Mdunud laupeval toimus Ees- ti Majas suures saalis Eesti Ohvit- seride Kogu Kanadas korraldusel Eesti Vabariigi Sjakooli aasta- pieva ball. Seni vastava toimkonna organiseerimisel okiud ritus on uue organisatsiooniga omale saa- nud laiema kandepinna, mis on eriti sobiv (heks esimeseks ulatuslikumaks kokkutulekuks. Poolteistsada endise Sjakooli ja Lennukooli kasvandikku ja nende kaaslast vtsid sellest meeleolu- kllasest htust osa.
htu avas kpt. major N . Valge, andes sissejuhatusies levaate Ees- t i Ohvitseride Kogu Kanadas saa- misloost. Ta tles, et selleks on mdunud aastail mitmel korral tehtud katseid, kuid ikka pole suu- detud seda lpetada. Nd on or- ganisa^tsioon loodud, kelle nimel ta soovis kigile head ballituju ja i- get s j akoii vaimu. .1
. Jrgmisena koi. Itn. A . Toman- der tervitas Eesti Vabariigi ohvit- sere, avaldades hea^dmeelt jlle koos olemise le. Ta vaatles Sja- kooli asutamist umbes neli kuud prast sja algust, kuna ohvitseri- de puudus oli vga suur. Kooli esi- meses lennus alustasid noored me- hed,'n.n. kooiipoisid, kes oli vaba- tahtlikena asunud punaarmee vas- tu. Paljud neist astusid Sjakooli, kaasas nelja kuu vitluste koge- mused jateadmine, et Eesti rahvas ja maa peavad saama iseseisvaks, olles selle eest end valmi^ ohverda- ma, aga mitte tagasi topibuma ka kmmekondselt suurema vaenlase ees. Selles vaimus juhat^ati kogu sda, kuni see ti Vidu. See eesti vaim anti S j akoolis helt lennult teisele edasi ja oli koolile tugevaks nurgakiviks. Ta avaldas usku, et
-igaks kannab seda vaimu edasi ja annab edasi ka eesiji noortele.
Kapten A r v i Tinits Kanada sja- ve vormis, esitas E . Laidsaare raamatust Noorsdur' ;Pension- he huumorildillase loo. E m i l Eer- me vestles oma nialestusist Sja- koolist ja hjem reservohvitserina n maailmasjas, alates .1941. a. Tartu vitlustega kuni sja lpul leidis Saksamaal positsiooni ks ootas" veosa juurde kutsumist.
T E H E R A N Kahel Rahvusva- helise Punase Risti esindajal oli mdunud esmaspeval vimalus Teheranis terroristide poolt leve- tud uhendrkide saatkonnahoones kohata ameerika pantvange. Puna- se Risti esindajate kinnituse koha- selt kohtasid nad 50-ne vangiga, mlest jreldatakse, et kik vangid on veel elus ja terved. Klastajate- le oli siiski jnud niulje; et terro- ristid hoiavad mningaid vange teistest isoleeritult ja korraldavad neile pidevalt lekuulamisi.
Ostke jcimiigt
R E A L ESTTE B R O K E R
R E A L - E S T A T E
b j>uovuu Ave, \iiear of lli Quteen S t E . ) Toronto, Ont.M4M2T? 21 :.. KOGEMUSI KINNISVARADE V A H J E N D A M I S E L ; ^
Mdunud laupeval toimus Ees- Aksel Salumets sndis 17. aprill
1920. Keskhariduse omandas ta
Kalev Estienne ballil tuli vaMmisele Miss Vimleja, kelleks tus Anne Kungla Kalev Estiennest. P i l d i l Miss .jieitsikii Maarika Pauliga, .llontrealist (paremal
OSU" oma
WASHINGTON President Gar- ter lubas hendriikidesse vastu vtta 350 kuuba pgenikku, kes vbivad praegu Havannas Peruu saatkonna maa-alal ning ootavad Kuubalt vljapsu vimalusi. Saatkonna territooriumil viibib praegu rmiselt viletsates oludes 10.800 kuubalast, kes tahavad p- geneda Castro paradiisistV ja oo- tavad sissepsuvimalusi Ladina- Arneerika riikidesse vi mujale.. Peruu on lubanud vastu vtta 1000 pgenikku.
