lesegamine. eloom on muutu-
on leviidud :ustekaupa vene
llieffluskorras koi- ndmas. htuks :nstunud korvi- 'ulit, unu, toma- virutada- Npa-
riigivarguse eest ise korral raske- ia. Maal ega lin-
tasku- ega ke- ei ja igal varga! . Ainult mned urgitsevad veel 'rel omandatud
kallal, hobi peasekretaristki
^sioon, et varas-
[on jnud kori- fstttu nad esi- Jmumis^ kohe
[metsadesse tor- |ix>ngideg taga- [lergud ja isegi H tis. luse alusel on e^ parem, kind-
Kni ta v i i - lis ta siis suure- |!" Marjakorj"
must&aid ja te vahenditega*' s^e -kammida venelane urn-
Nr. m St
;^DVOKAADID METHERINGTON, FAILLIS
C^tuti 447-2017 vi 929-3425
ADVOEMT-NOTAR 1002) Roya! Trast Tower
Toroato Domkion Genfire Postiaadress: P.O. 3^ 6, Torofflft . Ont. (Bay & Kisag) MSK; IK"^
. Telefoffi: 889-1777 24-tundi telefoni valveteenistus
133 Eichmond St. W., S&e m Toronto, M5H2L3 :
Tel. 364-7072
Aye.MSte. 60
Tel. 862-7115
.Tel. 531-4251,
TELEFON 224-0444 Aeg kokkulej
Telefon ris: 461-3561 PONTIAC ;
' BUICK . : LEMANS. ' ; PHOENIX V l R E B I R B i S U N B I R B : - V C E N T U R Y C A D I N ^ SKYHAWK . G.M.C. ve<li!tod Pruugitud autod
Aidake kaasa, et !>Ilfl
VABA E E S T L A N E neljapevas, 13. septeanbz ~ ra.uis(^y,. ^ e p t o b r 13. =S9l* l ' (/ J
DO
DD
Rootsi Eestlaste Esinduse ja Eesti Komitee Rootsis vahel saavutati lepe koostks, mis on eriti oliiline EStO-80 Rahvuskongressi komidamlsel. Pildil Raliviislilm Koost DeMaratsioo Vasakult paremale Rootsi Eestlaste Esinduse abiesimehed Leo Karup, Johan Haabma,.Tarmo Oja, Esinduse esimees 3m Viival, Eesti Komitee Rootsis;: esimees Heinrich Mai-k Ja. Komitee, abiesimehed Johan Ungerson,;Teodor.Kiumapa^^^^ :
, STOKHOLM Rootsi Eestlaste-Esinduse ja Eesti Komitee esindajad pidasid Stokholmis 11. augustil koosoleku, kus lepiti kokku iihiseks rahvuslikuks koostks ning avaldati alljrgnev
. deMaratioonr ; .. V' , . - . RoQtsi : Eestaste Esinduse Vvusikongress vabade eestlaste,sei- (Esindus) ja Eesti Komitee Root- j sukoiha 'availdmisel oiuJkorra koi- sis (Komitee) juhatused deddaree-! t oikupeeritud Eestis ja e ^ t i r a i i - rivad jrgmisi seisulkoiiti:
I. Komitee ja Esinduse va vankumatu nude kinnitamisel Eesti iseseisvuse taastamiseks;
sed on seisuikoM, et rahvuslikud {helles oas^ l^ituvad Esinduse ja ldhuvid, eestluse silitamine ja sUega (kaasuv noortet.on hine kige eestlastele. Lhtudes sel- lest peavad Komitee ja Esinduse juhatiisel vajalikufes^ et tuleb
a) elustada ja arendada koos- td rahvuslike ldhuvide kaits- misel, noorte- ja haridust kor- raldamisel ning vaj alike ma j an- duslike eelduste taotlemisel;
b) esineda'koosts ja ksmeel-
Kimitee seisukohad 1972. aastal Eestis koostatud ja sealt vlja saadetud memorahdumi sisuga. Esinduse ja Komitee juhatused on saavutanud . kokkuleippe, et Rahvusikongressist 1980 vtavad osa kongressi delegaatidena snsr ja hleigusega Rootsi Eestlaste Esinduse Esindusikog sada .saa- dikut ja Eesti Komitee Asemike- kogu viiskmmend valitud liiget.
