. VABA EESTLANE teisipeval, 26. veebruaril 1980 - Tuesday, February 26,1980
Tnavssne taUolm kanadajastele olnud eilM diikas. Aegade Jooksul on Kanadal siiski neil mngudel olnud kllaltki palju medaleid. Esimeseks oji Kanadale kuM jhoMs 1920. aasfcal, mil Winmipeg Falcons esindas Kanadat
Jhoki -ti kanadalastele kuld- satamises Atme Heggtveit, iluoisu- p medali (ka jrgmistel mngudel, ta ja Donald Jackson saavutas m Toronto Granite jhokimees- pronksmedali, Paul Bob ja Barba- feond Kanada esindajana oli par ira Wagner said kuldmedali paaris- rim. Jrgmistel mngudel 1928. a. i uisutamises, vitisjhokis Toroito likooli j 1960. a. peeti mngud Innsbruc- jhokimeeskond jllegi kuldme- kis. Iluuisutamises saavutas
pronksmedali Petra Burka, nelja- lisel kelgul sitmisel said kuld- medali John Em8ry ,V i c Emery,
dali. Kuid siis wi t i s William Lo- gan kiimisutaaniser pronksmeda- lid, nii 1500 kui ka 5000 m uisuta-
1932. a. peeti taliolmpiaad sa- mas kus tnava Ja seal oli Ka-
ia
K a oli medalite saak-' suurem. Hattie Donaldsea vitis hbeda. 1000 ' m uisutamises naistele. Sa-
imas Ales Hurd vitis hbeda 1500 m ja p l a k s i 500 m uisutamises meestele. 10000 m k i l i x u ^ saavutas p i^nksmedai iFranik Stack. Jeaa Wson vitis kiiruis^ tamises kuldmedali' 500 m ja h- bsmedaliiSOO m distaiiftsidel. Kiir^ uisutamises sai p r o n k m ^ a i i ka Montgomery Wilson.
1936. a. toimusid mngud Saksa- maal Garmisch Part^iku-chenis, kus hbemedali vitis teiada meeskozinana mnginud Port Ant- huri jjhikimeesk^
19 a. toimusid mngud St. M o r i t e . Kanadalasist tulid meda- lile l|fallece Diesitelmeyer uisuta- mises (pronks), SuzanneMorrow sai iluuistemises pronksmedali, Mdniedal i a^^ Barbara Ann Scott. Jhokis mngis R .CA.F . jahokhaeeskond ja saavutas kuld- medali.'
1952. a. peeti mngud Oslos. G. Audley saavistas uisutamises 500 m distantsil pronksmedali, l
Jhokimangus tuli - E d m o n M J^ercurys meekoHd kuldmedali"
Peter Kirby, Doug Anakm. Huuisu- tamises sai hbeda Guy Revell, tema paarisuisutaraise partneriks oli Deborah Wilkes.
1968. a. olid mngud Grenoblesv Nancy Greene sa'^vutas hbeda ja kuldmedali melaskumises. -Kana- da jhokuneeskpnd saavutas pronksmedalid Pikread: 1. Kirikupetaja, 5..^ m^^ ^ Armuand, 25. Vorm s-
1972. a. oli aimsaks medalte)- T u i ^ 10. Rootsi nast algama, 27. Vorprane me- Jaks K2M:en Magmusson uuisuta- ifcuningate nimi, . Toa osa, 13. henimi, 30. Kont, 31. Inimese al- mises, kes saavutas hbemeiali.; Valge ollus, l5. Muinas-kreeka ju- ' gus, 34. Krgem j^peasutus Ees- 1976: a. saavutas ilmiisutajaTo^ lh., 35. Jrv Ltis, 37. Koha
ler Cranston pronksmedali, Kathy Kreiner kuldmedai^i slaalomis ja Cathy Priestner hbeda ;500 m
19K. a. mngud Kanadalasit sai hbeda iluuisuta- ja Norris Bowden, sama Francis Dafoe paarisuisutamises. Jhokis esindas Kanadat Kitchener-Water- loo jhokimeeskond saades pronksmedali. Lucille Wheelr sai pronksmedali melaskumises.
