lk.< V A B A mSTLANE nel japa^al, 24. jaainiiara 1980 Itouisday, Sdmmj 24,1980 . 7
J.
N. L i idu meistrivistlused hk- relvadest laskmises peeti MiHSki. theks osavtjaks oli Paidest p- rit i^astaiie Inna' Rose, kes M i hupstoliharjutuses 386 silmaga H . Li idu Eieistriks.. '
.,; Tallimias; peeti esimene N.. Liidu ulatusega karatetumiir, millest vfttis osa 150 sportlast, kellest kaks esikohta said tallinlased. Ke- hakaalus kuni 85 kg vitis esikoha
i Olev Kivirand ja ra^ekaalus Jri Velsberg..
Ida-Saksanaaal Rostockis peetud rahvusvahelistel ujumisvistlustel pstitas tallinlanna Marina Tro- moya uue Eesti rekordi naiste ja' ttarlaste 200 m kompleksujumi- ses, tagajrjega 223,36'; 100 m va- baujumises saavutas ta tulemur seks 1.00,66.. /^
loetelu kujunes jrgmiseks: 1) Ing- lise kergejustiklane Sebastian Coe, 2) Rootsi tennismngija Bjrn Borg, 3) Prantsuse jalgrat- tur Bernard Hinault, 4fl N. Ldu ujuja Vladimir Salnikol 5) Inglis- maa jalgpallur Kevin fceegan, 6) Ida-Saksa kergejustdke Marita Koch, 7) liuaa-Aafrika mootor- sportlane Jody Schekter, 8) hend- riikide kergejustiklaa? Nehemiah, 9) Itaalia kerj ane Pietro Meaimea j a 10)
nia golfimngija Severiatoo ;ersl':
is- toimus. N.- ulatusega noonljuoate vistlus, ku 13-aastane Tallinna noor Aiyi Li iv vitis omaealiste hulgas 100 m yabaiJumises esikoha tulemuse- ga l li)3,3. Kolme parema hulka kuulus ta ka 200 m ja 400 m leksujumises.
Noorte kergejustiklate kes- oleva talve esimestel sisevistlis- tel vitis 16-aastane Sven Reintak teivashppe lemusega 4.60, Noor sportlane vistles mdunud aas- tal Tashkendis peetud tiskasva- nute kiimnevistlus^ saades 6617 punkti, mis on rohkem kui kski teine oh. saavutanud selles vanu-
-..ses. . .' -
Mdunud aastal titis Tallmna koolitdruk Galina Joonas sport- vnleniie suurmeistrinormi m i l l ^ a ta on- arvaitud N; Li i i olmpiakoondise liikmekandidaa- diks. Hiljuti vttis ta osa Jaajpanis peetud rahvusvahelistest vistlus test j a jagas seal kolmandat kohta ldvitjite hulgas.
Par i is i spordileht ,X.'Equipe" korraldas hletamise mdunud aasta parnaile. Kmne parima
0
K a itaalia; sp(Mdijaleht.,,L zetta" korraldas samasuguse h- etuse j a seal o l i sasnuti esimene Inglise jooksja Sebastian Coe, 2) taalia kergejustiklane P. Men-
nea, 3) Rootsi teiinimngija B. Borg, 4) L-Aafrika mootorsportla- ne J . Schekter, 5) Rootsi suusataja Ingemar Stenmark, 6) Prantsuse jalgrattur B. Hinault, 7) Itaalia melakur R : Messner, 8> hend- rkide kergejustiklane R . Nehe- miah, 9) hendriikide poksija
Sugar" Rayv Leonard ja 10) Tihendrkide tennismngija John McEnroe.: : . : ' . ' -^
Sao Paulos peetud traditsioonili- sel uueaasta jooksul ol i vitjaks ameeriklane Herb Lindsay. Tei- seks tu l i portugallane Jose Sena ja kolmandaks kolumbialane Vic- t o r M o r a ; Jooksust vttis osa k a soomlane Lasse Viren, ke ji aja- ga 24.43 16.
SLMSIB^m MGIL VABA E E S T L A S E " TALITUSES.
Einar Scmdeei
Doknmentaalteos andekaimast eesti soost spioonist Arthur Ha- iaan ^ Johan Tisldv^st, kes pgenes** 1955. a. Rootsi ja saavn- tas pagnlaskon&a nsldnise, kuni 19631 . N. Liita tagasi Adtod i s s m i ^ paljudele dokumentidele Ja iskele
koklmpnuteiie.
.Hind $12.50 saatekulu 50 centi
Pikread: 1. Linn Kanadas, 7- Thi koht, 9. Noor neiu, 10. Prant- suse mehenimi, 11. Lihatoit, 12.
