VABA M T L M E neljapsval, 19. juul - Thursday, July 19, im Nr. 54
Toronto Eesti Pssi- ja PiistolikInM laskevisaiistesti raMati sja Tallinna Festivali! raamides, vtsii osa 41 i lejate hulgas oli laskureid paljudelt elukutse aladelt. Huvi vastu kixmitas, et laskesport on endiselt eesti hiskonnas
'lae. ning veteranidele lisandub lasimreii moorematest gemeratsic^ioi'
Vastavalt saadud juhtnridele on alustatud ka laskurite treemngiiga riing treeningu tulemuste kitrol- iimiseks toimub 15. septembril ;^alti rahvusgruppide vaheline las- kevistlus, mille korraldavad lee- dulased. :
Klubi pstolimeeskpnd oa otoud kogu .talve kestel meie parima pstolilaskuri A. Tinitsa juhtimi- sel pidevalt treeningus ning vis- felnud mitme Kanada meeskonaa-
 vites
Need vistlused olid heaks rek-j mngijat. Esikohale tulid P . Op- laamiks ja laskespordi tiivusitajaks ka Stokholinis eeloleval suvel toi- muvatele ESTO-80 laskevistleste- l e . ^ - v ; ^ ^  ^V;
 KluM. on alustanud eesti; lastari- te registreerimist Ja koondamist kogu Kanada ulatuses, et teha thusaid ettevalmistusi Stokhol- m laskev
i lESTLASi" TALIf SiS Hind! Saatekulu
j a . Repnau (L. teiseks E . Kuuskne j a A. Anton (L.
kolmandaks Donaid E i h (L. Angeles) ja Ulda Euis ik (Austraalia).
hulgas laskarmeeskonea.
K u i kellegil on ksimusi klubi tegevuse kohta, siis palutakse k*- jutada aadressil: V . Kaiia, 50 North Edgeley Ave., Scarborough, Ont. M1K1T7. Telefon 261-3274.
N. Liidu ulatusega laskevistlus- tel Kiievis pstitas Eesti suur- meister L i i v i E r m vikepssist pstiasendist laskmisel 189 silma- ga uue Eesti rekordi. Kolme asen- di kogusunima' aga andis talle 577 silmaga kolmanda koha. Samadel vistlustel oli kolmas ka Mati N i - gul 583 silmaga ohupssiharjutu- ses.' : /
4. Kle, lbitungiv Karenina - Tolstoi teos, 18. (tuule-kohta), 7, Mnikord,:9. Koht ksikettekanne, 20. Ese voodis, 23. kirikus, 11. Vaestemaja, 12: Nimi ^Endine eesti a^aku-i, 26. Keskaeg- Vanast Testamendist, 13. Tuntud ne sjamees, 29. L a ^ ^ 30. Juh- saksa kirjanik, 14. nnetus .liikhis-|timisseadeldis, 31. R w ^ va] 16. L inn Eestis'y 17.
LOS A N G E L E S - Los Lneranniku Eesti toimunud maleturniu-i vitis Tint (Los Angeles) 5 punktiga. Jrgnesid Heino Kurruk (L. Ange- les) 4 p., Aldo Bender (S. Frahcis- co) 4 p. ja 82-aastane fel Tanner (L. Angeles) 3,5 punkti
1316 aastaste noorte klassis tuli esikohale Aldo Bender, alla 12 aas- taste noorte Massis Indrek Lusik (L. Angeles). Samas Massis tuli teiseks Andres Lipping (S. Fran - cisco) ja kolmiandaks M i k i Merh loo (Portland).
Bridzhitumiirist vtsid osa 20
Eesti kuulitukajate on suureks lootuseks Ahto Paavo, kes Pltsamaal peetud vistlusel tukas oma isiklikuks  rekordiks 18.87. Eesti teivashppe tnavuse
loaj parima tulemuse saavutas Ramon Lindal tagajrjega 5.10. Samasugune tippsaavutus on Avo Susi tulemus 400 m jooksus 48,2.