Sama jihkineekond vitis Kanadale hbemedali jrgmistel mngudel 1960. a. Squaw Valley's. Leedus peetud kergejustMsi- Kuldmedaili ti Kanadale mesuu- sevistlusel oli krgushppe
Otepl peetud Eesti meistrir vistlser tuli sutisatamise kahe- vistluses, ku on aladeks suus- hpe ja 15 W murdmaasuusata- mine, esimeseks; Kalev Aigro. Suusahpetes tu meistriks noor- teklassi kuuhiv Margus Kangur.
Kffla karate on heks alaks jrgmisel olmpiaadil, kui see kor- raldamisele tuleb, siis on ka Ees- tis seda innukalt harrastarha ha- katud. Hiljutisel Eesti meistri vistlusel tuli kairatemeistriks va- rem krgushppajana
Vedelaks muutuv, 23. Jrv Soo- mrsna, 38. Eksisteeri, 40. Nendes, 42. Jgi lu-imaal, 43; Kehv, armetu, 44. Kohad, paigad.
Pstread: 1. Saksa marssal II maailmasjas, 2. L i n n : Eestis, 3. Minevikku thistav sna, 4. Spor- diriist, 5. Uhke suvila,' 6. VoOr^, keelne eelliide, 7^... kll tleb see, kel pole kret, 8. Peatselt, 10. hel vanemal, 12. Naisenimi, 14. Intervjuu, 16. Maailmajagu, 18. 'Teatud kujuga kverjoon, 19. V- luese Kalevalas", 20; Mitte vlja, 25. Langev; 26. Liikhisvahend, 28. Sugupool, 29. Panevsu naerma, 32. Paljukordne e ^ t i minister, 33. Naise ttel mnes maas, 36. Naise- nimi, 37. Pesupesemisel kasutatud aine, 39. Mitte vlts, 41. Taimede paljunemisvahend.
KISTSN ME. 1020 M H E N D U S Pikread: 4 p t a r , 7. Rikas, 9.
Robot, 11. Laat, 12. Enam, 13. Team, 14. Askees, 16- Tatra, 17. Roog, 18. Loksa, 20. Rant, 23. Na- rid, 26. Ruupor, 29. Kuid, 30. Uuel, 31. Seli, 32. Emanda 33 Seast, 34. Tuust. V'-
^
VToshilovgradis tuli vibulaskmi- sel vitjaks pmulanna Eve Suits 565 silmaga 2x25 meetri distantsil, j i teiseks 561 sumaga 2x18 m dis- tantsil ja saavutas kolmanda ko- ha F I T M harjutuses.
Taliinnas peetud tennisvistlus- tel, millest N i Ldu paremik osa vttis,: vitsid naispaarismngus Ljdia Nurme ja Elena Lapimaa. Mees paarismngus saavutasid esikoha taliiniane Alar Mk ja, kiievalane Juri Filjov. Meeste k- sikmngus oli Ervin Lange eest- lastest parimana neljandal kohal.j
"V" ....
Tallinnas peetud ujumisvistlus- tel lOO m liblikujumises said esi- kohad Marina Trofunova ajaga 1.06,92 ja Raul Rannaveer 1.00,76, 20Om vabaujumises Pille Nuiame 2.14^ 47 j a Kalle Lvamgi 2.00,81, 200 m seailiujumises Kj:isti Jakon 2.35,10 j a Oleg Labzin 2.17,11,100 m rinnuJiuijumises Katrm Sillaste 1.18,62 ja Toomas Soosaar 1.09,41,
Pstread: 1. Sst, 2. Vares, 3. Pilet, 4. Taamal, 5. Ronk, 6. Ro- meo, 8. Kaar, 10. Baer, 13. Tatar, 14. Ankur, 15. Sokid, 19. Ankeet, 21.
200 m kompleksujumises M . Trofi- Nuuma, 22. Tuua, 24. Aula, 25. mova 2.27,70 ja Kaupo Mast 215,46. Rst, 27. Pent, 28. Oldud, 31.SSR.
