m . 2 A B EESTLANE teisipeva], 19. jiniU 19^ 9 Tuesday, June 19,1979 Nr. 46 i u i /m i (iiiiiiriivtn
V A B A D E B E S T L O T : EMI
^UAMB2A: O/ Vaba Eestlane. 135 Tecumseth St Troflto8. PEATOIMETAJA! lar l Arro
TOBIETAJ: Hannes Oja ' POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, St. C, Toronto 3, Oat M6J SM7 TELEFONID: toimetus 364-7521, taUtus (teUimised. kujutused,
eks?>editpicon> 364-7675
$34.50 ja veerandaastas $18..
Aadressi muudatus 40 c. ksiknumbri hind 40 c.
'^ ibshed by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumsetli Toronto 3, Ont. MgJ 202
Lne-Euroopa Tihendamise moodustatud ja vaMud parlameE^- protsess, mis juba pikki aastaid, dl psevad eesktt mjule liik- on olnud idealistlike poliitikute unistuseks, arenes taas sammuke- se kaugemale ja oma eesmrgile lhemale kui heksa Euroopa histuru riiki kosraldsid t. koni 10. juunini valimised Euroopa parlamendi moodustamiseks. 410 liikmelisesse parlament! psesid suurematest riikidest Lne- Saksamaalt, Inglismaalt, Prant- susmaalt ja Itaaliast 81, Holian- dist 25,.: Belgiast 24,; Taanist. 16, Iirimaalt 15 ja Luksemburgist 6 esindajat. Valimiste tulemuste phja! vib oletada, et kesk- ja parempoolsed parteid jvad uues parlamendis domineerima, kuna sotsialistid, kes lootsid saar vutada valimistel absoluutset ena- must, ei psenud oma eesmr- gile isegi ligilhedale.
Millised pn siis selle iime esin- dusliku kogu ^ lesanded ja vi- mupiirid ja millist osa ta hakkab mngima tulevikus Euroopa rah^ vaste elus? ^
Asjatundjad vidavad, et seEele ksimusel on praegu raske vas- tust anda, kuna elu ja kogemused peavad andma vastuseid paijude- le praegu ohus rippuvatele prob- leemidele. Esialgsete kavade ko- haselt on uue parlamendi lesan- ded sfiski peamiselt nuandvad ffiing uus kogu ei ole vimeline vastu vtma seadusi ja korraldu- si, mis oleksid kikidele riikidele kohustuslikud. Optimistid kalku- leerivad, et uus kogu aitab palju kaasa Lne-Euroopa hendami- seks ja sealsete vastuolude vhen- damiseks, rajades seega teed Eu- roopa tJhehdriikide moodustami- seks, kuna krtikud on omakorda veendunud, et see kogu on sama
' tegutsemisvimetu nagu tema eel- kija, miHe liikmed clid liikmes- riikide valitsuste poolt mratud.
Poliitilised ja majanduslikud eksperdid, kes tunnevad phjali- kult Euroopa iihisturu riikide olu- korda ning histuru raamides esUe kerkivaid raskusi, vidavad, et unistus hendatud Euroopa teokssaamiseks on praegu sama kaugel kui enne Eroopa-parla- mendi valimist. Seniste kogemiiss- ie phjal kinnitatakse veendunult, et ka u u ^ idealistlikel
mesrklde rahvuslikud hvid. histuru liikmete hulgas sen! esi- le kerkinud pkised probleemid nagu rivaliteet kaubavahetuse arendamisel, rahanduspoliitika |a teised ristlevad ksimused jvad pstaia ka uues parlamendis ning toovad lahkhelisid sealsesse rah- vusvahepsesse hkkonda.