t i Majas Lnlaste Seltsi peakoos- j ^^^^^^^^^^gl^ste Gmnaasmmis, olek. et oma organisatsioone kind- ^^ ^^ ^^ ^^ pinguid Eilangenis, Sak-
samaal ja Toronto likoolis, mille etas diplomeeritud insenerina
Vaba Eestlase 10. aprim kuu- pevaga nr. 28, ilmus kirjutus , ,Kui tulumaks teeb muret*'. Leian, et selles artiklis on ksitle- tud vaatlusaiuseid kusimusi luga vabalt, V s.o. ma thelepanu juh- timiseta seaduse kitsendavatele stetele. Antud nuannete matki- misel vib lugeja sattuda tulumak- suameti thelepanu objektiks.
Ksimuse alla on esitatud nide- tes vetud hisarveltsdud int- ressid ja neid on suvaliselt pendel- datud hest rmusest teise.
Sissetulekute deklareerimisel tu- lumaksulehe titmisel kehtivad hisarve kohta jrgmised eeskir-
Muusikalisel poolel sopran E r i k a j ^ ^ , a) K u i raha on investeeritud he Veskimets esitas sdelevaid Leha-
ri ja Abrahami Q^eretimeloodiaid, klaveril saatis Aino. Kurg. Teadus- tajana tegevad R. Viksten ja A. Tinits andsid esinejaile tnutheks le roosikimbud.^
abielupoole sissetulekutest, siis int- ressid kuuluvad deklareerimisele terves summas selle abielupoole sissetulekuna;
b) K u i arvele tehtud sissemaksud
Phapeval, 27. apr. kell 6 p j , toimub Peetri kirikus-- vaimulik kontsert, milles on kaastegevad meie kaks tuntuimat kunstnikku kirikumuusika a la l : Helmi Betlem ja Lembit Avesson.
Helmi Betlem laulis Peetri kiri- kus solistina palju aastaid igasu- gustel ritustel: kll isesisvatel kontsertidel, kll suurtel ja vikes- tel phadel, samuti koorisolistina ning oma laulustuudio pilastega koos, peamiselt advendi phadel. Neil lugematu esinemistel ta an- dis vga paljudele kuulajae unus- tamatu elamusel. Paljude aastate jrele on tema tumedaklaline kaasakiskuvalt, tlgitsetud laul ik- ka veel pehmelt tunneterikas ja tis soojust. -
Mneaastase *"eem ai viibimise j- rele Peetri kirikus esinemisest, kujuneb eelolev kontsert kindlasti Helmi Betlemi rmsaks tervitu- seks paljude^ lauluarmastajate
OTTAWA : - - N . ; L d u Ottawa saatkonna endine ametnik Igor. Gouzenko, kes paljastas prast Teist maailmasda veiielaste suu- re salaluoreorganisatsioani Kana- das, mainib, et olmpiamngude boikott on hdavajalik, kuna see paljastab Kremli juhtkonna valed oma rahvale Afganistani afri suhtes. Gouzenko kinnitas, et Ka- nada peab kindlasti Moskva olm- pia boikotti,toetama, kuna see on heks vunaluseks Kremli agres- siooni vastu vitlemiseks. Kanada peaminister Trudeau pikles par- lamendis ;boikoti ksimuses otse- sest vastusest krvale, mainides, et Kanada seisukoht oleneb sellest kui suurel mral teised riigid te- avad hendriikide boikoti akt-
siooni Trudeau esitas parlamendi- e oma vana vite, et olmpia boi- kott ei avalda mingit mju vene sdurite Afganistanis viibimisele.
laniat kuju ja met anda. Viimane edukas peohtu andis mtte pare- maks organiseerimiseks. Koosole- kust vttis paarikmne liikme m- ber osa- Koosolekut juhatas R. Marley, protokollis H . Oja.
