VABA EESTLANE teisipeval, 26.mail 1987 ~ Tuesday, May 26, 1987 Lk. 5
0 a oopa (Algus lk. 2)
js kogu Euroopa Julgeoleku ja jstprotsess hdaohus! inada delegatsiooni-juht suur- [ik William Bauer kinnitas
sQnavtus, et Nukogud^ lus on mrgata mningat Inemist, kuid see ei ole veel ildane. Ei ohustaks kuidagi ikogude Liidu poliitilist emi kui viimane hakkaks
luna oma kodanike inimigu- )ma kne lpetuseks ta nentis, [ui siin, Viinis, Nukogude- [i maad ei vta vastu mingeid )anekuid inimiguste alal, siis l^eie t siin olnud asjata!
lola delegatsiooni juht Dr. romir Dabrowa oma snav- nagu tema kolleegki Tsheh-
lovakkiast, kaitses Nukogude lu seisukohti ja avaldas soovi, kka jutaks siin mingile kok- fppele ja vetaks vastu ka li konverentsi lpudokument,
lubas selleks inimiguste alal Istd Lnega. |ulgaaria delegatsiooni juht rsaadik Luben Petrov oma ivtus thendas, et ainult tnu ikogudie Liidule ei ole kogu ilma muudetud
huaiaks.See pani enamiku: pgaate ja ajakirjanikke Igama. Oma edasises knes m ^ ta suuremat koostd |nega majanduse ja tehnoloogia
ning avaldas lootust, et Jtakse vastu ka Viini jverentsi lpudokument.
iimaseks knelejaks oli ikogude Liidu delegatsiooni suursaadik Juri Kashlev, kes
antud kneaega kasutas Imiselt selleks, et rnnata
it oma vanade, ajast ja arust [kogudelike propaganda-vte- i. Oma kohe lpus suursaadik Ihlev avaldas siiski soovi, et [oopa Julgeoleku ja Koost iverents ikka lppeks thiaja-
|lt s.o. 31. juulil ja et vetaks tu ka lpudokument.. Lne delegaatide seisukoht on |es ksimuses kindel. Enne ei teha konstruktiivset koostd, Nukogude Liit hakkab tegeli-
kes austama oma kodanike -igusi!
'aisteb: et siin Viinis, nii nagu liski, Lne-Demokraatiad ei
Nukogude Liidul Viini [roopa Julgeoleku ja Koost fnverentsi ra kasutada ainult la propaganda huvides!
- HEIKKI H.TANN
s^tlasi fsikute ingressil ew Yorgis toimus tnud Ameerika fsikute anisatsiooni kongress. Sellest tis osa mmarguselt 5000 sikut. eist olid pooled likoolide p-
ud, teised laboratooriumides imistdel ttajad, valitsuse tnikud j.t; Osavtjate seas oli
:ida teadlasi vlismaadest, estlasist olid kongressil prof. Henn Soonp, kes ttab pro-
jsorina North Dakota likoolis, 'andforksMs. Kanadast olid gressil fsikuist J. Noolandi Toomas Timusk. Osavtjate ekirj^ s oli ka fsik Pae,
lest pole teada, kas ta oo tlane, kuigi nimi lubaks seda tada.
i
m
lp
Eesti orgamsateiooBiid ToroM^^ ksteavalpikese-unne vajama kuni uue algusenio Se^ aastal juhtus esimeseks unne vajuma Toronto Eesti Margi Klubi, pidades oma h^ ^^ ^ algul. Tegevus jtkub esimesel neljapeval oktoobrikuul. lOubf-^ l^ ^ liikmeid ja margihuvllisi kaasmaalasi, Kldil osa Muhi liikmeid viin^^ vasakult: E. Ustal, Avandi, M. Laigo, M. Joasaare, L;Homits, A. Remm^ E. Raid, K. Kass, L, Ilves, J o Untveil, Klubi esimees E . M e s t e ;
(Algus lk. 1)
missmniasid pilastele ja tudtn- geile nii koolirahade kui ka elatiskulude alal, kokku umbes 30 miljoni dollari ulatuses; 26 mil- jonit antakse lasteholekandeks, 33 miljonit lstesimete ehitami- seks. Ka kasutatakse 11 miljardit doilarit umbes $1200 isiku pealt tervishoiu edutamiseks. 220miljonit dollarit lheb ride ja rentide-koormuse leevendami- seks ja abirahadeks uute ehituste
'alaL;...:\:/ 290 miljonit lheb jrgmise
kolme aasta vltel teede ehitamiseks Ontarios otsekohe hakatakse peale nr. 407 maanteega.
lete
" ' 111
enamuses vrdlemisi maapinna lhedal, umbes kmne meetri paksuses kihis. Kabalas aga leidub seda 250-300 m maa all. Ttlemisel eelistatakse muidugi pinnase-lheduses olevat vima- lust, mis on palju odavam ja kae- vuritele mitte nii elukardetav kui sgavas maapues, ent sealjuures muudab pinnase kasutusklbma- tuks. Ka kaevandused sgavama- tes kohtades kafijustavad maapin- na vrtust^ phjustades selle va- jumist.