Paberile pandud arvude koha- selt moodustavad Euroopa uhis^ turuga liitunud riigid tohutu ma- jandusliku hiiglase, mis annab 21 protsenti kogu rnaaiima produkt- sioonist ja hlmab 35 protsenti maailma kaubandusest. Tegeli- kult ei reflekteeru nendes arvu- des liisturu tegelik majanduslik tugevus vaid ainult potensiaal. histurg moodustab vaatamata
iesf! Vabariigi @sii^ dc3;a imst Jaaksoni kme i^ew Yorgis Eesti Vabariigi esindaja Ernst Jaakson esines 9. juimil New Yorgis toimimud lemaaihnse Ees-
t i Kesknukogu tiskogu koosolekul vlispoliitilise levaatega. Alljrgnevas esitame E . Jaaksoni kne ,,VbaEest!ase^* lugejatele;:
lemaailmse Eesti Kesknukb-- meetoditpga aimavad meile igus- pukirja aE vitlevad kik Kreml i gu iga-astase tiskogu koosole- tuse rkida hdaohust, mis va- kul oleme lhidalt puudutanud ritseb vaba maailma. Meilt ooda- maaBma thtsamaid ldpoliitilisi takse k a asjaliku tele vastava sndmusi ja kuidas need oma- informatsiooni andmist sndmus- korda mjutavad meie rahva te: kohta Eestis, Moskva pab vitlust om a^ philiste .iguste kll kigi vimalike abinudega taastamiseks. " : .levitada-oma vale propagandat
. . .... , Eesti ja teiste B a l t i riikide kohta : heks dramaatihsekssuursnd-^.^g. viimaster aastasel museks on k u j u n e m i d ; paavst, h^kaimd tublisti suurendama. Johannes PaaHWaskik Poo- j ^ ^ . ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
hirmuvalitsuse haardes olevad rahvad. Vabaduse vaim seob ki- k i vabaduse eest vitlejaid, olgu nad eestlased vi ukrainlased vi
Kanada ajalehtedest vib x>ea- aegu Iga pe\' lugeda ma.sendao vaid kirjt^Idusi noorte vandaalide hvitust.st koolimajades ja teis- tes avalikkudes asutustes, sumu- aedades ja autode parkimisplat- sidel: Murtakse sisse hoonetesse, lhutakse .siss^adeid nhig kal- leid aparaate ja masinaid, lka- takse mber hauakivisid ning pu- rustatakse parkimisplatsidel au- tosid. Koolip?;iajad, kooli nu- kogud ja omavalitsuse asutused tstavad seEise terroristliku-ki- tumise puhul sageli hdakisa ja katsuvad leida abinusid, kuidas noorte bandiitide kurit^elikkude lhkumisaktsloonide vastu vi- delda, mis lhevad omavalitsusele maksa sadu tuhandeid dollareid. Ideesid vandaalide vastu vitle- miseks on esitatud mitmdd, kuid enamus neit on osutunud kasu- tamisklbmatuiks ning tunduvad rohkem naljategemisena kui prak. tiliste preventii\Tahendite raken- damisena.
Kuid nd on ometi tulnud he piirkonna haridusosakond vlja ,.suureprase ideega" vandalismi vastu vitlemiseks. Need targad mehed asuvad Lakeheadi haridus- osakonnas ning nende originaalse teooria kohaselt tuleks pilastele selle eest maksta kui nad oma kooli sisustust ja aknaid ra ei lhu ja kooluna ja plema ei pa- ne, nagu tegid seda kaks Toronto eeslinna iVfississauga koolipoissi.
lasse, kus mil jonid ihimesed on ja i iksk i propaganda ei suuda esimest korda vomud- avalikult ^uuta tde ja igust, avaldada mitte ainult oma hmge-1 Hjuti visime siinses Eesti lisi_ tekspidamisi, vaid deiBpnst--Hajas tervitada ukratoa vabadus- ratiivselfnidata oma vastupanu vitlejat Valentyn Morozl, kes on judu: marksistlikule petusele. palju aastaid kannatanud Nuko-
Pcle kahtlust, .et sellel klas-' gude Vene vanglates ja n: S t a S ^ i m ^ S i i s t ^ ^ 1 : kigul on oma kaugeleulahivad, Psenud vabasse maailma.^Selle
' krvamjusid kogu Ida-Euroo- ^^^ pas Ja ka Venemaal. jgais iMikui i t knelemist saaihe
' ettekujutuse inimesest, kes on pi -
ja koostle ka veel praegugi ld- valt seotud liidu, kus ; liikihesrii- gid omavad erinevaid majandus- Vitlus usuvabaduse eest on osa liklie, . poliitilisi .ja sotsiaalseid vitlusest kagi-phmste tmgimusi ning totajad ja tegut-. . ^ ^ ^ vabaduse eest. Eesti sei-
sukohast on paavsti klaskik Poolasse kigiti positvne ja ter- vitatav sndmus. '
Lhemate pevade jooksul oo-
sevad sageli ksteise huvide vas- tu. Lahkhelisid suurendavad ka liikmesriikide erinevad edusam- mud samal ajal kui Lne-Sak- samaa, Holland ja Belgia on ma- janduslikult tunduvalt iedasi jud-! datalkse n.n. STLT II l ^ i n g u alla- nud, on Inglismaa, Itaalia ja i k i r j u t a i ^ on Prantsusmaa jnud neist kauge-' aga sjaline ettevalmistus tuuma- le maha. Koostd on mjutanud ^ relvadie alal peaagu pidurdamatult ka maailma likriis, ^inflatsioon eda ning tpuudus, mulised -tegurid. taMmiie - kestel ning inimkonda kneles.
