ijakiri Hrvatski Way). Ajakirja
|d selle toimetaja Vaba Eestlase*'
|es mrgitakse, et leidub artikkel
[annatuste ja ise- te mahasurumise I saadetud Toronto le, kliid mida el-
keeldus avalda- ;s oma otsust sei- sus avaldamia ka
|te eriralniiste ar- minutatud praegu |?atori Tito lem-
itakse kuidas Tik) ''ioondumid serbia
armutult maha rahva vabadus-
|svust. Tito ja te- ju organiseerinud juurt terrorilainet,
sadu tuhandeid lusjuures kiimned jatud Oma kohtu- jto ei hoolitse mit- ht, et likvideerida
vastaseid Kroaa- ^daniid oma agen- a^ridod mngu ka et surmata kiki Kroaatia vaba-
ide mrvatute ni- Ja igal aastal on enud mitu vabas kroaatia rahvus- tapetiTd kikjal
jiirtis, Buenos i- Pariisis, Mnc- lisv Falkenber-
jizas ja paljudes |kuhu on ulatunud
ksi.
Tomic lkkab iber lnemaail-
Iraise, et Tito m- peiia 021 suur kom- limas ja areng- |.^ ! O varemate!
kuid nd on ^uti ei mngi Tito dmisvrset ma- jalist rdlli prae-
lutamis- ja vall- Jurdahiiseks. Mis | a terviklikusesse
Jugoslaavias ei Mmelist rahvast, serblased, make- iid ja teised rah- el elanud enne i koos. Tekib k' iistetakse kroa-
s^t kui nad laula- ike laule vi kan- ibleeme? Ja mil- I^ hendriikidest ja ikse;-Tito rezhii-
leid dollareid ma- Imisaktsiooni raa-
sellele, et Ju- |b vabasse maa- Hd sealsetest van-
(Jrglk. 3)
(Algus lk. 2)
, gistamiiest. ja rahvuslike, aspirat- sioonide mahasurumistest? Miks rgitakse diskrimineerimisest Ro- deesias ja Luna-Aafrikas ja mitte Jugoslaavias? Ja miks unustatakse see fakt, et kakssada aastat tagasi olid Ameerika hendriikide raja- jateks separatistid** ja mssa- jad" ja miks keegi ei nimeta Iis- raeli patrioote terrorisftideks"?
Neid samu "ksimusi ksime ka meie kui me Moskva lemvalitsuse alla painutatud -^eesti rahva huvide ja iguste eest vitleme. Kroaate ja eestlasi ning nende rahvaste probleeme tuntakse siinsel mand- i i l vga vhe. Ja kuruks New Yor- gi politseitegelasi irooniliselt mai- nis, et kroaatide ja nende murede tundmiseks on vaja magistrikraa- di, ss kehtib see samuti ka ees^ laste ja nende probleemide kohta. Seda arvesse vttes on etiti tervi- tatav meie vabadusvitluslike or- ganisatsioonide uus algatus meie rahva ja tema probleemide tutvus- tamiseks lnemaama suurema- tes ajalehtedbs' maksuliste selgi- tuskuulutuste kaudia. V
sja toimns Toronto Eest! Majas-E^ le meie vabadusvitluse probleemid ja valiti keskorganisatsioonile uus juhatus ja teised organid. P M -oii knetooHs aMpwst N g j ^ ^ ^ tles, kokkutulekule avapalvue.,
V Foto: Vaba Eestlane
Igal sgisel on Toronto Eesti Naisselts avanud oma talvise hoo- aja Triinu" htuga. Palju aastaid on sel puhul olnud kaugeks k- laliseks eesti kodude ja naiste ajak'jaTriinu" asutaja Ja pea- toimetaja Vera PoskarGrnthal, kes aga tnavu pidi tervislike! phjusil sidust Torontosse loobuma. Peetri koguduse saalis oli kurn 100 nalsseStsi: liiget Ja nende klalist.