Ori avastatud^ et nii plevkivi ki ka fosforiidi-kaevandustes lei- dub uraani, millest avalikult kll ei rgita. Tooi*materjali mber- ttlemisel eralduvad floor, v- velhapcs mitmesugused loodusele kahjulikud keemilised ained ja pseb valla ka radioaktiivsus, mis kik tekitavad vga tsise ja hdaohtliku looduse reostamise ja saastamise probleemi.
Eesti teadlaste pjpolt on kindlaks tehtud, et urbse maapinnase ja tiheda ojade-jg|ede ssteemi tttu on Pandivere krgustikust palju kahjulikke krvalprodukte valgu- nud suurematesse veekogudesse, mille hulka kuuluvad Peipsi jrv. Soome ja Riia lahed ja osaliselt ka Lnemeri. Isegi phjaveed mitmes paigas on tarvitamisklb- matuks muutunud, phjustades hdaolukorra majapidamisvete kasutamisel. Mitte ksnes pinnase vi veekogude kaudu ei toimu saastamist tekitavate ainete levi- mine, jvaid ka hus leiduvad par- tiklid on suureks ohuks paljudele elusolevustele.
1975.a. kirjutasid teiste hulgas ka venelased alla lepingule, mis keelustab suuremate veekogude reostamise, mis aga ei thenda veel seda, et nad sellest lepingust ise kinm peaksid. Oma uurimis- tdes ei pra nad erilist thelepanu saastamise vastu vitlemiseks , vajalike abinude tarvitusele vtmisele. Alles hil- juti, tema Eesti-klaskaigul esitati Gorbatshovile Eesti kirjanike poolt vastav mrgukiri, mis aga seni on kahjuks thelepaoemaa
Toronto Kolmainu koguduses Ema^ j koosviibimisega. ldinfe pevakohane riieeleolu ja
jutlustamas, knet iu rmu
-4550
Kirikusse saabudes kinnitati emadele rinda lilled. Alglitrugia jrele koguduse p. 0. Gnaden- teichi poolt pidas jutluse Van- couveri Peetri koguduse petaja T. Vaga. Jutluse aluseks oli Luuka 7,15-17 Naini noormehest, kes oli surnud ja oma ema ainuke poeg. Jeesusel oli leinava ema vastu kaastunne, ta ratas noormehe surnuist les ja
Ettekande lppedes esitati knelejale ksimusi vga mitme- telt aladelt, kusjuuijes enamus ksijaist osutusid siinse eesti tead- laskonna noorema vi keskea liik- meiks , kellel . Eesti saatus ja tulevik on sdameasjaks. Philine ksimus oli*, mida tuleks ette vtta saastamise pidurdamiseks kodu- maal? Leiti, et Eesti mbruses asuvad vabade riikide Soome, Rootsi, Taani ja Lne-Saksamaa teadlased vastavalt alalt peaksid maailma avaliku arvamise ees val- jemat hlt tegema ja saastamise pidurdamiseks proteste avaldama, kuna Eesti oma teadlaste protestid ei ulatu le kodumaa piiride le- jnud maailmale teadmiseks. Veel soovitati, et eestlased kodumaal peaks venelastele sel- geks tegema, kui tlikas j kulukas on fosforiidi valmispro- dukti transport laiale Venemaale ja kui suured riskid esinevad selle kaugete maade tagant tarbijale^ kttetoimetamisel.
Koosolek, millest osavtjaid oli umbes 55, lppes kell 21.25. Sellele jrgnes omavaheline kes-
I kustelu ja kohv Tartu Instituudi poolt. Dr. E. Aruja avaldas knelejale tsist tnu vga huvitava ja olulise thtsusega et- tekande eest, kusjuures lektori sulaselget eesti keelt kviteeriti elava aplausiga.
andis, emale tagasL: "Ka. tsiteeris jutlustaja ;,Ema sdant'*, kelle meie siin ajalikus elus oleme kaotanud vi kaotame, kuid kui; igavesse elusse juame, siis kohtume emaga uuesti. Jurnal an- nab meile seal kaotatud ema
mberttamiseks linnades asulates ning vastava-alase uuri- mise teostamiseks antakse 14 mil-
jonit.-;: : : :^ -\.v. 50 miljonit lheb pllpida-
jatele abiks m a a t d e organiseerimine alal ning 4 mil- jonit maaparanduseks. Plluniees- tele krbitakse maaparan- duslaenude intressi-mrasid ning Phj^-Ontarios asutatakse 30-miljoni dollariline Heritage Fund. Samuti abisttakse uusi kaevandusi ja kasutatakse 25 mil- jonit Ida-Ontario Arendamise pro- granimiks. Meie sihiks on edasi ehitada sellele kindlale fiskaalsele alusele, mille oleme juba varem rajanud, tles rahaminister Robert Nixon, (laltoodu on ve tud Ontario valitsuse kommnikeest, mis meie ajalehe- le saadeti 20. mail 1987. Toimeta- ja tlge).
