lk. 6 ABA EESTLANE teisipeval, 5. veebruaril 1980 - Tuesday, February 5, 1980 ::Nr..l(D. i inf i i i i i i igb-
ViUem Saarsen, See mis ma Bigin. Autori kirjastus, Stok-
. liolm 1978. 432 lk. ;
V. Saarseni juba 1978. aastaarvu kandev memuaaride kogu on ma- hukam ja kogukam, mis viimastel aastatel on eesti Jfeeeles ilmuxiud. Autor ise tleb sellele^ saatesnar dena, et kui ma julgen anda eesti lugejate ktte jutustuse sellest, mis. olen lbi elanud ja ninud ema pikal eluteel, ^s mtlen, et siit vib vtta lehekese vi mne rea Eesti rahva Eluramatiisse". Kahtlemata on tal igusV
V. Saarseni elukik on muster^ nide, eesti noorest, tema edasi- pdlikkusest Ja edust tsaariar- mees ja Vabaduse ktte videlnud Eestis.
'.; Huvitavaks- teeb" selle aga. asja- olu, et ta OE olnud sndmuste Juures, mis O Eestile olnud saa- tuslikud ja kirjutab neist Juisres olnud
Moskva lepingute slmimise kir- jeldamine on teoses hinnatuimaks
" o s a k s , ' ^ . Autor on valinud oma memuaa-
ride stiiliks vga omaprase haki^ tud ja ksikute lausetena antud stiili. See vib matkida sjavelik- ku kskkirjade lhivormi, aga ula- tuslikus teoses ei aima voolava jutusii^e kaasahaaravust. Kui au- tor sell^a rhutab oma sjamehe staatust ja sellele omast, mtte- viisi, siis sellest aspektist lhtu- des pakub kompositsiooniline iklg teatud huvi. ^
Kuigi V. Saarsen juba oma raa- matu on pealkirjastanud See mis ma ngin", siis on autor imes- tamapanevalt visalt selle juures psinud, nidates oma elu lbi ste- risete silmade, kus emoteioonid, tunded, elamusterikkused oma hingelise tundlikkusega puuduvad. Kas ka see laad on tingitud kava- kohasest mlestusiie iseloomu and-
: misest vi aufcriisikut, :teoses ei selga.- ; ; ,
-. Nii Jb teosesse mitmeid thi- mikke, nii sndmuste kirjelda- misel, nagu Poola vabadussjas vitlemisel, isiklikus elus, abiel- lumisel Ja palju muud, mille kaudu memuaaride autorid tava- liselt lugeja silmis lhedasiks imimesteks Ja .JutustaJaiks^mOT'
V. Saarsen on aga silitanud dis- tantsi sageli ika isenesega, kne- ledes enesega nagu kolonel Saar- seniga. See viis jtab lugejale au- torist teatud egotsentrilise mulje, mis eriti teose lpuosas mneti hkivaks osutub.
Kuigi raamat on sisujaotuselt sna ssteemitu, on selles alajao- tosiks See mis ma ngin", kus lhikese tagasivaatega kodule ja vanemaile, kirjeldatakse elu tsaa- riarmees kuni 1915. . kevadeni. Jrgneb alajaotus ^leviimine in- senerive Esimesse soomusautode divisjoni"^ >jK^ 01m^ piamngudel Berliinis 1936. a.", Ringrfeis vlisriikide sjayeesin- dajatega Eestis 1938. a; suvel"| , , R a h u t u E u i ^ a 1938-1939./.'^ ^ Sp6mest kodumaale",' ugust Rel  Eesti Vabariigi Valitsus"* Eesti Ev. Luteri koguduse elust Stokholmis", ,Jlesti Ohvitseride Kogu Rootsis asutamine 28. ok- toobril 1958", hendriikides 1961 -2 . .", Reis Korsika srele ja ' Marokosse", ,Iisraelis aprlis 1969. a.", ,^ Klaskik Londoni", lemaaihnsed Eesti Pevad Ka- nadas 1972. a^", Peatkk vleta- jaist", ^,TnisKinti Eesti Vabarii- gi Valitsus", Ernst Idla vimle- jad Stokholmis" ja Rootsi'ku- ningakoja liikmed klastasid meie kodumaad"
Nagu neist pealkirjadest on n- ha, tegelevad vmasedStokholmi eesti hiskondliku elu k^*aidami- sega, kuhu ta Saksamaalt judes ktvse liikmena tegevusse asub.
