Nr. 55 .2 ?B E E S T M H E
Nr. BBBSXS
;u>p**tfgfT:)FTraMnSBiEWMgllNll'IIWF*
? A D E E E S T L A S T E HLEKANDJA
T I A A J A : O/ Vaba Eestlane, 135 Tecumseth S Toronioa.
TOIMETAJA: Hami^ 0|a '
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $32,-, poolaastas $18.- Ja vesrandaasta $ 9 ^ , kiripostiga aastas $58.--,
ja veerandaastas $15^. TEI^LIMISHINNAD v f i l j a s ^ EmsMi adsta tas $19. ja veerandaastas $10.50. Kiri
i $58., poolaastas $30.ja veerandaastas $1SJ^^ L3)OTJP0STrGAtilemer^naadesse: aastas
$34.50 ja veerandaastas $18.. 51 muudatus 40 c.
Free Estonian Publisher. Ltd. , 135 TecMiaseth St., Toronto 3, Ont. M0J 2H2
hendriikide president Carter prast pikaajalist kaalutle-
mist^ olukorra analsi ja drmaa^ tilisi nupidamisi energia eksperti-
|dega, mjandusteadlastega, polii- 'tikutega^^ja tavaliste MMsate;:kodia-
. nikkudega avalikkuse ette oma uue energia projektiga. Selle projekti phialuseks on muuta hendriigid energia produtseerimise alal ise- seisvaks maaks ning lpetada praegune olukord, kus ameerikla- sed olenevad oma livajaduste ra- huldamisel suurel mral faMa. riikidest, kelledega Washingtoni
1 vahekorrad viimasel ajal halvenevad.
President Carter taotleh kaugeleulatuva programmi raken- damisel iibest kljest bensiini ja ktteli tarviduse piiramist hend- riikides kuid teisest kljest ka snteetilise li produtseerimist Ameerikas leiduvatest sellistest toormaterjalide tagavaradest nagu seda on plevkivi ja kivissi, impordi piiramisel on eesmrgks Juxla 199. aastaks nii kaugele, et praegune liipport ^eistest riikidest krbitakse poole- le praegusest impordist, mis on teostatav ainult ss kui presidendi programm snteetilise bensiini produtserimiseks kavakohaselt teostub. Esialgsete pianeerimiste Ja kalkulatsioonide kohaselt lheb uuelfe liga iseyarustamise poliiti- kale leminek maksma aukartust- ratava summa 145 miljardit dollarit. Programmi kavatsetakse jfinantseerida lihindade kiire tu- suga saadud maksudest.
Sensni j a ktteli piiramisega ootavad seni mugavus- tega harjunud ameeriklasi m i t m e s sugused ebameeldivad kitsendused nagu hujahutuse temperatuuri lesviimine, talvise toatempera- tuuri alla viimine, li importkvoo-
ie rakendamine, avaliku trans- portvrg kasutamisele lemine- mine ja vajaduse korral isegi ben- siini ratsoneerimine. President krpsutas oma knes eriti alla ka pikeseenergia rakendamiseks va- jalikkude sammude astumist ja selleks tehnoloogia vljattamist, kuid jttis mrkimisvrselt tie- likult mainimata aatomienergia produtseerimise, mis on vga olu- Ine ksimus : praegusel. energia-
vaesel ajal." SeMesjt probleemist vaikselt mdumine on tenoli- selt tingitud aatomienergia jujaa- made mber tekkinud vaielustest ja lahkarvamistest, kuna president ei taha oma toetust anda hele ega teisele poolele, kartes sellega ohustada oma ohtiHkult allakinud populaarsust.
