Nr. 42 Nr. 42' V A B A : E E S T L A N E neljapeval; 4. juunil;'1987 - . Thursday, Jne4, Lk. 3
ud vi 1K3
p allkirja andmisegai
leja staatuse siudmist
Iti Vabariigile tJRO's
untud V ei jnud sellega. Jrgrnihe ti; ajaleht samapika kirfuti-is kiitis jllegi Ortegat^ ^^ j^^ ^^ , et enamus kanadalasi ei et S A segab end vra riigi^ sse. Kiijutis: tegiVkor-t selgeks, et^ ,;Gontra^ on used jletised, m enne polnud ninud; Kuid |esident Reagan toetab neid ja tahab Mr; Riga meile selgi-. et see mis snnib iraaguas on osa suurest kom-istlikust suIIrplaariist (plot)ja ajkiijands koos teieyisib-n psakpoolne; mis vihkab ;riklasi ja toetab venelasi . . . ' andik nikaraagualasi oli kir-amatu ja rnaata niid op antud maid ja kooliharidust; shoid on hsti korraldatud, Hiinas ja Kuubal. Nukogu-uht nib; tubli mees, mitte botpi. nagu on Reagan . j.n:e. . . . . ja lubas mul sellele ta. Tegin sna lhidalt. Kin-in; et kriitik polnud htegi videt mberlkanud, ja ma endiselt eelmistele eisukoh-e, et Nikaraagua on osa ogude ekspansioonist ja pai-|st tlikolletestv mida juhitakse ist. Rhutasin, et minu ik kasutas vaidlemises kom-istlikku tehnikat mitte da vastupidiseid fakte, vaid ; sdistada vastu (see p v ni petus parteilastele). Kui ioon nite kommunismi vi kuritdest Afghanista-siis on vastasel yalmis-lused: Aga mida tegi Nixon Jnamis? Mida Reagan otsis \ jnadas? Reagan on ju ilmselt ja j.n.e. j .n.e. tiovitasin temal jtta pal-I lausete kordamine; ida veelkord minu eelmist kir- st ja mtelda seltoodud iete le. [rast seda saabus vaikus, jee polnud kaugeltki esimene ling,, kuid ks suuremaid iipbeliford Heraldi veergudel. )n mdunud 10 ndalat. Kik vaikne. Vaatepunkte'; pole, lejakirjad on rahulikud koha- 'St probleemidest, U S A -hda yabaturst, surmanuhtlu-Itv seal on Muironey kirumist ; li k ilu s, propagandavaba lemine.
Mdunud kuul Ontario par!amendil|e esitatud eelarvet vime kahtluseta nimetada vall-miste-eelseks meelituse-eelarveks, kuna selles oli ptud krgendamisest ,mig viksid m-juda halvalt praegusele liberaa-lide populaarsusele. Kuna seenioride, arv on pide-valt tusnud Ontario provintsis ja lhemas tulevikus on nha selle veelgi suurenemist, siis on provintsi valitsus arvestades nende osathtsust poliitilises elus^ oma thelepanu suunanud seenioride majanduslikele tarvi-dustele ja heaolule. Senise $50(D kinnisvari-maksu abiraha suurendati $600 peale ja pro-vintsi sissetuleku-maks kaota-takse kigil, kelle maksustatav sissetulek on vhem kui $2483. Muidugi kuuleme kriitikat vastasparteidelt, kuid kunagi ei ole veel juhtunud, et vimalik oleks olnud kiki rahuldada ja harilikult ei ole kritiseerijad ise ; midagi. paremat teinud, ; kui dugi oleks praegusel valitsusel vimalik olnud vhendada maksukoormat veel suuremal mral arvestades mdunud aasta erakorralisi sissetulekuid^ mis letasid ettenhtud tulud 1,3 miljardi dollari vrra. Samutii oleks olnud vimalik vhendada provintsi vlakoor-mat, mis praegu on 37 milj dollarit, vi iga Ontario kohta $4019. on see esimene kord viimase kaheksa aasta .jooksul, kus aast^-eelarve on esitatud alla miljardi dollarilise ouuduj-
(D kanada postiniinisteeriiuii teatas, et^ustab sorteerijate j postiaonetnikelbiotsunist sor-teerimise kohtadest lahkumisel ja taja lpu! k(djumin^kii|. Selle plyusfe^ vline varguste arv mdunud aastat, niilies kahtlustatakse po$tiametn|kke. Kaduma lks umbes $1,5 miljoni vrtuses rsdia, v^a^u j a allkiijat^ reiitshekke,;/ m^ ]p)ostiyalit$ust seda erakorralist PostitJiste kutsehing muidugrei ole sellega rahiil ja sdistab ]iM)stiyalitsust isikuva-baduse piiramises ja muudes pahategudes, mis tuleb aruta^^ sele Kanacll lemkohtus nende ametihingute nudel. K a Kanada Postivalitsusel on vaja-lik kphtu poolt ametlik lbiotsimiste teostaiiiiseks; Asi tuleb arutusele maikuu lpul. Lbiotsimiste teostamiste alus-tamisel hvardab postiametnike ametihirtg streigid, et kaitsta oma liikn)ete isikuvabadust. Kindlasti pi ole kik postiamet-nikud ja sorteerijad sdi vrt-asjade ja raha kadumises, k u i d k s i k u t e sdlaste kindlakstegemiseks vaevalt leidub paremat:moodust..Kuid ametihing ei ole nhtavasti varaste oma sessta >gu oma (D R O H jliikirielisesse julgeol^^ kunukbgusse uute liikmete va-
liminea Alalised;iiil
Aprilli lpus austati Brantfordi Holiday Inn'is ^Vabatahtlike ndala^^ puhul 60 vabatahtlikku leenetemrkide ja diplomitega. Nende hulgas ka kaks Hamiltoni Vitlejate hingu teenekat
Paari viimase aasta jooksul on Ontario valitsuse kodakondsuse-ja kultuuriminister dr, Lily Munro annud tunnustuskirju ja rin-namrke aastate jooksul tehtuc vabatahtliku t eest nii Kanada kui ka etnilistes hiskondades. Sellel puhul andis ka Kanada Postivalitsus vlja postmargi ,,Volunteers 36c**. Kesoleval aastal on juba le antud mned sajad neist mrki-dest. 28. aprillil toimus Brantfor-dis Holiday Inn'is vastuvtt ja ,,1987.a. vabatahtliku hiskonna teenimise mrkide" leandmine 60-le isikule, nende hulgas ka kaks Hamiltoni Eesti Vitlejate hingu kauaaegset aktiivset liiget, kes samal ajal olnud ka juhtivatel kohtadel paljudes teistes organisatsioonides. Nn said A , Jurs ja E. Lindaja tunnustuse koos diplomiga 15. aastase aktiivse t eest. Samuti saabusid neile ter-vitus kirjad mitmelt pariamee-diliikmelt.