.Ometi on neis' memuaaride. osa- des ilmselt mrgata Mbedust mitmete kaaseestlaste vastu Ja- autor katlsub kohut mista, v- hemalt vljendada hukkamist, nende valed!e ja eksimuste le.
Varem miies sellelaadilist vastu- meelsust tal Eesti sjave esinda- jana ltlasi e vastu. Stokholmis on tal mingi respektituse tunne pea- piiskop K. Veemi vastu, mille s- gavam phjus sski kirjutusest ei selgu. Kuid ka teiste tuntud eest- laste hukkamistmine ja valeli- kuks nimetamine on lugejae liialdatud, kuna V. Saarsen loeb eksitusedki valedeks. Teiste me- muaareoste eksimine pole siiski valetamine vaid vib johtuda pa- gulaoludes materjalide kttesaa- matusest.
V. Saarsen, on oma saatesnas elnud,. et ,Jhipilku tagasi heites pikale elu teekonnale ,pean kurbu- sega mrkima, et mitte he vr- rahva liikmelt ma ei ole saanud n valusaid teenimata hoope kui oma kaasmalastelt, kelle hulgas oli osavaid intrigante minu teelt kr- valelkkamiseks" (lk. 400). .
1^" MMI RAUD
Raamat on kaupl ^limusea, arvukad fotod kirjeldavad seda, mis raamatus snadega tjpmata oh jnud. Teps on hea tut- vumisek oma rahva ajalooga. Ka siis kui see ennegi on teada, on selles M. Raual mndagi, mis seni teadmata ja uus. mille
simisel president K. Ptsi isik ja e M 
esU tusebt
SAADAVAL VABA EESTLASE .TALITLUSES - , :
valangud  mistetavaks
See: .valu, mida autor oji eluea jooksul salvestanud, on teosega pihtimustlikku" osa titnu^ ja lugeja on pidanud need kibestus
Teoses on lhedasi andmeid ka kindral J . Laidonerist, kellega ta oli lhedane sugulane^ Raamatu l i - sade hulgas on veel Prantsuse Au- leegioni tend kolonelleitnant V. Saarseni oma lkmeks valimisest, kindral Laidonere aimetatud or- denite nunekhri, 'kindral Laidone- r i abikaasa hilisemast saatusest andmete avaldamine, mrgukirju ja mitmed mlestusliku iseloomu- ga lisad.
V. Saarseni mahukas teos on na- gu tiend E ^ t i Vabargi eelloole tsaariarmee teenistuses olevaist eestlasist, jrgneb maailmasda ja rahutuste mllus Venemaa. See n ka pilt rahuaegsest Eestist, kus au- tor oli kaasas Kaitseliidu organi- seerimisel j a hiljem sjavetee- nistuses, mille esindajana ta kais Moskvas Eesti sunhaotsst vastu vtmas. See on ajalugu, mle au- tor on ise kirjutanud jasna pii- ratud arvul mge lasknud, et need lehekljed eesti rahvale ei lheks kaotsi. . Autori' keelepruugis on; mnin-
gaid konarusi, aga ta ise oma mlestusis eesti
Lpuks ta tleb, et klonel Vil^ lem Saarsen, Napoleoni poolt 1802. a. asutatud Auleegioni ohvitser, on veel tugev seisma tnapevases hiskonnas ksi, pris ksi, aga ta seisab." Pris ksi pole raamatu autor kunagi, tal 01 ikkagi sada^ desse ulatuv lugejaskond.
HANNES OJA
Mis kuradi haigust sellest .kll
USK JA E L U nr. 3/4  1979. Eesti Apostliku igeusu Kiriku vljaanne. Sisus V. Velleso Ju- lulkitus", RK Julhommik", Toimetuse teated, L . Ruumet; - Usk ja teadus", Leonid Trett piibliaine- line ballaad Kmme pidalit- bist", J i  ^ asemel, M . Juh- kam Et me Jumal meid kuu- leks", Rndur Rnduri mrk- meid", T. Lepik Mrkmeid he kirjutuse juurde", Kirik ja naised, Lydia Trett tJhest thtsast elu- seadusest"^ -V. Velleso Usurn- nak Phale Maale", ksainus pu- ha kogumaapealne  lhiteateid igeusu kirikust, koguduste uudi- seid Austraaliast, Inglismaalt, Los Angelesest, Montrealist, New Yor- gist, Stokholmist ja Torontpost L- puks lahkunuid.