Tallinnas peetud kahekgavistlu- sel saavutas 15-aastane Sven Reln- tak 5740 punkti, mis on 1972. aas- tal Kalev Sdeme nimel olevast rekordist le 200 punkti vrra pa- rem. Noore poisi tulemused 100 m nv8, kaugushpe 6.55, ketta- heide 40.10, krgushpe 1.97,110 m tkkeid 14,9, teivashpe 4.10, oda- vise 58.58 ja 1500 m 4.54,2. Teisele kohale ji Heimar Lipp 5243 punk- tiga.: 
1975. a. - 19.59, 1976. a. - 20:21, 1977. a.  20.00, 1978- a, 20.29. Tnavune rekordituge 20.54 on tnavu siiani paremuselt teine N. Liidus. -
Prnu koolitdruk Silva Oja vitis Tshemigovis peetud N. Liidu  Ida-Saksa juunioride maa- vistlusel 100 m tkkejooksu a|a- ga.13,87. "
*
sajandil, 32, Endine eesti minis- ter, 33. Rngassaar, 34. Talenti.
Pstread ^ 1 . Vike kala, 2. Ilu- taime 3. Spordiriist, 4. Muinas- rooma jumalanna, 5. Saar Vahe- meres, 6. K into ine , kaebamine, 8. Tegelase nimi hes A. Kitzbergi teoses, 10; Noa osa, 13. Metsloom, 14. Sama, mis la-minoor, 15. Sise- mine  inglise keeles, 19. Muna- rog, 21. Jahimehed, 22. Kehakuju moonutis, 24. Omaaegne lennu- hing Eestis, 25. Kohanimi Tartu- maal, 27.Tehme, 28. Teistest eri- nev.
mSTSN NR. 998 L A H E N D U S
Pikread: 1. Talpak, 5. Talvik, 9. Avitama, 10. Star, 11. Aune, 13. Raas, 15. E r i m , 17. Uba, 18; Petis, 21. i n a ; 22. Kinni, 23. Asend, 24. Pahad, 25. Ulama, 27. Araks, 30: Nun, 31. Rabat, 34. aa, 36. Esna, 37. Otsa, 38. Anum, 40. Auto, 42. Uuendus, 43./Siinse, 44. Asetus.
Uue Eesti kuulitukerekordl omaja Heind Sild on teinud lbi pi- kaajalise arengutee. Viisteist aas- tat tagasi ta isiklik rekord oli 12.47. 1971. a - 1700; 1972. . - 18.11, 1973. a. - 19-04, 1974. a. - 19.48,
Valged d" nimelisel Tallin- nast Leningradi lppeval rahvus- vahelisel "jalgratturite velotuuril, kus tuli katta 1200 km; oli indivi- duaalselt teisel kohal elvalane Mihkel Joosep, viiendal kohal Ka- lev Raudsepp. Eesti meeskonda kuulusid peale kahe nimetatute veel Jaan Veeranna, Oleg Ljadv, Saatus, 32.' Armee, 33. Avada, 36 Rein Mitt ja Raul Oja. Anun, 37. Otse, 39. Uus, 41. Uus.