r i ik i : SA^ Inglismaa, Prant-susmaa, N. Liit ja Hiina, kna l uut valitakse iga nelja aasta jrele, millest 2 jpevad olema phikirja kohaselt Lneriiki-Julgeolekuhkogul. on ja otsustav sna elda oma .156 liikmesriigi omaviahe-; liste tlide ja majanduslikkude ksimuste lahendamisel; otsu-sed tehakse hlte^pimusega, kusjmires aga viiel alalisel liikmel on vetoigus, mis teiste nkogu tehtud otsused. Kanadal, oma viimastel aasta-tel tehtud rahaliste sotsialistlikkudele dele ja oma esindaja Stephem Lewis^e musti revolutsionre pooldava poliitikaga hing tema kritiseeriva hoiakuga SA vlis-poliitika suhtes on hea vimalus
Kogu Ameerika ajakirjandus ja ka valitsus pn naernud ja pilganud Vene koriirnuiiistide kohtupidami-se v i is i kui naeruvrset palaganlikku etendust, rnillel midagi hist ei ole igusemistmi-sega, sest otsus pn juba ette tehtud kas KGB poolt vi koguni veel krgemalt pook ja kus kohtu ainukeseks iguseks on seda ot-sust kinnftada. Nd on ga Ameerika veerhullemia tsirkusega hakkama saanud, andes Linnase vija nendele, kellel selleks ka pisematki juri idi l ist igust polnud. Sellist tegu nimetab konservatiivne vga tubli lehemees W F. Buckley Linnase viskariiist huntidele s-
kokku. See on muidugi auks ; Kanadalej kuld ar-vatavasti Snnib see Ste^heis Lewis'i enne oma ametliku anoietiaja lppu kohalt lahkuma, sest kuigi taon tunnustatud Hisi praeguse tegevuse eest vahelisel pinnal, ei ole kunagi olnud otsest oma .vasakpolsete sprade vastu vljaastumiseks. Kanada vali-misega nukogu liikmeks tekib olukord,; et::;Stephen;Lew!s Kanada: esindajana tuleb kom-munist like ja sotsialistlike huvi-sed ja see on iipide vastu. Kuul-kaaluvat ta juba l , enne oma mramise sya teenistuskohalt. Samuti olevat teda tsiselt pahandanud
Annetused, testamendi-prandused ja mlestusfondid pn tulumaksu-vabad, Suunake orm annetused noQrtele ja teistele eesti organisat-sioonidele kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. Eesti Maja, 958 Broadview Ave., Joronto/ Ont. ^^^^^ M
daks. M a omalt poolt lisaksin veel, et hunt murrab ja sb kiiresti, kmmud aga; piinavad enne tapmist, sest see on nende eriala. Ameerika kohtutes nutakse igusemistmist van-nutatud meeste kolleegiumi vi zhrii poolt ja otsus kaheteist-kmne mehe poolt peab olema ksmeelne. On keegi vastu, siis kohtunik otsustada ei saa. Need on rahva seast valitud harilikud inimesed, kes seadusest suuremalt osalt mitte midagi ei tea nii telda seadusetiindmise vhikud aga nad peavad oskama ksmeelselt otsustada elu j a surma le. Nd aga Ameerika lemkohtu heksa kohtunikku vivad seda sama teha lihtsa hlteenaniusega/ mis ka Linnase poomise jaatavalt otsustas, Kas pole see ks hull komdia vi tsirkus minu meelest hirilem kui V^ne oma. heksa vastava j u r i i d i l i s e haridusega krgemat kohtunikku ei tunne oma asja, sest nad pole peaaegu iialgi ksmeelselt hletanud, ja neilt seda keegi ka ei nua, sest neist krgemat pole. Nagu sellest nhtub, on Ameerika lemkohtu arusaamine igusest vga kergemeelne, miili- 1
B
vaadete j a ldsuse esjind^jks R O tolmu oma ' s i i r d u b ei ole oma Kanada raputab ning flBi
esBmasp.-reedenl ^isip. ja neljap.