MIKI-HIIR Olmpics - Ants Vomm's First English-language edition of A.V. Peyalelit". 1980. Kunstnik Ants Vomm on Une-Mati loal andnud vlja ^Pevalehte", millest mned aastad tagasi ilmus 16 numbrit. Need on koomiksist tuttava Miki-Hiire ja kunstniku omavahelised eluseiklused, mis miid on -histe kaante vahele kogu- tud. - -
MDRESKNe
teos pMneb laialdasele allikmaterjalile. Ta analsib Soome sise- ja vlispoliitikat riigi tnapevast olu- korda ja suunda, Nukogude Liidu Soome-poliitikat, Soome valit- susi presidendist parteieluni ja palju i^^ tuues Soome s&aia-
sest huvitatud lugejaile palju uusi andmeid.
JRELE., o " $1scsa feku ly 85
MgilVaba Eestlase" talituses
Aidake kaasa, et
L Ivaslk psil? oma luules tugevate sidemetega Lnna-Eesti va- nen^te snnimnllas. Tema ngemuslik luule Soomest, selle sha- manlikust soome-ugrilisest tundest ja mstikast, aga ka oma
Jmbmskonnast mujal maaUmas on tunderikas ja thelepanaerk. Elilkognss on valitud paremus ta varem ilmanad kogudest
lk. Hmd $10.eo  saatekolu 50 ceM.
SAADAVAL ,iVABA EESTLASE" TALITUSES
Vliscllise kik suundus ka Tamperesse ja Tampere rkis juba ette programmist, se- letades mliseid tnavaid kaudu vras kavakohaselt peaks liiku- ma. ;:
. Seliest jutust oli tulnud pris prgulik lrm, seletas Vuotilainen mni pev hiljem Lindstene. ksko, see minu Tampere politseis ttav lang; kis eile ega siin. Esko jutustas, et liikumise reit oli meldud tielikult salajaseia. Kusagt oli see siiski voolanud ajalehte ja kigile lisaks veel mingi komissari, vi oli seb nd politseilema abi vestluse itttii. Tulemuseks oli muidugi, et seda meest sdistati. vahejuhtumi p- rast.
 Ehmatus oli olnud pris hir-
kardeti? Kas me elame sn nagu kusagil jkurivaunu diktatuuris? gestus Vuotainen.
 Ja ometi klaline esindas telist demokraatiat ja egas v- rustajagi, vhemalt parteide sei- sukohast vaadates, ei ole keegi muil kui ,,prafctiliselt" soomlaste igipline kandidaat'', ironiseeris Liridsiten:
Juba paar ndalat.varem oli ta rkinud Vuptilaisele; et on saa- nud Eestist ikaks kirja. Tts, vana rituttav, oU palunud, et Lindsten tooks talle jrgmisel korral Tal- linna tulles teatud kaupu:
Too naisele maitsesoolasid, sel- lerisoola ja muid soolasid. Pojale mitme kiguga, auto,., inglise oma. Vanaemale mned paberist kite^ phkiniise rullid, naisele htukin- gad, hsti terava ninaga ja krge kontsaga. Minule tankikett ja siis luspesuplus number 42, vapi- nbid ja Jordan-hambaharju ning Sucsikki"-leb!t ja kaks kriminaal- romaani."
 Kll n imelik keel! Mida ta igesti tahab? imetles Vuotilainen.
 See on pris hea keeleksuta- mise vliSv ei ole eesti ega soome keel, vaid nende segu, kuid selgitab vajalikku. Kas "nd saad aru: Tiits palub maitseaineid, neid on seal vga raske saada. Paberist kephkimise rtikud vivad oUa firma j,Svette" omad, tavalised kuid ka intiimsemaks vajaduseks, ehkki vanamoor neid viimaseid
nas, et krged hmid saaksid une enam <gi vaja. Tankikett on selline peast kiniji ja kogu muu .liiklus {metallist kekett, mis nd on Soome riigi pearauditeel pandi moodis. Seda aluspesuoluusi ma
sete jrel Soome. Lmdsten oli juba ja instrumentide hulk ning haigla kaua aega tagasi saatnud talle kir- laboratoorium, jalikii kutse ja lubanud hoolt kan-
hakkasid imestama, et mis. nd teha. Sest ega ometi Kekkost ja klalist ei Juleta nd ajalehes avaida/tud tnavaid .kaudu siduta- da! Sidu marsruut oligi siis osalt muudetud.
