.VABA E E S T L A N E - .neljapeval, 2?..inrtsE 1980--Ttesda^ 1980 Nr. Nr. 2
VABADE EESTLASTE
VLJAANDJA: O/ Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. Torontos. PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA:-Hames Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto Ont. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 3H4-7521, talitus (tellimised, kuulutused
ekspeditsioon) 364-7675
Kanadas: aastas $35.-^ , poolaastas $19.50 ja veerand^ta $10.50^ kiripostiga aastas $56.-^ , pooSaastas $30.50
ja veerandaastas^$^^ TELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $38.-, poolaas- tas $21.-- ja veerandaastas $11. Kiripostiga USA-s: aastas
$61., poolaastas;$32.50 ja veerandaastas $17. LENNUPOSTIGA tilemere-madesse: aastas $72.-,
$36. ja veerandaastas $19.. Aadressi muudatus 50 c. ksiknumbri hind 45 e.
I Pmblished by Free Estonian Publisher Ltd., lC5 Tecumseth
Toronto Ont. M6J2H2 .
Seda ei ole meeldiv konstateed-; selt Julma teoga, tappes revolvri- da, luiid ometi on see ige Itaalia prandaaluste terroristliku punabrigaadi Julmad mrvad on olnud laostava mjuga Itaalia po- liililisele ssteeme Ja demokraat- lilaile struktuurile ning riigimehed Ja poliitikud on Jnud vastuabi- nude rakendamisel nutuks Ja abituks. Uus valitsuskriis vhea-: drb veelgi valitsuse prestiizhi ning sisepoliitilise vitluse probleemi- dega ametis olevate! poliitilistel parteidel on palju muudki teha kui mtelda uute vitlusabinude tarvitusele vtnseks terroristide vastu..
Punased terroristid on valinud nd oma ohvriteks peamiselt kohtunikud, millega tahetakse hir- mu Ja hukatust kuivata kohtunike ridadese Ja hvitada Itaalia kohtu- ssteemi. Kuivrd aktvselt puna- brigaadi liikmed oma uue terrori- aktsioohi rakendamisel tegutse- vad, kinnitab Juba see fakt, et mdunud ndala Jooksul mrva- ti Salernosi Roomas Ja Milaanos kolm kohtunikku. Mdunud said terroristid hakkama erakord-
Sedamda kuidas rahvusvahe- line pinge suureneb Ja hendriiki- de vslhkbrrad oma ltlastega ja- henevd, vaadatakes ka president arterile Ja tema vimetele mee- r i k i hendrkide Ja NATO liitlas- pere Juhtimisel le tormilftmetest haaratud mere. Cartenle on plJu ette heidetud tema saamatust si- sepoltiste reformide teostamisel Ja hendrkide majanduselu sta- Miseerimisel kuid viimasel on need etteheited muutunud tungivamateks ja kaaluvamateks presidendi vlispoliitika hindami-*
Kahtlemata on see laldus kui mmetada president Crterit vlis- poltisel alal algajaks Ja isegi ^kperdiseks" kuid paljud tema
sainmu knelevad siiski emotsio- Maalsusest, tasakaalutusest Ja eba- Jrjekmdlusest, mis ei sobi suui*- rgi vlispoltilise pildi iildf aamis- tikku. Kaaluvaid niteid selle koh- fta on mitmeid ning nende taustal ei ole ime M hendriikide liitla- sed vaatavad iiimbuskkult Valge Maja poole ja vidavad, et nad ei saa Cajrterit usaldada ning et neil puudub tielikult arusaamine hendrkide praegustest vlispo- liitilistest suundadest Ja phialus- test.:
Eriti trsaeise nitena . selle
kii! tsisemat ohtu maailmarahu- le prast Teist maailmasda''. Kuid nd on president kaotanud suure osa oma sjakusest ning sa- mal ajal kui ta rgib Moskva
piamngude boikoteerunisest Jj^ kaubanduslike sidemete piira-
N. Luduga, Kuuldub VaK tet Majast Juba Juttu SALT; II
TEL-AVIV Iisraeli majanduselus algas 1980-nes aastakmme vitlusega inflatsiooni ja rgn pankrottimineku vastu. See m tohutu lesanne riigile, kelle eelarvest 60% on ettenhtud riigikaitsel^^ ja vlgade maksmiseks ning kel tuleb osta kahe miljardi dollari eest vlisriikidest li.
