ineriikidele. Kuid [epitusaiitsioonita Ivastatud Hiina teistele lnerii-
[astaseks. ga teravaid krl= ltelda liendr" sministrile Henry [hdriikide endis tlo^kvas AvereE jeorge Kennan'ile )Oli vene ajaloo [rd Pipes'ile, kel- iOoriateKbn suur
avalikkusele. Iriti kuri ajaloo- felle tlgenduste
Liidus esinev iseerub vene or-
vene vanadele ing mitte nii- le. Kirjaniku ar-
leUine mtlemis- lidi et kommu- I lnemaailmale le vabalt vilje- poliitikat, luues
^dega sdamlik- ja arendades
letust.^ Selline frjaniku arvates eks ka Hberaali- ble, kes pn and- tt verisele kom-
lile.
ata ohtlik ning ga kaugeleula
Vimalusi on iteks tulevase rai vivad Hii-
leppida <ja ilina vastu h- eise variandina oosts Hiinaga , kuid siis vib
s Hiina on kas- uurjuks ning
a hvardama kik meenutab
kus lne- tihises koosts lakama kuid kerkis lne- as N. Liit, kes ogii maailma, eab siiski ar-
gu hvardab ja mitte Hil=
ine kommu- ata valus k- itab kindlasti e Solzhenits- hest kljest et 1917. aasta
juhtide ja otsas oli vhe
kljest ei saa t, et praegune peaaegu ties .'St, kes suru hvad ning ra- !enestamispoIii-
oh igus kui gid on palju ele andnud N. e rezhmile
)semine sei-
rezhiim on siivsusega Ja |itikaga laien- upre kurna-
[maa ja vene Idetud rahvaid.
filised eksper- tammude na-
et president ial elanud sel- iiievate snd- seda on vene
|g Afganistani litkonha perso-
l^ sblevatel pre= eelvalimistel,
pdanud paran les valitsevat
Ja pidurdada kasvanud kii-
e aas-
'''ABr\ KKSi L A N P : neljapeval, 10. aprillil 1980 ^ Thursday, April 10, 1980
iSiiilliCii
19. ja 20. apr. 921-7777,
STOKHOLM Mrtsi alul sel- gusid Eesti Laen-Hoi hisuse esindajate valimised. Osa vttis 62% hleiguslikest koritobmani- kest. Tervelt 150 valimismaterjali tuli tagasi, kuna muudetud aad- ressidest polmid teatatud. Valimi- sel sai ka seekord enmn l i Ees- ti Laenu-Hoiu hisuse esimees ja asjaajaja direktor mag. Alfred Ventsel, nimelt 492 hlt Peale te- ma valiti esiMusikogusse Sven Haasson, Ivar Paljak, Rein Asu, Virge Hint, Heinrich Mark, Arvo Mgi, Leo Rannaleet, Rem Fuuh sepp ja Arvo Horm,
I
958 Broadview Ave. Toronto, Oifc. M4K 2R6 Tel. 465-4650 vi 4654659 Pank avatud: peval 10.00 3.00 (esmasp.
henduses on jud peedeni), htul 5.30 - 8.00 (esmasp. ja neljap.)
LAENUD SOODSATEL TINGIMUSTEL KAASMAALASTELE Informatsiooni saab pangast lahtid^
Kik uued laenud pn laenuvtja suima puhul lndlustatud kuni $30.000.-^ ulatuses, jdava tvimetuse puhul on kiudlustatu^
$10.000.-^ ulatuses vastavalt kindlustuste tingimustele.
Hiljutisel Hollywood, Fla. margi- klubi (milline oma le SOOiiikmega on suurim USA's) aastanitusel, saavutas margiveteran Adolph Lell jrjekordselt krgeima koi. J .F. Rideri ,,Best Postal llistory" eri- auhinna. Mdunud aastal sai sa- ma auhinna tema Eesti kogu. Sel aastal esitas ta prast 6 aastast vaheaega oma tiendatud i;,Eesti huposti kogti". <
ESTO-SO puhul Stokhlmisissineb A, Lell hes R. Hmaraga Ameeri- kast marginitusel, milline leiab aset Rootsi Kuninghku Postivalitsu- se korraldusel, Rootsi Posti Muu- seumis 11 juunist kuni 14 rim.'"
VRTUSLIKUM KINK MAALIKUNSTNIK
S67 ROEHARirPTON vfe.Toronto.Tel.488-5895
satsioonile Kanadas. Jrjekordseks juubilariks on gaidiIipkondRa- Jaleidjad**, kes thistavad oma veerndaja-aastalist thtpeva eel- oleval laupeval Peetri khiku ruumes. Vaba Eestlane" vestles ven- di Juubelijnttu lipkbnna vanema galdeif Ene Rangega.
