.2 :VABA ^^^ novembril 1979 - Tuesday, Nveiber 6,1979 N r . 82
VABADE EESTLASTE HLEKANDJA
VLJAATOJA: O/ Vaba Eestlane, 135 Tecumseth S , PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hasmes Oja POSTIAADRESS: P.. Box 70, Stn. G, Toronto 3, Ont. M6J TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
, ' ekspeditsioo) 364-7675
TEiXraSHINNAI) Kanadas: aastas $35.-, poolaastas $19.50 ja veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $56., poolaastas $30.50
ja veerandaasta^ $16. TELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas |38., pcwlas- tas $21. ja veerandaastas $11. Kiripostiga USA-s: I $61.-r, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17. I.ENNUPOSTIGA toemere-maadesse: aastas $72^^
$36. ja veferandaastas $19.. Aadressi muudatus 50 c. ksiknumbri liind 4i c.
Vabariigi-aegne foto Vilsandi tuletornist Vilsandi saarel Saaremaa lnerannikul. Vilsandi saart .nimetati.iseseisyuse aja! .XinniHziigiks" j;praegu'.on see nimettatud Vilsandi looduskaitsealaks,., .y
Publlshed by Free Estonian Pubsher Ltd., 135 Toronto 3, Ont. M6J 2H2
.teumseth-St.
Hiina diktaatori Mao Tse-tungi rezhmi ajal oli raske ette.Jliuju- tada, et Mao ise vi mii tema lhematest mjuvimsatest mees- test oleks Euroopa riike klasta- niid ja sealt endile spru otsinud. Olukord on nd diametraalselt muutunud ning Mao jrglasena Hiina kommunistliku partei juhi kohale kerkinud Hua Gufeng (Hua kuo-feng) on judnud oma lhe- mate kaastlistega arusaamisele, t Hiina julgeolek ja majanduslik areng olenevad suurel mral koostst lnemaailma riikidega
miga, kelledelt on vima- lik saada vajalikku tehnoloogiat ning kredte masinate, tstus- seadmete ja moodsate relvade ost-
, Majanduslikkiide kMgmt. mine Lne-Europa tstusriiki- dega on Mullastele raskeks prob- leemiks, kuna neil on lnemaail- male vga vhe Vastu pakkuda. Hiina uuendusplaanide autor pea- ministri asetitja Deng Xiaping on sunnitud omaks vtma, et Hna ei suuda maksta tema poolt koos- tatud kiire ja ulatusliku industrall- seerimisprogrammi eest ning selle arusaamise tulemusena on Hiina thistanud vi edasi lkanud terve rea Jaapanile, hendriikidele ja Lne-Europa riikidele antud tel- limisi, millede vrtus ulatub mil- jarditesse dpilaritesse. Kahtlemata olid need ksimused kne all Hua klaskigul Prsi, Bonni ja Lon-
Oniaeitte probleemi moodusta- nimetab selliseid ipoltikuid kohe pevakorrale tstnia temia j-rgla- vad Lne-Venemaal st-ardivalmis tulega .mngijateks ja liolocausti se Misimuse. Jrgmisel aastal toi- levad kesilardse lenniiraadiusega pihjustajateks. Sealjuures lansee- muvad ldvalimisel ka L;ne- raiketid,  milledega venelased on ritfce seda propaganda alati sel- Saksamaal, -kus vimule trib vimelised purustama' Lne-Eu^ jlisel kujul, et tuumasjas Mvita-;kristlik-dem6kraatliku partei uus ; roopa. Lne-Euroopa on soni  takse ja "purustatakse ainult j juht parempoolne Franz Josef elanud selles usus ja toptusest, et ameeriklased "ja venelased kiaa^ - rivad omavahel suurte rakettide ja hvitavate tuumalaengute probleeme ning nemad
miseks. Selle arusaamise ja uute doni, kuid nende lbirkimiste tu- tulemUsena k-j lemused selguvad hiljem.
