li Kanada meistritiiU itamisele kuuluvate sportlas- lestiku suurus O le 18;
hulgas vis leida seitse it ujiyad m^^ ^^ la I^hm, tennisist Laura la, purjetaja Robert Muru
|,,masjterid** Karl Trei, Art ja yalden Sadul. Eriliste
|e eest vrkpalli edendamisel rtiiaustustT^itltom il oii olnud tegev juba pike-
tse) esinesid peale mees Estienne'i
[ud^ kes olid vitnud kuld- |eid rtmilises vimlemises.
ilus inglise jooksja Steve on oma kodumaal esimene
justiklane, kellele pstitati [tusmrk juba ta eluajal. See psti ta kodulinnas Brighto- Huyitav oli aga Ovetti
;ioon. Paar peva hiljem ta |, et tal on Brightonist isu tis la kolib ra mujale.
Nr: EESTLNEteisipeval, 26. mail^ ^ cetB
laratonijooksuga^ millest juuresti pareraaks Kalev fitsme minutiga. Naistest
3^.). Eestlastest oli pari-
MiiiiiiiitiiiiiiiitiiiniiiiiiiiiiHnnsiiiiiiin idki. A g a seal on j |i-mees. siis veel l l l i k ja meerinud mehed ei, i ivashppest rkima ta. lised tehnika-alad.
kis. kuidas see klab? Muidugi; le^ i^edf Pensioni teade^ Ilks alla pikamaa-nichi
yeel mullusuve einamalt htuti koju a. Ja seda maad on oma olest selle alaga viks lbis tavat j anni jmist 0
in on ju veel midagi: ana pihta, kuidas Pen- kldst t vistllisala va-
lige parem number; sest rimundris, tundmatiiS ja kompass enam ollagi,
res veel ikka peamised itamise oskus moon^ eerumisjookus: laiigeb csa;Senes jooksus n
y nina. Ning pead metsas j heina'" - l h e b lahti! Pea-
s u ure d pi kamaam eh cd cruniisjooksu kaasa ci
kmanous kunst muusika
aeias kammermuusika htu^ Viljar Puu niEig pianist Charles Kipper, htul tulevad esitusele Bachi soolo sit, kaks osa Mozarti viiulikoMserdisi, Beethoveni soiaaatj EHeri MnEii#' ja lhemaid palUo
Noor viiuldaja Puu, kes judis = Kanadasse 1982. a. detsembris ja siirdus jrgmise^ aasta augustis stipendiaadina hendriikidesse^ alustas muusikapinguid Eestis. Tallinna Muusikakeskkoolis oli ta viiulipetajaks Peep Tldsepp ja Tallinna Konservatooriumis prof. Endel Lippus. USA-s ppis V, Puu Tulsas asuvas Oral Robertsi likooli muusikateaduskonnas, kus ta peaaineteks olid viiul ja dirigeerimine. Ta lpetas kesole- val kevadel prof. Steve Ham'i viiuliklassi krge tunnustusega Viljar Puu nimetati hendriikide Saavutus-Akadeemia poolt USA likoolide rahvusliku auhinna saa- jaks muusikas. sjasaabunud kiri tleb auhinna kohta jrgmist: ,,The United States Aehievement Academy announces today that Viljar Puu h s^ been named a United States National Collegiate Award winner in music. This award is a prestigious honor very few students can ever hope to at- tain . .
Oklahoimas toimps Stephen: Pauluse helit ^Selebration* * esiettekanne, mis oli peEverett Foundation of Oklahoma City tel- limist ajakirja ,,World Otera- ture Today' * 60. aastapeva this- tamiseks. Dr . Mark Allen Everett andis helit le juba ajakirja juubeli-htusgil veebruaris.