Tiitsu kkjas soovitud klakosti- kaup pii erihindamise alusel; neist ksiti ainult sama toda, mida Lindsten pii ise Soomes maksnud. Lincjsten oli 'ilmselt hsti suutnud tita Ttsu soove, ka. aluspesu- plus oli rahuldav. Vanaemale meldud tavahste niiskete phke- paberite lisaks oli Lindsten toonud: saasa kaks suurt pakki intiimse hgi^ni jaoks meldud sidemeid. Tiitsu ilme nitas, et ta pidas kin- ke rohkem kui meeldivaiks. Lind- sts8M teadis isegi hsti milline vrtus on neil lnemaistel elu- taseme tstustooteil. : Alles klakostiks toodud asjade iiurimise ja hindamise jrel mindi peamisel ritehingu juurde. Juba ette olid Lindsten ja ; Vuotinen kokku leppinud selles, et kasuli- kum -oli ma kik korraga, mis
miidavks oli toodud. Sellest tuleb n prgu moodi
raha, et me seda kike ei jua ka- sutada, oli Vuotilainen arvesta- nud. Oleks asjatu paremaid m- givimalusi otsida, kuigi teistelt rimeestelt viks kaubast vhe rohkem saada. Pseme hlpsami- ni feui asjad on kohe. alguses m-
Lindsten oili olnud samal arva- misel. Ta oli siiski arvanud, et midagi viks ehk jtta reservigi: kasvi he taskuarvuti, parfmi, seepi ja vhe muud sellelaadilist.
Mitte raha prast^ aga vib muul viisil tekkida akuutset vaja- ;?iust, Oli t a seletanud.
Hoolikal asjade rimisel nagi aktiivse tingimise
Eestlaste poolt ostetud asjad pres- siti Tiitsu poolt kaasa, toodud suurde meremehekofcti, mle kl- jel utsesid Soome jhokiseltsi embleemid.
Paberile tehtud arvestus nitas, et kaupade vastu said nende en- dised omistajad 1600-rubla suuru- se rahapataka, mratu rahahulga iuhjkese lihavttephade reisi ajaks raisata, nagu mlemad soomlased oma mttes, arvestasid. Rahapatsakat pll mrgatavalt l i - sanud viis Vuotilaise toodud, vhe le 50-margalised taskuarvutid, koos kohvreist leitud kmnekoima naiste dzhiinide ja pluusedega.
Lepiti kokku, et Tiits tuleb kohv- rit jrele vedades klubisse. Vuo- tainen maksis ^artse juba re- serveeritud piletite eest, aga lla- tas kui pileteid oli kaheksa. . Meid on ju amult neli! imes- tas ta, aga rahuldus rohkemat k- simata, ulatades rublad eestlase ktte. Viimane pidas siiski targe-, maks seletada, aga seletus pani Vuotilise veelgi rohkem ^mesta- ma.
Sa ned yai-sti, miks just ka- heksa piletit. Kik lhevad vaja, me- on Jarliga alati igas kohas kaksikpetid, teatas Mrts laerar tades.
Koridoris ruumi ust lukku kee- rates meenus Lindstene kki, et enne alakx>rrusele minekut t i
-.ks tava: tuleks kia teistele
A
E. Mnd Aastate prand (kolmas valimik vaimul^ke vaatlusi) m
Estoman Scouting %^ : 35 Eesti skautlus viiskmmend aastat , 2.- 1. - T E R R KUNGLA juubelialbum.
