NeSjapeval, 13. septembrUigg^ ^ Thwsiay, Se^temto 13, im
vMrravi prast m Aineeriik'as Mimneid tuhandeid protsesse ol- nud arstide vastu. iKuid nib, et see busin^' hakkab levima nd ka Usu aiale. Des Moine'iSj lowa osargis on juba loodud
.arstide 1 eeskujul' kindlustusselts vaimulike kaitseks The Ohuroh Mutual Insurance C. Phjuseks on asjaolu, et vaimuMkke on ha- katud ,Jbalbad)e nuannete" eest kohtiisse kaebama. Nit. oli hilju- t i juhtum, kus vaimulik andis h^e abielunaisele nu mehe juurest ra minna, kuna mees pi- das end vjmaMt lai. Mees lks aga naisele, jrele ja tulistas teda. K u i naineioli paranenud, lks ta mehe juurde tagasi ja abieulised esitasid nd hiselt suure, raha- ijse nudmise, vaimuliku vastu vrravi", s.o. halva nmiainde
P E R T H ifcs suveniire otsiv turist leidis 7()00^ollariaise kulla- tki Lne-Austraalk krbes, te- kitades sealses vikeses (keskuses kullapalaviku Kullatkk kaalus 22 untsi ja m suurim, mis selles mbruskoimas on leitud Asjaar- miasiajad kullaotsijad OH seal ju-
i k n ^ hencpkids PEN-^ klubi biilethiis , ;PEN, merica Genter - N E W S L E T T ^ mai 1979) kirjutab pikemia artikii luuietaja Aleksis Rannit rubriigis
i The Writer's Situation Here and broad: Tward a Literary Com- munity" (^Kirjanike situatsioon siin ja vlismaal: kirjandusliku hiskonna poole). Selle pealkirja on toimetus pannud lootusega, et tulevikus ka teiste maade kirja- nikud saadaksid blletnile. sel- lekohast kaastd lugejate simar ringi tiendamiseks ja oma kir- janduste tutvustamiseks. Esime^ seks on antud vimalus A. ,Eanni- tile, kes t u t ^ klubi, aga sellekrval ka eesti kir- janduslikke probleeme ldiselt.
Aleksis Bannjt mrgib, et ikui 1935. aastal Internatsionaalse PEN-fclubide president Jules Ro- mains klastas Eestit, si|s oli Han- nitil vimalus temaga kohtumi- seks. Selle vestluse ajal Romains ksis Rannitilt, ifcas ta on testi nnelik, et n eesti Brmit vastas: Tiesti nnelik!"
Eesti oli sel ajal iseseisev riik ja Rannit tutvustas klalisele eri- lisi kultuurilisi hvesid, mida ees- ti kijanikud nautisid: elades Eu- roopa ida ja lne ristte^el vi-
MEKSISENNST .
Vahemeremaadega, kas prantsu- se ja itaalia ideed juiavad kunagi Eestisse? Tookord Rannit seletas, et sealsed ideed ^on tulnud tisise saksa jt. keelte vahendusel
Rannit kirjeldab eestlaste kul- tuurilist elu, kahte kuifcuuriajakir- ja MJana ja Tulimuld, eesti raa- matute ilmumist Rooteis 'ja eest- laste suurt raamatuhuvi suhteli- selt piiratud pgenike hiskonnas. Eesiti autoreist Marie Under on olnud Nobeli kirjandusauhinna kandidaat ja ta ori ka ainus p^a^- gu elusolev XntemarfjsionaaJse P E N I auliige.
Edasi Rannit nimetab rea ing- liskeelseid teoseid, kus on vaadel- dud eesi (kirjandust, mrkides sellejuures, et Ivar Ivask on World Literature Today toimetaja ja Paul Saagpakk on ttanud 30 aastat suure Eeti-Inglise sna- raaniatu koostamisel.