STOIQILM Nagu selgub EST-80 laulupeo toimkonna juhataja Jd Raid! iriforniatsioo- nist, on laulupeole registreeritud segakooride lauljaid 766i naiskooride lauljaid 160 ja meeskooride lauljaid 211. iaulugdu toimub laupeval, 12. juulU algusega kell 2 p.l. lvsj nitusehoone kongres- sSde hallis, kus lauljaid mahblavale 120 ning'p^^ m ette nhtud
Ohtu avas T E . Naisseltsi kul- tuuriala, juhataja Trhu" Kaxiar d toimetaja Maile Laansoo, an- des edasi koosolijaile; ,^Tnmu" peatoimetaja V. Poska-Grnthali iinesoovid htu nnestumiseks, kes avaldas lootust, et Trimu" ka tulevikus jks eesti iiriste hise koost viljana meie kodude h-
jaks. htule soovis head vlja-Laulupeo segakooride juhtideiks- luba seleks tuleb nutada lauu-. Erirongi tellimine jaihva ravii-,; kordaminekut ka ^Triinu"
on Harri Kiisk ja "Roman Toi, ^ peo tolmkoninalt. Sama nue keh-> miseks lvsjst peaiks toimuma: andja A. Elm koos suure tordiga
: Ameerika hendriikides avalda- ti detaUid mdunud aastal teos- tatud simuleeritud sjamngu koh- ta, mille eesmrgiks oli selgusele juda, kuivrd ameeEiklased ja nende ltlased on ette | valmistatud Varssavi pakti sjajudude vima- lUiuks kallaletungiks Euroopas. Selle ,,vitluse" tulemusi kalkulee- riti ja analsiti ksikasjaliselt elektronarvutite abil ning tulemu- sed olid lneriikidele masenda- vad N. Lt oma ltlastega oi! vimeline vallutama Kesk-Euroo- pa 30 pevaga ning hvitama l- neriikide 600.000 mehelise armee.
See omaprane simuleeritud Kol- mas maaUmada, mis kandis koodinimetust Nifty Nugget", an- dis selge levaate, et hendriigid oma liitlastega ei ole kaugeltki s- jaks ette valmistatud. Nii selgus^ et hendriikide aimeel ei lihtsalt iole vajalikul mral laskemoona, toiduvarustust, kiitteinet ja taga- Taraosi ning suur osa kalkuleeri- tud inimkaotusest olid tingitud sel- lest, et paljud haavatud surid ars- tiabi ja sanitarlennukite vhesuse tttu. Edasi tehti kindlaks, et hendriikide mobisatsioni plaan ei andnud loodetud tulemusi ning et ameeriklastel ei olnud regular^ armeele tienduseks vlja panna poolt mjonjt sjalise vljappe saanud meest, keda vajati Euroo- pa kaitseks. Ja niis kige kurvem -- suur osa mobiliseeritutest pidid Ilulema Euroopasse erariietes, ku- na puudusid-miMdrid nende, vaims- tamiseks. :;v /
Selgusid ka teised kummalised lngad. . Niteks on hendriikide presidendil igus lippude alla kut- suda maa- ja lennuves teeninud isikuid, kuid mitte merevelasi. Sa- -muti ei ole tal 1973. aastast alates igus mobiliseerida vajaliku! m- ral arste. Mobilisatsiojjni problee- mid kujunesid Kolmanda maail-
^ masja analsijatele kige ras- kemini puretavaiks phkleiks, kuna sundusliku sjaveteenistuse kao- tamise jrele ei ole hendriikides sjalise vljappega meh^ samuti puudub ssteem, et lokaliseerida 150.000 endist palgasdiuit, kes n oma teenistusaja heiidriikide s- javes lpetanud kuid peaksid al- luma mobilis^tsioonlie. Mis puutub laskemoona, siis vhendasid amee- riklased kuus aastat tagasi Iisraeli Araabia sja ajal Euroopas tun- duvalt oma lskemoopatasfavara- sid, saates need Iisraeli. Seni pole vaevaks voetud neid tagavarasid tiendada.
hendriikide sjave ktgemad Juhid on larmeeritud, et venela- sed relvastuvad erakordselt kiire tempoga ning on viimase aasta jooksul kulutanud relvastu- sele 10 miljonit dollarit rohkem
naiskooride jubtideks ; Tonias ;tib filimimise suhtes, mis puudu- Tuulse ja Hrry Tmius, meesko- tb n.,. professionaalset fmi- ride juhtideks Rein Tubin, Eero^ mist. Soovitav oleiks Va;9tavate lu- Tarjus ja Lembit Eeetm ning bade vljaandmine koosts ma- lastekoonide juhiks Harri Kiisk. Segakoore on registreeritud USA-st 8, Kanadast 7, Austraali- ast 2, Rootsist 5 ja muijalt Euroo- past 4, naiskoore USA-st 2, Aust- raaliast ,;;Rotsist 2 ja inuijalt Eurooipast 1, meeskoore USA-st 3, 'Kanadast 1, Austraaliaist 2, Rootsist 2 ja mujalt Euroopast i . LsteikOoride - arv ei ole veel sel- gunud. Nende noodid lhevad vl- ja/ lhemal ajal.
jandustolmkonnaga. / ESTO-80 mlestusesemete vi- teiste s?iaduste mk laulupeol toinmb aimt laulupeo toim-
/ konna loal Ja
koosts rahvapeo toimkonnaga.^ ja teatas, et tema teeb omalt poolt ' Erasidukite pankimiseiks on' kik, et ajakirja tase seisaks kr- 2000 kohta. E i o l e veel lplikult gel ja leiaks tee vimalikult pal-
; Kunstitoimkonnal on vimalus ka;sutada laulupeo ajal Mssani^ * seinapinda maalide vljapanemi- seiks. Ka sellest;soovist tuleb. Va- rakult teatada lauapeo toimkon-
otsustatud kas korraldatakse val- vega ja maksuline parkimine vi tuleb see vaba j valveta; Garde- roob laulupeo riimides on mak- suline ja valvega.