Ehkki kommunistlik Hiina ja de- mokraatlik lnemaailm otsivad
lastas Hua viimastel ndalatel Prantsusmaad, Lane-Saksamaad Ja Inglismaad, kus tal olid kohta- mised ja nupidamised nende rii- kide juhtidega lhema koost loo- miseks Hiina ja lne vahel-
Hua knedest ja Snavttudest ei oie raske jreldada, et Hiina
ja parteijuhi eesmr- F - " - -  - ^ ^ ^ ,  I X itood. Hunas on kahtlemata olu-
sellest asjast eemale. Kuid hd on venelased raikendanud N. Lii- du lneosades sadakond SS-20 tpi raketti, mis oh varustatud mitme laenguga ning on suunatud Lne-Euroopale. Need raketid ei aildu SALT kokkuleppele ja vene- laste hvardusele vastu astumi- seks lubas president Carter L- ne-Euroopa NATO rgid varusta- da tiibrakettidega ja Pershing II tpi raikettidega, mis on tundu- valt suurema:le!rmulatusega kui praegused Pershing tpi raketid;: Selle vastukigu elimineerimiseks
.lubas Brezhnev nd sja peetud omavahelist vastastikust koostd i^ n^ g Euroopa riikide imMita- majanduslikul ja poliitilisel alal, miseks.vhendada N..Liida s6ja- Jb nende vahele eriheyatest rez- vge Ida^Saksamaal 20.0i) mehe hiimidest ja poliitilistest ideoloo giatest tingituna psima tume va- ri, mis pidurdab usalduslikku koos-
giks ei olnud mitte ainult majan- duslikkude tehingute slmimine Ja lnemaailma tehiioloogia oman- damiseks eeltde tegemine, vaid ka N. Liidu valltamisplaanide eest hoiatamine ning Moskva vi- malikule kallaletungile vastu as- tumiseks ltlaste otsimine. Ehkki Hua oma knedes ei rtmnanud ni- mepidi N. Liitu, rkis ta igas oma knes vitlusest ;,hegemoonia* * vastu, mille all hiinlased mist- -vad N. /Liidu ^imperialistlikku va!-., lutamispoltikat.
Kneledes Pariisis tolmunud vas- tuvtul Euroopat hvardavatest hdaohtudest, mainis Hua, et L- ne-Europa elab pidevalt kallale- tungi ohus. Hua snade kohaselt on olukord praegu eriti ohtlik ja pinev Kesk-Idas,; Aafrikas ja Pu- nase Mere piirkonnas, kus taotle- takse vallutusi prandaaluse tege-
i vusega, teiste riikide sisemistesse asjadesse sekkumisegav riigip-
, reie organiseerimisega ning isegi relvastatud kallaletungidega ning sjaliste okupatsioonidega. Hua terav krtika tabas N. liildu juhte kahtlemata nende kige nrge- matest kohtadest ning tema sna- dega viidi kaebealuste pinki ka Kuuba ja teised nukogude satel- ldid, kes aitavad oma sduritega
.   ja panustega kaasa ;N.. Liidu - vallu- tusopertsloonidek.
kord viimastel aastatel mr
vrra ja totas ka tankide arvu revideerimisele vtta. See lubadus on pannud luroopa riigid mtle- ma ning eriti Holland on asunud ameerika rakettide suhtes pol-
valt muutunud ja rahvale on antud  trjuvale ja raootavaie seisuko- rohkem vabadusi, M i d kommunist-1 hale. Sealjuures on Euroopa r^ lik rezhiim oma piiramatu vimu-1 Mde ldised nudmiseks, et ga ning inimiguste ja vabaduste; ameeriklased peavad kinnitama piiramisega jb paratamatult pii-; SALT II kokkuleppe,, mis annaks sima. vimalusi ka nende rakettide suh-
Selle: Mmiituseks on sja: H i i n a s ^ ^ ^ ^ ^ toimunud kaks kohtuprotsessi, kus dada, mis Lhe-Euroopa suure- kaebealuseks olid noored ^ ^ : ^ r n ^ ^ k ^ ^ dendid, kes vtsid Hiina phisea-' . NHid V i e t n ^ i sja jreldused, duses  lubatud . snavabadust selle [ Need on Ameerika hendrkidele lubaduse tsises mttes; tiks neist |*^aagllisemad ja .masendavamad, dissidentidest 29-aastane Wei Jing- sheng misteti 15 aastaks vangi,
lUures talle esitatud kokkse-
hendriigid ja kogu (lnemaar ilm/kuna N. Liidust ja tema lt- lastest. keegi ei rgi  nagu jksid need sjast puudutamata. Ksimust ei esitata selliselt,: et titumasda kujutab endast vas- tastikust hvitustd ja et se;da sda on venelastel j nende liit- lastel phjust samuti karta nagu lnemanas. ^ :
Praegune likriisvon kogu vaba- le maailmale ks suuremaid probleeme, millele ei ole osatud leida lahendust. Olukorra muu- dab eriti pihevaiks hendriikide halb vahekord Araabia riikidega, mis on tingitud ameeriklaste suu- rest toetusest lisraele.