dnd korduvalt vastu panema vene salapolitsei jhkrale survele tema vaimse ju murdmiseks, kuid kes on jnud kindlaks oma isiklike veenefe ja oma rahva i- guste kaitsmisel. Terna patriooti-
iline vitlusvaim on vanglates veelgi tugevamaks kasvanud, puu- tudes seal kokku teistest rahvus- test vangidega, nende hlgas k a Balti riikidest prinevate isikute- ga, kelledest Valetyn Moroz eriti
muust rahvusest. Iga rahvas ta- Lakeheadi koolivalitsuse esinda- hab ja on igustatud el^ma vaba- jad mainivad, et nad kulutavad na j iseseisvana oma territoorru- oma piirkonrias 35,000 ; dollarit mil . I aastas, et tasuda vandaalide
Need mtted, n ka sidunud poolt purustatud koolimajade kigi ikestatud maade rahvuslik- akende ja sisseseadete eest. See ke organisatsiooni vabas maa-! raha; tuleks nende ettepanku ko- mas. Neiide omavaheline koost ';'haselt piirkonna alg- jkeskkoo- vimaldab ka histe aktsioonide , Ude va^ pilas- ettevtmist naigii need on toimu- j te arvule vastavalt teeks "see iga nud paljude aastate kestel. j keskkooli pUaste kohta 9.50 ja
Eestlastel vabas . rriaailmas j a ' iga algkooli pilase kohta .1.50 eriti me ie kesksetel organisatsi- dollarit. See raha hoitakse koolide oonidel oh selles mttes suur t- i juures erifondide arve!, millest vli. Seda td on tehtud '^uko- makstakse koolis vandaalide haselt siin New Yorgis j a mujal, poolt tekitatud kahjusid. Kui kah-
jusid ei ole vi need on vga vi- Mefe peame ldiselt tlema oma tnu nendele paljudele eestlastele, kes oma igapevase leiva teenimise krval on and- nud oma panuse eesti rahvusli- ke huvide heaks.
.lemaamne Eesti Kesknko-
kesed, siis otsustab pilaste nu- kogu, kas kasutada lejnud summasid varustuse ostmiseks vi stipendiumideks.
Idee algatajad on veendunud, et selline ssteem kasvatab noor- tes hiskondlikku vaimu ning.ai-
gu,: koosnedes esindajaist teiste 1 tab neile selgitada, et vandalism
esinevad erinevates mtudes ja! on korduvalt hoiatatud, et sja erilmjid :. lkmesriikides, mille j puhkemise korral hvinevad sa- tendiks on juba seegi fakt, et j jad miljonid inimesed. Niisuguse Lne-Saksamaal on inflatsioon katastroofi vltimiseks arvatakse, ainult 4 protsenti, .kuna Inglis- et, strateegiste relvade aniliine maal ja Itaalias ulatub see . 2iD j piiramine on otsustava thtsuse- protsendile. . ' ga.
Kigi nende eeltingimuste juu- res ei saa loomulikult teha suuri illusioone Lne-Euroopa histu- ru riikide parlamendi tuleviku suhtes ja hellitada lootusi, et sel- lest rahvaesindusest kujuneb suur jutegur Euroopa kontinen- dil. ]Ku!d algatus oh tehtud ja optimistid on asunud energiliselt asja juurde. Optimismiga ja en- tusiasmiga on sageli suured ras- kused videtud ' vib-lla peab see teooria paika ka Euro opa uue parlamendi 'tlerakendamise pu-
K u i d kas mingisugused eri-kok-
Seisame ikka ksimuse ees, mille eest peavad need kommu- nistliku Venema knmed tu- handed vangid praegu kannata- ma, rkimata miljonitest, kes aastakmnete kestel on juba hvinenud neis orjalaagrite ja "vanglates? n o -
maade . eestlaste poolt valitud maksab raha. Meile tundub see kesksetest organisatsioonidest n rohkem pilastele! omaprase alt- phikorra kohaselt globaalne ees- jkemaksu maksmisena, mis ei ti kogu j a sellele positsioonile ' anna loodetud tulemusi. Kui
kulepped relvastuse, alal Nu-; Nad kik nuavad vaid vabadust kogude Liiduga vivad tegeli- oma rahvastele, ja kaitset oma^ kult trkistada sja puhkemist, phistele inimigustele. Selle l i - Jb Sk agi veel lahtiseks ksi- .