Laulupidu korradavasse toim- konda kuuluvad J.; Raid (juhata- ja), M. Lts, E. K lemmer, V. Marvet, E. Trmivert ja ^J. ra.^ ; ; Laul j ate vastastikuseks tundma- ppimiseks ja 'Sprussidemete uuendamiseks korraldab Eesti
ESTO-80; laulupeo mrk on /tel- Kstomse all on olm^^ ^ Seife-saavad kik tegelased segakoon esmemme laulupeol . ^ ^ . ^ ^akse:ka:publikule. ;
Erirongi tellimine > Stokholmi ca 10 minutilise kavaga koos ees; rahvapillide; Offkestriga.,
Vastavat segatooori organiseeri- takse Kanadas.
Kui laulupeo psmed on lbi mdud, on vimalik eritellimise teel saada kasutamiseks ktrvl- saal ca 1000 kohaga. Sinna korral- datakse lavalt otselekanne suu- reekraanilise vrviteleviisori ja stesreo-hlesedeildie abil. Siss ps- sinna ca Rtep. 10.
Laulupeo vabeaj ai on kasutami- seiks suuremad krvalmiimid. Oleiks soovitab, et eri maade iiah- vatantsunhmad esineksid
judese eesti kodudesse.
M. LaansQo on praegu ,,Triinu** toimetajaks ja s rast ti ta ilmekaid iseloomustu- si milliseid soove ajakirja sa toimetajale on antud ja mida ta- bavalt iseloomustab eesti vana- sna ,,kivislda on kergem m- ta kui kokku kanda".
Nii on inimestel vga palju eri- lauljaskond Rootsis -s^o^iQr^^f^^^^^
esmapeval, 7, juul W : " f : raames Lauljate peva! Koht selgub: salli, Imid^teine^h^^ hilem. olenevalt o^]a^^-^ uks hmdab, teme mitte nais- ^g^: V orgamsatsionide tegevuse levaa-
kivastuolijaid. Et eesti naised on kriitilised, on arusaadav ja. se\e-: ttav, kuid ajakiri on ka rohkesti kiidusnu saaniid.
Lpuks M. Laansoo avaldaski lootust, et hendus Triinu" luge^ jte ja kaastliste Vahel psuna jks, sest neile kigej kes on andnud oma aega ja td, on th- tis teadmine, et seda td testi kellelegi tarvis lheb, et see kelle- gile rmu teeb j^ et see kedagi rahuldab.
Eeskavalises osas esitas Maret Lepik valiku eesti rahvalaulu- dest, kus jagati naistele ja noo- rikutele naljatoonis petusi.
Ellen; Irs esitas pikema vemml- vrsilise loo pagulusest, Hilja Aun/ rkis Eesti maakondade vappi- dest ksit alana, Tamara |Nor- heim. laulis kaks laulu, kuna ttar saatis klaveril ja lpuks luuletaja Salme Ekbaum esitas kolm luule- tust oma eeolevaks. juluks mu- vast luuletuskogust.;
lejnud <>sas joodi kohvi ja maitsti Triuiu'* vljaandja poolt kingitud torti.
keskjaamast laulupeole siduks 09 minutit) on ikne all ja labn- dataikse toimikonna t raaimes.'
Lpuks juhib toimkond t^eie-^ ks_;hvardab tellimise to^ pim seHele, ; laulupeo noodi toiduretsepte avaldatak- raasnaitu trkk on praegu otsas.
Phapevad, 11. novembril,: guisega kell 3 p.L toimub Toron- tos Eesti Majas Elmar Epneri fil- mide demonstratsioon. Esitamise- le tulevad fmid Estnian heri- tage" ja .yNorra looduslike.v- lude maa-Esimeses filmis antak-
peo: vaheaijal krvalruumides vi se kokkuvtlik levaade Eestist ilusa ilma puhul vljas. ,,Mssani" restoran palfcub laulupeo vaheajal
ja eestlastest, alates; vanemast ajaloost. Jrgnevad mitoed ise-
soovirj atele; kerget einet iseteeni-) loomustaviad ajaloo-perioodid, ku- mise korras. Kontserdi ajal on pi Hipeks esitakse lbilikeline restoran sufeftud.
Laulupeo kontserdi, lindistami- ne, kui kasutatakse mikrofone juhatuseks ekraan lhikese se- (se latsMavalt, on keelatud. Eri- i letuse Liia Corradi. Teise komr
mentaatorina filmis
Tel. 7454622.