Selle pgusa pdi maailma praegusest poltiselt olukorrast olen iha katsunud anda praeguse maaiimapoltilise lavastuse kahe peategelase  N. Ldu ja Amee- rika . hendriikide taustal. Kuid oleks Mialdus kui meie iJiemaa- ilma vJhjklgiis ksi sdistame hendriike kuigi nad resoluutse- ma juhtiniisega oleksid suutnud kindlsi paljusid lnemaamas tekkinud tagaske ra hoida. Meil. tairvitseb siin ainult meenu- tada Lne-Saksamaa endist kantslerit Wly Bran.dti ja tema Ostpoliitiki, meie ei saa fciilmu kortsutamata mda minna Ing- lismaa, Rootsi ja teiste Euroopa riikide sotsialistlike valitsuste j- relhdlikUst vlispoliitikast, meie ei saa kahe silma vahele jtta sndmusi Portugalis, Hispaanias
Strauss. Kuid tenoliselt. ma ei lalda ;kui om oletan, et laner- kide ldises hoiakus vib alles siis tel^da suuremaid ja phja- panevamaid .muudatusi kui hendriigid valivad ende tugeva-, kdise ja resoluutse hoiakuga presidendi; \kes on vimeline rah- vast lbi raskete aegade juhtnna. Samal ajal on aga eriti oluline luua tihedamaid sidemeid teiste NATO riikidega ning ttada vl- ja hised plaanid vimalikule strateegiste rnderelvade rnna- kule vastu ;^stumis0ks, kna La- ne-Euroopa  ei usu enam, et hendriigid on vlmis oma stra- teegiliste tuuma-relvadega N- Liitu rndama kui venelased tungivad Lne-Euroopasse; : :
Millised oh vljavaated meie vabadusvitluseks praeguses olu- ko;rras? ^ tekib paratanaatult k- simus. Igaks vib otsustada, et need ei ,ole eriti paljutotavad. Millist abi vi tuge viiksime oodata hendrkidelt 'kui ta ise- gi ei suuda, vene .relvastatud bri- gaadi oma kgiukse tagant lah- kuma sundida. Kes tahab midagi teada Balti riikidele . iseseisvuse nudmisest ikui lheriigid vrise- vad ise oma tuleviku prast, vit- levad katastrofaalsete tagajrge- dega likriisiga j a, on valmis -'tuu- mpsija hvardusel venelastele suuri i^jr-elandmisi tegema. Ja meie nemegi, et selle olukorra taustal kaob Balti riikide ksimus
pitsetud sdistus, nagu blek ta sdi kontrrevolutsioonilise agi- tatsioonis" j rklike sjaliste saladuste" andmises vlismaalas-
Tulevik peaks nitama gele arenevad Hiina ja lne- maailma vahelised suhted majan- duslikul, kultuurilisel ja poltilisel alal. Nende suhete areng on kahtle- mata rangelt piiratud erinevatest poliitilistest arusaamadest ja ideo- loogilistest tekspidamistest. Kuid teatud koost Hiina Ja lne- maailma vahel on hdavajalik  eriti N. Liidu laiutamisoperatsioo- nidele .hiselt vasti; astumiseks.