Garteri valitsusele anti mdu- ge kohta arvestatuna maailma kor- te olukord vib phjustada, kui nud aastal palve, et hendriigid geim. Ainult ksi laenuprotsendid see veelgi raskemasse ohikorda mrgatavalt suurendaksid oma abi imevad riigieelarvest aastas 1,6 Iisraelile; kliid president hlgas miljardit dollarit, See thendab, et selle soovi ja kogu koorem langes tulevastele suguplvedele langeb Iisraeli valitsuse kanda, kel tieb vga raske majanduslik khustuste- vhendada eelarvet ja importi, et koorem.
kohta esitatakse sjast hletust Ltunud Rahvaste Organisatsiooni Jdgedlekimukogus, kus misteti hukka Iisraeli asunduste rajamme okupeeritud Jordani Je lnekal- dale. hendriigid hletasid kaasa sellele hukkaniistmise resoiot- sioohe kuid 72 tundi hjem tuli Carter Iisraeli ja juudi organisat- sioonide survel avalikkuse ette navse ^ absurdse vitega, .et hendrgid toetasid seda resolut- siooni eksituse tulemusena, mis oli tekkinud kommunikatsioon puudumisest presidendi ja vlis- ministeeriumi vahel. Selle lapsikia Ja lbipaistva manverdamise tu- lemusena sai hendrkide Kesk- Ida poltika suure prestiizhikaotu. se osaliseks ning Carteri Juhtnis- skus on tekitanud ksimusmrgi n Iisraelis kui Araabia riikides* See diplomaatiline uperpall kaJi- Jstab kahtlemata ka Araabia rii- Mde ja hendrkide ltlaste hist Judude kontsentreerimist N. Lii- du agressiooni vastu Afganistanis.
Mis puutub Iraani sndmustesse, ss peetakse president Carterit suureks, sdlaseks shahhi kukuta- misel ja ajatollah Khomeihi dik- taatori positsioonile upitamisel. Ameerika pantvangide vtmisel Teheranis sai Garter esialgu ldi- se toetuse osaliseks oma rang i^ hoiaku tttu. Kuid samm-samroult muutus ta hoiak Jrelandlikumaks Ja leebemaks ning ta jttis tarvi- tusele vtmata survevahendid hendriikides elavate iraanlaste vastu ja loobus ka inajanduslikku^ destsanMsimest Iraani korrale kutsumiseks. Carter mngis ilm- selt LRO uimmiskomisjom kahtla-
sele kaardile, mis ei andnud loode- liud tulemusi hing praegu tUEdlB, et president on nutu jrgmiste sami^Ude tarvitusele vtmisel.
N. Liidu punaarmee sissetungi^ misel Afganistani vttis Carter esi^gu Vga terava ja Mndla hoia-
tttuleerides seda
Sama kikuvat poliitikat on pre- sident arendanud ka Kuuba suh- tes, kus ta andis vaatamata oma hvardustele Jrele venelastele ning ei astunudiihtegi sammu ve- ne vitlusksuste eemaldamiseks Kuubalt. Presidendi poltika Kek- Ja Luna-Ameerikas on^ tekitanud sealsetes pealinnades ilmse aru- saamatuse Ja pahameele, kiuna ameeriklased sekkuvad oma ag- ressiivse inimiguste ppltikaga kohalike rezhmide poltikasse ja aitavad teed rajada kommunistlik- kudele vimudele, kellede ees- margiks on punase diktatuuri ra- r^Jainine Ja igasugustele inimi- guste printspidele vilistamine.
Selline vlispoltia ja sellised sammud, mis tegelodt moodusta- vad ainult he osa Carteri oksalt oksale hppamise vlispoltikas, ei Jta kahtlemata oma mju aval- damata hendrkide liitlastele, kes avalikult kurdavad Carteri ebajrjekindlate poUitiste sam- mude prast, mis Jtab ltlased sageli libedale Jle. Kuigi Carteri Euroopa liitlastel on teatud mral oigs, ei ole nad ka ise tielikult sst puhtad^ eriti .N;- Ldu agres- siivse poltika pidurdamise polii- tika kujundamisel. Tegelikult Eu- roopa riikidel seda poliitikat ei ole- gi Ja kui nieilt ksida, mida nad Carteri sammude asemel soovitak- sid teha, siis jvad nad vastuse vlgu. Isegi Carteri Moskva olm- pia boikoteerimise ettepanekule on Lne-Euroop Jnud jahedaks Ja kskikseks, rkimata drasti- lisemate abinude tarvitusele vtmisest, nagu niteks kaubaia- duslikkude suhete piiramine.