vastavalt on temal ulatuslikud lesanded;-;
M u l on heameelt konstateerida, et siinsel Eesti Vabariigi ametli- kul esindusel on alati olnud- hea vahekord E Keskniikogu esi- mehe' ja juhatusega. Leian, et see' kontakt on olnud tarvilik ja kasu- l ik ning selles mttes tahame ka edaspidi hoida omavahelist sidet.
Tnase Tiskogu koosoleku pu- hul tahan soovida teile: kigile head edu j a nne ning judu edaspidiseks tegevuseks.
: museks.
Eestis on ilmunud pevavalgele
H E L S I N G I Hi ina peaminist-
Aidake kaasa ?00
f r i ab i Geng Biao -klastas ajava- hemikul 28.: maist 4: juunini Soo- met. Ta on krgemal kohal olev hiinlane, kes 'kunagi oh klasta- nud Soomeit. Enne Soome jud- mist ta tutvus juba Rootsi ja'vttis Norraga ning jtkas o-m reisi Soomest Islandile. Peaministri abi Biao teatas kohe saabumisel, et teda huvitab kauba ja tehnika vahetus. Peagu kogu klaskigu aja veetis ta tstuste: j metsan- duse tehnikaga tutvumisel. Soo- y]ie valitsusringkondades kardeti,
levikule, sellega aitate kaasa eesti keele silitamisele!
osa ainult 800 -inimest Kommunistlikes ametihinguis hletati meeleavaldusstreigi p i - damiseks ja Lokomo tstuses Biao klaskigu ajal streigi pool- dajaid vitsidki, aga jid si iski tle. Biao omalt poolt e i puutu- nud snagagi rahvusvahelisi ksi-
Meie oleme teadlikud." hagu on ka seda teised Id-Euroopa rah- vad, et N* ukogude Liit on kordu- valt ja rngalt rikkunud tema poolt al lakirjutatud lepinguid j a . ' k * ^ a v ^ sisuga dokument, mis on muid rahvusvahelisi kohustusi : ^^ ^^ V salajane ja meldud kasu- Eestil, Ltil ja L ^ d u l olid niteks ^^^^^^^^^ vaid vene sjavelastele - rahu-^ ja k a : mitt^allaletungi k - 1 Eesti okupeerunisel 1940. aasta su- pingud Moskvaga, kuk i 1 9 3 9 / 4 0 D o k u m e n t on nd vargsi toi- aastal viskas Stalln need hoolima-1^^^^^^^ tult paberikrvi, rkimata veel 1 tegemisf on Leningradis vahe- Kellogg-Briand paktist, mis pidi ^ enne ^juunipret" trkitud vltima sjalist kallaietungi selle kokkuleppega ltunud maade va- hel, kuhu-kuulusid.ka Balt i riigid ja Nukogude L i i t : ;
Tekib vaid 'ksimus, kas Nu- kogude Li i t on muutunud . usal- dusvrsemaks peale 1939; /1940. a. sndmusi? Vastus on vist ki- gile selge, kes on jlginud Kremli tegevust globaalses ulatuses. Nu- kogude Li i t ori praeguses maail- mas- ainuke imperialistlik: suur- vim, 'kes igal pool tungib edasi I selleks,
lausete olemasolu, nagu Kas pa- remat ei ole?" ja y,Kas rohkem.ei ole?". Snaraamatu paksus on roh- kem kui 100 leheklge. Selle toime- tajaks j jrelvaatajaks oli polgu- komissar D. Levantovski. Korrek- toriks: eesti rahva reetur Eduard
Lakeheadi hariduselu korralda- , jad arvavad, et nad selliste liht- sate vtetega saavad videlda van- dalismi vastu siis on nad vga na- iivsed. Noored, kes on valmis koolimaja maha pletama vi selle sisseseaded puruks peksma, ei saa sellest kuigi palju nalja kui neil^ langenud paari dollarilise osamaksu eest ostetakse mni uus aparaat vi antakse mnele targemale ja korrakimiale pUa- sele stipendium. Neile valmistab palju rohkem lbu ki koolhnajp aknad on sissepeksetud, toolid j i muu/niibel puruks peksetud ja mnele klassiruuinile tuli otsa pandud.
