40 ^ 10 25 15
40 40 40 20 20 20 .20 40 SO
15 40 80 30 40 40 % 25 25 50 40 30 50
50
m
4iS
ninud olevat
: udsed himiad! Dla!- Mtle kui
1maksaks viielise palju kui siin streigi! , vennalik ksi- seadus, mis on
^riti just Nuko- tpoolikul lheme )de, siis sa. ei
|tki, misprast na sellist hinda,
ige head kar- kindlasti tublit
aga alla poole ti ei saa, seletas (sten oma kaas-
veidi eemalt; lhenevat taat,
^es rippus jalga- [sananatuke. I jrele, siis leia- tles Lindsten.
aadile, kes hetke lrkasr-eakat ja
(:umiilit5a/t oma portfelliga. Ka-
jHlitsa juurde- .ittu, ulatas siis is|d ja sai mii-
la.'Krvalt vaa- ulatas ka omalt lks rubla5ist se-
srmega taadi lits -seisis ainult
^ama tumm o\i l^ult uuesti taadi siis enesele.
Eesti graciflkd teadlast
Prastloiman Wiiralti smpoosion algas Tiina Kiik*! kontsert- sikordioni ettekannetega, mis eelmisel htul lummejmise tttu olid ra jnud. Ta esitas suurepraselt Godez'! ,jKuusvariatsi- oni ja Rameau ^ Lindude hu". Sellele jrgnevalt tlatvustasid
Esioaesena kneles prof. dr. O. Berendsen kunstist ja fenstni- kest Wiiralti loomingus. Tfe vrd- les Wraltit ja tema teihnikat fi- ge vanema graafika tei^jkaga, mt&.on maailmas puuiige ja -gravr. Ta ti niteiks vanu meistreid, kes on Wraltile meel- dinud, alates Dreriga, I
Teisena Rutt Tui ving andis le^ vaate graaf ika ar^gust alates 15. sajandist ja mtms kohati graa- fika aOilakigu- ja tusuaastaid. 19. sajandist alates on graafikai olnud vididcik, kuigi sellele jrgnes pikemat aega kommertsi- aalgraafika raamatu illustrat- sioonid, mis on telisest kunstist siiski kaugel. .
Hiljem muutus olukord ja tuli telise kunsti juurde tagasi, kus ta psib tnapevani.
Wiiralti td on alati viimistletud kimstnikU' poolt, kes selleks pai ju aega phendas. ' Wnralt valdab kiki tehnikaid vrdselt ja ksit- leb neid kergelt. Edasi R. Tulving tutvustas iga graafilist tehnikat, mida Wiiralt on oma tdes kar sutanud. Wiiralt ttasi vga kiin- dunult, trkkides maksimaalselt 1T-2 lehte htu jooksul.
Ta kabjats^s, et Wiiralt pole oma tde tmbeid arvuliselt nummerdanud, nii ei tea keegi, kui paiju ta; neid tegelikult! on tei- nud. Pariisis ta! ei olnud isiklikku trkipressi, vaid lasi need teha usaldusvrsel trkkalil. Tallin- nas olles trkkis tja neid ihtuti Talhnna Kunstikoolis.
Hse Leetam kneles isiklB^est mlestustest Wiirailtiga. Ta tundis teda isiklikult, oli tema kodus k- laliseiks. Wiiralt oli oma iseloo-
J T -i.
TOIMETUS JA TALITUS .. avatud esmaspevast reedeni kella 94-11.
Telefonid: toimetus 364-7521. talitus 364-7675
Toimetajad kodus vljaspool taega*
Kuulutusi vetakse vastu; ndala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella ll-ai ja ndala teise ajalehte kuni kol-
map. homm. kella
leviku tttu. I
Kuulutuste Mnaad: ks tolli hel veerul $3.50 esikljel' $4. tagakljel : $3.75
KUBUTUSI VTAVAD.