Sl Ci if y s-d e m 0 n strcif s ioon MONTREAL (VE) -.20/iartsil leidis^ M ksit- jar^enduskunstihitus-demontrafc-
siooi, mis toimus Quebeci valitsuse rahalisel toetusel ja oli meldud erirahvuste vahelisele eksperi- mendile, mille eesmrgiks oli
.meid omavahelisele llieiaemlsele.
Tnu Torontost ko-hal tulnud Eesti Etnograafise Ringi energi- lisele esinaisele Ene Ruugel, ku- junes sellest rifoest eesti rah- vuskultuuri vriline esinemine prahtsi^e kultuuri krval.
Prantslaste seas on rakendus- kuntnikke artesaane vga palju, aga eestlastega hisel nitu- sel-demonstratsiooml esinemise'ks -oli nende osavtt sna kesine.
oMayaheHne tutvnmin/B Ja teineteisest arosaamine, Mis viiks
(Algus lk. 2)
Carteri pingutused riigi eelarv tasakaalustamiseks' aitavad kaht- lemata pidurdada inflatsiooni, kuid selle sammu praktilised tule- mused on veel vrdlemisi kaugel. Samuti vib eeldada, et eelarve krpimisel sotsiaalsummade arvel tekib Kongressi gedaid, vaielusi, kuna demokraatliku partei esinda^ jad ei ole selles punktis kaugeltki iihel nul. Ameeriklasi hirib ka tpuuduse suurenemine, intressi- mrade tus ja tagasiminek ts- tuste produktsioonis.
Kuid Carteri ksi ei ole kinud ka vlispoliitilisel rindel kuigi hsti. Tema suur kampaania N. Liidu karistamiseks Moskva olm- piamngude boikoteerimisega ei ole saavutanud loodetud menu, kuna aastate pikkune detente po- liitika on teinud lnemaailmas oma kahjustava t ning sportla- sed ja spordijuhid peavad oma vistlusi thtsamateks kui he vaese Ja vgivalla ohvriks lange- nud riigi ja rahva ahistamist. Ning Teheranis vangistatud hendriiki- de saatkonnapersonaM vabastami- se aktsioon ei ole sammu j vrragi edasi nibkund hing on tielikult takerdiinud. Kui ameeriklased sen! asjade arengut Teheranis kannat- liluilt ootasid, siis nd on see kannatus hakanud katkema ja va- litsus peab leidma uiisi vimalusi Ja vahendeid vangide vabastami- seks. ",
Kuid millised on need uued vi- malused ja vahendid? yalikuvi- malused on vikesed. Cairter ka- vatseb rakendada majanduslikke sanktsioone Iraani vastu, kuid se- da sammu tervitavad paljud eks- perdid skeptiise naeratusega. Mahiitakse, et majanduslikud sanktsioonid vivad mjuda pikema ajavahemiku Jrele
. Ead ldse
Sellest ritusest prantslased olid yaiitud Quebeci valitsuse poolt, saades oma osa- vtu eest valitsuse poolt hsti tar sutud, kuid' neil oli oma. kulfc-
' ; r i sna 'vhe.pakkuda.::
Nitusele saabudes, uksest sisse minnes oli kohe esimesena vastas ks prahtslanna kes ttles ja mtas lihtsaid ttarlaste kleidi- kesi, puesid ja kitleid tavaline laadakauip; ss oli ks daam, kes savitaigna pallist pressis laia koo- gi mlefookteu keeras heks nuku figuriiniks. Ss esmesid ks ema ja poeg, kelledest ema denionst- reeris vasele emaieerimise teh- nikat, kuna poeg joonistas musta tushiga maastikumotve, neid f^ todelt kopeerides. Peale nende nitas oma lamsti veel ks mees,' kes pani paberi vahele mitnievr- vist riivitud vahakriidi pwu, se- da kuuma triikrauaga soendades. Krndi punt) sulas ning hines moodsa 'kunsti moodi omavahel kokikusulavaisse vrvilaikudesse.
seas oli vaiiim#: S a l m e poolt kingitud 150-aastane v-
)aifflekute pearhk oli ees* suka-, Mnda- ja vkirjade
kasutamisel tnapeval seinaval- pade, kardinate, linikute jm. valmistamisel,
esindatud Marta Sinne ja El- friede Seeblumi poolt. Eriti silma- paistvad Od Vnda Isotamn poolt valmistatud lillelised pulma-, saani- ja piilmavoditekid. Vid oli kihnlastelt Elisabeth Argetilt ja Tu Kaselt, ngusaid rahvus- like mtse ja tanusid Etnograafi- lise Ringi peaikatete kursusest osa- vtnute- poolt. Puutid^^ karpe, taldrikuid, kappasid, pina- ptte, kibusid ja Uekapipasid oli Enn Argetilt, Mihkel Aert ja Otto Ranhamelt. Nende seas ka Oskar Tlpti poolt meisterdatud puust mehine kulp, mis li vitnud esi- mese auhinna le^kanadalisel pen- sionride klubide vahelisel vistlu- sel.