hendriikide kikuv poliitika ning lahkarvamised oma ltlastega r- kik see on vesi Kremli juht- konna vesMle ning tvii^tab neid oma agressiivset poliitikat mitte amult Afganistanis vaid ka igal pool mujai Jtkama. Sellises olu- korras ei saa ka hellitada erilisi lootusi, et maama poltUisel hori- sondil lhemal ajal suuremad
hoida riiki maksuvimelisena. Tenolised jreldused sellele
sammule on krs ja ttus.
Nii vib peatuda kaks aastat kestnud tus ning Igale isikule minev kulutuste kasv m viinud impordi suurenemisele ja r^kwr, dilise inflatsioonini, mis oli llS^o mdunud aastal.
Praegu ori avalik ksimus, kas majandusminister Jigal Hurvitz suudab hoida valitsuse sstupolii- tist joont * ja kinnitada sraelaste- le, et ne tuleb elustandardi allavii- misega leppida. ;
Krge lihinna, sjaliste vljami- nekute ja kulude kasvu tttu tusis Iisraeli maksutaseme vajadus 1979. a. umbes 4,2 mUjardile dollarile ja tuseb ianud aastal juba viiele mjarde, kui ei suudeta alustada karmiide kokkuhoiuaktsioonidega.
Iisraeli rgikulude mr on ol- nud suur 1973. aastal toimunud Yom Kippuri sjast alates,
kuld siiani on Iisrael katnud puu- du jgid rahvusvaheliste laenu- dega, mitmest maanmaosast saabuvate juutide kingitustega ja hendriikide poolt antud h- gelsuure sjalise- ja majandusH-
Hurvitz alustas oma kokkuhoiu- poliitikat mdunud novembris, kitsendades kreddi andmist, suu- rendades ssttegevust ja krpi- des riigitoetusi, mistttu elatistai:- vete hinnad tusid. Mduiiud ap- rillist alates algav eelarveaasta neb ette veelgi rohkem kitsendusi, vallandada tuhandeid tsiviteenis- tujaid, tstes makse, suurendada avalike teeninduste, tervishoiu ja koolimakse nmg vhendada sotsi- aalabi.
Nende soovide vastu on asunud opositsiooni peagu kik ministrid, kes on alati valmis olnud vhen- dama teiste ministeeriumide eel- arveid, vljaarvatud nende oma.
Sjaline juhtkond on mures rgi kaitsevajaduste prast ja mned ministrid hoiatavad hiskondlike mjutuste eest, mida Iisraeli vaes-
peaks sattuma. Kuid Begin toetab seda kava ja
ldiselt arvatakse, et Hurvitzi kava on arvatavasti viimane vimalus tasakaalustada majandust enne 1981. a. .valimisi. Valitsus loodab, et ta suudab juhtida ttajaid suu- reks paisuiiud brokraatiast ts tutesse, mis on kannatanud pike- mat aega tjupuuduse allt
Kreddiandmise kitsendaniiine ja nudmiste yhenemin^pn phjus- tanud vhemalt ajutise vaiikuse tstuses.
kuulidega ,Rooma Ridikus kooli^ professor Vittorio Bache- lefii.kes oli Itaalia 6200 kohtumku ja prokurri Kohtunike lemnu- kogu abiesimees.
Antud olukorras ei jnud koh- tunikel Ja prokurridel muud nu le kui nad thistasid protestiks heks peyaks kik kohtuprotses- sid nmg esitasid valitsusele nud- mise kohtunikele Ja prokurridele tugevama kaitse andiniseks. Kuna politseijududest enam sellisteks lesanneteks ei Jtku, siis nuti sjavosade vljatoomist Ja nen- dele erilesannete andmist. Seda tehti ka tuntud poliitUm Aldo - ro mrvamise puhul, m sja ve- ksused aitasid teostada lbiotsi- misi ning sulgesid autode peatami- seks tnavaid. Kuid valiisusvir mud on vga tagasihoidlikud sja- ve rakendamisel, kuna sotsialisti- de arvates vihjab see militaristli- kule ssteemile, mis ei ole koos- klas demokraatlike printsiipide- ga.:'^ :;';^
Olukorra selgitamiseks tuleks mrkida- et Itaalia kohtussteem ja kohtunike tekspidamised Ja arusaamad on lhestatud mitme- suguste poltiliste ideoloogiatega. Sealjuures on huvitav, et kaks mrvatud kohtunikest olid tuntud oma pahempoolsete vaadete tttu Ja kuulusid vasakpoolse organisat- siooni Demokraatliku Kohtunik- konna liikinete koosseisu, mis hlmab umbes 15 prots. Itaalia kohtunikest. (Alles mned kuud ta- gasi esitasid Kristlik Demokraatli- ku Partei koosseisu kuuluvad 23 senaatorit kaebuse kuue Rooma kohtuniku kohta, keda sdistati sidemete pidamises pahempoolse- te gruppidega.