1. Vaba Eestlase talitus 135 Tecumseth Stree Telefon 364-7675 Postiaadress: Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Ont j Talitus vljaspool taega:
. HehniLiivandi 251-6495 Mrs. Leida Marley : 149 Bishop Av. Willowdale, Ost. Telefon: 223-0080
rriult vga kinnine, voksemas i seltskonnas aga vis lbus olla ja I naeru nautida. I. Leetam tutvus Wiiraatiga 1939. a. ikunstikoguja A. Rude pool, kes nitas ka Kr. Raua, K. Mgi tde k r^val Wii- rati loomingut, mis seHlise rikku- se ees muutis I. Leetairu otse s- tulcs. I. Leetaru kirjeldab kunst- nikku, et xta oli vraste puhid ta^ gasihoidlik, suutis , kogu htu- vaikne olla. Kohviku^ olid tema laua mber mehed vi oli ta iik- si. Armastas kuulata teiste juttu.
Ta tegi alati seltskomias visan- i deid tuhakakarpidele jm. pahe-: riie, mis prast muutusid sp-1 rade .juures kogumlsohjefcti- deks: .
Oma elus ta oli ebapraktiline ja omakasuiplidmata, misprast tei-" sed teda kasutasid. Vimalike ostjate puhul "ta ei lasiknud,jkedar; gi eesruumist sissepoole korteris-: se. Ttuba meenutas paberadu. i Riietus boheemlikult, tavaliselt; kulunud hallis liko^nnas, kandes ruudulist {palitut, millel ks np i puudus. 1944. a. sbrad ostsid tal-! le uue likonna, et oleks \disakas j vlismaale mirnies. Wiirailti arvarj mine -oli, et naised, kigu hsii \ Tdes, mehi keegi ei vaata. Inime- j se hingeelu on viTuslikum kui maine ilu. Ta tundis loomade! hingeelu,-tal oli.alati kaasas ta- lismaniks vlke aafrika ese, pris- j maalaste poolt maalitud vaikeni:^ kuke, mida ta nimetas soojuse ja pikese smboliks. Kui ta lks uuesti Pariisi, oli I. Leetaru saat- jate hulgas ikimbu sinlledega, olles ainsaks naiseks hulga mees- te hulgas. See lijka nende viima- ne kohtimiine. Kuigi tal, oli kalli- graafiline kekiri, ei armastanud ta kirjutada; nii saatis A. Ranniti- le 7 gravri, ^mis olevat parem kui kiri.
Jrgnes Rain Rebase loeng he- lilindilt, mille kunstiteadlane sis- se rkis oma Torontos viibimi- sel. Ta tleb, et Wiiralt on meile tundmatu ja registrearimatu, ku- na meil on vga vike osa tema tid registreeritud. On registreeri- mata ka tema td vabas maail- mas. Eestis R.Kangropool kirju- tas 1938, et meie kodumaa suuro- male pojale ei ole suhtumine mi suur kui see olnuks vajalik. Phr juseks vis olla, et kunstaifcu ai- ned olid igapevasele Inimesele virad.
.Tejim tde aiT. oa tuhandeis. ksi Tallina Kunstimuuseumis on 298 lehte ja 8 lehte ainult te-
m a krgloomingu ajast, ning meistki 2 kingitud muuseumile pagulaste poolt.
Nad ei teagi ta hilisemaist t-, dest ja ei saa neid osta. Kuid hu- vi tema vastu on suur ja on ha- katud tema loomingut tutvustama. E. Haamer on elnud Wiiralti Ise- loomustuseks', et sel viksel me- hel oli see omadus, et ta vaatas maailmale kui imele ja' tde tun- neb ainult see, kes inimest tieli- kult tunneb. Me tunneme Wral- tit vdilise Wiiraltina", 'kus on tema loomad, fantastilise Wiiral- tina" prgu, ja kabaree, ,;port- ree Wiiraltina'; - Kr. Raud, Virve ja ,;maastikupoi3tree Wiiraltina"
,.Suai'r tamm". Tema lput- dest on iparemad Sebra" (1952), Rahutus" (1952), ,jKunstnlk ja modell L" (1951), ,;Kunstnik ja modell II" (1952), DepoPteeritu" (1950). Krgpunkt on tema port- reed ja anaastlkud, mitte tema lemmiktd loomadest. Wiiralti tdes huvitavad eriti detailid, ksi, silm, puukoor. Detailide ko- gusumma -letab tema kunstilise vljenduse ldsumma. Wiiralt on kunstnik lbi ja lbi.