iKsitledes kir jaridu^ olukorda praegu., kodumaal, ta iseloomus- tab seda toul intellekti vgistamist, vga kresti,kima niteks Croce . , . . , ,
esteetikaipetus ja MaHaime W e ^^^^ Isommunistid pidevalt,peale oai ikimme a^tat enne tlgihid nuruvad. V u e k c ^ tsensuur ja i
WASHINGTON q C - v i t a n ^ on ikka testi ,4merohi", kui se- da jget^ viisi kasutada, kinnitab niversity of l(Midngban teadla- ne dr. John Ely. Teatavasti on C-vitamiini toime le olnu palju vaidfoi poolt'j vastu. Dr. Ely soovitab vtta iga pev 10 gram- m i C - y t o i i i i i i , et vltida klmu- tusha^usi. Kuid keda on juba t- bi tabanud, peab vtma 25 gram- mi pevas, vajadusel isegi roh- kem. Et G-vitamiin oleks kige mjuvam, tuleb seda Vtta koos tsitrusmahla vi proteiiniga, vasp tasel korral viksid seedmlsmah- lad vitamiini hvitada. K a suhkur vhendab G-vitamiiru mju.
ba viimase kahe kmi jooksul mit-, . . _ , _ . _ mel korral touda leidnud 18 tol l i ' ^^aldus see eesti kirjanikel ker- kuni k ^ jala sgavuses maapin- gesti vada kskik millist i d ^ na all. i sakslasilt voi venelasilt. Lisaks
Eesti koos Soomega oi ! osa Bal- to-Skandia tsivilisatsiooni komp- ileksis. Iga haritud eestlane rkis saksa vi vraie keelt, paljud tund- sid soome keelt, mis on lhedane eesti keelele, kuna killailtki suur osa rkisid prantsuse ja inglise keelt. Selletttu Eesti oli lbi pi- munud paljudest kultuurimju- fdet, j !^es siiski rahvuslikuks selle miste heas mittes.
Rannit tutvustas eesti rahvast, selle Euroopa suurimat rahva- lutet, ,;Kalevipoega", kunstluule arengut 11. sajandist alates, mis judis pitsele 15. sajandi alul, Sel ajal ei olnud Eestis kirjaoska- matuid, kuigi neid samal ajal oli tsaari-Venemaal 70%.
LONBON 1 - Inglismaal on Rannit lheb edasi: ^ Romainsi .avastatud mis ,4ngaise haigus". ^ k s e jimrde: millised
Nagu Ixmdoni^^^^ eestlaste kultuunkontid basseini mnedzher David, Smith seletab, seisneb see sees, et ing- lased ujuma minnes ei suuda pi- dada kinni oma'uriini, vi ei soo- vigi nad seda teha. Ta tleb, et Imi inimesed ldiselt tieaksid, kui levinud see tava on, ss keegi ei lheks enam basseinidesse uju- ma. Mnes basseinis olevat Veel tihti juba kollane virfcsane vrvus.
eesti keelde, ikui see judis ingli- se keelde.
Rannit annab levaate ka Eesti PEN-klubi asutaonisest 1926. aa'S- tal, mis oli* nagu mingisugune kirjanike akadeemia kuhu liik- meid valiti; mitte ei vetud igaht vastu. Sdade vahelisel ajal see oli nnelik spruse organisatsi- oon kuni 1940. a. Nukogude Lu- du okupeerimisel see suleti kui juutide^vabamirlik organisatsi- oon, jdes siiski pranda aill edar s i tegutsema n nukogude kui
gib ikirjanikku ta elus." Kirjanik teab JT
Igapaevases >a ette, et ta
tsensuuri kartuses ei sa;a avalda- da nidagi sel viisil niagii ta ise tahaks. Seal on ametlik poliitiline tsensuur, siis on tsensuur kigi venevastase kontrollimiseks, mida pole lubatud vljandada. Stiili- tsensuur lubab ainult sotsialistlik- ku realismi kasutada. Veel on kee- letsensuur, et see oleks nii liht- ne, et igaks sellest aru saiaks. / Sellel tagaphjal peavad eesti kirjanikud iheroist vitlust. ks
ka -lrgneval a k ^ ' d ^ ^ ^ . " ^ 5 ? ? ^ . ^ ajal..
