Lk.:6v V May 28; Nr, 40 Nr. am
V Juba kaks takaaadi on nidanud Eesti spori viletsust; Veel enanl kui kesine
ehk mnede nn. esindusalade madalseis. fja on suuremad ja vhemad sjtnd- jada. Prast eelmist rahvaste spar- takiaadi tulevs^ ^^ edu pandiks
l i kuulutatud spordi arendamise sihtprogrammi on taas unustatud.
Pollismski arvustus eesti sjjor- >dist on krbe, hiljem artiklis kut- sub ta seda koguni, vlgiinemakip- puv&s Eesti spordimosaiigiks-.
Kui Pollisinski on terav oma snavalikus, et ni tal siiski palju lahendusi olevat. t a leiab, et praegu esineb liigne spordialade lahterdamine. Rgitakse niteks olmpiaspordist, tehnikaspordist,; rahvaspordist^ vistlusspordist, koolisf)ordist, tippsf^ordist jm.
Oh kll ksikuid, keda valitakse v l ja j a kellele antakse te need, kes sinna gruppi ei mahu, ei saa kuigi suuri vimalsi edusamme saavutada:
, ,Kui leidub mees, kes tie kindlusega j veenvalt testab, et asi on Icodukamara^ ^^ madalakvaliteedi taga, jn teda uskuma. Kuni sellist meest ei ole,
mis spoKÜt koik need,
keda mingil hetkel ei peeta vriliseks tippu prgima,^ jrelikult kaob neil ka vimalus vhegi tsisemalt juba har- juinusprast harrastust jtkata. *
Mtorada ja korvpallihall tm- bavad 'harilikult publikut, aga kergejustikuga ja ujumisega oh olukord hoopis halvem/ Siin- juures vib televisioon vga palju thendada. Niteks muutus murd- maasuusatamine populaarseks TV kaasabiga. Seevastu on vettehp- ped raskes olukorras. Hiljuti pid^ vettehpete treener Besterman oma tiitlit muutma
Kaks ilipikka uuendasid maailmrekord^^
2,40m,miHele^ r^ ^^ lisas he sentimeetri.tEr(^ neid 1
jdsuit- 1, et see ei Jase ^ s i I O T . . ^ ^i^r
Pollisinski on ka koolispordi suhtes; Tema arvates ei j tku 90 minutisest vimlemisest ndalas, eriti ki see tihti peab toimuma koridorides vimla puudusel la vimlemisel eelistatakse liiga tihti teatud nor- mide titmist selle asemel, et lasta
eri
vivad htedele olla le ju kivad, teistele parajalt stimuleerivad, kolmandatele peo- klngades tidetavad/'
Po l l i s insk i pooldab k l l
televisioonis kantakse le meistri- vistluste mnge," lekannete ajal 30% tlistest ja ametnikest. Sellega tekitav kahju Itaalia ma- jandusele olevat nii tuntav, et Itaalia tarbijate liit tahab prduda parlamendi poole ettepanekuga kehtestada seadus, mis keelaks telelekanded jalgpallimatshidelt
Kalifornias on vliskergejustik juba ties hoos ja seega vjb kriips alia tmmata tnavusele sisehooajale ja teha vike levaade 1987. aastal hallides sndinud uutest maailmarekordi- dest. Uued tippsaavutused on jrgmised: (mitmekordse uuenda- mise puhuron nimestikku vetud ainult viimane, kige parem resultaat)
M E H E D : 60 m - ^ Johnson, Kanada 6,41; 200 m Bruno Mane-Rose,Prantsusm 20;36; iOOO m Igor Lotarev N. Liit 2.18,0; 60 m tkkeid - Greg Foster, SA 7,46; 5 km kik - Mihhail Shtshennikov, N . Liit 18.27,79; krgus - Patrik Sjbergv Rootsi 2.41;; kolmik Mike Conley; USA 17.76; teivas - Sergei Bubka, N - Liit 5.97; kuul Werner Grnthor, Shveits
'-22;26..:;-;:. NAISED: 50 m - Angela Issa-
jenko, Kanada' 6,06; 200 m Heike Drechsler, Ida-Saksa
EERIK LAIDSAAR
lUTSTUSI SDURIELUST
kohustuslikke spartiklaade, aga neil vistlustel esindavad koole tihti noored, kedai kool tema sportlikul erialal pole treeninud. See treenimine on toimunud vl- jaspool igasuguseid kohustuslikke programme ja on seeprast tihti ka viimastega konfliktis ajatpuuduse tttu.