Uus-Meremaal Taupos peetud kergej ustikuvistlustel vitis mdunud aasta Euroopa-meister soomlane Martt i Vainio 10 mi i l i jooksu. Tenia ajaks ' ol i 49.14. Jooksjaid oli 240. Seitse korda va- rem on sama jooksu vitnud uus- meremaalane Jack Forster, kes aga seekord oli haigestunud. K a teine soomlane; maratonijooksja Juld?:a Toivola ol i edukas, tulles agga 50.04 neljandaile kohale.
@ Kalevi lipkond Stokholmis on yanhn eesti skautksus vabas maailmas, mille rajasid 1. det- sembril 1944 Lembit Prge j a Olav Rebane. -35 aasta kestel on m- marguselt 1300 eesti poissi tegut- senud kalevite ridades.
es
2. jaanuaril esitas Soome T 2 oma htuses saates Aino Kallase jutustusele phineva ajaloolise fil- m i Eestis 'krvalises kehas elanud k^ikupetajast, kes haikkas rahva uskumusest vlja kiskuma pagan- luse jnuseid, aga ei oMud vi- meline 6ma eluraskusi /selgitama. Peaosis olid Elle Ku l l j a Tnis Mikiver.
Aino Kallase Reigi petaja" i l mus aastal 1926. See on aluseks Jixri Mri poolt juhitud eesti fil- mile, mis tugevas ballaadi vormis rgib petajast ja ta noorest naisest, kes saabusid, uude kihel konda aastasadu tagasi. Koguduse juurde tuleb Stokholmis pingud lpetanud abiline, kel tekib p taja abikaasa vastu tundeid, mis viivad traagilistele tulemustele.
Aino Kallas n kesoleva aasta- saja suur soome proosaautor- Ta kirjanduslik aine on prit suure- mas osas Eestist ja selle ajaloost, ja suurema osa oma elust ta oh veetnud luna pool Soome' lahte. Soome ajaleht ,,Aamulehti" kirju- tab fi lmi tutvustamise puhul, et ei ole ime, et eesti filmitegija on olnud huvitatud tema teostest, kui- gi need stiililt omapraseina ase- tavad suuri nudmisi lavastajaile.
ANDRES ICNe
retu, 13. Talutline, 15. Mehe-^ nimi, 16. Eesti miaakond, 19. Teise kulul elav Olend, :21. Ajaline mis-^ te, 23. KuUavrviline metallide su- lam, 24. Enesele, i27. Tugev torm, 28. eldakse seisjale, 39. Erutatud, revil, 31. Lame kala, 32. Koomili- ne, veider.
Pstread: 1. Eessna saksa kee- les, 2. Paigutus, 3. Vana-aja suur- mees, 4. Endine eesti ajaleht, 5, Eesti luuletaja, 6, ppeasutuse ju- hataja, 7; Kohanuni Harjumaal, 8. Lendavad putukad, 13. Teatud soo- laliikide nimetus, 14. i^eakuju hes Shakepeare'i draamas, 17. he siduki juht, 18. Mitte palju, 20. Vike luuletus, 21. Jutustav i lukir- jandus , 22. Heinatd tegema, 25. Kolm hes vrkeeles, 26. Va- nadusele, 29. Sissepis kht. ,
RISTSNA NR. 1016 LAHENBUS
Pikread:; 1. Uluots, 6. Kontor, 10. Aivaz, 11. Asukas, 12. Kaarma, 13. Telefon, 14. Daam, 16. Oksa, 18. Vene, 19. IJurikett, 22. Mast, 24. Peenrad, 25. Avard, 27. Raha, 29. Samasus, 32. Hiir , 35. Krug, 36. Nool, 37. Korsett, 39. Austus, 40. Emits , 41. Murret 42. A^ees, 43. Aidati.;
Pstread: 1. Uganda, 2., Usutav, 3. Taat, 4. Sisenema, 5. Paremus, 7. Oman, 8. Turske, 9. Raamat, 12. | Koer, 15. Menning, 16. Okarim, 17.: Stiil, 20: Utah, 21. Lehar, 23. Adru, ' 26. Vahe tera, 28: Asustus, 29. Skaa-: l a , 30. Rupsik, 31. Seos, 33. Roni- ma, 34. Alasti, 37. Kume, 38. Trei.
Kirjastus VUs^e^^^ Sl l lk. Hind $14.00 br. -K saateknln Wte
aJaMrJaoika teos phineb laialdasele allilaiiater|alile. Ta analsib Soome sise- ja vlispoliitikat, riigi taapSeTast oln- korda Ja stnmdarNakogade Liidu Soome-poliitikat, Soome vall^ sist presidendist parteielnni ja palja mirad, tupes Soome ssuita-
sest huvitatud lugejaile palja no^ ^^ andmeid*
talituses
Qiglisekeeliie kokaraciincif
Hilja Treumth ja Viivi Piirisild retsepti ^ d $8.80 -H $1.20 saatelniia/koldni $ i m
Tellimisi vtab vasta Vaba Ees t e e " tatitos. Raaniatad saadetakse vlja Los Angelesist.