ILMUS
retsepti TT Hind $8 80 -f- $1.20 saatekulu, kokku $10.00
Telimisi vtab vastu Vaba Eestlase** talitus. Raamatud saadetakse vlja Los Angelesist.
. . , . , 3. Komitee ja Esinduse juhatu- selt Rootei _ ^ f k o m m - huvide ^ ^ hisel arusaamisel, et ks-
ja s"^ j nieelel'ja teineteise t on' ; vimalik saavutada suttremaidtu-
kaitsimisel enamusrahva haldusorganite ees^
c) punktide a ja b all mainitud j lemusi ja juda kiiremini meie tegevuse koordineerimiseks luua hisele eesmrgile Vaba ja ise-
Bemard K^angro, ^Hitsmeme- j jutis on Gustav Suitsust (1958,
'Miss Talinna" * Susan Siti kaanepildil omava kodude
ajakirja avab Heldia Estam toime- taja veerul avaldatud mtetega, et kui eestlus tahab vrsil edasi psida, . tuleb nooremal generat- sioonil vljalangenuid asendada. Kuid see oleneb eesti naisest, kui kaua ta kodudes suudab sitada eesti keelit. ;
ldosas on p R. iNeggo jutlus Tnulikkus", G. 0. Randv8 Mitteid eestluse viljeleiisest", E. Vrageri ,,Totus ja lepitus^', L . Tnissoni ,,Ajakohane Ontario pe- rekonnaseadus", M. Laansoo ,,X][V Lneranniku Eesti Pevad*', I. Raadiku Srts '79" MelboT- i ie ' i s ' . Ole Melboume'i Eesti hing ,,Kodu" Naiskoor 20-aasta- ne", he , vikekoguduse elust Kanadas; 30 aastat eesti kogudust Londonis", T. Kentsi ^.C^evihik Kodukool No. I ' " ' , L. Lepapuu Eestlannast kunstnik L6s Angele- ses lampe loomas", H. Kreek- treufeldti mmamamma petu- sed" ja E. Mihkelsoni ,,Lootusri- kas noor muusta alrv "
Kodumajanduse ja - kspde osas Esto'86^ks eesti rahvariie", SMS kirjutab Toitumise^t ja t- vest", S, Salasoo01gem vhi vas- tu valvel", L. Lepaj)uu,,Valmista- gem julukingituseks eesti rahva- rivas nukukese!", L. Sulg ktertc", E. Runge Vnnu li- kond Tartumaalt" ja , J*hilise tanu valmistamine", U. Luik-Sni- dare Ristpistes vest", H. Aun Eesti maakondade vapid tikan- dis II", S. Puus Haapsalu rtik", T. Rebane Sohvapadi", Jeannette Mood" ja L. Pukk Langeb vaik- selt lumehelbeid . . . " , juhatus hee^ geldatud lumehelbekeste valmista- miseks. V Ilukirjanduslikus osas on Ilme
Ivand-Mangi, V. A. Kimterg-Kot- kase ja Tiina Kirssi luuletusi.
* Pole sellest MMalt,^i^^^ isamaad^ amiastataikse, vald oma armastu- se peab oskama ja suutma ka teoks muuta, sest armastus on te- gu.- -:'"\
A.H. Tammsaar^
1963), artikkel Noor Karl Ast (1961), mttermia-
kopst komisjon.. 2. lemaailmse Eesti. Kesknu-
seisev Eesti.; ' ':Kesolev deklaratsioon on praik-
kogu liikmena'soovib. Esindus, et, tine samm koostks ja selle EStO-80 ja sellega samaaegselt, arendamiseks. Oleme veendunud, korrajldatav Rahvuskongress toi-j et meie -liiseid taotlusi toetab muks vimalikult laialdase osavo-^ksmeelne eestlaskond Rootsis, tuga;. Erilist thtsust omab Rah- okupeeritud kodumaal ja mujal.