Pstread: l : Tdruk, 2. Pats, 3. Ava^ 4; Ku-re, 5. Taani, 6. Ami , 7. Lame, 8. Klmad, 10. Saan, 12. Erie, 14. Abielus, 16. Innukas, 18 Pipar, 19. Tohib, 20. Sadat, 25 Unetus; 26. Anna, 28. Ahto, 29
Hanno Kompus  Kustutamata nalg kimstJ Jare! 11. S5
L . WahtrasLtivaklass 250 18 Enn Nu  Vastnvett 5.- 40 Anna Ahmatova  Marie nder  Ree&TleBia 3.50 35 H. Michelson Skaatliki 35' H. Miehelson  Noorsoot radaW 4.30 M H. Miehelson- EesU radadelt ,0; : : 5'; Triinu" ksiknumbreid 1.50   7 Estonian OfficU Gnide m Paul Laan  Mttelend  pille ja peegeMos 5.- 25 Kann Saarsen  Lohengrinl lal komine 4 JO 15 Herbert Saiu  Utoopia js iataroloogi& m 23 Eduard Krants  Lnmeliitlased (luuletuski^) 3. 13 IpnaLaaman  Mis neeidi sipelgad
(luuletuskogu) .3.- . ; . ' : , : 15 A.Kubja -7- Kadunud kodnd  m^estiiseii 23 A. Kubja ~ Mlestusi kodusaardi 2 . - . Kubja  Palukesed 20 E. Uustalu ja R. Moora - Soomep i^si
426 lk. + 64 ^ k. fotosid u.- : / 85 Leho Lumiste  Alamuse Andros - r bdgraafi-
linei jutustus kirjanik Oskar Lutsust 8.65 40 L. Liuniste-- Atlandi aiaJ 2.1c 40 L. Lumiste- Killad klas 550 40 . Vomm  Ristsnad I 2.50 20 A: Vomm  Ristsnad n 255 20 A. Vomm  Ristsnad n i 2.25 20 A. Vomm  Ristsnad IV 2.^ 20 Ants Vomni  Minu hing (luuletuskogul) 20.- - 40 Ants Yamm ~ Varjud (luuletuskogu) > 8." : M K. Eenne  Samnd laevad ja elavad
mlestused 1.50 13 K.Eerme-^ Pevata pevad ja ta d 1 40 S. Ekbaum Ajatar (luuletuskogu) , 4.- 30 Aarand Hoos  Jumalaga, Ears |s Ersurora 4.- 30 J. Pitka  Rajuslmed 8.80 40 A. Kbin- Vaim ja muld 5 - 40 Urve Kaniks--Kodakondnr (luule H . Oja  Koputused eneses (luuletuskogu) 1.50 : m H. Oja  Timnete purdel (luuletuskogu) 2.75  25 A; Kng  Mis toimnb Soomes? 14.- 80 Aarand Ko(  Jantide kuningas Tallinnas 6.- 40 E . Sanden  Mitme no ja nimega 12.50  ) E. Sanden  Loojangul lahkumine Tallinnast 16.20
RAAMATUm LASTELEr;^
Ilme Ivandi-- Pargi
Kalevipoeg  ppe- ja traamat lastele peta mind lugema I  (ppe ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) peta mind lugema n  ppe- ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrjkis)  Eesti keel Barjijtusftik I : .
2.SQ
m
jgedal vljal - - s e d a juba tJmeral, mad kaubareiid ja sjasidud Toreida all ja mujal. tJmeral eest- veti ette peamiselt talvel ja siis ased ajasid ratsa taga rautrd- tarvitati selleks ka saane ja rege- eid, lid neid hulgana maha ja [sid. Saanidega sideti suvelgi.
, Muistsete eestlaste kuulsus .-me- residu osavuses ei jnud sugugi maha kuulsate meresitjate Skan- dinaavia viikingite omast. Hari l i - lilt aeti laevu edasi purjedega, aga vaikse ilmaga ja tarbe korral lahmgus aerudega.
Sjalaevad olid kik hesuuru- sed, igahes 30 meest. Toreida la- Ijiingust Koiva jel 1211. a. vtsid saarlased osa 31)0 Sjalaevaga, mis nad aga kik mberpibratult maha jtsid. Neli aastat hiljem, Uue-sa- dam merelahingus, on saarlasil koos W sjalaeva.