Praegu on raske ennustada kui suurel mral president Crteril nnestub oma suurt programmi rakendada ja kui tugeva toetuse ts saab selleks Kongressilt, kes sent on presidendi .energiaprogrammi- desse suhtunud silmatorkava vas- lumeleusega ja iileolekutundega. Kahtlemata ; tekivad snteetilise li produtseerimisel kivisest ja plevkivist uued avalikkust hiri- vad probleemid seoses hu ja vete rikkumisega nmg loodusliku kesk- konna hvitamisega. Omaette k- simuseks on kahtlemata ka prog- rammi finantseerimine, kuna kal- kuleeritud 145 miljardit dollarit on ainult esialgne summa; mis tege- liku t jumede asumisel vib pai- suda mitmekordseks.
Carteri programmist nhtub, et president ja hendrkide juht- kond on teinud li ksimuse ja energiaprobleemide lahendamisel oma valiku. See valik n erinev Jaapani, Lne-Saksamaa, Prant- susmaa ja teiste demokraatlike, tstusriikide valikust, mis otsib kontakte ja lhenemist ArabJa lariikidega, et kindlustaba oma vabrikutele j liiklemisvahenditele vajalikku ktteainet. Ameerika hendriikidel puuduvad oma suu- re spruse tttu Iisraeliga selleks vljavaated ning tal tuleb seetttu asuda vaevarikkamale ja kuluka- male teekonnale snteetilise li produtseerimiseie. Ideoloogiliselt tundiib Carteri valik ja programm suurejoonelisena ja on kavandatud ameeriklaste uhkuse ja rippnma(;i3- se tundeid arvesse vttes. Kuid sealjuures jb alati psima suur kiisimusmrk kas ameeriklased on valmis nii suuri ohvreid kand- ma ja oma elustandardit nn suurel mral krpima kui selleks leidub teisi vimalusi hendriikide vlis- poliitika muutmisel? Kuid Carter on temud oma valiljju ja selle ii- nestumisest oleneb ka tema polii-
e tlemk, ;; ' \ ' '
hendriikide president Carter mJiinis oma sjases ajaloolises knes, milles ta ksitas ameeriklaste vitlust hvardava energiakriisiga, et ta kavatseb hakata erist rhku panema li produtseerimiseks kivisest, plevkivist ja lilvast. Teoreetiliselt on see kik vimalik ja need ideed ei ole uued, kuid seni on takistanud nende aseainete kasutamisele vtmist kallid produktpioonikulud ja vlismaalt impor- teeritud li suhteliiselt odav hind. Nd kus li produtseerivad maad oma lihida pidevalt tstavad ning lnemaailma hvardab krgete lUiindade tttu hvitavate tulemustega majanduselu kri is , on li produtseerimine kivisest, lilvast ja plevkivist uuesti pevakop-ale vetud kuigi paljusid eks-
:perte hirmutavad, suured prodttkftsiooijilrakd. ^
hendriikide insenerid, majan-i kesti vett lneriikide kasinatest dsteadlased ja limehed on pide- j veetagayaradest. vait uurinud Colorado Kaljumge- Snteetilise li produtseerimise des asuvaid suuri plevkivilade- kulusid on raske tpselt maritle- meid, kuid suurem osa neist on da, kuid asjatundjad vidavad, et oma vaatluste teostamisel raputa- j need kulud on rhkinud pidevalt nud skeptiliselt pid. See pessi- mism on ka tielikult phjendatud, kuna ka kige optimistliktoiad kalkulatsioonid kinnitavadj
et M produtseerimiiie plevki-j vist lheb tunduvalt kallimaks maksma kui seda on praegu ek- sisteerivad li maailmatiu'u hin-
i Itad. V' . .
