Neljapeval, 23. augiistil 1979  TPhursday, August 23,1919
iiiiiii 'Trniiiriii'iiirii,nj_^jjjii l i l l lillil HIIIIIIIII i ''I '1T31 I
N E W Y O R K ko- gujate k e ^ l , o n (kigeIsuufreanas liirioas H i t i m ja tema juhtivate kaasaste kirjad ja dokumendid. Kuulus raiiteetide-ri, Hamiliton Ueries New Yorgis m mai- loiu B j ^ t T O h m i foto autogram- miga 1250 doUari est. Adoif Hi t - leri pilt (ilma autogrammita) maksis $1100. Kaiks Hitaeri vrvi- list joomsti^t n  s i d $19.500. ks Hitleri allkirjaga dokummt,
:mis pi^ineb sj'viiniastelt ndar latelt, maksis $6500.  kolm kor- da rohjkom, kai presidmt Lineol- n l tiks [ksitsi kirjutatud doku- ment. Rommeli kirjutusmasinal kirjutatud ikiri tema allkirjaga
maks is S20Q0.. Ettevttte omanik tleb, et ks Hit ler i ikiri on prae- gu sama palju vrt ikui Cliurohil- li,kmme k i r j a vi F.D. Rose- velti^ ^0 kir ja . Peamisteks ostja- teks olevat sakslased j a juudid.
N E W Y O R l t T a l i a ^ kaa^^ maha vtta? Lihtsaim viis selleks on sport. Tund aega jalutamist Vtab teilt fiah 300 kalorit, keskmine ujumine 400 kalorit, tund  v a ^ e t tantsimist" 350 k a - lorit ; to kiireftempolist tantsu (diseo!) OOkallorit.
P E K I Hi ina parfiimi-
^ e s t i sportlaste poolt videtud kigi a^fade suurima fcrofe saatuse kohta Teise maailmasja on kirjutanud artlMi Lem- bit Kolk a jaMrjas , ,Kdi^tuur " nr. 12-1979.  r ^ on muu^ seas huvitav ka selle poolest, et selles hinnatakse eest laskesport- laste saavutusi ja loetletakse karika vitnud meeskonna nimed.
Oru loss. Eesti Vabariigi presidendi suveresidents. Loss ehitati 189798 Peterburi rimehe G. Jelis- sejevi poolt, mis 1935. a. muudeti presidendi suveresidentsiks. K u i sdjasndmus peatusid 1944. a. ;h0ssuvel yirumaaljSinirogedes, 'havis^1^ ' : .^ .
tstus, mis ol i 'kultuurirevolutsi- ooni ajal hujkka mistetud k u i ko- danlik nhtus, on ikresti luigu^ si s a a m ^ . pus Hi ina Uudisteagen- tuur tles, let mdunud aastal oli pailipniproduktsio^^ 14.564 tonni, 16% suurem k u i eelnsel aastail j a andis riigile 42 miljonit puhastulu.
- L O N D O N  Inglise. K i r i k u pas- tor, kes andis ksiu i l i e varblase laskmiseks oma kir ikus, vban- das^ oma teguviisi ikogudue ees: ,,Ma tegin ksituise ja olen selle- prast i^etu!"j tles, pastor Ro- bin Clark. Ta o l i oma pojale and- nud M s u se|lle sdistava hnnu laskmiseks, kuna see oma lauluga segas he M^ikalise kitarrimng gija kontserti,, mis heiilindistafti
'tema kiritous.
TORONTO hi aavastus phjustas feaheiksale sitjale vigastusi. Bussijuht tun- dis, et ta on sunnitud aevastama. K u i d sel ajal , ilfui ta oma aevas- tusega hakkama sai, oh ta ees sitnud; buss (peatunud ja ; aevas- tamisega tegevuses olev juht ^ i - tis eelmisele ot^a. K u i g i keegi ei saanud tsisemalt vigastada, v i id i kaheksa inimest kriimustustega haiglasse. Busside vigastused aga tousid 6.500 doarSle, :
. . . . T j m 
H A M I N A  Hamina reservoh- vitseride koolis, mida tsaariajal tunti V i ibur i sjaikoolina, phit- seti 12, juul i l Soome ohvitseride-' koolituse 200. aastapeva. Sel pu- hul avati kooli peadhituse aulas, kunstnik, Heikid Hivoja poolt ohvitserikoli juubeliks^ valmista- tud reljeef, Haminas, on see: kool tegutsenud 150 aastat. Maajudu- de tarbeks n koolis ohvitseriha- riduse saanud viimase 160 sta jooksul 113.000 reservohvitseri.