Muistsete eestlaste iseseisvuse Ja liikumisvabaduse kaotamisega jid ra nende meresidud. Ranna- rahvas tarvitas kuni mdunud sa- jandi 50.60. aastateni ainult su- depaate, ldiselt 4 lauda krged, 17 jalga pikad ja kahe paari aeru- dega. Alles sealt peale hakkas rannarahvas jlle tarvitama purje-
vtsid 14 neist vangi. Madisepeva ahingus Lembit juhib hsti lbi-
meldud ratsarnnakut Rajtsutamisel tarvitasid eestla-
sed sadulaid, kangvaljaid, rnga- kujulisi jalgraudu ja ka kannuseid.
Veel hilisemalgi ajal olid eestla- sed osavad ratsutama. Reisija Olearius toob pildi Kunda pulma- dest a. 1643, mis ta on joonistanud
Reisija Olearius rgib, et a. luust. Lti Hindrek kaebab mitmel 1635. olevat nidanud Narvas sada- .korral kristlaste hda eestlaste mlem talle suusatajaid, kes kr- poolt osavalt lennutatud noolte l- gest mest alla iasksid.
Sisemaal tarvitati jgedel ja jr- vedel liikumisel - paate Vi ;n.-n.- ve-
nesid, mis olid valmistatud iibest puust; vljanestamisega. Paadi valmistamisel vijanetatud puu asetati kummuli tulele, kus ta pik- kamisi kuumaks ja pehmeks auru- tati; ja siis keskelt lahti venitati. E t ta tagasi kokku ei tmbuks, asetati talle sisse valmispainutatuc ribid. Ribid seoti paadi seinas ole^ vate muhkude klge. ; RATSUTAMINE. Muistsed  eest- lased olid tublid ratsutajad. Hobu- seid oli palju, nnetus muistses Vabadussjas langes sakslaste kt- te hobuseid tuhandete viisi.
Stta lks iga mees oma ratsuga. Hobune oli ikka aiult kiireks, l i i - kumisvahendiks, et ootamatult ja heaegselt vaenlase maale tungi- da. Vitlusse mindi aga enamasti jalgsi. Seda tingis selleaegsete s- dade iseloom. K u i yaenlaiie aga ta- ganes, siis asuti teda ratsa taga ajama. Muistsest vabadusvitlu- sest neme aga, et eestlased ko- haldavad oma vitlusviisi vaenlase taktikale,: vttes. teda  vastu .ka
Vankri tarvitamine on kaheldav muiste.
EESTI SUUSAD, , T. Sirelius arvab, et soomesugu | rahvail on juba algkodust vljudes olnud tar- vitusel suusad, muidu ei oleks nad julgenud asuda oma praegustele asukohtadele  j- ja lumevlja- . dele. N i i oleksid siis ka eesti suu- sad kaasa teinud hise soomesugu
samal aastal Eestist labi sites [rahvaste suuskade arenemise: al- Pildi l neme jrgmist: ees ratsu- Igul tarvitati vitstest Vi puukoor- tab torupillipuhuja ja ta 'jreleitest raami vahele punutud '30x40 kaks peiupoissi paljastatud m-'sm suuruses n,-n. lumekingi'V kadega. Neile jrgneb peigmees-Jrgnevalt hakati vasakus jalas pruudiga he hobuse seljas, peig-, tarvitama suuska. Paremas jalas mees parema kega pruudi mbert oh algul veel lumeking, hjem k a kinni hoides. Pruutpaarile jrgneb suusk, mis oli kaua aega jala pik- kogu pulmarong, ikka mees ja ni- kuse vrra lhem vasaku jala suu-, ne he hobuse seljas. Sit lheb sast. Sites tarvitati ht keppi, tie hooga le aedade, psaste ja mille alumises otsas li kivide. See pidi alles osavus ok tud rngas vi ketas ja kepi .iile- m! Sel ajal kardeti teid mda mine ots lppes terava odaotsaga pulmaite teha, et mitte kurjade vi pdrasarvest konksuga, kuna vaimudega kokku puutuda. K a lap. vasakus kes hoiti laskevalmis v i - se kuikusse ristida vmisel sideti bu. ' sinna samuti ratsa le vljade, n i i - ' Hilisemal ajal tarvitasid meie tude ja le takistuste, kusjuures esivanemad suuski, mis olid sama- sagedasti ka ema vi amm, laps*,, sed siirjanite omadele. Need olid ksivarrel, kaasa sitis. Jaanil^ P<>olpi^ J^2^ ^^ ^^ ^ sagedasti sitis peremees oma ko- j l^nu.  