Snteetilise bensiini valmistami- sel ei ole peamureks tehnoloogia vaid produktsioonikuld. Ssegi ta- gasihoidlikkude kalkulatsioonide alusel/lheb kivisest^ liivast j plevkivist valmistatud li maks^
lenige. K u i 1972. aastal veel ar- vestati, et he vaadi plevkivili valmistamiseks kulub 10 protsendi- lise profiidi juures 4.40 dollarit, siis 1974. aasta teise! poolel olid need kulud juba kerkinud 11.50 dol- larile ning tus on prast seda ol- nud pidev:
Praegu ei ole ka selget levaa- det, kui palju lhevad maksma snteetilise li tstused ja kas nende rajamise tegelikud kulud on koosklas vastavate eelarve-
Vtega;;
: Eksperdid on arvamisel, et sn- ma 10-15 dollarit rohkem kui teetise bensiini tstused ei sUu- Araabia riikidest ja mujalt impor-1 da kuidagi oma produktsiooni ^riia teeritud kallis oli : Kuid nagu see nhtub president Carteri sjasest knest, on Washington tsiselt hi- ritud Araabia riikide alalistest hin- natstmistest ning ameeriklased ei taha olla enam araablaste h- piknukud, kes ei tea, mida toob neile tulevik ja milliste uute nud- mistega araablased jlle oma li- ga maailmaturule tuleyad.
Ksimus seisab peamiselt selles, kes maksab need krged shteeti- lise li prduktsioonikulud ja kas ameeriklased on vlmis maksma vajalikku hinda selle eest, et p- seda araablaste eestkostmise alt?
Arvatakse, et presidendi prog- ramm lheb maksma kuni 159 miljardit dollarit, mille krval
1990-nendaks aastaks ve miljoni vaade pevas nagu mned presi- dendi nuandjad kalkuleerivad. In- senerid vidavad, et ks keskmise sumusega snteetilise li tstus, mis valmistab kivisest li, on vneline andma 100.000 vaati li pevas. Sealjuures tuleb aga arves- tada, et sellise tstuse rajamine lheb maksma 3 miljardit dollarit.
Kuid lisaprobleemiks on k a sn- teetilise li kallis hind. Kui hend- riikidesse importeeritv li praegu maldab umbes 20 dollarit vaat, siis hendrnkides plevkivist toodetud li lheb praeguste arvestuste ko- haselt maksma kuni. 30 dollarit vaat vi tuseb isegi le selle.
Snteetilise li produtseerimme
sja lpeta^ oma t N . Ludus teisele teenistuskohale siirdiimise- ga hendriikide^ poltUise ajakirja U;S. News & World Report Moskva broo juhataja Robin Knight. Aja- kirja korrespondent oli viibinud N. Liidus kolm aastat ning selle aja kestel Venemaal ja sellega ldetud riikides sna palju ringi rnnanud, niis andis talle vimaluse saada praegusest N . Liidust vrdlemisi levaatlikku pti.
Robin Kiiight tabab otse naela- pea pihta kui ta kinnitab, et Vene- maal valitsev reaalne olukord on tohutul mral kontrastne valitsu- se poolt reklaamitud teoreetUise
plevkivivarude arvel on ameerik- astel vimalik saada 1,8 triljonit
vaati li, kuid osa varudest on kt- esaamatud ning ainult 600 miljar-
d i vaati li saamiseks on reaalsed vljavaated. Plevkivist saadalcse li kivi pulveriseernise ja kuumu- ;amise teel. Kuid plevkivist li produtseerimisel tuleb tegemist te- na vga suurte probleemidega. Tstus, mis produtseerib 100.000 vaati li pevas vajab selleks toor- materjalina iga pev 15.00 tonni plevkivi, mle hankimine muu- dab kogu mbruskonna kuumaas- tikuks. Sellele lisaks vajab see protsess palju vett, mida lne ^ osarkides leidub vhesel mral, tingitud maa vanast juhtkonnast,
kes on judnud le 70-neteeluaas- Kalkulatsioonide kohaselt lheb tate p iu l . Need mehed elavad mi- sellise tstuse ehitamme, mis nevikus ja nende suurnaks soo produtseerib plevkivist 100.000 viks on rippuda vimu kljes nii vaati li pevas, maksma umbes kaua kui see vimalikuks osutub: 3 mjardit dollarit.