M R T RAUD
Raamat on kaoni vlimnsega, arvokad fotod kirjeldavad seda, mis raamatas shadega tlemata on jaanad. Teos on hea tat- vomiseks oma rahva ajalooga. Ka siis koi see ennegi on teada, on selles M.Raaal mndagi, mis seni teadmata Ja aas, nulle analsimisel president K. Ptsi isik ja elat veelgi saaremana
./esile taseb.';
m lk. ^18^0, postiga $1.00 saatekuSa:
MADAVL VABA E E S T I K S E ITLITS^^
teemoonaks varutud pudelid ja asetas oma pappkasti yrkriilile akha kohale.
Seda ma juba arvasingi, et te siin olete* huikas reisijuht bus- si ukselt. Me ootasime teid m- ni aeg koridoris, aga kuna teid polnud nha, tulime bussi juurde.
~ Seda kultuuri oli Kainuu me- hele vhe liiga, seletas Vuotilai- nen. Tema ema ol i ebapuhitas vahekorras ^indralleitnand T. J . A. Heikkilga* j a ta on tuhiud isasse. Ku i ta mrkas end olevat sattu- nud kultuursesse mbrusse, hak- kas t a rkima pstolist j kait- sest.'
Kpdumatikal mindi lunatama Terijel Hirvi-restoram. Reisijuht o l i seletanud, et seal on peatunud sageli president Kekkonengi. Vii- mane sk vlismaal innustas soomlasi viimaste jarele
biiti varjumiseks koridori aknas- vemsse.-- " - :.
- Elf SES mineku reisi auks, J tles Jskelinen ja laskis kurku ,valguda n i i palju voolavat, et mul- l id hiksusid pudelis./
See 01 imeliku kujuga taim. Mis see viks olla? imestas Kai- nuu mees svendisse asetatud po- tjl i le. Mina e i ole kunagi enne sellist ninud. Kindlasti mitte mu emagi, kuigi ta on oma eluaja lilli
Vj i st mammale phku, er- ^gutas Lindsten, haaras oksast ja pistis poti koos mullaga Kajauu mehe leivakartongisse. Kuna lad- vad jid ntava^e, keeras ta need 'kahekorra, rebis pooleks ja m -
' kas akaalaaale.'
Siiri on sul testi toredat k- lakosti, irvitas Jskelinen. - Nende aifiks vib veel he kulaJka vtta;.; " y ^ ^
Pudel hakkas uuesti ringi Imima ja jutt m u u t e elavamaks. kki kuuldus krvalt vihast venekeelset, seletust. Valvur o l i mingil phju- sel meestele vihane. Kige le ot- sustadeSj ^eidsid inehed, et npsu- tamist muuseumis peeti phaduse hbistamiseks ja ta nitas neile, et nad oma teed lheksid.
K u i lejnud gruppi otsimisest hoolimata ei leitud, suundusid me- M vlisuifcsele j a lksid kojirei- s i ^ valmis bussi juurde. Kohvrid
rublade ^ raiskamiseks lunalauas. Kuna enamusel o l i bussiski tee- pealseks kasutamiseks kirgast teemoona, oli meeleolu bussis pea- gi lustiline.
mmargune torn on piltide jrgi otsustades nii nagu ennegi, aga kla ise nib olevat rmi- selt viletsas korras, arvas Vuoti- lainen bussi aknast nhtavat V- burit iseloomustades. -- Imelik kll, et ainna ei peeta vhemaski korras. Tnavad on lhutud ja ko- ristamata kuna kik majad on lao-
alust, et Viiburisse j a ldiselt Kannasele oleks asustatud kogii maailma huligaane ja kurjategi- jaid. Kuid inimesed nivad si in olevat palju viletsamalt riietatud kui olid Leningradis.
Ku i Saima kanal oli letatud krgele tusva sla kaudu ja. Vi i - buri jnud lplikult seljataha, muutusid teersed yaatamis- vrsused jHe sna ksluisefe. Maastikku e i jutud ssfei hooli- kamalt vaadelda, sest j u ^ d ja pu- delid 'keerlesid ksteise vidu bus- sis. Kiiomeetrid ja aeg kulusid kui tiibadel j enne ku i ieti mrgatagi, oldi toUijaamas.