S Y D N E Y  ks grupp kahest- kmnest Austraalia ametihingu- tegelastest judsid taga krge- pingelisest ikuuendalaliselt kur- suselt" Moskvast. Austraalia aja- lehe ,iSotsialisti" andmeil oli nen- de klastus ainulaadne j a nende kogemused tulevat kasuks teiste ppegruppide ettevailmlstamisel.
S T O K H O L M - - Rootsis toimub aastas 21.500 sisemnrcb^^ : E r i - ti aegadel, m i l ikorteri- v^ i villa- omanilmd on puhkusel vi muidu ra reisinud Ainult iga heksan- da, sissemumi puhul lheb ^polit- seil korda leida sdlast. 43% ki^ gist sissemurdudest jb uujrima- ta, sest politse pole aega, ikuna pn antud korraldus rohkem the- lepanu and^ narkootikar ja m a - janduslikele 'kKiritegudele.Kokifcu olefvat Rootsis umbes 5000 murd- vargusega tegelevat" isikut, kel- lest 1000 elabl Stokholniis. Paari- kmne ^ t a jooiksul on nende arv mltmekordistmiud. 
Kesoleva aasta I. novembeir on thtpevaks, kus ige mitmete bondide seeriate sularaha boonus kuulub tasumisele, vaatamata, et bondide endi thtp^nimine on alles jrgnevatel aastatel.
n esm^akordseks nhteks, t sularaha boonus ei ole seotud bondi thtpevuniisega, misp- rast ehk ei ole learune seda ik- slmust lhemalt puudutada seo- ses tulumaksu kohustusega.
levaate huvides olgu Jrgne- valt loetletud kik 1979. aasta 1. novembii sularaha boonuse alla kuuluvad bondid, kusjuures
.-summana ori  tooduidvboonus
J vumiiTie Nov. 1,1979 Nov. 1,1980 Nov. 1,1980 Nov/l,1981 Nov. 1,1982 Nov. 1,1984 Nov. 1,1985;
Umbes viis aastat tagasi o l i Bank of Canada sunnitud hoiuste intresside tusu tttu suurendama vastavalt kasumit Kanada sstupaberitelt < Canada Savings Bonds). K u n a mitmed madala- ma protsendimradega bondid oBd eelmiste aastate seeriad, siis nendembervahetamise vltimiseks reklaamiti ava l ikkus i vasta- vate sidaraha boonuste (cash bonus) lubadustega. Nende boo^ nuste summade ja thtpevade kohta bondide! end puudub In- formatsioon. Alates 1. septembrit 1974 kuni bondi thtpevumi- iseni pidid need boi idM koos boonrasega tootma 10,5 protsendilise
Si in omab erilise thtsuse tht C**, kuna selle -tendi kasutamir sel tulumaksu deklaratsiooni titr misel saab. seda summat ksitsr d kapita;!! (kasumina (Capital gain), mis ikuulub sellisena ainult piles summas 'tulumaksu alla ja on omakorda jllegi hendatav intresside mahaarvamise piiride- ga, milleks kasutada tabeleid (Schedude) nr. 2 ja 4.
Sondidelt saadavad; intressid ja liltprotsentide boonused kan-
I takse tendile T600, mis kuidu- vd aga ties summas tulumak- su alla, vljaarvatud esimene iliat dollarit, niiEe kohta siin-
; . -kohal lhem:" selgitus tundub ../learusena. ;;
 ldreegli taustal; tuleks boonu- sed ties ulatuses kasseerida ja vimaluse korral uuesti investee- rida, mis praegu ilma kahjuohu- ta viks toota aastas; 10 Isuni 10%%. intresse. Sellest ldreeglist on aga isikupraseid erandeid. Jtts krvale 1979. aasta kpsuse omavad bondid (CS), mis on seo- tud investeeritud kapitali tagasi- maksuga, siis lejnud osas isik peaiks kajkuleerima j a hindama, milline bn iyesteerimistelt sissetu-
Seeri Gent (GS) S 22,1967 S 26,1971 825,1970 S 23,1968 8 27,1972 828,1973
$30.75 32.50 19.75 16.75 23.50 20.25 20.50
Iga seeria, vljaarva;tud Gent. (CS), annab thtpevumise aas- tal veel eraldi boonuse, kl te se- da bondi sel a ja l omate. Nende summade kohta vite pangast saada inforanatsioohilehe -Re- minder to holders of Oanada Sa- vings ;B;onds".