See kUt nitab, et Itaalias om segadust palju. Nmg selles segases vees tunnevad terroristid endid ilmselt vga koduselt. Neid nhta- vasti ei huvita, kas kohtunik on parempoolsete vi pahempoolsete vaadetega. Peaasi, et ta ori kohtu- nik, j kui ta seda tiitlit kannab, siis peab ta arvestama terroristide kuulidega.
.0 :
Kuid lisrae majanduselus cgss- M murede krval ka rmustavaid momente. lisrae majanduslikud saavutused olid mdunud aastal sna austusvrsed: eksport kas- vas 15% 7,6 mjardi ddllre ja ttute arv psis alla'3%. Vlisva- luuta reserv oli suurem kui kunagi enne, umbes 3 miljardi dollarit ja valuuta thtsaim tooja, turism, on pidevalt kasvanpd, Iisraelis kis turiste mdunud aastal 1,14 m- jonit isikut. :
Iisrael saab praegu 1,8 miljardi dollarit aastas hendriikidest: sel- lest on peaaegu 60% abistamiseks ja lejnud summa moodustab pikaajalise laenu. Peaminister Me- nachem Begini valitsus palus pea- gu kahekordistada seda summat 1980/81. eelarveaastaks, aga Carte- ri valitsus nustus ainult kahesaja jnUjoni dollari lisamisega. '
Nende arvude sisse ei kuulu kol- me miljardi dollari suurune eri summa, millest 800 miljonit dolla- rit oli abistamiseks ja ,2 miljarcU dollarit laenuks, mille hendriigid andsid mdunud aastal lisraeli- Egiptuse vaherahukokkuleppe sl- mimisel, et abistada Iisraeli tagasi tmbumisel Siinai iadelt.
Me elame maama juutide his- konna rikaste tdide ja onude ning hendriikide valitsuse arvel," tun- nistas (ks juhtiv Iisraeli pangate- gelane.
Varem vi hiljem peab see kok- ku varisema. Kui me jtkame sa- ma teed nagu vmasel neljal aastal, sme kik oma kogutud varandused kahe aasta jooksul.
Kui me peame kinni oma uuest kokkuhoiupoliitikast, siis on me viimalus suda." ; Iisraelis on ainult 3,8 mjonit elanikku, aga vlisvla suurus on
i dollari ehk iga hin-
Viimasel ajal on mningates ees- ti pagulasajalehtedes munud pik- ki artikleid nukogude rezhmi vastastest demonstratsioonidest Eesti Vabariigi aastapeva puhul okupeeritud Eestis, mis jtavad lu- gejaile mulje, nagu oleks kogu Ees- tis paljudes kohtades lehvinud sini-mst-valge lipud ja tegemist oleks suurema laiaulatusliku orga- niseeritud demonstratsiooniga. Need artiklid kannavad Stokholmis elava mni aeg tagasi Eestist va- basse maama saabunud Jri Li- na allkirja, kes mainib, et ta bn saanud need andmsed telefoni teel tuntud eesti dissidentidelt Enn Tar- tolt, Mart Nikluselt ja Jri Kukelt, kes htlasi on saatnud kige eest- lastele Vabas Maamas tarvituse Eesti Vabariigi aastapeva puhul.
Sama Jri Lina kirjutab veel oma artiklites, et Jri Kukk, Enn Tarto, Erik Udam koos peredaga j Mart Niklus pn temud nd tea- tavaks oma soovi klastada suvel ESTO-80 pidustusi Stokholmis ja jvad ootama ametlikke kutseid Est peakomiteelt. Jri Lina kir- jeldab veel dissidendilt telefoni teel saadud andmete phjaliiksikasjali- selt kuidas Jri Kukke ja tema abikaasat ametivimude poolt le kuulati ja mis sel puhul omavahel rgiti..