Soome turistid tuikusid, mitte kohvrite rasfeusest, toUikontrblili, mis suijus samas taktis kui saabu- misel. Tolliametnike huviobjek- ideks olid nd siiski paberid: bolllklaarimiskaardid tulekumat- cal mrgitud valuutamraga ning rahavahetuse ja ostukvtun- gid ning tehtud o^ude keskmise arvestus.
Toimetaja Jskelaisele Lenin- gradi miilitsast antud tend pani tolliametniku elama. Ta jooksis paber pihus mne sammuga taha- ruumi. As i selgus si iski Jskeli- se arvates Hatavalt pea,: j a kun tal ei olnud kohvris nungisuguseid oste, psis ta esimesena leti juu- rest minema.
Votilaiselgi ei olnud raskusi Viksest reisi-televisiooniaparaa-
Keegi ei ni sim midagi omaks pidavat, selleprast ka ei hoolita, if\B% .Tfkelinen. Ma ei tea
olid juba hommikul, kindlasti, Ikas on sel jutul mingit htdlistlahilmdes pakitud sidu^ kises, kus bussiiuht istus neid oo- dates. Seltskond komberdas taha-
* kindralleitnant Heil4il on le- gendaarne kur.ianduslik kijju
dist tolliametnik ei olnud huvita- tud, heitis ainult pilgu pstukv- tungile. Klm vrin jooksis s i i ^ kki lbi Vuotilaise selgroo, le vait alla ja siirdus siis llatuseks pskedessegi. Alles kui tolliamet- nik kviitungit uuris, mletas Vuo-
vinud osta aparaati, sest t ei ol- ud ju ldse vhetahud ainsatki
rubla! Soome raha o M u n u d ai- nult berioshkast ostudeks j a h- tui hotelli valuutabaaris, aga min- git rahavahetuskvtungit ti ei ol- nud. Tolliametnik heitis siiski vaid kresti pi lgu valuutapaberee, ega ninud asja vastu suuremat huvi .undvat.^: -
K a Lindstenil o l i nne. Tema ette ol i ilmunud noorepoolne nais- ;olliameitnrk ja kaubanduslik lem arvestas kresti, et viisakus j a sbralikkus olid sel korral ki- ke km(flamad vahendid.
Pakk ikooniga oli tolliametniku esuneseks huviobjektiks:
Mis siin? E i tea. See on kink. - : K i n k ? ^ Jah, snmpevakink, seletas
Lindsten j a pras paiki n, et vi l- laste lngade alla lkatud kaart tuli nhtavale. Ta kummardus naisametniku poole,ulatas kaardi j a i ^ u s :
-r Ma e i oska vene keelt. See bii Katinkalt. Olge hea j a tlege mul- le; mis sn on lugeda!
Tolhametnik uuris kaarti mle- malt poolt ja luges ss hoolikalt teksti enesele ilmselt mitugi kor- da.....'
Sn kirjutatakse n, tles ta Armas Ja r l ! Ol i vga tore, et sa kisid. Tule varsti jlle. M a ootan sind. Palju nne sinule snnipe- vaks 22. aiprili. Sa vid paki ava- da a l l ^ oma, snnipeval. Siis pa- ne see vike kink seinale ja mm naeratan selle pevani, kuni sa uuesti minu juurde t u l e d "
Seilles peaiks siis dlenrn K a tinka- pi lt , avaldas Lindsten oma
'mu. Kuna minul ei olnud ; caamerat kaasas, siis m ei saa- lud temast pilti teha. Ma tlesingi
mitmel korral Katinkale, et e la - sin soovinud temast pilti vtta, ga et kaamerad on Soomes ni i
hirmus kallid.
Mehe silmis ol i harras lige. Noore nne ngemine soojendab alati emklikke tundeid omava nai- se meelt j a tolliametnik naeratas, kui oleks ise osa saanud Lindsteni tunnetest. Ainult iildpilgga vaat- es; ta soomlase teisi reisitarbeid. Aga hakkas siis yaaitamata tolli- daarimiska^de tuleku ajal teh- id mrkust kaelasallide kohta. Naine avas uuesti juba suletud kohvri, kus ta neid salle oli ni- nud. Luges need le ja sulges ss midagi; tlemata uuesti kohvri ; kaane. Kuna teiseski kohvris ei ol- nud, lisaks berioshkast tehtud sea- duslikus pris olevaile alkoholi- ja tubakaostudele midagi muud, kui n a t Lindsteni omi peetud riietusesemeid, polnud tolliamet- nikul midagi enam telda.
Hsti oh, tnan, tles ta Lind- stenile j a Lindsten tnas sama viisakalt, tstis letilt oma suured kohvrid, mle imelik tiihjus pol- nud toHiahietnikku imestama pan- nud j a andis ruumi oma taga<k)'ta- vale Kainu mehele.