. K u i te omate loetletud igast see- riast bonde ainult $100 vrtuses, siis kogu sularaha boonus on 1. novembril $164.--, vi $;
. Prast N . l i i d u ja Hi ina rahva- vabariigi (Punahiina) kaubandus- likele lepingutele allakirjutamist Moskvas, saabus 8. augustii H i i - na valitsus- j a kaubandusdelegat- sioon eesotsas Hi ina vhkauban- dusministri asetitja Ghen Jiega Tallinna. Delegatsiooni liikmed tutvusid TaiUinna vaatamisvr- sustega ja olmpiaehitustega ning viidi k a Vi imsi poolsaarel olevasse nn. . miljon'*-^kaiuir2ol- hoosi Kirovisse". Delegaitsiooni vttis; vastu Tiiinna titevkomi- tee esimees A. Noraik, kuna saat- jaks o l i neile N . L i idu Vlisminis- teeriumi volinik Eestis A. Trofi- mov. Krged (klalised lahkusid Tallinnast 10. august. '
leks aastal 1980 vi edaspidi. K u i i s i  ^ t e g e l l f c i  t ^ ^ ^ y ^ ^ a k ^ i S a l ^  ^ ^ maksta ja ta 1980. a.; eeldab hoo- p.is^ vhemat sissetuloknt inves- teerimistelt,' ^
OTTAWA  Kanada transpordi-, minister Donald Mgankowski tegi teatavaks, et fderaalvalitsus on aktsepteerinud vastava komisjoni ettepariekul. kaksikkeelse lennuliik- luskontrolli ssteemi Quebecis. V a - litsuse otsuse kohaselt kasutatakse nii instrumentide kui ka silma j- rele lendamisel kahte keelt, kus^ juures^^ee korraldus hlmab- ka Montreali suured lemuvljad M i - rabeli ja Dorvaliv Valitsuse otsus on suureks viduks prantsuse keelt knelevatele lennulkluse kontrol- lijatele ja suureks tagasilgiks .Gnadian Air Line Pilots Associ- .tion'ile, kes leidis, et kaksikkeelne lennuliikluse juhtimine vib ohus-
Mrii aeg prast raamatu ,ySport i n Est lahd" flniumisi ^ sain mned heasoovlikud kir jad ja paa? lugejat helistas.
tJks helistaja oli tallinlasest m a - jandusteadlane Enno Rosen- strauch..
IMQ oktoobris- novembris c ta (tollal ajaloomuuseumi tta- jana) K i e k in de Kki sgavas keldriruumis revideerinud sinna kuhjatud raamatuid ja muud vsr ra, mis prinesid omaaegsest Eestimaa Provintsiaahnuuseu- mist. Seal olevat olnud sadu kas- te, nhtavasti pommitamise j a plenaisohu eest varjule" toodud. Raskete raamatuikastide tstmi- seks anti revideeiijale abiks 56 sdurit. Seal nad siis jttasid... hel peval o l i raamatuvirnade alt nhtavale tulnud teistest p i - kem kast, mi l le l leidus paljude maade piiripunktide silte. Kastist tul i pevavalgele piltidelt tuttav laskurite aiihindj mis ta n i - metust ,, Copa Argentina''.
Laastude ja paberiga vooder- datud kastis oli auhind silinuci kahjustamata. '
...Leiust kant i ette muuseumi, juhtkonnale. Kohale tul i valitsuse esindaja, ikes korraldas kar ika edasitoimetamise. See saadeti Moskvasse ja anti seal Jkuxpda- vasti ie Argentiina s a a t k O T ^ lpetas Rosenstrauch oma jutus^
lased saavutasid vabapssiga 5500- tuse. 1947 suvel,'seega pool aa&> U u ^ maailmarekordfet' tat 28 k g rasikune
ja le poole meetri krgune Arr gentiina karikas Stokholmis taas ahindadelaule, et 1903 alustatud traditsiooni jtkata.