Endel Rubergt oli vljapndid tema haruldases, ainulaadses kl- metustehnikas loomingut. Ka de- monstreeris ta elavat hiivi tekita- vat ehisnaha ttlemM. Hda Hrm demonstreeris pisitelgedel vkudumist, M Helde pikk poU ees llekappade val- mistamist, ning Leida Saar roh- kem tnapevast naiselikku tege- vusttikkimist, tikandust, hee-
jne. :
olulisemaks osaks oli Eesti Etnograafilise Ringi esi- eaise' Ene; Rnnge ettekaimne val- gusptide saatel,;;
andes ksikasjalikke seletusi ja kirjeldusi valimiku eesti rahvaroi- vate kohta.
Nituse-demonstratsiooni krval kis kgis kibe tegevus Eesti Naisselts Montreas . organiseeri- misel. Kohvi ja iookide serveeri- misel tegutsesid Tauni Kents ja Leida Riga.
Eesti rakehduskunsti osas . olid aga Toronto Eesti Etnograafia Ringi vljapanekud haruldased, mliseid Montrealis veel varemalt nha pole oMud. Vljapanekute
E. Runge rgib, et mte oma gaidlipkonn organiseerimiseks tek- kis 1955. aasta maikuul ja sgiseks juti organiseerimise tdega mi kaugele, et sama aasta septembris nnistati p. 0. Puhmi poolt Ra- jleidjte'' pkond ja Eesti Skaudi- sprade Selts andis $25 noorele or- ganisatsioone hambarahaks.
Lipkonna esimene vanem oli Meeli-nn Tanner, kuni ta prast esimest nelja aastat valiti auva-
;neniaks.
Teiseks auvanemaks valiti poetess Marie Under 1964. a. M. Underi ni- meline rndtrofee antakse igal aas- tal parimale hellakesele. Kolmas auvanem on gaider Klaudia Voiko. , Mdunud aastate jooksul on ma- leva juhtideks olnud Lisanne Vaher, Ene Ldig, Anne runukk, Reet Vanaselja-Marley, Anne Vde- Agur, Monika Haarmann ja praegu on juhiks Rita Valter.
E. Runge tleb, et Rajaleidja- te" nimi on prit Eestist, kunagi andis p. H. Haamer selle nime hele noortegrupile Eestis. Aastate jooksul on pidevalt olnud vanemate htuid lipkonna aastapevaga ap- riis, Lastevanemad kinkisid lip- konnale Eesti ja lipkonna oma l i - pud.
Rajaleidja" on oma osa ol- nud ka eesti ja mUude rahvaste gaidide kontaktide pidamisel. 1957. a. toimus Hahburtonis jainboree, millest vttis osa ka lady Baden- PoweU. Sellest sndmusest vttis psa ka heii juhti Rajaleidjate" hulgast.
Nad JagaM Eestit tutvustavat materjali, krahvinna Bernadotte- le kingiti Eesti gaidimrk, peo- lauas oli Ene Runge aga Lady Baden-Powelli lauakaaslaseks.
Kuid n tulnud ka muudelgi aega- del eesti rahvast ja kultuuri tutvus- tada.
HAMILTON (VE) Phapeval Jrast Jumalateemstusttohnus Hamiltonis kiriku all saalis Pensionride Klubi koosvbimme. Kiri- kulised tulid peaaegu kik alla, samuti Sumalateemstusel viibinud Ja Jutlustanud'Mrtku president W.B^ ^ :
Aastate jooksul on toetatud inva- lde, haigee on saadetud pakke, oldi kaasas Eesti Maja aktsiate aktsiooniga, toetati Eesti Abista- miskomitee korjandusi ja on teh- tud muud abistavat td. Kanada gaidide 50. aastapeval kutsuti Rajaleidjad" sinna esinema ja hgeltorti dekoreerima. |
Lipkond on andnud juhte ka gaidmalevale. Seal on Rajaleid- jaist" olnud K. Toiko, E. Runge, E. Ldig ja praegu Tiia Ktt. Leidub ka neid, kes on lipkonnas ttanud senised 25 aastat, neist on E. Rim- ge, K. Voco j I. Paar siiani teger vad, vmane on olnud pline Up- konna kassapidaja. '
Lipkond on algusest kuni kes- oleva ajani osa vtnud kigist laag- reist. Suur osa on phendatud rah- vuslikule tle, on tutvustatud eesti kunsti, kirjandust ja toitugi. Lip- konnas on selline komme, et iga gaid, kes abiellub saab kingiks he eesti kunstniku maah. I
Hulk aastaid on olnud aastat! lau- luvistlused, kus om hinnangu teeb kolmeliikmehne zhrii. Rnd- auhinna vitjale on M^-A. Tanner andnud.