 Aga ega sellest veel midagi. Kogu marsruut piirilt Helsingisse ja Helsingist Pohjnmaale ja ta- gasi oli julgestatud n, et raudtee res igal yiksemalgi lesidu- kohal, lekinse jalgteel, jaamas ja pldudegi res oli sdureid, poliftseinikke ja julgeol^mehi, se- letas Vuotilainen.  Olles reisil Pohjnmaale oli rong mneks tun- niks peatatud htul HJmeenlih-
les on raamatu nimeks raamat, mis me thendab PiiWit. "
Viro keeles? Miks sa alati t- led v-o ega mitte eesti. See on Eesti ega mitte mingi Viro, tles Vuotain^.
 Sinusse on nhtavalt nakata- nud soome kommunistide poolt maksma pandud demokraatia. Asi 01 kll nii, 0t selle maa nimi on soome keeles Viro ja seal rgi- takse viro keelt. Kui soovid, sus tee kindlaks keelebroos vi vaata i^ dis-soome snaraamatut. Alul see nimi testi haaras ainult ht maakonda ehk Virumaad, aga soome keeles anti kogu maale Vi - ro nuneks.
 Eestis on asi siiski teisiti; Eestlased ise kasutavad oma kee- les maa nuneks Eesti ja rgivad eesti keelt ehk soome keeles pu- huvat viroa". Kui Eesti Vabariigist ehk ,^Viron itasavallasta" oli suski saanud nukogude-V-o, hakkasid soomlastest vasakrmuslased ka- sutama Eesti-moodust, et uus de- mokraatia erineks selgesti vanast tagurlikust.
 Jrelikult soome keeles Eesti on sski selge keeleviga ja nitab vaid iga kaisutaja teadmatust vi' soome haiglat. Vuotaise teatud esinduslikkust, mis mle-l^tas arstina endises linnahaig- mad on testi sama asi. Just sa-j las, ndse itervishoiukeskuse ma vaimukas ja peen oleks rki-1 voodiosakonnas ja soovi oli kerge
tita. Uue nime thendusest aru saamine tekitas ilmselt Martse raskusi, kuigi ta rkis soome keelt sna hsti, itnu televisioo- nile, nagu ta ise seletas.
Kui htul oli kogunetud Vuotai- se poissmehekorterisse enne res-
da kigi kulude eest. Kutset oli mitmel korral uuendatud ja nd lpuks Mrts pseks tulema m- neks pevaks mrtsi-aprli kuude vahetuses.
Vras otsustati vastu vtta hi- selt. Lindstm ja Vuotainen ka- vandasid programmi vimalikult mitmeklgseks.
 Las sber tleb ise, mida ta tahab nha, arvas Lindsten.  Aga tuumik on kll vaja meil ka- vandada. Ega ta ei mista, ette ar- vata, mida siin on nha ja vaa- data.
Mrts saabus omal ajal ja Lindsten kis tal Helsmgis jrel. Lhikesed klaskigupevad ku- lusid kiiresti, aga siiski saadi nen- de jooksul nha mnesugust. Lindsten ja Vuotilainen olid v- rustajaiks, millal koos, millal kumbki ksinda, aga mnel puhul jtsid kured lesanded klalise mneks aj aks omapead tutvuma noore ja kasvava tstuslinnaga.
ks Marftsi oma soov oli nha
seisma; Rnnaksdurid paljaste 1 mus. Siis julgeoleku-korraldajad-; tkidega kisid mber roigi..
igesti ei mista, aga see vib oUa er keo-
da soome keeles Sverige, svenska vi kas vi Stokholmist, pidas Lindsten oma pika loengu.
 Noh olgu minugi poolest Viro kuigi ma omast meelest pole min- gi tagurlane, nustus Vuotainen.
Paar peva prast keelevestlust oli liindsten rkinud teise kirja torani htust sma minekut, hak^ saamisest Virost. Tema sber kas Mrts rkuna haiglast. Selle Mrts, tehnilise likooli lektor, tu- puhtus oli talle eriti mju avalda- leks a^tapikkuste vljapsu kat- nud, sainuti eriliste sisseseadete
 Tavaline inimene ei pse meil sellisesse haiglasse. Krged parteiametnikud, ohvitserid ja KGB-inimesed kll, neil on oma haiglad. Vib-oUa et sama head, ma ei tea. Tavaliste inneste haiglad on halvad. ja neissegi on raske pseda, seletas Mrts. Sa- bad on pikad. Haiglasse psed ai- nult siis, kui arstile 100 rubla maksad. See on muidugi must ra- ha. Need sanatooriumid nagu soomlasedki Krimmis ja lunas vivad nha, on ainult neile t- listele, kes on partei liikmed. See on suur pettus kui elda, et tavali- ne tline saaks neis puhkust vee- ta. Kerge* on arvata, kui palju sa- natoriume peaks olema, et neisse kt mahuksid.