Aruannete osas mrgiti mdu- nud esimest seltskondlcku kokkr tulekut. Kassaaruaiine nitas vaja- l ikku aluskapitali uuteks ritusteks.
Koosoleku suuremaks pevakor- rapunktiks oli phikirja vastuvt- niine, millele oli esialgse kavandi koostanud E . . Soomet. Mningate muudatustega ja tiendustega ve- t i see ksmeelselt vastu, samuti otsustati jda juba kasutatud ni- me Lnlaste Selts juurde.
Tegevuskava arutlusel nhti ette aktiivsemat liikmeskonna koonda- mist. Oli mitmeid mtteid ka peri- oodiliste kokkutulekute ja loengu- htute korraldamiseks > samuti Lnemaalt prit olevate tuntud eestlaste thtpevade mrkimine, kuid need mtted jid juhatusele kaahitlemiseks. V
Valimistel valiti senine esimees R. Marley tagasi. Juhatsliikmeiks E . A l e v e , P . Kalju, ' M . Nurming, H , Oja, H . Neidre ja Maimu Usin. Revisjonikomisjorii E . Soomet, A. Lepismaa ja Aino Kassfeldt.
Enne htuski pidafe Kanada sjavepastor kapten T. Nmmik lhikese palvuse, kandes Taevaisa ette eesti rahVa 'Vitlused vabaduse nudmisel.
Prast htuski tutvustas A. Tinits n maailmasjaaegset inglise vintpssi, tiip 4, kus aastast 1889 on tiks vike osa, mi l pole riiingit vajadust, aga seda on ikkagi 1948. aastani tehtud. Ta vestles humoori- kalt laskevistlstest ja relvadest ning snse maa nudeist nende omamisel.. ,
lejnud osa oli bpUimeeleoiu- line vanade spjrade kokkutulek. Eesti Maja suurele saalile andis hoopis meeldivama ilme mmar- guste laudade ^ kasutamine. Tant- suks mngis V . Gustavsoni orkes- ter juba Sjakooli ajast tuttavaid
. [poolt. Pealegi astub ta neil pevil tulenevad^molema_ abielupoole sis- . ^ ^ ^ ^ mmarguse aastate setulekuist, sus vidakse mtressxd ^^^^
Lembit Avessoni juhatusel sn- dis aastate eesti Peetri kiriku ore-
U i kokkupanek ja lesseadmine - Te-
jagada abielpoolte vahel proport- sionaalselt nende sissemaksude ta- semele..
Eeipoolsest^^^ m a tunneb phjalikult seUekomp- et kui ainult uks abielupool toodab; sissetulekut, siis osutub vga kaht- laseks ksitlus, et teenitud intresse
litseeritud instrumendi helidevrve ja tehnilist ksitlust. Jb ainult oodata sellel kontserdil Lembit Avessoni meisterlikku esinemist nii kontsertorganistina kui solist: saatjana.
'Kunstnike kavas on: Bach, Hn- i del, Pacheibel, Strdella, I)'Aquin Tobias j a Avesson.
Nen ette Peetri kiriku pinkide tituniist sel htupoolikul tnulike kuulajate poolt.
Metropolitan OperaGudt vlja- andel mv Opera News'- ti uue poperilavastuse R Q V Serailist" (Mpzart) puliul kirjutise mineviku suurtest lauljatest, kes oii laulnud selle ooperi naispeaosa.
William Ashbrook artiklis pectives on an A r i a " on mainitud Lli Lehman (1907), Miliza Korjus (1934), Maria Cebotari (1930-nda- tel), Maria Callas (1954) ja Bever- ly Silis (1970). Autor hindab nende! pluss- ja miinuspunkte heliplaatide varal. Miza Korjuse kohta el- dakse, et ta helipladistas selle ooperi aariad Saksamaal enne asumist USA-sse. Autor hindab tema hle voolavust ja helitni vrvikust ning u, kuid loeb mii- nuspunktideks tekstilise osa edasi- andmist
kirjutada teise' abielupoole nimele. ldiselt peab aga soovitama, et
aasta-astalt tulumaksulehe titmi- sel ei tehtaks thelepanu ratavaid hppeid,,kui suure vnkumise ph- jusi pole vimalik tendada.