Robin Knight annab k a vga hu- liliivast li produtseerimisel on | vitava iseloomustuse vene rahva
kige kaugemale jutud Albertas, ^ kohta. See iseloomustusi selgitab ka kus ttavad kaks suuremat ette- j meile, mjs Venemaai kommunist- vtet .milledest ks. kuulub Sun; lik rhurezhm ni i kaua on psi-
olukorraga. K u i N . Liidu juhtkond pab alati alla kriipsutada ja too- nitada, et N . Liidus eksisteerib re- volutsioonine hiskond, siis mida- gi pole test kaugemal kui see vl- de. Tegelikult on nukogude his- kond rangelt konservatvne ja paimltatud brokraatliku ssteemi raamidesse. Ajaku-janiku arvates on selline olukord suures laastus
l,,Vaba Eestlase" toimetusele teie ajalehe 26-nda juuni numb-
ris, ilmunud dr; A. Pallopi artikkel Ameerika Hle" kohta sisaldab terve rea selgitust vajavaid punlc- te. Teie lahkel loal puudutaksin ai - nult osa neist, piirdudes seejuures selle ajavahemikuga, i^i Ameeri-
1 ka Hle'' eesti osakond mm vas- tutuse all on ttanud.
Artikli eelvihnases krpes on au- tor esitanud: kaks videt, mis ei peegelda tsiolusid ja mis pea-
. tegi on esitatud sellises vormis, et ^ ndst viks jreldada, ngu oleksin
mina neid vljendanud, vi siis nendega tiesti nustunud.^ Selgi- tuseks rhutan :
1. .:.. et A .H. eesti osakonnal ei ole vajadust Estomana"-ainelist
; Inglismaa eestlaste suvepev: korraldati 23. juunil Bradfordi eestlaste poolt Salta-e/Shiple^s, Victoria Hall is ; Toimus ka laulu- peoline osa Ernst Luuki ja" rahva- tantsijate esinemine Helle Umiiiki ldjuhtimisel. Jumalateenistus kor- raldati kikide Inglismaa eestlas- test vaimulike osaytisl.
materjali sisse poetada'^ kuna seda saab tiesti seaduslikult ja regulaarselt: teha v \h e m a 11 kolm vi l e l i korda ndalas igal ndalal.
2. Mte, et mned meie saateis edasi antud kirjanduslikud levaa- ted on umbes samas vormis, et neid viks j,samuti Tallinna raa^ diost saata", on kll absurdne. Se- da ei ole minu Ameerika Hle*'
gi juhtunud.
ei ole keemikutele ja inseneridele isegi hendriikide kuu valluta- uudiseks. Juba sajandite vahetusel mise programm oma 25 miljardi 'harrastati menetlust kivisest gaa- dollariga tundub vikese vlja-
:.: minekuna.', .
Sinna juurde tuleyad veel mitme-
si produtseerimiseks, mida kasuta- t i valgustuseks ja hoonete ktmi- seks . /Teises maailmasjas yarus-
^ T - A J , 1 , .... tasid sakslased oma lennukeid ja sugused varjatud^ talud _.na,teks soomusmasinate diviise bensiini- uue transpordissteemi ehitamine, i mis peab viima se- vi kivise- tagayarad snteetise bensiini vabrikutesse.
Kuid tuleb ka arvestada kesk- konna probleeme. On selge, et p- levkivi lahtunurdmisega Colorado Kaljumgedest purustatakse ja l- hutakse paljud med ja mekljed liing endisesse rikkumata loodu- sesse kerkivad hku - ja mbrust
ga, mis oli aetud kivisest.
J a Luna-afrik on viimase 25 aasta jooksul elanud peamiselt list, mis on valmistatud kivi -
sest, kuid sealjuures tuleb ka arvestada, et Luna-Aafrikas maksavad autositjad bensni eest hmda, mis tnseb 3 dollar! piiridesse gallonUt.