mme. iSJoifc need sndmused on taotlemise piirijo^c^^^ muutuvad suuremal vi vhemal mral m-. ha hmasemaks ja sageli 'tekib jutnud: lneriikide vastupanu isegi tunne, et mueid on juba Vaak- kommunistlikuie agressioonile slt laua all .venelastele maha ning , aidanud tasandada teed mdud ja sellest ei taheta ainut kommunistide niaailmairevoiutsi- .avalikult rkida. oonUe.
kui seda esialgu osati arvata, ja Itaalias ning meie ei saa heaks PrestiizhikaotUs, haavatud enese- [kiita Trgi ja Kreeka lhenemist tunne ja kartus tulevaste vimali- \ N. Ludule, mlega paratamatult maamhuviorbdist^^^i^ ka- ke ijaliste kokikuprgete prast .kaasub NATO lunatiiva nrgene- gemale,: Balti rkide iseseisvuse on tekitanud traura  pshholo- ^^^^ v ^ r ^ r ^ ^ C < . ; ; V , ^ V ; . , ,  A ^ .  ^ . . . . . ^ , , gilise haava, mis ei ole veel kau- geltki paranenud.
Ei ole .kahtlust,:et n hendr- kide poliitikud kui. ka sjamehed tegid selle sja juhtimisel suuri vigu, mida osavalt ra ; kasutas punane propagainda, kes raken- das likoolides; tuhandeid agente noori les kihutama, millel olid katastrofaalsed tulemusedhend- ri&ide sisemise^ vastupanuju nestamisel. Nendele agentideile aitas kaasa suur;osa liberaalsest ajakirjandusest, kes tembeldas Vietnami sj a phiselt vraks ettevtteks ja ei taha isegi nd, kui Phja-Vietnami ko^mmuriistli- kud vallutajad ^ on saatnud tuhan- deid inimesi viletsates "paatides merele surema ja okupeerinud:
I Selline olukord nuab mMlt ha ' j suuremalt valvsust ja lha suure-
|mt' aktiivsust. Eriti veel nd, kus. 1980. aasta cOjmpiamhgude purjetamisvoisthised toimuvad
Kuid see praegune pilt, nda meie pfealinnas Mliraias, mlega kasutasin lhidalt teile vlispolii-: N.; Lt taoeb olmpiamngudest tUisiest olukorrast ette maalida, j osavtvatelt riikidelt kaudset tun- ei tarvitse itulevikus jda nii sn-' nustust Balti: riikide annekteeri- geks: ja tumedavrvisoks. Meie misele ja: mida taUe praeguste vime konstateerida, et kogu i-' vljavaadete kohaselt ka lahkelt
Need pole ainult Balti rahvad, kes tunnevad, et nad on suurriiki- de vahelised mngukannid ning ke- da tstetakse suurel rahvusvaheli- sel malelaual hest kohast teise, mille kohta neil endil midagi ei ole telda. Vaatame niteks mis on juhtunud Taivani saarel asuva H- na, Vabariigiga, kes ei tohi enam clmpiamngudel kasutada oma niine ega lippu ja keda ei peeta enammUlekski. Taivani valitseja- tele on antud ksk ktte, et muret- segu |enda)e uus nimi ja uus lipp nmg alles siis pseVd nad olm- piavravatest sisse.
Meile meenub, et Taivanil oli tegemist juba Montreali olmpia- mngudele psemisega, kuna siis ' nudis iKanada valitsus  tenor liselt nisumgi huvides  et Tai- vani saarel asuv rk ei tohi kasu- tada Hiina Vabariigi nime ning sellel3 tulemusena ei psenud Taivani hiinlased ka Montreali olnipiale. Nd on samasuguse nudmisega avalikkuse ette tulnud hendrkide valitsus, kes ei taha eelolevail talvel Lake Placidis toi- muvale talveolmpiale lasta Taiva- ni , hiinlasi kui nad esinevad Hiina Vabariigi nim^ all. hendriikide valitsus saatis oma nudmise Rahvusvahelise lippiakpmitee esnehele lord Killanmile, kes kandis selle ette olmpiakomitee juhatusele. Juhatus tuli vastu hendriikide soove, lubades maismaal asuvale kommunistliku- le Rahvavabariigile tulla olmpia- mngudele oma nime all ja oma lipuga kusjuures neid esindab Hii- na Olmpia Komitee. Taivani at- leetidele lubati esineda Taipei Hii^ na Olmpiakomitee sdi all Sa- mal ajal tehti aga Hiina Vabariig esindajatele olmpiakomitee is- tungil teatavaks, et nende valitsus peab valima endale uUe lipu, uue hmni j ^ uue nime kui ta tahab oma atleetidega olmpiamngu- dest osa vtta. Asi lheb siiski vfeel otsustamisele Rahvusvahelise Olmpiakomitee lkmesriikidele.