Nd veel miningad read toodud nidete teprasuse kohta. Esime- se nitena toodud naise bruto sisse- tulekuks on mrgitud $10!958.77. See summa oletatavasti sisaldab ka 50% iihisarve intresse $1.889.39, kuna intresside arvel on mahaarva- misena kalkuleeritud $1.000.
Teine variatsioon ei tta vlja naise kasuks (artiklis mrgitud um- bes $24 vrra, vaid vastupidi naise sissetulek suureneb $1.889.39 vr- ra ja vheneb mehe arvel lubatud lekande-puhul $1.439.36 vrra, see- ga tlumaksustatava summa suu- renemine $450.03. Jrelikult ldse mitte soovitav lahendus. , .
K a kolmas moodus ei anna artik- ^ lis mrgitud , erinevust ($414.44) - . . : . vaid i lma Ontario TaxCredit i ta on ainult ei hiri eelmiste aastate d^ k^ kusag le saja dollari. See moo- laratsioone. " dus oleks soovitav kasutada, kui see E . SOOMET
Tiiu Haamer,, noor eesti piani Torontost, kes on ette valmistamas oma doktoritle, esineb iseseisva kontserdiga Ann Arboris, Michiga ni likooli muusikaosakonna aulas (School of Music North Campus 30. aprill i l kell 8 htul. Kaasraaa laste rohke osavtt oleks eriti tere tulnud. Kavas on Beethoven, Schu-
tasta.
Jrgnenud juhatuse ametite m- ramisel jagati ametikohad jrgmi- selt: abiesimees P. Kal ju , sekre- t r H . Oja, abiekretr E.
1959. aastal. Oma kutsealal tegut- sedes on .tema jrelvalve all tus- nud arvukalt krgehitusi Torontos ja mujal Kanadas. '
Vabana sndinud eesti mehe i- gustahe ja vabadusiha on suunanud Akel Salumetsa kikumatult tema eluteel. Enda phimtete eest on ta seisnud julgelt ja kikumatult, kas relvaga visriaga- olenevalt ae- gadest j a olukordadest.
Sja algaasta haaras ta relva, et videlda kommunistliku vgival- la vastu. Sjategevuse lppedes jtkas ta rahvuslikku vitlust noor- soot ridades Saksamaal ja hi l - jem Kanadas, kus oli skautide ma- leva juhiks, organiseeris esimese suurlaagri ja juhatas Eesti Skativ de Liidu Keskbrood.
RakendunultRVN-u ja selle jrg- lase E K N - u tegevusse, O ta mit- jnes koosseisus selle Rahvuspoliiti- lise Komisjoni esimeheks. Kaua- aegse Toronto Eesti Vitlejate hingu liikmena on ta kuulunud selle organisatsiooni juhatusse mit- metel aastatel. Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas he asutajana J a kauaaegse esimehena n Aksel Sa- luniets tuntud ja hinnatud polti- ne vitleja. "
Akadeemiliselt kuulub juubUar korp! Ugala perre.
Juubari mitmeklgse intensiiv- se, nii professionaalse kui his- kondliku tegevuse juures^ on talle alati ennastsalgavalt toeks j a abiks
M . Usin.
Kanada f T n a Cntemporary Re- search- Centre Limited, mis tege- leb turustamisksiniuste uurimi- sega kogu Kanada ulatuses, nime- tas Montrealis ettevtte heks di- rektoriks ja asepresidendiks eest- lanna Kersti Sunne-Birp, kelle lesandeks on sidemete pidamine klientidega, projktide juhtunine j a administratsioon. Kersti Sunne- Biro on lpetanud Montrealis McGilli likOQ niajandusteadus- knna B.Gomm. kraadiga ning saavutanud hjem MBA kraadi.
Contemporary Research Centre Limited'il on kontorid Montrealis, Torontos, ja Ottawas.