Kui iseseisvas Eestis produtsee-
Companyle ja produtseerib 50.000 vaati li pevas,, kuna Synerude Ganada htd] mille osanikeks on Es Resources Canada Ltd . , Ca- nada Cities Service/ Gulf Ganada Resources, Pan ; Ganadian Petro- leum Ltd., Kanada fderaalvalit- sus ja Alberta provintsivalitsusj- produtseerib pevas 80.000 kuni 100.000 vaati li. K a ^ lilvast li kttesaamine on keerukas ja kulu- kas protseduur ning n paradok- saalne kui see ka on, kulub selleks palju energiat.
Eeltoodust vib jreldada, et president Carteri liga isevarusta- mise programm tundub ideoloogili- selt ja paberile pandult suurepra- sena ja'lootustandvana, kuid selle praktilisel rakendamisel vib esi- neda tuhandeid raskusi ja takis- tusi.;'
Neljavrvi-trkis
rvetavad vabrikud. Tsise ksi- riti juba iseseisvuse perioodil mue valmistayad ka tervishom- j a julgeoleku! -obleemid, kuna ni- teks sevedeakyd tekitavad prae- guste teooriate kohaselt vhki nin<! plevkivili vabrikud produtseeri vad mrgist suitsu ning nuavad
V . V E E D A M tstuste k^^s hoidmiseks roh- Utah's. Kalkuleeritakse, et nende
siis Ameerika hendriikides ka- vatsetakse sellele teele asuda alles nd praeguse enerf^iakriisi ajal tihendrkide suuremad plevidvi- varud asuvad lnepoolsetes osa- j riikides Colorados, Wyomingis ja
Kaartide mtkava 1:200,00?^
nostisa e i saadeta
nud. Knight Idnnitab, et yenelased on philised suured patrioodid. Oma loomuliku vaistu kohaselt hindavad nad autoriteeti, kuid nad ei esita kunagi sellele au loriteedile ksimusi. Vene hiskond on vga konventsionaalne, peaaegu kodan- lik ning venelaste arvates saab kiki asju teha ainult kahte moodi - kas ieti" vi ,,valesti". N . Liidu juhtkonna vited, e i nuko- gude hiskonnas pi|udub kiu*itege- vus, et Venemaal ei ole inflatsioo- ni j a et N . Ludus on rakendatud demokraatlik ssteem, on puhas nonsenss. Need valed hakivad pi- devalt Venemaal elavaid lnerii: kide iniihesi, kuid venelastele ei avalda need mmgit mju, kima heU puuduvad isoleerituse tttu lihtsalt vrdluse j a hindamise vi- malused. ,
Robin Knight ori kay^^ga sel- ged vaated praeguse ldise vlis- poliitilise olukorda kohta. Ta tleb, et yenelased pooldavad detente't, kuid ainult nende tingimuste koha- selt. Oma agressnvse, kuid seal- juures ettevaatliku strateegia tt- tu on nad viimaste! aastatel oma mjupiirkonda kogu mamas pi- devalt laiendanud. Kreml tunneb suurt headmeelt oma propaganda- vitude le ning naudib mselt hendrkide presidendi Carteri otsust, millega loobuti neutroni- pommi produtseerimisest ja aetr ki i l A i a n d i Ldii vahele.
^^^^^^^^ :
n
mi viinM/^'J?
23 WEStj Rexdal
1 selleks ei o| vaateid. Ti rloodide jo) lppeesmrl kui poliitb^ vad sellisce Suslov ja Bc
Kas ei oi( riikide riigi| N. Liiduga bin Knigliti sitecdiga Kremli-poli| litsevat tej paremini des juhtiva] mjhvims; mehed voj misjonidc kl
Kanada sc immigi\i| Atkey otsul lasta markfl re Gundcr sidu viisa raalide vall minister J . l korral keel on tuntud i | lismaal EaJ nadassc saj laks, et vi muyast koi
Immigratj maijni ajal professor prast sedl Royal Cana andmeid ml levitava pr^ Atkey ei s* matsioon oj sor Franl kuigi prael Clark oposj nudis, et dada seadi matsioon
Professoi ppejuna Allende vai lis, ei pij mekonna hendriihic histati teral tor Edwan helesegami|