Jala hoidmiseks olid suus- ha piii-ide mber kuni pikese tu- kade jalaalus kahele poole ^re suni, et plde kaitsta kurja eest. kinnitatud liistukesed. Mlemad
V E O V A H E N D I T E TARVFPMI- suusaotsad ol id teravad ja les N E . Suvel, millal phjatud sood ja painutatud. Suusa nin oli auk, tihedad metsad snnitasid liikle- kust sagedasti pael lbi kis, mi l - misele suuri takistusi, ei vetud l^st siis sidul kmni hoiti. Soont
bi. Vibu tarvitamise osavus tingis i enamarenenud vibu val-
mistamise viisi ja vastupidi Oda ja vibu krval harjutati ja
tarvitati linguga kiviviskamist ning sedagi osavalt, sest muidu ei oleks seda tlikat toimetust sjas tarvitatud. Raudrtleile olid eest- lased kardetavaimad oma juga sjanuiade tarvitamisel, sest nuir ga antud julistele hoopidele ei p i - danud raudriidedki vastu.
Alatised sjad ja vaenuretked tmgiid, et muistne eesti noormees pidi juba mat-madalast end har- jutamai tugevaks, osavaks ja k i i - reks relvade ksitamisel. Oma vi- meid vis Ja varsti kasulikult ni- data kla tagant metsast ra toes mnda vhemat jahilooma, mida ta o l i pdnud vanema venna vi isa poolt talle meisterdatud vibu vi odaga. See ju aina hutas enam harjutama. Aga seda ergu- tust anti muistses Eestis noortele ka kavakindlalt. Sgisese! pri-
peeti pidu sjajumalale
Muistsel ajal, millal valitses ju- igus j a iga pev Vis oodata vaen- last le piiri , kus lisatoidust tuli muretseda metsast, kus kaubaret- lied visid lppeda ka lahinguga, oli relv mehe igapevane kaaslane.
Muistse eestlase tavalisimad rel- vad olid; mk, oda, viskeoda, v i - bu, tapper, ling, nui ja sjas enda- kaitseks kilp.
Mehe peamine relv  kahetera- line skge mk oli vastavalt mehe jukusele paremini vlja ttatud, olles htlasi mehe uhkuseks. Odad olid eraldi ksitsivitluseks ja vis- keks. Ksitsivitluse oda oli p i kem, raskem, peenelt vljatta- tud raudotsaga, mille torus leidus usts-sisselikeid, ja tugevast puust varrega. Viskeodad olid l- hemad ja kergemad. Neid visat vaenlasele lahingkorras lhenedes eemalt, visJ^ekauguselt vastu. Lti Hmdrek kurdab, et eestlased on visanud oma odasid kui vihma i Trrisele. isel tulevalgusel ohvr kristlaste peale. datisjajumalle oinas erilise pi -
dulikkusega. Sellest pidust vtsid Vibuvalmistamise tehnikas oa oi - i osa ainult mehed ja noortele oli
hud muistsed eestlased koos teiste osavtt kohustuseks. Pidu kestis soomesugu rahvastega krgemal koiduni ja seal jutustati ning lauldi jrjel kui teised Euroopa rahvad, nooremaile kangelaste j a vanema- Soomeufeu rahvad valmistasid vi^ ^ te vapratest tegudest; Vaenukiku- bude kaared kahest poolest: vli-; dele mmnes ja tulles ohverdati mine. kumer pool oli kasest ja sise-^^M^^