Helit esitas Oklahoma likooli keelpillide kvartett, kes olevat olnud vaimustatud Pauluse muusikast. Helilooja asub praegu Minnesota smfboniorkestri juures. Temalt onarvkalt tellitud tid orkestrile, koorile; katnmer- gruppidele j solistidele, ka on ta loonud kolm ooperit. Juubelit
irja toimetajaks on vr
Tulsas ppides, mngis V . Puu kaasa likooli orkestris, Tulsa Filharmoonias ja Oklahonia linna smfoonia-orkestris. Ka oli ta likooli smfoonia abidirigen- diks. Vastava stipendiumi saamise puhul, kavatseb Viljar juuni kuus
minna Maine osariigis asuvasse Pierre Monteaux dirigentide kur- susele. Samuti haudub ta plaane hilisemaks edasippimiseks magistrikraadi saavutamiseni.
Charles Kipper on tuntud ning hinnatud eesti helikunstnik. Musitseerides koos Viljar Puuga, peaks neljapevane kammermuu- sika htu kujunema paljupakku- vaks.
. Austraalia Eesti Seltside Liidu poolt 1952.ao loodud Eesti Arhiiv m vlimaldanud 35 aasta jooksul koguda ja silitada suurel arvul niitmesugust kirjalikku eesti-ainelist kultuurivara. Kogutud varade hulgas m mndagi, mis m
Paljudes riikides leidus ka mitmeid ideelisi kaastlisi, kes hankisid arhiivile huvitavaid ma- terjale. Arhiiv sai juurde suure hulga vrtusl^ikke, nii eesti kui ka muukeelseid, eestiainelisi vi eestlaste po^lt kirjutatud trki- seid. rjinestus saada palju kultuu- rilool i se vrtusega materjale, nende hulgas eriti mrkimisvr- seid vanu eesti talude vakuraama- tuid aastaist 1819-1844. Need on suured haruldased.
Eesti autorid, kirjastused ja ^andjad, hinnates arhiivi tht-
sust saatsid raamatuid ja teadus- Alates aastast 1968 eriti selleks ehitatud
moodsas t|e- ja niiskuskindlas kivihoones; Kik materjalid oo paigutatud ters-riiuleile, mille kogupikkus on ligi veerand kilo- meetrit; Arhivaarina tegutseb 1952.a. alates dr. Hugo Salasoo. * Trkiseid leidus arhiivis aasta lpul 43-es erikeeles. 31. dets. 1986 oli suuremate trkiste ja autorite teadusi ike toode koguarv arhiivis 18.692. Neist oH keelseid 5715, muukeelseid 12,977. Vljaspool Eestit aastail 1945-1986 ilmunud enam kui
)-st eestikeelsest rahiatust o
esindatud 1924; neist eelmisel sa- jandil juba varem ilmunud 123. Eesti autorite teaduslikke tid oli I0;329, neist 736 eesti autoreilt vljaspool Eestit.
Enam kui viiekriine tga olid esindatud praegu tegutsevad autorid Lne-Saksamaalt, USA- st, Rootsist, Taanist,^ ^^K^^ Inglisniiaalt, Austraaliast.
Arhiiv palub kiki, see levaade juab^ oma raamatukappe, riiuleid, laua- sahtleid; vaadata lbi kik pani- paigad v kuhu viks olla krvd pandud, sageli unustatud, kirjava- ra. Sinna hulka kuuluvad igasugu- sed raamatud, vanad dokumen- did; fotod, jne. Eriti soovib arhiiv saada mlestusi, lesvtteid, kir- jeldusi eestlaste ritustest eime ja nd, enne 1944.a. ilmunud raa- matuid ja vanu dokumente. Ka iga ksik aflehe vi aj^ ^^ ber enne 1944. aastaist, samuti brshiirid, lendlehed soovitakse talletada.
Autoreil palutakse ka saata vl- jaspool Eestit ilmunud toid j vlja-andeidl Paljude tde autoreilt pole yis ainustki leheklge.
on:
Eesti kirjanduse ja kiija y,Tulimulla*- mdunud aas- takigu teise poolaasta nuriibrid jtkavad eesti sisuka ja mitme- klgse kultuurielu: vljendusvor- me. Mneti on koguni ;nrga^^ et ajakirjas on leidnud ruumi pike- mad artiklid pagulasajastu vaimu- e l u s t . ' ; ' /
Kolmandas numbris on Arno Vihalemma luuletusi, mis vahe- peal ofl ilmunud ka juba kogus ,,Viis on viis' ' (,^Phakud taeva- talus ' \ on saanud uue pealkirja ,,Ajaloo elus-*). Luulet on veel Valev ibopuult j Silvia Airik- Priuhka tlge rootsi luuletaja Hjalniar Gullbergi luuletusest ,,Moodne jumal*'.