(T.E. Rahvatantsijate Rhmi i 15 I v - J . Kangur Vaim, vim ja vabadus 7.50 50 Uaimo Kompus Kustutamata nlg kufist
Jrele U . - 85 L Wahtras - LiJvakl88& 2.50 19 Enn Nu - Vastnvett 5.- 40 Anna Ahmatovb Maru Undei RS:^ 8.5 8
Michelson Kodumaalt vrsEe 10. - 0 8 . - &
H. MicbeisD Tvioorsot radael 3 . - 50 H. Mlchelson Eesti racS^H 8^ Triinu" ksiknumbreid 1.50 EiRtonian Office) Gold S.~ 40 ' PauJ Laan - Mttelend - PUte | pigel^8rt 5. - 2( Karin Saarsen - LohengrlMl lal i u m l M 4J0 15 Herbert Sahi ~ Utoopia la gntnwioogla : m m Eduard Klants Liuni iiitla^ed \{ l u u i ^ u s k i ^ 1) 3 . - ^lona Laamas - Mis mH sipelgad ' '
- i (lUUlirtUSkogu)^ 1 ^ 15 A Kubja ' Karinnud kodud --mlestused .^ 4, - 29
; A.Kiibja r-'.jlestas! kodwisaar^ Rt : - 20 Kubja -^PaJkesed 1.50 so H Uustalu )h M Moort Scxumepoisy
m i k . + U \ fotosid ' Leho Lumiste Alamns? Ai8drn?>- Wogrftafi
line Jutustus kirjanik. Oskar Lutsust S.6S - m L Lumiste -AtlandVakraaiJ 2.1C 40 L. Lumiste - Killad kiUaR 530 40 A Vomm Riftsnad 5 2.60 A Vomm ~ Ritsnad 0 2^.-' 20 A Vomm ~ Ristsnad ni 2.25 20
y AvVomm;-.:.R|*?t85nad:w;-^ 2.2S Ants Vomm Mind hing (luuletuskogud ^ : 40 Ants Voinm Varjud (luuletuskogu) K Eerme - umad taevad |ia elava .Vmlestuaed IM IS K Eerme - Faeyata peifad \p. S 05?? U 14. -= 40 S Ekbaum - AJatar(luuletuskogu; i . ~ 8C Aarand Roos ^ .Inmalaga, Kars Js EraHamata 4.- 30 J Pltjja - Rajnsolmed . m. 40 A Kbin ^ Vaim ja mnld 5.- 40 Urve Karuks - Kodakondur (lulemskogu) 20
l E Oja --r jSopotosed eneses (luuletuskogu) m 25 H Oja Tunnete 'parder(luuletiisko^ 2.75 25 A Kng - Mis toimub Soomes? : M 50 Aarand Roos Juntide kanbigasTallmas ." m E . Sanden Loojarignl lahkumine TaUiniisl t 16.20 ' 80
RAAMATUID LSTELEs me Ivandi Parg Kalevipoeg - ppe ,^ ja traamat latkj <>peta mind lugema l - ^ p p ^ i ja tram ; eelkoohealistele lastele vhdtrkis) : peta mind lugema i l ppe. ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) Eesti keele Harjntuistik I
2.50
vajmu lilestusmine?
astavait kirikurphadest, es Lindsten. Tema arvates selline ringkc oleks ,anuudekski eri- pohjusteks" vajalik. Saladuslikult ta teatas, et tervituskigud tuleks teha nii, et Votilaise lesanne oleks hoida omal hetk aega ruu- mis asujate thelepanu, kna te- ma Lindsten toimetaks sel ajal oma asja. ;
Kas s mtled n ^ minna? hnestas Vuotainen.
Lindsten kummutas jrsult kaht- luse ja lks ruumide ustele kopu- tama. Vuotilainen arvas oma mttes, et ega ruumides sel ajal veel kedagi pole: oli lga varaja- ne,^ et kombelised vi vsinud oleksid naasnud bunisruumides- se. Tema llatuseks kolmes ruur fni^ oldi siiski kodus. Kahes oli ea- kas abielupaar, teine juba - .piikusele minekul. Hiritud suhr tusid koputusele ja vraste tulei- kule vhese imestamisega, aga mistsid, et see oli ikka tore, kui oniamalased pidasid meeies tul- la hid lestusmisphi soovima.
Kolmanda ruumi ukse avas kui- vtuslinaga mber v olev 40- aastane tugevakehaline mees, kes juba tulekul laevas oli osutunud Muui;uila konstaahliks, imivormist vabanenud mllavaks vennaks. Avatud uksest oli nha, et voodist piilus tumedasilmaline suurerin- naline naine, kelle vrtuste kat- teks ei olnud vhimatki vrku.