Nii kib ndsel ajal vikeste riikide ksi  suured riigid diktee- rivad isegi ette, niUlist riigilippu a vid ^vardasse tmmata niida oma rgile nimeks panna j mil- listest snadest oma hmni salme koostada. I^ htavasti ei tohi Tai- vani sa^ arele pgenenud Hiina Va- bariigi elanikud enam hiuilase ni- me tarvitada, kuna sellele on ameeriklaste ja teiste lneriikide arvates patendi vtnud Pekingi hnlasedi Kui asjad sellises suu- nas edasi arenevad, ss ei tohi vist kski riik tulevikus oma lipul enam punast vrvi kasutada, kuna selle vrvi on venelased oma puna- lijlus eraomandiks tunnistanud ja seda ei tohi kski teine rahvas puutuda. I
Kuid kuidas on lood Saksa De- moltraatliku Vabargiga (Ida-Sak- Sama) ja Saksa Fderatiivse Va- bariigiga (Lne-Saksamaa) vi kuidas tulevikus suhtuda kahesie Koreasse - - Korea Rahvademo- kraatlikku Vabariigi (Phja-Ko- rea) ja Korea Vabariigi (Luna- Korea)? Olmpiakomitee loogika kohaselt tuleks ka siin helt vi teiselt poolelt Saksa vi Korea ni- mi ra vtta ning teha korraldus uue nime, lipu ja hmni kasuta- misele vtmiseks. Miks seda ea tehta?
88
_^ Kanada kolm suuremat ja paar viksemat iuteriusu rhmitust, kik Ameerika luterlikkude kiri- kute osakonnad, on aastaid kne- lenud hise Kanada Evangeelse Luteriusu Kiriku loomisest.
Mdunud aastal Missouri 31- nod otsustas esialgu loofeuda hi-
iihinemiskoosolekad saanud uue naaberriigi Kambodzha, k^us on hoo:'
Linud ndalal toimus uus uhi- nemiskmisjoni koosolek Water- iobs. V^ eti vastu uue kiriku phi- kirja kaivand ning loodetakse, et iseseisev Kanada Evangeeliumi Luteriusu Kirik saab teoks 1. jaan. 1984. a . . , - : "
Eesti Evangeeliumi Luteriusu
tkitatud veelgi suua-emaid inim- tragdiaid kui seda suutis vi^ mult krvaldatud veirine kommu- nistlik Polt Poti (rezhm.