Pgenemaks sakslaste ja teise N . Liidu okupatsiooni eest 1944, mis siiani kestab, mitmed Eesti PEN-klubi liikmed pgenesid va- lisimaadeae. Kuna Internatsionaal- ne PEN-ikkibide^ksekutiivkogii ei tunnustanud N . Liidu poolt tehtud Eesti PEN-klubi sulgemist, on eestlased vinud aiktdivelt lr nes: edasi tegutseda. Esiteks orga- niseeriti juhatus Rootsis ja alates 1971. a. toodi juhatus UA-se, ikus klubi esimeheks on olnud Ants Oras ja sekretriks Asta WMlmann. s osa Esti PEN- Mubi liikmeist on likoolide ppe^ jud, teised mitmesugustel kutses aladel, ainult vhesed on yabakut- i selised kirjanikud. j
kommunistlikes vanglais ja vai- muhaiglais. Teised, nagii nit. "ku Masing, ks eesti parimaid poee- te, .pole kunagi leidnud vimalust oma loomingu avaldamiseks raa- niatu vormis, vljaarvatud vike blletn 300 eksemplaris. Eesti PEN-Jklubi on saanud mitmeid sa^ lajasi snumeid kirjanikelt kodu- maai. Nad avaldavad tsist uh- kust selle fakti fe, et Eesti P E N . iklubi ttab vlismaal edasi k u i ! iseseisev lge, kuuludes Inter- natsionaalsesse PEN-i . Nad on palunud seda vitlust jtkata ja kirjutada aineist, mis on neile keelatud. '
A. Ranniti ar i ikkd ori paju t- hendanud eesti kirjanduse olu- korra tutvustamisel, eriti olukor-
j ra aillikana PEN-iklubide ekseku- I tiiviiukogiis. ^
Hiljuti pidas Ellen Valdsaar Tartu Instituudis loengu ees ral^ vapiUidest. Ta demonstreeris neid ise, Iniid katsus ka pealtvasr tajaid neid proovima. Pildil Toronto eestlastele hsiti tuntud Jaam Eafta/iiht .keelpilH; proovimas kSnrai Ellen .yaldsaar. ^
Foto: Vaba Eiestiaiis
STOKHOIM ,e ngit- sejate igivan^ ksimus, kas vih- mauss tunneb valu, ku ! seda^n-
^gekonku otsa aetakse, sai hd vastuse Lundi likoolis. Ori tehtud selgeks, et vihmauss tunneb valu ja kannatab seleprast. Rootsi farmokoloog Rolf Hkanssori on uurinud ikoos teiste teadlastega vihmaiisside valu ttii^etus-reakt- sioone ja avaldanud sellekohase kirjutuse inglise teaduslikus aja- kirjas Nature'*. 1 ngitseja ei I
maksvat sski sdametunnistuse punu tunda, kuna vihmaussidel olevat .sisseehitatud vaiu takistav keemiline menetlus, mis hakkab funktsioneerima., kui uss poolks tcmmatkise ja konksu otsa pn-
,-nakse- / '; , V' ti
: ATLNTA) / ,;?Qletamismasi- na" on leiutanud Atlantas asuv ettevte nimega Desiga Manage- ment. Masin, on tegelikult kast, mis annab igasuguseidtagaphja helisid'', niteks mira raudteejaa- mas, lennujaamas, keeglimngu
sja Moskvast rahvusvahelis- telt ujumisvistlustelt naasnud Kanada noor 16-aastairie naisujuja Carol Klimpel, kes saavutas vistlustel he kuid- ja kolm h- bemedalit, on erakordselt kriiti- line N . Liidus Valitsevate majuta- mise ja vistlustingimuste suhtes, mis heidaivad oma varju ka eel- oleval suvel toimuvatele olmpia- mngudele. Carol Klimpel fluai- nlb, et Moskva priselanikud ei ole vraste, suhtes sbralikud, nad tukavad neid tnavail ja simavad neid vene keeles, ks vlismaalasest naisujuja sai isegi tnaval helt naiselt vastu krvu, kima ta oli tnavale ilmunud l- hikestes pkstes. Kanadalased paigutati korterisse vanasse puust hoteiili, kus toad olid ette nhtud kahele kuid magada tuli lgmatti- del. iKunagi ei olnud Vimalik saada ige temperatuuriga vett, kuna see oli kas luga kuum vi liiga klm. Kanada ujujad viidi ka olmpiamngude ujula alade- le, ;kus praegu on ainult kaks suurt betoneeritud auku maa sees ja kus keelati fotode teg-amine.