koguduse petaja ja aja kooS; Jumalateenistusel
llis koguduse ansambel. Jumalateenistusele jrgnenud
kohvilauast oli rohke osavtt, nii et tuli 'lisakohti varuda. Emadepeva-kohaseid knesid oli kaks: Esimese,\ kne pidas koguduse liige Herta Lember Kitchenerist, kes prototbiks- valis oma eina; Tsiteerides luuletajaid Juhan Liivi; Gustav Suitsu, Ennot, Kangrot ja Visna- puud pimis ta nende loomingut oma kne svendamiseks, mi^ kuulajate thelepanu kitis ja meeli hrdaks tegi. Ta tles, et ema armastus on' nii suur, et t oma poja an valmi ka meresgvusest vlja tooma.,Ema armastus on hiilgavam kui pikse hiilgus. Kne oli kuulajate sda^ meile soojaks paituseks ja tnu- avaldus aplausiga oli spontaanhe.
Teisena kneles koguduse liige Eeida Marley, kes on vanaema ja oli tulnud oma kahe lapselapse Elini ja Kariniga emadepevale. Lapsed laulsid duetis kolm laulu. Ta rkis mdunud eniadepeva mlestustest nii kodumaal kui ka siin. Ol i ' suur elamus, tles^ kneleja, kui ta oma lapsega esimest' korda kekrval laks emadepevale. Ema on kige thtsam ja arnisam.
Koguduse ansamblilt oli et- tekandeid Georg Iltaii klaveri saateL Neile avaldati elavalt kiitust. Pstiseistes lauldi ,,Ema sda": Nii mdus seekordne
madepev Kolmainu koguduses.
Inimiguste Alal klastab Lhe- Kanadat ;25., 26. ja 2^ peatudes Vancouveris, Edmonto- nis ja Wiftnipegis. 9. ja 10. mail on Komitee Halifaxis ning On- tario ja Quebeci istungid toimuvad Ottavv^ s 3. ja 4. juunil. Vetakse vastu avaldisi ja kuula- takse le tunnistajaid Raudeesrii- de-taguste olukordade kohta Ini- miguste alal. Selleks vib saata avaldasi aadressil: Mr. Nino Travella, The eierk of the Stan- ding Committee on Human Rights, Gommittees and Private Legislatlon Directorate, House of Commons, Ottawa, Ont. K l A
tel. (613)992-3150,
Sportlagri talgud toimuvad laupevadel,
juuni 6. ja 13., 1987 Jekrul. Kogunemine toimub kell 9:00 h. staadionil. Kaasa vtta t- riistad. '
RILE 820-6592.
fust on endast teatanud En- no Lepnurm, Priit Aruvald ja Martin Phvel, kes tahavad tun- nistajaina ilmuda vi avaldisi saata).
i Londonis (Ont.) thij
eeskava esi
Avasna tles- Abistamistoim- konna esinane Olga Akkerta, mille jrel pilased Debbie nderson ja Ingrid Deuzeman laulsid Miina Hrma seatud rah- vaviisi Ei saa mitte vaiki olla''.
Oma sisukas ja hstiesitatud aktuseknes, mille teemaks oli ,,Kdu, laps ja^ ema eesti luules'', ti kneleja rohkeid niteid Anna Haava, Lydia Koidula, Betti Alveri, Marie UnderiyHendrik Adamsoni, Henrik Visnapuu j.t. luuletustest. Hando Runneli ja Henrik Visnapuu luuletusi esitas veel Salme Reima. i
Jrgnesid ettekanded tiendus- kooli pilastelt: Ingrid Deuzeman esitas klaveril , ,Soneina", deklamatsioone esitasid Hendrik
grid Deuzeman, James Piirres mngis klaveril veel neli klaveri- pala ja vikene viie-aastane Liidia Deu ze man 1 a u lis , , K a Uis emakene''. Lpuks laulsid veel vikesed eelkooli-ealised Chris Anderson, Lyndsay Aiiderson, Liidia Deuzeman, Kristi Dolson, Tiia boison ja June Purrfe eesti rahvaviisi ,,Kodu*^. Laulude petajaks oli Lotini Terri ja klave- risaatjana tegutses Karen Swete.
Meeleolukale aktusele tles lppsna Londoni E . S . esimees Kaljo Loone, millele jrgnes hislaul, ,Ema sda* \
Prast petaja Ernst Lootsma sgipalvet istuti Abistamistoim- konna poolt korraldatud kohyilau-