Artikhte osas Hain Rebase New Yorgis peetud loeng Lnemere kolmnurgas: meie suhetest soom- laste ja rootslastega, j 918''. Felix Ginas jtkab ksitlust kuidas kirjanikud kirjutavad ja avaldab seekord Arved Viirlaiu, ja Ivar Ivaski vastused. Rudolf Kiviranna vaatleb rahvusliku rkamisliiku- mise luuletajat, keeleteadlast ja Uue Testamendi tlkijat laan Bergmanni tenia 130. sn- nipeval. Valev Uibopuu juab lpule memuaaridega ,,ks unistuste purunemine lhivaates ehk mlestusi Richard Rohust 1930 ja hiljemgi'. F. Oinase 5Sseer^A.H, Tamnisaare jjPrgu- plya uus Vanapagan'' ja Kaval- Ahtsu ja Viktor Konsa
Mrkmeid pshholoogia teadus- likust tagaphjast". Orvo Astih reisipiltHiina niri asjus'*, Ar- thur Vobuselt ,^Originese 1800. aasta juubeli thistamine teadus- maailmas ja eesti teaduse pidupe-
Orehard View Blvd.) on kuni 30. maini avatud Vommide kunsti- andelise perekonna, kolme gene- ratsiooni haarava loomingu nitus
kordselt, et Benita Vomm on vw- msd inaalija. Prtrmtes on ta stii- lilt realist ja tugev tundmisel. SilJhapaistev om
4
thistamiseks. Benita Vomm on ks vheseid
vabas maailmas alles jnud Eesti kunstnikest, kes hariduse said kunstikool v,Pallases'';^^^ kodumaal hsti tuntud ja sinna maha jnud skulptor August Vommiga sndinud kuostiandeli- sed lapsed Ants ja Mai (Jrve) on Toronto vanima kunstiorganisat- siooni Eesti Kunstide Koondis [Canadas tegevuse ja nituste kaudu tuttavad; Kimasoleval nitusel lisanduvad veel vljapa- nekutega Mai Jrve pojad Jaak ja Indrek. nnitleme Vommide perekonda sndmuse puhul, eriti aga Benita Vommi, kes kodumaa- tuse rinnakute raskustest hooli- mata on oma perekonna kasvata- nud eestimeelseks ja petanud ka huvi tundma visuaalse loomingu vastu. Lisame veel, et perekond Vommide tegevuse toel on ka Eesti Kunstnike Koondise organi- satsioon psinud. -
Tunnustades nituse sentimen- taalselt pidulikku klge peame vljapanekut siiski vaatlema asja- likult, eriti kui see on suunatud ka Kanada publikule. Oh selge, et Benita, Antsu ja Maie kunstilised vimed ei ole kllalt juliselt selle vljapaneku lbi esitatud. Samuti on selge, et telise levaatliku
nituse kok- on vga suur ritus ning
nuaks hoopis avaramat galleriid i on kesolev. Veendume jrje-
Kriitika osas Artur Taska , ,Meie markidest ja posti ajaloost
Hurt, )E.
ArchiveSj c/o dr, Hugo Salasoov 2 Water st. Lidcombe>
snd ja loojad' '-(Bernard Kangro / Karl Ristikivi, ICirjad romaanist) ja F. Oinase' vastus dr.; Herbert; Salule.