""li
Kergejustikus on vlisradadel ks^ thtsamaid alasid 100 meetri jooks. Hallides vastab sellele 60 meetrit. Nd, kus 1987 aasta sisehooaeg on lppenud, pakub vahest huvi heita pilk 60 meetri kigi aegade edetabelile. Seda juhib suure edumaaga kanadalane Beh Johnson. ;
(6,41 B. Johnson, Kanada . . . 1987 6^0 Lee McRa^, U S A . . . . . 1987 6,51 M . Woronin, Poola . .1987 6,54 H.McTeaF^ USA . . . . . 1976 6,54 S. Bringmann, ^ Saksa. 1986 6,54 M.%itherspoon; USA .1987 6^55 Gh. iiaas, Lne-Saksa 1980 6,5f5A.Aksinin,N.Liit^^..^.l^^^ 6,56 R. Desruelles, Belgia. .1985 6,56 A . hmilov, N , Liit ..!985 6,56 E. Kii^g, U S A . . . . , . 6,56;B. Marie-Rose, Pr. . . :
22,27; 800 m - Sigrun Wodars, Ida-Saksa 1,58,42; 50 m t k . - Gmelia psehkenat, Ida-Saksa 6,71; 60 m tk. Jordanka Donkova, Bulg. 7.74; 3 km kik - Olga Krishtop, N . Liit 12.05,49; kaugus - Heike Direehsier 7.32; krgus -- Stefka Kostdinova^Bulg. 2.04.
Peale nende aladel, kus ei kin- nitata ametlikke maailmarekor- deid, vaid neid saavutusi loetakse ainult tippmarkideks:
MEHED: 300 m - A. McKay, USA 32,51; 500 m R. Halley, USA 59,89; 2000 m-E.Cough- lan, Kri 4.54,0; NAISED: 55 m - G. Torrence,j USA 6,56; 500 m - I. Nazarova,N. Li i t 1.08,86; 600 m L . Kirjuhhina, N, Liit 1.25,46; 55 m tk. - C. Ochkenat 7,37; kolmikhpe G: Histjakova, N . Liit 13.98; 4 X 800 m - Villanova likool, USA 8.24,72.
eega on vistlemas- kik' eiiam-vhem imehed ja jrelikult on
temal, Pensionil, seal kige enam ansse. Iga- tahes enam kui helgi teisel spordialal.^ ^M sber Jri ; muudkui anname endid les egas kolm vaba peva vaesel si
us pn oige
yd ihitmesugused kerg pataljoni spordivaljal, kll
:arul. ja vitjad oi-oi, need n nii h- et iaahea enam ei rgigi, kuigi
peaaegu iga ala kohta /juba ^^a on, kes selles esimeseks tulebvSeek^ ^^^ Ssi veelgi pidulikum: KiideMaa kuulitukes ja Kkhr kaugusbiippes
joni rekordid, mis pare niklikust rekordist! Rkimata viksematest o,i2iriadest*^ isegi pat^ ^^
sest see kik totab i j t kuulsust
nagu tema usi
:suur kaks phapeval on os
start. See ala erineb kigist teistest vistlusaladest oma osavtj Nagu P e n s i o n ; . ' n e b , : . : ; tervelt 129 meest/ kes soovivad visteld^^
osavtjasknd jah, siit
on voimaltJis teha ainult ks jrel^ ^^ ka lejnud 12 .samuti vkui ;I^ ensidnj ene ki endid; vi
les andsid. "aia, paistaD, et see
ima seiesmise ib, et orienteerumis
Startijate hlgas ei leidu htki neist^ kes. vist- lesid 1500 ja 5000: meetri Jooks^ ^^ ^ on see ju nii vga mitsetav: oled 'ka 1500 vi
meetris tulnud kas vi esimese nelja hulka^ kogu ajaks; ikka see spordikangelase mis on^ oluline inseneripataljonis.