thtsa koosoleku" lbise- gi lrmi jne. K u i kasutate telefo- ni ja llitate Valetamismasinal sisse mingi tagaphja-4hel!, vib telefoniliini teises otsa isik te^ poolest uskuda, et olete praegu thtsal kioosbleikul, ennjaamas jne. Kuid vailetamismasin maksab
Toronto hommikulehes Smi-' i l - mus mdunud kolmapeval pi- kem kirjutis Talliimast kui 1980. aasta olmpiamngude purjespor- dilinnast. Artiklis on toodud olm- piaregati ning Tallinnas pstitava- te uute ehtuste kohta mitmesugu- seid andmeid, mis on saadud olmpia kohaliku organiseerunis- komitee esimehelt Arnold Green'- ilt, kes htlasi kannab ka NukOr gude Eesti peaministri asetitja ja vilisministri- * tiitlit. Green tleb, et olmpiaregatie oodatakse 6800 klalist, kes' paigutatakse elama Viru" hotelli ja valmivasse 800 voodiga Olmpia^hptelli, mida ai- tavad ehitada soomlased ja mis l- heb maksma 15 mjonit dollarit. Artiklis mainitakse, et Eesti on kige lnelikum N. Liidu vaba- riikidest, kuid Tallinna lahel si- davad igal sel ringi helgiheitja- tega varustatud ylvepaadid. Ning kohalikus ametlikus juhiste raa- matus kinnitatakse, et turisti vi- dakse arreteerida kui ta fotogra-. feerib sadamaid, sildu jne. Sa- muti mainitakse juhiste raar matus, et Tallinn asub N. Liidu eesliini- tsoonis ning seetttu ei ole lubatud linna piiridest ahkuda ma eriloata,
H E L S I N G I Soome sheff Ahti Karjalainen sai karis- tada, >kuna ta mais sitis oma au- toga tugevas joobes. On selgeks tehtud, et Karjalaisel oli veres 1,4 promilli. Selle eest sai ta 25.000 niarka trahvi ja peale selle kaotab oma siduloa kuni sep- tembrini 1980. Karjalaise purjus- peaga autosit on ratanud Soo- mes suurt thelepanu, eriti selle- prast, et 'Karjalainen on ligema- le 15 aastat olnud ks presndendi- fcandidaatidest prast Us?ho Kek- kost. Nd oletatakse, et K ^ j a- laise aktsiad eventuaalse presi- dendina on sna vhese vrtuse- ga.;' .
(Algus lk. 1)
Nende juubelite thistamine jb ppeaasta r a a m i d e s . Samuti langevad ppeaasta raami ESTO- 80 osavtmiseks vajalike laulude ppimine. Kuid erise tervituse tles ta negle, kes tna olid kohi esmakordselt.
Vanemaile infomiafcsiooni asi- des ta tles, et tal on heameel teatada, et olenevalt toetustest ko- halikult Toronto linnavalitsuse haridusosaikonnalt, Ontario hari- dusministeeriumt ja Kanada f- deraalvalitsuse mitmekultuuri mi- nisteeriumilt, on koolil Vimalik teha teatavaid soodustusi ppe- maksude, raamatute ja ppeva- hendite alal. Tasuta on vihikud ja muud koolitarbed. Kasutamiseks on tasuta kik raamatud, niis hil-' jem tulevad koolile tagastada, p- pemaksu osas oh vimailik eel- pool nimetatud^ phjusil ja mne organisatsiooni toetuse tttu esi- algul ppemaksu mrata $30 pe- rekonnale, mis on $10 vhem kui oli eelmisel aastal. Toetuse saa-
samuti kui petajaid pingutavad oma ts, et lastest saaksid tub- lid eesti tdrukud j poisid. Ta nentis thelepcuiekut, et keskkoo- l i lpetajad tlevad, et nad tegid targasti, et veel prast algkooli kolmeks aastaks ppima jid. Eesti koolis leiti spru, kes j- vad kauaks ellu ja on tore, et nad on ppinud Eestimaast ja rah- vast, kamiatuse ja rmupeva- dest, ; Eesti spradest ja vaenlas- test. Et on ks suur ja tugev side, mis seob kiki 'eest^lasi, see on meie emakeel
mist on tinginud kooli ppet tase. -\
Edasi H . L u p p tles, et ka eesti koH puudi:?tab pilaste arvn vhenemine, mis pole siiski koo- li nii tugevalt .pMtanudku!
. -kanada kooli.
Lpuks ta soovis kigile paremat edu uuele kooliaastale vastu min- nes.