SeUe jrel, kui maailma esime- ne kuninganna Victoria portree- ga varustatud 1-pennine must postrriark 6. mail 1840 ngi peva- valgust, on maailmas 139 aasta jooksul vlja mtud veerand mJl- jonit postmarki ja postimaiksu tasumise vahendit. K u i neile, lisa- da veel vigatrkid, eripa,berid, vrvivah^, veemrgid ja muud thele pandud peatujiidest eral- duvad postmargid ja mitmesugu- sed tembeldused, jutakse tohutu suwe materjali teogumi ette, mi-
Oldahoma likooli kunstmiuuseu- mi sgishooaja kunstinituste hul- gas on 7.28. oktoobrini ettenh- tud likooli ppeju ja likooli poelt vljaantava internatsionaalse
. E K K . 1918,, 151 lk. ,:: , ; Aastate jooksul on Bemard
Kangro eesti 'kirjandusajaikirja TulimuHa" toimetajania kirjuta- nud esseesid ja juubelikirjutisi rnmargusi thtpevi thistavaist eesti kirjanikest ja luuletaijaist. Need on ihriund ajakirja vee-, sandsada- aastat kestnud eluea jooksul, kuid vga harva leiab kirjanduhiuvine aega nende aja- kirjanumbrite lehitsemiseks ja lugemiseks. Tnapeva moodne trkikunst on- aga vimaldanud hlpsasti need lehekljed uuesti raamatuks koondada, neile meel- divalt maitsekas kujundus anda, ilma et see nudnuks uuesti ladu- mist:'
Kuigi vahepeal on trkikirjas muudatusi olnud, ei ole need n suured, et lugejat hiriksid. B. Kangro ei ole siiski miitte
kiki aijaikirjas iknuniid kirjutusi oma kogumikku valinud; need on
kirjandusajakirja ,,Wortd L i t e ^ ^ viimasest kahesateist- re Today" toimetaja, luuletaja Ivar Ivaski luule ja joonistuste nitus 40 Drawing 19761979".
I. Ivaski joonistusi on ilmunud ta luuletuskogudes Verikivi" (1976) ja Ehikogu" (1978). Naitu-
da kpgutaikse pstmargikogud^ sel m nende tde krval veel u- se, (kus need kik' oleksid nhta- si, viimasel ja tnavu valminud vai. SeBe ifahaline v 40 td. Neid peva hindade juures e i t e astro- saab snniaegadest olenevalt jaga- noomiline. d kohne gruppi, esimeses 6 iust-
Jubapaljudeajocto^^^^ maailmas aastat! vMja antud le ^ m^"^^ 7000 postmargi. Lne^aksa f^'^'^ jmmistus^ ^ 3a Aejan^ 21
mdunud ja kesoleva aasta td. Tde nimestikust on nha, et mitmed neist on teemaliselt seo- tud Soomega, kus ta koos abikaa- saga ka tfflavu oma puhkuse vee-
telistide spetsiaaljaikirjas Mi- chel Ruindsohau's" "arvestati, t 1977. a. ilmus 7400 postmarki.
Neist oli Euroopas 48 postmar- ke igusfteitud vlja apdva riigi tis. poolt teiJkitiid 1786. Sellest hui- ^ > : g olid omalt poolt Phjamaad Joonistuste krvale 01 vlja pan- Islond, Worra, Rootsi, Soom ja ^ 15 Ivar Ivaski luuletust ixig- Taani, Fivsoar^ ja Grnimaa^ ^ ka,saarvatud 137. Idapoosed E u - ' ' ' ' . "^' roopa riigid Albaania, Bulgaaria,
mest aastast/ Ta on oma vaadeV davad autorid jaganud kahte gruppi, hel pool kasutanud r-- kamisajalist mistet hitsme- mehed ja teisel pool prlipMad. Mlemal mistel on oma ^ j a n - duslooiine tagaphi. itanemees- teks nimetas F. Kuhlbars luule- tajaid, prlipdjaiks A. Gailit aga prosaiste.
Autor ise tleb saatesnas, et kogumiku eesmrgiks on tihenda- da ikontakti lugeja ja (kirjaiiiku vahel. Sellega on kogumik ka nar gu jrlaseiks omaaegseiie kirjas- tuse teostele ^Kirjanikelt lug^
ja ,^ugejailt kirjanikele".
Kontaktid meie hajuvil olevas kirjanduslikus hiskonnas on vga vajalikud, kuna nende kaudu suureneb huvi Mrjan^ie teoste ja nend lomlmgii mist- miseks.
leviks kikidesse eesti kodudesse!