Tuli minu palvele ks selline eputis." Esiti selle hl oli vaevalt kuuldav^ aga ndon jutt juba psenud lahti, esitas uhke eadius- silm oma leidu. See aga ei hooli- nud vhematki oma vormide peit-Inimeste kombed, armas^
rifehing M k e s i i m m a poole vend. Inhnesteko vastupidi lkkas tdruk kogemuste ja rutiini kohaselt, kasulik tita. ra sa rgi nfieba^ linaserva allapoole reiteni ja sea-
dis end ktele njatudes meelita- vasse asencsse vraste meelela- hutuseks. V
- Keeleprobleemid on sn aru- saamise osas olnud vhe rasked. See Lidia on Tshehhoslovakkiast, aga ei rgi muud kui mingisugus bmi vi mri vi protektoraa- ia keelt, miEest mingit tolku ei
saa. Kuid oma keelevajadused on Lidia korraldanud nii , etj arusaa- nst on leliiaflgi, vitas konstaa-
Lindsten ja Vuotainen katsusid vabandada hirimise eest,, tultes sobimatul ajal, aga konstaabel kinnitas otse vastupidist rahuldus- tundega:
- Tulge aga abiks,/ et pidu toem kestaks.
Prast lihikest vestlust, kus s- nad olid suunatud ru|mii isandaie, kuid sumad neelasid Lidiat, said sbrad end lkuma. ' Ma olen alati imestanud, et mis see selline vodipolitsei on, kellest rgitakse. Kd tean se- dagi. Mis s arvad Icui Vahetaksi- me elukutse Ja lheksime politsei- kooii? Kuigi riigi leib on huke, on tegevusala siiski avar, irvitas Vuotilainen. . ^
Mrts oli kenasti koridoris lifti jum^es oodanud sel ajal, kui me- hed tegid ringkigu ruumidesse. Sideti alla * ja suunati minek - ubi poole. Sissekigu juures oli ootamas pikk saba, mis ei ninud sugugi liikuvat. Lindsten oli juba varem rkinud Vuotilaisele, et lauareservatsiooni petid tuli va- rakult lunastada, kuna hiljem h- tul see alati ei nnestunud.
Anna nd see pUetitekimp minu ktte, ksutas ta Vuotaist, kes ti taskust vlja Mrtsilt os-
atud 8 ipetit. Nd on neid kiki vaja. Hak-
itame nd otsrnia aukudele tidet. Vuotainen ei tajunud veelgi,
mlest oli kshnus. Lindsteni te- avad silmad mrkasid sski rah-
va hulgas paari eksootilise vlja- ngemisega ttarlast. Riietus ni- tas, et need ei olnud lneturis- tid, aga juuksed;ja nod paljasta- sid, et nad ei olnud ei eestlased ega ka mitte venelased.
Lindsten lks tdrukute juurde. Mrts ja Vuotilainen ei saanud ju- tust ja tiirtsatustest mingit sel- gus, vhe kaugemal kui nad olid- k i , aga neidude itsitus kandus sel- gesti nendegi krvu. Hetke prast nad ngid> et Lindsten ulatas td- rukuile kaks piletit. Tdni^ lah- kusid sabast ja uksehoidjale pe- teid I nidates sisenesid ruumi. Lindsteni t oli siiski alles poo- leldi : tehtud: kusagt tuli leida veel kaks tdrukut. Arvustavalt jalutas ta piki saba ja vaatas hoo- lega seisVaid naiskodanikke. Kaks heledajuukselist paarimnesuve- list nisid vastavat ta nudeile. Lindsten lksjse nende jutule ja peagi kordus' sama nitemng needki noored naised eemaldusid sabast ja sisenesid klubisse.
Kas hakkad nd mistma, miks selles ssteemis peab alati hankima igasse kohta; toi^ltpi^^^^^ 'ksis Mrtsi ja Vuotilise juurde naasnud Lhidsten.--- See on vi- malikult kergeim vs naiste han- kimiseks. Kuna siiri on igas kohas sabad, siis lahed sinna oma peti- tega valuna. Alati on soovijaid, kes soovivad piletit, ja kes osavalt sat- tuvad igesse lauda! Muud vuna- lust ju ei olegi, sest teistesse lau-
ei mahu.