Kolmandana koolijuhataja H : Rndva tnas lastevanemaid, kes oma lapsed on eesti kooli toonud,. mis. nitab, et eestlastel on hine k oma rahva tulevikku. Ta t- nas k a noori, kes pingutavad end he htu eesti koolis ppimiseks,
Ta jutustas loo kogemusest eesti keelega, mille oskus .talle kunagi elu pstis ja mis talle sisendas tunde, et ta hakkas kiki eestlasi nagu oma sugulasteks p>i- dama.
Eestlasi vib tunda puhtamast vlimusest, aga peamiselt ikka
keelest. ' Lpuks ta andis lastele infor-
matsiooni esimesest ja, jtkuvaist koolipevadest, andis juhiseid va- nemaile klassidesse minekuks ja palus esimest kooliaastat algavaid saali jda, kus neid Anne Saks ja L. Luide hakkasid registreeri- ma, eldes veel, et esimeste Mas- side petajaiks on Anne Saks es- maspeviti ja H . Leivat teisipe- viti. Selle jrel esimese koolipe- va aktuslik osa lppes E ^ i hm- niga.
Esimesel koolipeval tehti ligi paarkmmend registreerimist, kuigi tavakohaselt jtkuvad re- gistreerimised veel esimestel koo- lipevadel. Ometi polnud noorte hulgas esimese kooliaasta v a v;,rastust, juba p ^ g i ol i leitud eelmise aasta lasteaia sbrad ja rmu oliaialt. '
Ameerika poliitiliste karikatuu- ride aastavijaandes, B8St Edi- toriai Oartoonis of the Year 1979" on toodud E d m u M VMtmanBt
p r a ^ ligi 8000 dollarit ja seep- neli karikatuuri. Rhuvas osas on rast vib selle ostasele melda igalt nimekalt ameerika karikatu-^ ainult see, kellele igapevane va- letamine on iSmiailt suure thtsu-
ristt vljaandes kolm karikatuu- ri/ Karikatuurid on raamatus ja-
on karikatuurid jirgm.istel teema- del: Carteri adminisitmtsioon (sassis brofer^tia", Egiptuse- liraeli probleem (Carter pakub Camp bavidis klalistele veini sil- tidega: kompromiss, jreileandmi- ne), Kongressi vitlus Oarteriga vimu prast ja SALT II leping, mille juures kasutatud snade-
,yKansas Gity Star" kirjutas m- ni aeg tagasi uuest Texase lime- hest, kelleks on meie kaasmaala- ne Erich Sarapuu. Leht tleb, et E, Sarapuu omab uurimis- ja kat- setamisloa feiimnete aiakrite ula- tuses Texases ja Kansases li avastaoniseks, missumud ole- kus" on maap^ues. Tal on lehe teateil omad meetodid selle sur- nud li maapinnale toomiseks. Se- nini, kui. toorli hinnad oid ma- dalad, polnud see vimalik mitte- tasuvuse prast. Nd on olud muutunud ja E . Sarapuu on li- a M ^ s i ttamas.
mima. Ta lheb vaiatama indiaanlaste suurt karja-
'Ameerika senaator lheb vali- aeda. Kas ma tohin teie karja niiste eel indiaanlaste reserve ksib ta iridinaani peali- ooni ja hakkab neile jagama lu- kult. badusi. | Muidugi! Olge ainult efctev^
Ma tahan hoolitseda selle eest, lik, et te. hoja sisse ei astu.' et teie saaksite paremad koolid." j
,3oja, ho ja !kar juvad indiaan-
gatud teemade jmle. Valtmanilt mngu (salt--- sool).
Vrskemad uudised loete V B A E E S T L A S E S T "
lased vastu. Ma tahan teile soetada par&-
maid h^glaid!" ,3oja, hoja!" Senaator on vainmisteavaldus-
test iimalt liigutatud Ja aiirigib vlja oma parima trumbi:
,3a 'lasen teile ehitada pesa- pallivijaku! Teie olete ju mede vennad, meie parimad sbrad!"
Shotlane ostis vana, peetud au- to. Kauples tkk aega. ja lpute ksis: ,
elge kui /palju ta bensiini ku- lutab?" ^
o, selleprast rge muret tundke. Iga saja kilomeetri peof le ei kulu rohkem kui lusikatis."
Osja oli rahul, kuid veidi aja prast saabus hingeldades t a ^ si: ,'!-; ,3oja, hoja!" : '