Lpuks nitas E. Eerme diapo- sitiive: Wiiralti tdest ja kaihe- pevane vga sisutihe, kuid osa-, vtjaist: hre kujutavkunstiline
j sndmus oli lppenud. Kui ..see ! ohiuks ajaliselt varem, ega mitte juluphade liigses lheduses, vibolla see olnuks ka osavtjate rohkem. Wiiralt ise tinginuks' se-- da.
See vi aasta autojuhtidest, kes said surma Ontarici tnavatel ja maanteedel, ei ohiud kohased juhtimiseks. ra aita lpetaia seda aastat sama.
Roy Attorriey General Solicitor General
Davis, Premier
Eestlaste vanemale plvkonnale on alati olnud valus kuulda ja n- ha, et eesti noored valivad oma elukaaslasteks teistest rahvustest noored, kuigi need inimestena vivad olla paremadki. Prast sa- gedasi segaabielude slmnist on imestavalt arvukalt ja rmusta- valt jlle kombeks kujunenud efesti noore poolt teise eesti noore^ oma elukaaslaseks valimine. Kas seda phjustab noorteorganisat- oonidest osavtt vi on eelmiste noorte kogemused segaabieludes olnud noortele hoiatuseks, on ees- ti noormees ja neid slminud s- damete liidu heskoos elu 'Jtka- miseks.
Nii on tnavu Peetri koguduses laulatatud 28; paari ja neist on'
eestlaste abielusid 15, mis teeb le'50%, mis on krgeim le pal- jude aastate.
laltoAid pidil ks neist 15-st paarist, Reet Kristina Roman ja Matti Lehesalu, kes Peetri kogu- duses oma abi^u 2i. juunil praost O. Puhmi poolt slmisid ja hiljem pidasid pulmapeo Tartu Collegels. Laula.tuseks komponee- ris Paul Tammeveski uue laulu Lilled", miHe esiettekandes lau- lis 14-aastane pruudi tdittaa: laisa Hess. Pulmapidu kestis kaks peva. Noorpaar, kes mlemad on lipilased, jvad elama Toron- tosse. Reet on vtnud aktiivselt osa eesti rahvatantsijate tegevu- sest, Matti aga on laulnud ,5^ilair poiste" aansamblls.- ,
ADVOKAADI
ADVOKAAT-NOTR 1002, Royal Trust Tower
Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O. 326, Terofflt pnt. (]5ay & Kmg) M5K IK?
Telefon: 869-l?77 24-tundi telefoni valveteenistus
123 Eichmond St. W., Ste 75
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7072
Saksamaal andis .E. Kesknu- kogu Euroopa-bro senine esi- mees Arnold joonsoa. ameti le noorele jui^istile j lioorsootegela- sele An'ts Luigele A. Joonson on linud pensionile j soovib seoses sellega avalikest ametitest vabar heda. Ta ei toimeta enam ka ajalehte Vitle]a", mis - toodi nd le Kanadasse.
Ants Luik oh lpetanud Saksa- maal likooli igusteadlasena ja tegutseb he ettevtte juriskonsul- tina. Ta oli tegev ka eesti skaut- luses, kuuludes ka pkegu sealse malevkonna
VES
Tel. 862-7115
Tel. 531-4251
412 RONCESVALLES
Telefon %is: 461-35Sl PONTIAC