Orienteerumisjooksus aga mne tundmatu siiti- ruse kest lasaamine kahandab tunduval mral endiste loorberite vrskust. Sellepra^ ^^^ parem karta kui kahetsedv Las orienteerujad rabavad omavahel ise, ja nn kaasa sellele, kes vidab. On ju see- ala nii kahtlane, et ainult
ega ei tee sa seal kuigi palju, :sa maantee rde on
vistluste alguseks kogunenud tohutu lahva- pilv. Kohtunikudv oma veosa nore^^ erid ja allohvitserid, askeldavad ringi ngu- dega, nagu oleksid nad vhemasti kindralid, Ei. tna rgu nende meestega keegi katsuggi mistlikku juttu ajadav sellest ei tui midagi vlja. Hrradel pole aeg isegi! Vistle^ lhtest vljalaskmine toimub metsaserval; otse maantee rcs.^ ^ Iga koliive-
sekundi frele kf>lab revolvriDaiik. mis nrku hele yisl'>' lhtekoht, mis on
tiks, pii thistatud kahe lipuga. Kuna pha^ puhkepevak-r^kigile, Oi vist muhtid rida kaitsevelasi naaberveosadest, sa- muti ka rohkesti tsiviilpubW^
vistlusel ei veta;mingit"%al
ri Pension on loosimisel saanud :i 65. See on kinnitatud neljja haaknelaga
ta; seljale. Tpselt ks minut enne starti ennab ks kohtunikke talle mbruskonna kaardi ja kompassi. Kaardil on hidtud nelja kontroll- punkti asukohad, millised jooksja peab les ot- sima ja siis lhtekohta tagasi jooksma. Kuna mets 4a paigutine soo, milles jooks snnib, on meestele tundmatu, noab ksikute kontroll- punktide leidmine kllaltki head kaarditund- mist, seda enam, et sirget teed nende punktide v^iel ei saa igakord kasutada jekese tttu, mis samas piirkonnas lbi metsa jookseb. Nii siis tuleb usaldada end peaasjalikult pinult oina hea vaistu ja. kompassi hooleks. ^
See kik on Pensionile selge vhema kui ininuti jooksul. Taevas tnatud, et kaardil kik
sookohad ja jekrud lal on! mis ;... Thelepanu . . . Pmm!
ai Pension, mts tuulerihmaga lua innitatud, jookseb pikkade sammudega
stardistv^vlj ja kaob peagi, kaart hes, kom- pass teiBes kes, metsaaluse hmarusse, kuhu
kadunud enne teda kigi pealtvaal i eest juba Icuuskmmend neli yistlejato
Teiste silmist eemale. judnud, Pension,; ikka tempos edasi joostes, sveneb veel kord
i. Sellejuures avastab ta vikese konksm jopksukava koostajail vitlejail^
Vana-Andrese kogui IkahepevaUst kontserti kogudust: Lakewoodis IPauiuse kirikut.
Varahommikul asus koori petaja Udo Petersoo, Tamara Norheim-Lehela ja sitjatega teele lunasse, hommik eeldas ilusat ili selles ei pettunud bussitis armastajaid. Silmale oli rc ilus kevadine maastik ja udj iga uut filmilikult m[ vaadet. Elevust tekitas esimehe, Ouo Pajud, snni talle lauldi tervituslaulj mrgatudki ^ et pool maad oi sidetud, kui asuti H( Johnstoni restorani lunale, kuueks juti Lakewoodi, kui paigutati hotelli. Kohati lenj kohalejudnud koorijuhti Ballstadti ja organist Kivikut, kes olid autol saa] New Yorgist.
Peale vikest peatust s| Lakewoodi Eesti Phi kirikusse, kus tervitas meid suur altarimaal kunstnik Koksilt, millest hoovas vrve, armastava Jeesuse sij soojust ja eestlaste smbc viimase sja pevilt kuni mandrile asumiseni. Maali sid kogudusele juhatuse ej H. Must ja abiesimees L. 1973. aastal. Maali suurust 6x12 jalga. Kirik on ei eestlaste poolt peamiselt korras, millele lisanduvada ja truumid ja samal asuv Eesti Arhiiv hendriil
Kiriku allkorruse suuresl oli koori ootamas soe hti millest vtsid osa kogudusel ja praost R. Reinaru, ko| esimees H . Must ja kohalikke eestlasi. Tervitul olid H . Mustalt koorile, dele ja eriti Kanada praostile Udo Petersoole. tervitusel ja rgipalvel Udo Petersoo Jumala i Lakewoodi eesti koguduse ka kigile eestlastele, lahkeid perenaisi ja vastu^ htlasi andis ta tervitusec koori, Vana-Andrese koi kui ka Toronto eestlaste nii
Peale htuski kl lahkeid kllakutsujaid ja jtkus koori esimehe snni|
Need, kes klastasid oe Musta kodu tundsid enc astudes olevat kanadaliki tavana: seal olid tohutud Ki pritolevad kivid, kaetud ametsti-kristllidega. Sui krges elutoas tekkis tunn^ oleksime astunud E. Kc teiste eesti kunstnike mui kuna seal oli esitatud li] kunstiteost. H . Must oli Kksi austaja ja htlasid kj toetaja. Tema kaasabil] kohalik linnavalitsus on jeesse suure pannoo E. Kogu htu mdus Koksist ja tema tst nii vesteldes.