Ujrmas Krner'. Kogu filmi kom- mentaar-ksikiri ija istseenide li- ked on Elrnar Epnerllt. Filmi- mees on ilmselt ninud palju vae- va, eit saada huvitavaid ja hairu- kordseid filmivtteid, mida- vist vaevalt keegi varem on ninud.
se, teine tahab neid rohkem. Selle- samaseid soove on tulnud mitmeid uuel toimetajal vastu vtta. Igas ajakirjas ilmunud alal on nii poolt
Aidake kaasa, et
BQ
Kinnisvara ostia vi mgi korral e
Toomas Mankin, tel 487-4477 kodus 447-2017
$10.50
Vljaspool
I R l P 0.S T l G USA-
NY. Eesti Meeskoor valis juha- tuse ettepanekul oma auliikmeks helilooja,, dirigendi ja relikunst- niku Leo Virkbausi. Valimine toi- mus koori kosolkui 24. oktoob- ri! ksmeelselt.,
L. Virkhaus, ikes varemalt elas Bostoni lhedaa, kust ta kis ju- hatamas koori ka Connecticutis, asus hiljuti elama Texasesse. Tal seisab ees 70. juubelijsmiflpev.
$61v $32.50 $17
Hilisema ajaloo osa juhatavad sisse I maamasda ja Vene keis- rirgi laguneonine. Jrgnevad vtted meie iseseisvuise manifes- tist ja Visime hiljem , naha ja kuuldagi president K. Ptsi kne-
-^ lemas. Oli llatuslik, et fmime- iaste sunniviisiline vljaandimine v^elastele. Saksamaale pgene- nud kaasmaalastest antakse lhi- ke levaade ka nende elust ja te- gevusest PP-laagrites, enne emi- gratsioonile ' asumist.
Nagu E. Epner ihutab, on tema eestiainelised doku-
mentaaifiiinud vallniin autori oma ,ykulu jakiijadega" V ^ vatud vast orig. Estoniian Heri- tage", nllfes tuli osaliselt toe- tust Washingtoni; fdefraalvalitsu- slt. Meie kesksete vus-orga- nisatsioonide l e s a n d e oleks leida maoanduslikuft vimalusi
hendriikidele ainult ss yas4i- le, purustustid linnades,.lhike nende palj^undamiseks. NeW Yr- vetav k i i i aineerik1a!;p>f!l oma la- srtisftF^ Mn^nf* VHirnL- i imisac i f ffi E Trnlihiii7.ifrvn/> r>.n /wnia
3.658.000 meest, 2.022.000. T^nke: venelastel ^el oli k o r d l i r ^ ^
50.000, ameeriklastel 10.500; kahu- ja tuua {koguni Vabadussja fil- reid: venelastel 40.700, ameeriklas- mivtteid, mis valmistatud L.- tell8.000rtaktika!isiyitluslennu- Eesti rindel ^^ keid: venelastel 4350, ameeriklas- paiiii poolt. Lhikesest iseseisvu- sel 4164; suuremaid sjalaevu: ve- se ajast on pte talutst, linna- nelastel 523, ameeriklastel 260. ehist, s p p r t k ^ ^ ja laulupeost
Kiki neid numbreid ja andmeid (1938); lugedes on selge, miks ven^ased Nukogude okupatsiooni ajal on viimasel ajal muutunud-nii,iU- x)li;'mieii range pildisbamisikeld, beteks, et nad isegi enam Kuubalt kuid filme oli siiski tehtud ja oma sjavgesid vlja e! vii. Ja nendest on mned Epner oma samuti on selge, miks hendriiM- valdusse saanud, Oli isegi pilte de staabilem kindral David C. kditamisest ja metsatst Si- Jones senatis toimunud lekuula- beris. S a l ^ okupatsiooni ajast on
mainis, et M L T II osa momente hurnnakust Tallinria-
LENNUPOSTIGA iem Aastas $72., poolaastas $36^, veerandaastas $19
Aadressi muudatus 50 centi. ksiknumbri hind 45
aadressidele palume -larkida ,>POSTAL. CODE" Ja USA aadressidele ,,mCODE*^ ^
Pangatshekk vi rahakaart kirjutada Free Estonian Publishers nimele.
vetav kui ameeriklased oma sja- sftseen Mo&ro'' hukkumisest ja gi K-uituurifond on juba oma kui ameeriklased. Seda kinnitab ka lisi judusid mrgatavalt smiren- pgmemistest. tragilisemaE m- panusega (kiiduvrt ^guse tei-
EESTLANE P.O. Box70, Pestal Stn. C, Torent 3, Onl :;;;;:;:;.; m^m?
Palim BMille saata VABA EESTLANE aastate / pwlaastato /
veerandaastaks tayalise / kiposgaalatra . -
juv osa filmis on kahtlemiata Bud..
%