Neljandas numbris on luulet Eeva Piluri, Helgi piku, Salme Ekbumi ja Arvo Mgi loomin- gust. Heino Tareme vestlus Ivar
tema loomingust ja irja ,,World Literature To-
toimetajana ning ajakirja edust maailmas. F. Oinase ksit- lusele, kuidas kirjanikud kir- jutavad vastab vahepeal lahkunud Asta Willmann pihtimusega, mida viks pidada ka testamendiks eesti kirjanduse jrelkasvule. Ilmar Mikiverilt on levaade Karl Rumor-Astist tema 100. sn- niaastapeval. Bernard Kangrolt autori pevikumrkmeid ja lugeja lisandusi Ristikivi Mrsjalini ku" snniloole. Kriitika osas A . Taska , ,Rahyuvahelisest igu- sest' ' (A. Uustal, Rahvusvaheline igus). ^;' /
Juurdelisatud sisukokkuvte Tulimuld 1986*' nitab, et 224-1 lehekljel on aasta jooksu! avaldatud ilukirjandust 15-lt, ar- tikleid, esseid, retsensioone jm. ^3-lt autorilt, mnelt rohkem kui he tga, rtikleile liituvad veel arvukad kultuuriloolised fotod, mis teevad ,,tulimulla'* aastaki- gumeie kultuurielus vga vr- tuslikuks vljaandeks. Ajakiri
Arhiivi kaastline EDUARD KASK
visadust oma kultuuriloomingu vii
Ants Vomm on allakirjutaja ar- vates (wna generatsioonis k r tugevamaid ja mitte kullalt hinha tud loovkunstnikke vljaspool kodumaad; Vide phineb rohkem varemnhtu, kui selle vl- japaneku kohta. Ta on hea por^ reemaalija nii realistlikus kui ka impiessinistlikus stiilis. Ta on ekspressiivselt kindlakeline karikeerivates figuurivisandites, (Happy Lady''), ning rikki fan- taasiaga smbolistlikes ja srrea- listlikes kompositsioonides. Eel- nevale lisanduvad veel Ants Vom- mi skulptuurilooming, millest nited siinkohal puuduvad. Antsu lominguvahehdideks on suurel mral vormide kujundus ja filo- soofiline sisu, selleprast ei ole koloriit temale mitte eriliseks seikluse ega otsingute vahendiks, vaid on vormide eraldajaks ja kir- jeldajaks ning psib rs^ulikus, mitte igavas skaalas, kus harva on harmoonia vratusi. .
Kesoleva nituse tugevamad maalid ongi Ants Vommi port- reed. Kindla vormi ja karakteri- tundeliselt vrske Sergio" (l3)o mediteeriva ilmega maalitehnili- selt hst i l pe ta tud ,,Autoportree** (13) kuuluvad kindlasti ta loomingu paremikku. Allakirjutaja arvates saab auhinna siiski ,,Se%ortrait** (11). See maalimislaadilt Andres Zorni meenutav autoportree on maalitud inspiratsiooniga ja khkluseta. Hea valikuga levaatenitus Ants Vommi loomingust oleks meil vrtuslik kunstisndmus.
Mai Jrve on demonstreerinud sisemise loomingusunni mini- maalseks lihtsustatud vormi ja vrvi kompositsioonides. Nende isikuprane vlu on olnud vaba- kelisesvormidisainis. Kesole- val nitusel jonestuslikult teravaks poleeritud geomeetrilisus muudab kujunduse! ainult dekoratiivsieks, koguni juludeko^ ratiivseks, kui on hbedat peale oandud/ Mai Jrve loomulik Otsekohesus vib loomingus avalduda ainult teesklematu kekirja kaudu. llatavalt hea 1 oodusetuhdega on vike naastikumaal.
Jaak Jrve p^nus perekonna iihgulos on
Vlotiivisti^lt rik- kalik vljapanek demonstreerib visuaalset erksust mbritseva maailma suhtes nii staatilistes kui l i i ku V ate s motiivides j a tasakaalustatud kompositsioonis. litiheda seinakompositsiooni ja mnel juhul liiga vikese paspar- luu lbi kaotavad mned neist oma visuaalse ju.
Indrek Jrve 2 maali kinnitavad ainult kunstiande pritavuse teoo- riat. Kunstnikutiitli kasutamisega peaksime olema selekteerivad, sest seda saab teenida ainit tsise t, kriitilise meele ja tenduseks valminud jtkuva loomingu lbi, Indrek Jrve koloriidis nib olevat siiski midagi, mis kutsub
ABEL L E E