N E W D E L H I ks 31-aastane mees sooritas New Delhis kallale- tungi peaminister Indira Gandhile ritades tema mrvamist 5 tolli pikkuse teraga varustatud noaga. Mrvar ei psenud peaministrile lhedale, kuid viskas teda noaga, mis ei tabnul Gandhit vaid hte tema ihukaitsjat, kes pses siiski vigastuseta!. Kallaletungija tabati hing isiku kindlaks tegemisel sel- gus, et tegemist on 31-aastase me- hega, keUel-ei ole sidemeid poliiti- liste parteidega ega rhimitustega.
Aleve, laekur H . Neidre, abilae- k u r M . Nurming ja ametita luge; tema veetelv abikaasa Helju, kelle
[siirust ja lahkust kik nende sb- rad linlalt hindavad.
Kul la Aksely vend, sber ja aate- kaaslane. Sinu thtpeval hineb nnitledes Sinu suur sprade pere, soovides Sulle raugematut tahet j
. vsimatut vaimustust Sinu eluvit- Fintermarket Ltd . , 210 Don Park jse jtkamisel!
Kd. , Markham importeerib kahte ; , " K A F F I jIOKS originaalset soome produkti: Boda kindlaid ukselukke ja Mayrei vee- filtreid. '
OY Bjorkboda Ab:- asutati 1732 Luna-Soomes, Kemi saarel, kus t asub veel praegugi ja valmistab tapiaugu (mrtise) tpi kangi p- himttel ttavad ukselukke.
70% Boda (nii kutsutakse firmat lhendatult) produktidest ekspor-: teeritakse ja suurim turg lukkudele on Skandinaavias. ^
Aastal 1970 pandi suurt rhku lukkude edasiarendamisele eesmr- giga, et viia need internatsionaalse- le tasemele ja turule.
Kahte mudet kutsutaks dou- ble secrity loeks", millised on ide- aalsed linnamajadele. Mudel 428 on sobiv tagauksele ja suvilatele. Boda lukud on kolmes vrvis: kroom, pronks ja antiikpruun..
Seitsmenda-peva Adventisti Pea= korter, Takoma Pargis, Wash. D.C. peab n^a yiieastast ki-ralist kon- verentsi Dallases, Texases 17.26. aprltni. See on suuremaid kok- kutoilekuid selle kiriku ajaloos, ku - na konverentsile tul,feb saadmid le kahe tuhande igast maama- osast j a kikidest rahvustest ning igast keelemurdest Ja nahavrvi- dest.'
Saadikute osas on teada, et isegi Himast tuleb kiilalisi. Samuti tu- leb saadikuid ikestatud maadest. N . Liidust, kus oi^ teatavasti le 50.0C0-de adventisti, tuleb seitse saadikut, mned isegi naistega. Baltimaadelt tuleb 34 saadikut,
ri avatud: teisip., kolmap. neljap. .30-?, reede 9.30--8v SaMp. Esmaspeviti suletud O M A N I K U D E E S T L A S E D
M A Y R E I filter ehk kurn on odav ja prast tarvitamist ravisatav. Puhastab linnas kraanist tulevat vett j isegi muudab je vi jrve vee suvas joogi klblikuks.
On olemas 2 mudelit. ks on Mayrei 2000, mis on meldud linna- vee puhastamiseks. See mudel ga- ranteerib 2000 l i i t r i vee puhasta- mist ja kestab kuni 4 kuud. Sel on aktiivne sefilter.
Mayrei 3000 omab spetsiaalse fi ltri mis muudab jrve vi jevee puhtaks ja maitsvaks joogiveeks. Puhastab 3000 li itrit vett j a sellest on kllalt kogu hooajaks.
Mayrei ftreid on proovitud Rootsis, Belgias, Inglismaal, Kana- j.t das ja muidugi Soomes. Mayrei f i l - ter ei vaja mmgit korrashoidu ega j . erilist installeerimist, ainult pange K u i olete hvitatud ja soovite l- kraani otsa ja laske vett ^aeglaselt hemat informatsiooni, ss heUsta- lbi Joosta.' ; - V / . : ge: Esko Wit, 491-0480.