neist kestab 15 neva, mille raamides on ette nhtud Peatsis Moskvas ja veel kahes teises N . Liidn linnas, teine reisidest kestab komm! 22 peva ning viib Mosk- vpsse ja veel viide N . Liidu linna. L '^??iemn rinf^sidu kestel antakse vim alus neale Mosln^a klastada iHrtfjniPi linnu: Kiiev, Odessa, T\Ti|TsV Ty^llinn, Leningrad, R i ia , Sntshi, Jalta ja Tbilisi, kuna pike- mate ringsitude kavas on sellide'? linnad nagu Tashkent, Samarkand;
(Jrg lk. 3)
16; ja 17. Jj 921-7777 J
23. ja 24. j| tel. 921-7771.
Kesoleval gabStokholi tituudi korraJ rents Skandil
;mis kestab kosts Stt Rootsi Ui kna Stokhol majanduslil si avatsere p w a l , 14. Rootsi Akad^
Kuigi kom on Balti mml dide ja dokil mid, on se| sruumi paljuj seminaridele! Stoldiolmi on laupevaJl ettekanne naalsusest" Toi sai konj Canada Coui
Nagu dr. tles,/kesta] kaks ndalaj singi klasta! seis raamj eesti rahval dega. Samul kohtumised [ Liidu esnehj ja ammuse i\ neniga.
Tagasiteel Saksamaal eestlaste su\i
Baltimore maialguse Sti kunstil dud 32 maal] jrgnes R. selgitas mool mise tukej( da kunstiteoj tuseks vi ise vib pai dusvnalusjj
23 WESTl Rexdal
Buhhaara, Irkutsk.
hendrkl korraldavad! Lutu, mail LUtu sitvi seal kunagi! neid ei huj mngud kuil Sellised vil bipaistva v| Liidu valitsj partei huvic pia sildi a!l| mesi kui v i lubatakse. viibida aim seda visatal ja, kuid nei( kleppele minna vaid da Venemai ning tehaksj vlisvaluutal ,,oImpiapn
\