See on kik vga pnev lugemis- materjal ja jtab mulje nagu ei oleks me enam tegemist okupeeri- tud Eestiga vaid vaba Eestiga. Meie teadmisel on kik Eesti ja
ERMI S O O M E T TULUMAKSULEHTEDE titmine.
Kokkuleppeks helistada 2 4 7 - 3 1 5 0
vlismaade vahelised 'telefoncned kva tsensuuri all ja veelgi ran- gemalt jlgitakse kindlasti dissiden-- tide telefoniknesid vlismaaga. Kui nd Jri Lina andmetel dissi- dendid annavad telefoni teel edasi nukogude vastaseid meeleavaldu- si Eestis, tervitavad vabas maail- mas elavaid eestlasi Vabariigi aas- tapeva puhul ja ootavad koos pe- rekondadega kutseid Stokholmist Eesti Pevadele sitmiseks, ss vib testi oletada, et Eestis ei ole enam riukogude korda ja KGB on lpetanud oma tegevuse.
Kas meie vabadusyitluse organi- satsioonid ei ole huvitatud, kuivrd usaldusvrsed on sellised. Eestist vlja saadetud, materjalid? Kes kontrollib, et need andmed on i- ged? Ja kes tleb seda, et Jri Li - nale antud materjalid on dissiden- tide poolt antud? Kas ei teki isegi kuri kahtlus, et need andmed on antud kellegi teise poolt kodumaal tegutsevate vabadusvitlejata disk- rediteerimiseks? Kas Jri Kuke ar- reteerimine ei olegi lpuks seotud nende sensatsiooniste Eestist an- tud informatsioonidega?
On aeg, et meie peaksime sellis- te probleemide peale tsiselt mt-
New Yorgis ra hpanud N. Lu- du endine diplomaat Arkadi N. Shevtshenko, kes ttas Liitunud Rahvaste Organisatsioonis peasek- retr dr. Waldheimi ahma juhtival kohal, on mitmel puhul kinnita^ nud, et KGB spioonide tegevus maailmaorganisatsioonis on vt- nud vga laialdased Ja sgavad mtmed. 1978. aastal hendriiki- de vimude juures asli palunud Shevtshenko peatus venelaste sipio- neerimise juures eriti ksikasjali- selt intervjuus, mille ta andis mdunud detsembris hele ingli- se saatejaamale.
Shevtshenko nentis, et ks KGB agent Liitunud Rahvaste Organi- satsioonis on peasekretr Kurt Waldheimi abi erilesannete lbi- viimisel. Saatejaama kommentaa- tor omalt poolt kinnitas, et ainuke venelane, kes sellel kohal ttab, on Viktor M. Lesiovski. Edasi t- les Shevtshenko, et teine thtsam vene salakuulaja Liitunud Rahvas- te Organisatsioonis on maailmaor- ganisatsiooni Genfis tegutsevate osakondade personaalosakonna ju- hataja Geli Dneprovski.
Sdistused on rngad ja tekib loomulUmIt ksimus, kas New Yorgis on midagi tehtud nende venelaste tagaphja selgitamiseks ning nende oma juhtivatelt kohta- delt maailmaorganisatsiooni ss- teemis eemaldamiseks? Selgub, et seni ei ole selleks htegi sammu astutud. Maailniaorganisatstooni esindaja Francois Giuliani kinni- tab, et mlemad mehed istuvad ik- ka veel onia kohtadel, kuna s- distused on ks asi ja tendid on teine asi".
Gudiani tleb, et kui hendr^^^ gid vi mni teine riik esitaks Lii- tunud Rahvaste Organisatsioonile kaebuse, et mlemad mehed on spioonid ja paneb lauale ka vasta- vad tendid, siis tuleb loomulikult kne alla nende meeste vallanda- mine.
E i ole meldav, et Shevtshenko taoline kogenud diplomaat tuli avalikult vlja sdistustega, mil- lede kohta tal pole tendeid. Selles olukorras Jb amult oletada, et
29.1 tel.
P luges aja j
Pi vee olu p| Ta }I ja tui mec nati
Li et kd aprill
vetj kellal ruui korrj
m
IttiUi