Eldasi vimalik aatomisda. See on kujunenud heks . parema,ks
Kirik vtab kirikute hendamise 1 massipropagainda , relvaks nende
nemaailmas on mrgata tendentsi parempoolsete valitsuste rhoodus-
 Imemisest nmg .iseseisva Kanada komisjoni tst sa vaatlejana, poltlkute ja juhtide vastu kes Missouri Lutheri Kirikuna psi- Viimasel koosolekul: asendas j knelevad rngemate ja dratsi^ dai. lejnud luteriusu kirikud E E L K pskop K. Raudseppa, kes semate vahendite tarvitusele vt- otsustasid uue hinemise komis- haigestumise tttu ei saanud ko- misest N. Ldu vastu. Osa ajakir-'
' Joniluua nang viimastel kuudel m hale tulla, abipnaotst T. Nmmik.' jandust ja liberaalseid poliitikuid
antaikse. Meie. keprast olevad vahendid Balti riikidele tehtud
tamiseks, mis vib ^anda i^ iaalhna Ity^kohtu^^^^^ ja meie poimitelemalekifcudele hoopis j-ajivai^, tema iguste taastami- uue perspetotvi. Tugeva parem, seks on vga tagasihoidlikud ja poolse valitsuse, moodustaniine; st^ eie jud,- majan res- Inglismaal, sotsialistide -kaotus; mkld ja mjuvim on selleks lii- viimasteil valimistel Rootsis, kom- j ga kasinad, t lnemaailma t- nitoistidelasamnised Itaalias :^h^ ja Prantsusmaal ning::parempool-^ ^ meie protestid, Eestist tulnud sete vimuletulek Trgis ja Kana- protestid, meie kontaktide otsimi- das on teatud mrgid, mis lase- -sed Liitunud Rahvaste Organisat- vad Oletada, et li^ eniaailmas on siooniga ja'isegi Balti, Ukraina j mi sise- Ikui vlispoliitiselt ki- Valge-Vene rahvusgruppkie hine mas teatud mberorienteerumis- suurem aktsioon N, Ldu koloni- protsess. Samal ml on oodata: aalfiigi tk^damiseks ei valda- hendrkides -uusi presidendiva-: nud loodetud thMepanu. Meid limisi Jrgmisel aastal jiing ^ . kas lihtsalt ignoreeritakse vi v^^ Liidus on praepne._^diktaa1x>r dataks^ teks olid kommunistid, keda ta muutunud juba mvalndiks, mjs-  . . . tttu juba lhem tulevik peaks (Jrg lk. 6)
. hendr^ iikides: Detroidis suri aasta vanuselt huvitav mees  kirikupetaja Charles E . Cough- lin, kes 1930-nendatel aastatel oli tuntud raadippreestrina" ning kelle saateid iga pev kiudasid miljonid inimesed. Selline suur po- pulaarsus ei jnud mrkamata poliitikutele, kes otsisid sprust ja koostd Goughliniga nmg lootsid temalt abi ja toetust oiiia polti- listele ambitsioonidele.
Kuid Coughlin ei olnud poliitika- meeste hpiknuklc ja nende ksu- alune vaid vga omaprane kmdla- te seisukohtadega mees, kes lks tlli isegi president Rooseveltiga, mis kujunes temale saatuslikuks. Tema hlgepevil anti tema jutlusi edasi 0 raadio saatejaama kaudu ning tema kuulajate arvu arvesta- ti 30 mUjomle inimesele. Cough- lin nudis sotsiaalsete iguste ra- kendamist kigi kodanike suhtes,
keda
17. ja 18. 921-7777.
S o o m e
: Soome aji mat" avale ris kolmevj rolaissyintyij Vehmaanni| nud kirjanij messe). K foto, kus ^ oma kai Salli uel mas fotol tnimik  Kirjuti Bkbaum, kolm ndj tuttavaid Tyry ja lasti kogul kohti.'
Ja siis jj niga,' et S. Toirontos, nes '44 aas ja sealt viif dasse. Kirjij end prast neljalnnc Siiani on millest sm jaodus.
,;Kui kirji] aina oma < Bkbaum. mine raama!
Edasi m d baum on oi hisltegevut res, kus ti abikaasa ek baumi lful{ ja Vammals
Lpuksmj Soome iilal kaheksas. < ta on tl kohtadega,, kohti ta- maastiloest Vammalas t| praselt.
kritiseeris, r| tis peaaegu detcs. Tema] teda ka anti mis, kuigi Cc esitas, nianiil fakte ja t5d( 1936. aastal
ajakirja tiendas tci kujunes omal dcga vga tij seveltile. Coi kirjale pand? cial Jstice" Sioniste VJ millede alusel gu maailma trnist. Juutij <et need proj kuid Couglili niat, kinnita( sja phjust velti konspiri
Roosevelt I( lin lheb ij suu tideb si avaldas siu*v| korda hoolit Coughlin lpe Valitsus astnl ,,Sociai Justij kirja sdistj abistamises ning postival edasi saatmu oli ajakirja rikujuhid ke( jutlustes poi sellega oli C( vlja llitat vim minemi