Niikogude Liit, Poola, Rumeenia, margiga. Soome on olnud tagasi- Ida-Saika, Tsheihhosiovkkia ja hoidliik om^ 25 uue postmargiga; Ungari 726, jttes I^nenEuroopa Norra- andis vlja 22, Taani^ Fr rtiesesse kogumlkiku (kava riikide osass 923 postmarki. saared 7 ja Grnimaa 5 .post-1 jtkata Ilmneb ta eessnas)
Phjamaades on v^ ^^ ar- marki, koos Taaniga 32. Island kirjutist, mis ik^ ^^ ^ .vukuse .esot!^ "Rootsi ,50 -.post- aga. ainult 8 aastas,.- . . ' i kirjameest:
kontakte on saadud hajuvuse tttu Ikikagi piiratud ulatuses teostada.
B. Kangro on valinud oma esi- seda
18
kuid Marie Underi luules ,yPris- pevast jrelvalguseni" (1978), Artur Adsonist ja Vrumaast ,,ks varajane luuMervitus" (1964), eluloolisi ja muid andmeid Noor Gailit'' (196) ja ,,htust hommikuvalgeni", Stoikholmis Gaitig kohtumine (1962), mrk- meid A. Kivika juubeli phlVa- hemSng Lpndavad sead'* *' (1968), Mrkmeid Mlgust, me- rest ja m^uust (1960), kaks kirju- tist Kai*l Ristikivist, ,,Paar sam- mukest K a r l Ristikivi noorus- i l " (1962) ja gKarl: Ristikivi viimne pevik" (1977), mrkmeid Arvo Mgi noorumaalt Peipsi ta- gamaadelt ^ . linnaikuma : poole" (1963), kaks kh^jutist Gert Hebe- mest ;,MngutOOsi ja vana Tal- linna vlus" (1963) ja , jCuuekm- nme Helbeme" (1963), ,,Liihi ja ihipte Peeter Lindsaarest" (1966), juttu Arved; ViirlaidiSt ;,^eedetud generatsiooni ngu" (1972), mrlaneid Ilmar Jiksi noorusmaadelt Jaiks odaheites 61.31" ja viimasena meennttisi Raimond Koiga miurdeluulest.
Need esseed ja juhelikirjutised on tiendatud fotodega ja ke^ kirjanidetega, mis selle li- malt huvipakkuvaks muudab^
Autor ise peab kogumikku ve- tud autorite valikut juhuslikuks. Sellisenagi annab see kllaltki ulatusliku ja;m!&neti steeimip- rase levaate ipeale kahe juhtumi (A. Adson j a M.^ Uindeir) Eesti Kirjanike Kooperatiiviga lmud kirjanikest, millist iutvustamisie tava m E K K ka oma varenmis eelpoolnimetatud kahes tutvusta- misviljaondes taotlenud.
B. Kangro oskus vaadeldud M r - janikies nende loomingu .phialu- seid ja loojaisiksuse is^rasusi nha ning analsida, on andnud tulemuseks teose, mis pole mitte ksnes tutvustav, vaid neile ka hinnangut andev ja eesti kirjan- duses kohta mrav. See oh elav eesti kirjandusajailugu kirjani- kest, kes vljaspool kodumaad on eesti kirjandust loonud. Nd on kunagised jubelikirjutised juba
Ktl s r
Vaba Eestlase" toimetuse ja talituse asukoha plaan
TOIMETUS JA TALITUS ' avatud esmaspevast reedeni kella 94-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675
Toinietajad kodus vljaspool taega*
Karl Arro 766-2057 Hannes Oja 481-5316^ ^^ ^
Kuulutusi vetakse vastu: ndala esimesse ajalehte kuni esmasp. hoinm. kella l l -n i ja ndala teise ajalehte kuni kol-
mp. homm. kella l l -n i . KUULUTAMINE :
VABA EESTLASES n tasuv ajalehe laialdase,
leviku tttu. Kuulutuste Mnnad:
i .
HANNES OJA
V A S T U ; Vaba Eestlase talitus j 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Bos 70, Stn'e^ Toronto 3, Ont. Talitus vljaspool taega: Helmi Liivandi 251-6495