E i vandalismi vastu tuleb videlda hoopis teistsuguste va- henditega! Sn ei aita ka noor- tele ega nende vanematele mra- tud rahatrahvid, kuna heM je- taks^ sageli maksmata ja sdla- sed vfl^stavad sellistele pehmetele karistustele. Oleks ka philiselt
musi. Ta on 'ka varem Soomet et krge ikMise tulek vib ph- klastanud, ikuid ss ei olnud justada Hihiavastaseid meeleaval- dusi ja .sdistusi N . Li idu poolt,
ta veel praegusel krgel kohai, vaid kommunistliku Hi ina esime-
kuid mlemad kartused; osutusid' ne: Stokhhni suursaadik, kelle asjatuiks. SoomeVietnami i i h t i - - lesannetesse kuulusid k a ksi- gu rneeleavldusest ^enatitumi; mused Taani j Soomega. '
:.; ivelasi" et -saada oma haardesse uusi delda?", maid ja rahvaid ning lpuks jne. hvitada kogu lne tsivilisatsi- pon n.n. punase maailmarevo- lutsiooni/ eesmrgi saavutami- seks.' . ::^
raapatuga Lhike vene-eesti sjaveline vestmik", mis sisaldab vene okupantidele iseloomulikke j a nende kavatsusi paljastavaid lau- seid: Viska relv maha!" , Ked le!'V i,,Heid maha!" , ,.Ole vai t ! " , . , i K a s on nri?", ,:,Ega kaev mrgitatud ole?", Kui pei- date, otshne ise l e s ! " , Wge meid ni i , et keegi ei mrkaks",
Anname teile raha", Mmge ru- tammi", Koguge ja tooge siia ini- mese jaoks", rge kartke puna-
Soovite meie pool vi- Kui kra teed, tapan!"
Eestis suurde ausse tsteti. Snast& trkiti 9. jural 1940 Leningradis Gorgi nimelises trkikojas Gatshini tnaval majas
Pll, kes selle juudateo eest hjem vale, kui ainult vanemad oma ra- haga peaksid vastutma 1617- aastase vi isegi vanemate noorte vastutustundetute kuritegude eest. Siin peaksid olema kiired ja karmid karistused,mis tabavad otseselt hoori kurjategijaid ja pa- nevad nad enne kaks korda mt lema kui nad koolimajale tule ot sa panevad. Tekib isegi ksimus, ka sellistele noortele ei tuleks ra- kendada erilised tlaagrid, kus nad oma tga hiskonnale teki- tatud kahjud peavad tasuma?!
oli 3,5 trki- number 351.
Kigepealt on lause triikitud ve- ne keeles, siis eesti keeles ja l-
, puks eesti keeles vene thtedega. ' E i osanud ju ,,haritudj kultuuri ! g i ( e h k juba lhitulevikus?) vlja
Meie rahva kogemused Nou- toov" venelane^^^b^ ladina t-^anda ka soome, motsi ning norra kogude Li idu korra . ja tegevuse hestikku. Iseloomulik <m k selliste kee les . . .
number 26. Selle maht poognat, tellimuse Eessnas on eldud, et snastik peab vene sjavelast abistama kohaliku elanikkonnaga ,,suhtlemi- sel" , sest see ei valda thtsat vene keelt. V,;.;
Samasugused v>vetlus" snasti- kud on trkitud samal ajal ka lti ja leedu keeles. Mis jb veel nd jrele venelaste mdist, mle jrgi olevat eesti rahvas kor- raldanud 21. juun 1940 lestusu ja et vene^ ved ei olevat asjasse sekkimud?
fArvatavasti on seesugused vest- mikiid venelastel planeeritud kuna-
Nd rgitakse Juba, et Vi tna- mi kommunistlik valitsus saadab meelega Vietnamist vlja pge- nikke ning koorib nad enne seda paljaks. Maalt saadetakse viletsa- tel laevadel ja paatidel ulgumere- le peamiselt hnlased, kima need on kujunenud tlikaks etniliseks
.:";;/( Jrg.Ik.^ ^^