Seda, et kiki evakueOTimiska^ vsid 1941 suvel e i suudetud ti- ta, me teame. ; . ;
Huvitav sski, mil lal , kust j a kes Argentiina karika Kiek in de Kki ,,katakombidesse" toi-
. jtnetas? E h k satub keegi asjaosalistest vi- teadjatest neid ridu lugema j a v- tab vaevaks sellest teatada/'
Meile teadaolevail andmetel o l i Argentiina karikas 1943 sgisel Tartus Raadil Eesti Rahva Muu- seumi varaaidas.
Tnavu suvel mdub 40 aas- tat sellest, k u i Eesti iaskurid L u - zerni MM-vistlustelt tid teist korda ko ju kuulsa Argentiina ka- r ika ja tusid htlasi maailjna tugevaimaiks meeskonnaks.; Aja- vahemikul 19351939 leidus me testi #vajkalit tipsii:sktte, keda vivad kadestada kigi maade laskurliidud lbi aegade. Jaak Krner, Gustav Lokotar, Vi l lem Jaason, Eidel Rikand, Eduard Seren, Johannes j a Krist jan V i l - berg, E lmar Kivist ik, Ernst Rul l , Harald Kiv io j a, Alfred Kukk, Au- gust Li iv ik ja K a r l Kbar tj^ maailmameistrivistlustelt 73 kuld-, 33 hbe ja 31 pronksmeda- lit. Viimastel sjaeelsetel M M - yistlustel sai Eesti meeskond 16 medalit (6 kulda) j a kogus 33 punkti, edestades kiki maid pa- raja edumaaga: 2. Shveits 28, 3. Saksamaa 24, 4. Soome ,22, 5. Rootsi 14. 6. Ungari 7 punktiga.
Neist mlestusvrsetest sndmustest on liksikasjalikult kirjutatud ko^teoses Laskmi- ne. : :-.;.-;.
Minevikust tnapevani" Eesti Raamat", Tallinn 1972). Samas (lk. 92) on k a jrgnevad read:
 l e huiga aja (jutt on 33. M M . ist Stokhc%nist 1947 L K . V n ^ ^ gi Argentiina karikas, mis veetis rasl^ed sjaaastad Nukogude ta- galas, 'taas Alpide maad. Shveits-
ji vaid 27 silma vajaka. Eestlas- te poolt Helsingis lastud 5526 s i l - ma psis rekordina kuni. 1952. aastani".
Tuleb aga vlja, et kuulus kar i - kas ei olnudki rasketel sjaasta- tel Nukogude tagalas. Maailma- meistrivistluste ikaalukaima ala, vabapsshnatshi (3x40 lasku tiskalbrilisest ' vabapssist) meeskondlik trofee Argentna karikas o l i hoopis heksa aastat Eestis. Thendab, k a Saksa oku- patsiooni ajal. Seega tuleb i lm- siks, et n i i eespool mainitud teo- ses 'kui k a teistes publikatsiooni- des, kus sellest kaunist auhinnast juttu tehtud, on selline vide ra - jatud tenolisusele, mitte faikti-
vrtuse juuers $1,640..
tJldreeglina peaks asuma seisu- kohale, et need boonused tuleks kogu ulatuses kasseerida, kuna need ei sega liltprotsentide (Com- pound intrest) korral vhemalgi mral selle boonust, ega. tooda ka idaspidi mingeid intresse. -
: Pangad vi  teised bondidega te- geSevad asutused, mrgivad ai- nult teie bondidele vastava tirig- mrgata, et te olete 1979. a. kuu- luva boonuse saanud ja ei saa seda taotleda teistkordselt bon-
Pan nd allpool ksimusele lheneda tulumaksu kohustuse seisukohalt. Teil tuleb jlgida, t nende boonuste kasseerimisel, mis tavaliselt toimub panga kau- du, antakse teile tulumaksu ot-
,.T600e'
sits viks lejnud boonuste kasseerimise lkata edasi paari
. kuuTrra ja seda teha :alles Klas ksib;:; turist :fc^ 1980. aasta jaanuari algul. mait:
' ,,Kas see k i r ik ei ole teie kla - Erinevaks olukorraks vib see jaoks l i iga vike?"