Varem E suurlaagreis ka male- vate vaheline lauluvistlus, aga kiina ,,Rajaleidjad-* olid alati vitjad, siis teised kaotasid selle vastu huvi Ja vistlus lpetati.
Lipkonna ts on kaks korda koostatud katsejargud, mis on teis- telgi omaseks saanud. Lipkonna al- gatusel asutati ka meregaidide k- sus, kuid see hendati uuesti Ra- jaleidjate" lipkonnaga.
See on vaid vga konpektvne pilk aastate pikkusele tegevusele, kus noored on rahvusliku sisu vil- jelemisel ja emakeeles saanud gai- dikasvatuse, tnis vliselt on kll rahvusvaheline, aga sisult on noori eestlasteks kasvatav.
Insurance gency
Tel 745-4622
KIKIDEKS : ; . . KINDLUSTUSTEKS
: 553-7^ 16^ :
Prastluna avas palvusega abi- praostT. Nmmik ning biilalistele pakuti maitsvat kuuma. puljongit pirukatega, kohvi juurde kringt ja rosinasai, kik valmistatud Pensionride Klubi daamide poolt. Avasnas esinaine H. Kleiner ter- vitas kiki kohalviibijaid aasta- tes vanemaid ja nooremaid ning andis sna juhatusHikmele L. Wahtrasele. Kneleja mainis, et klubi eesmrgiks on kokku tuua k- sikuid inimesi eriti vanemas eas, et ka need tunneksid endid hiskon- na hikmeina. ksindus paljudele on teatud mttes kui karistus.
Kneleja soovis, et siinses mb- ruses kik tvabasse ikka jud- nud kaasmaalased hineksid pen-
vsioHiride klubiga. ;
Juhatuslnge pr. Reio Hsas, et klu- b on kavas huviringid , male, puupletamine, mblemine, ksi- t; kui on kllalt soovijaid, alus- tatakse kohe. Kehalisekasvatuse alal on oma abi lubanud selle ala
. eriteadlane Elsa Voode. Pr. Reio I tsiteeris he kaasmaalase ' snu
,,Me tulime sa mandrile 30. aasta eest, olime kll vaesed kuid meil oli palju armastust. Nd oleme rikkamad, kuid oleme klmaks jnud! Tundke endid kodus, sest oleme ju kik eestlased ja sb- rad," lpetas ta. '.
Riigilt saadud hiljutise toetuse IS.522.00 kohta andis
juhatuselge R. Edari. Toetust tu- leb kasutada ettenhtud kava koha- selt. Samuti kirjeldas ta ka pike- malt kavas olevat Ottawasse situ, mis toimub ^ s kui on kllalt soo- vijaid. Kavas on rida buss 40 inimese jaoks, veeta ndalalpp Ottawas tulpide ilu nautides ja lin- na vaatamisvrsusi klastades.
himine oleks motellis Ja kulu mmarguselt $50.00 inimeselt. Reisi tpne aeg teatatakse hU-
arvatavasti mai keskel.
Pr. Reio kirjeldas ka lhidalt esi- naise Hda Kleineri tegevust klubi asutamisest saadik. Koosviibijad tnasid esinaist suure aplausiga.
Lpuks oli sna Torontost abikaa- saga kohale tulnud arh. G. Laik- ve'lt, kes selgitas vim alusi Toron- tosse pensionride kodu ehitami- seks.
Istuti veel kohvaas kops, levi- tati liikmefcaarte ja anti selgitust mitmesuguste teiste ringide kohta kui on .kfiiUalt huvisi. Klubi liik- meks vib astuda juba 60 aasta- selt. Jrgmise kiriku ringkirjaga saadetakse Pensionride Klubi te- gevuse kohtan tpsemaid andmeid.
Koosviibimine lppes ksmeeles ja lootuses, et selle uue organisat- siooni juurde koonduvad kik need, kes on igapevasest tprotsessist pealetormavate eluaastate tttu ee- male
li l juti jagas Academy of Canadian Cmema 1979. a. loodud filmide eest mitmesuguseU aladel auhindu, mida nimetatakse kanada 0s- car'iks". See suur au langes osaks ka eesti nitlejale Rudolf Lipule, kellele anti parima nitleja auhhid lhiflmi Revolution*s Orphaus" (Best.Mdil Rudolf lipp. >^em .; ;
(Jrg lk. 3)