oHa k a isikutele, kes saavad valit- j ' Klav^em: , ,Kui kik lhevad suselt sissetuleku lisandit (Supp-'kirikusse, ei lhe nad sisse. K u i lement), mis juhul hekordne' i^ ik ei lhe kirikusse, lhevad krgem sissetulek vib vhenda-; kik sisse." " da, vi hoopis vlja llitada kogu j .  \
STOKHOLM (EPL) - Rootsi TV saade Aktuellt" ksitles pike- malt Soomes Kulunos toimunud omapraseid muusikapidustusi, mi l - liste vastu valitseb suur huvi mitte ainult Soomes, vaid ka vlis- maailmas, vaatamata sellele, et Kuhmo asub kaugel suurtest kes- kustest. Saates nidati ka kavalehte eesti helilooja Arvo Prti pil- diga, kes oli oma helit esitamisele kutsutud auklalisena^ ent kellele Moskva keddusysat andmast. TV-s mrgiti, et Pardi l oin ksil usulise sisuga reekviemi komponeerimine.
aastaks tiendava sissetuleku. Erandjuhtumeil tuleb isikul endal leida temale kasulikum moodus.
K SOOMET
* Temale ajalugu ajas Isegi hir- muvrinad peale, sest ta ei leid- nud temas peale tapmiste ja r- vimiste peaaegu mitte k u i mlda-
Vike poiss tirib eeslit kasar- mu uksest mda. Sdurid uksel tahavad poissi narrida ja ksi- vad : ; ; . ' . 
Miks sa, poiss, oma venda n i i kvasti sikutad?"
,Ta tobu astuks muidu armees- se.
Viska ometi vlja see sell, kes su laua taga magab,"- tles ks kelner teisele.
Ega ma tobu ole! K o l m korda olen ta les ajanud ja iga kord on ta aiTv
. Nagu E P L kuuleb, ootab ees tao- lisi probleeme k a mujal  Arvo Parti helitqid mngitakse ikka ja enam vlismaa kontsetrsaalids. Paljudel kordadel on Part i isikh- klt khale kutsutud, kuid seni ei ole Nukogude vimud seda talle mitmesugustel etteknetel luba- nud, vljaarvatud sateiliitmaades- se. Jrgmine mee teada olev kord, mi l Part i esitatakse Lnes on Londonis, Royal Albert HalVis, 31. august. Esitamisele tuleb ,,GaBtus to the memory of Benja- min Britten' ' . Part i on palutud sel- lest osa vtma.
Prt arvatavasti prast Kuhmo- juhtumit ise ei usu sellesse vi- malusse et tal lastakse aga ta muidugi loodab.
Soome ajakirjanduse teatel on Prt telnud, et ilmselt ei meeldi minu helitd heloojate liitudele Tallinnas ja Moskvas". Siin-juures on huvitav ra mrkida seda, et hjutisel pagulasnoortele korralda- tud nn. Veksa-kultuuriseminaril Tallinnas oli muusikapeval oma
Arvo Prt on Eesti ks kige an- dekamaid heloojaid ja ta ei ole loonud htegi nrka td".
Vibolla on MoskvaF teine arva-
mme ja see on ju otsustav, kuid selle taga on ka kindlasti tavali- ne mitteparteilase tagakiusami- ne.   ' . ! ;"
Silmapaistvad ipikud on pinnaks- silmas kadetatele viksematele parteiikmetele, kes siis kasuta- vad ema vimukllust vga vik- lasel viisil . Niteks k u i Neeme Jrvi on nd oma vimetelt n suureks kasvanud, et iteiiia vlis- maal esinemist enam takistada ei saa, siis tehti seda tema abikaasa- ga. .. ':-;; ^'
Neeme Jn^ abikaasal veta kolm-neli korda viimasel minutil lennuvimalus ra j ta ei saa- nud kunagi omia mehe vlismaist trmmfi le elada.