VABA KK> ' \NE ii, 22. mail 1980 Thursday, May 22, 1980 Nr. 39
VABBE E E S T L A S T E H M L E K A N D J A
VLJAANDJA: O/ Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. Torontos \ / P E A T O r M E T A J A : . . K a r i : A ^ ^
POSTIAADRESS: P.O: Box 70, Stn. G, toroiito nt. M6J 3M7 l E L E F p N n ) : toimetus 364-7521, talitus {tellimised, kuplutused,
tsioo) 364-7675
$61., poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17. I^NNPOSTIGA iemer^ ^^^^
$36
muudatus 50 e. kMknmbri hmd 45 c.
Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumseth St., Toronto O n t M 6 J 2 ^
Rahvarohkeks kujunes T.E.S. Tienduskooli emadepeya aktus Eesti Majas. Pildil pilased Mariann Kngsepp (vasakul) ja Siiri Oder hele emale lilleit rinnale kmnitamas, j^oto: Vaba Eestlane
0
Paljud tunnusmrgid lasevad seks esitati kohtumise lpul vgev oletada, et Moskvas on arusaami- deMaratsiooUviniUega prati l ^ sele jutud rahvusvahelise pinge- nerkide poole rahuofensiiyi als- vibu lepingutamisest. fganista- tamiseks ning suurema maailma- ni okupeerimine ei linud nMbe- konverentsi korraldamiseks, mille dalt ja valutult nagu venelaste kik eesmrgiks oleks vhendada rah- eelmised pealetungi- ja vallutus- operatsioonid ja ti kaasa ootama- tuid tagasilke, miUest eriti ha- puks unaks on Moskva olmpia- mngude boikoteerimine, mis praktiselt on heks Ameerika lhendriikide drastilisemaks sam- muks- N . L i
so-
K A B U L fgamstani mgedes peetav sda on verine taplus, kiis tnapevaselt relvastatud N . Li i - du veosad vitlevad lennukite, tankide Ja helikopterite toetusel vanaaegsete, inglise aumadeajas- tust lejnud relvadega varustatud muhameedlaste vastu. Pha viha tundvail partisanidel ei ole ras- keid relvi, kuid nende sgsy viha N. Ldu vastu on nende parimaks relvaks.
da. KabuH
Poolakad ei ole vist kunag maalima ajaloos n mjurikast osa mnginiid kui praegu. Nagu see ldiselt teada, on president Carteri valispoliitUine nuandja ja Dhendriiklde Riikliku Julgoleku-. nukogu juhataja Zbigniev Bre- zinski poolakas ning tema mjii on viimasel ajal Valges Majas kas- vanud n suureks, et senine vlis- minister Cyrus Vanccl ei olnud enam tegevuspldu ja ta otsustas krgele riigipoUitikale kega la ning oma adyokaadiameti juurde tagasi prduda. Teina asemele nimetas president' Carter kaua- aegse senaatori Mame osariigist Edmund Muskie, kes nagu^ nd selgub, on samuti poola pritoluga, mis veelgi tstab poolakate inju ja thtsust maailmaasjde ajami-
Kes on ss poolaikas" Edmund Muskie? hendi-kide immigrat- sioniameti k*jad knelevad, et Edniund Muskie isa saabus I*oo- last hendriikidesse 77 aastat ta- gasi. Kuid Uude MaaUma saabu- misel ei olnud ta nimi Muskie vaid hoopis Stepan Marcisze\yski. Isa oli elukutseit rtsep ning nagu mainitakse, pgenes ta hendrii- kidesse tsaari tagakiusamise eest. Immigratsioniametnikul, kes uus- tulnuka pabereid titis, oli raskusi selle keerulise nime vjarkiini- sega, ja veelgi suuremaid problee- nie selle kirjapanemisega. Amee-
kaudu ,,OI>OLA Nii r,givad prantsuse fotograa^ pidasid palvetundi. Peagi Mingaiii he partisanijhi tluse kohasettriUasteler^^^ vabasse . _ . : r ^ T .. , . , r /. . , > , ... , : . , o 1 r i , , , / 1 A VrAcH
dhrdamiseks ning Brezhnevi ja te- perte", kes on valmis Igast vene- ma mttekaaslaste pilvedelt maa laste ettepanekust mtlematult peale toomiseks. Ehkki lnemaa-^ kinni haarama ja seda kiku raken- Bmas katsutakse naningate vene- dama, vaatamata isegi sellele, et
maama lkitatud Kremli teadakib^^^ Alain Mingam ja IMerry ja Campion m ^ ^ partisani- tegutsesid rvlid nukogude i ^ ^ ne kujutab endast tavalist Kremli ^bisid veebruaris ja ksus tegutses ka nende ihukaits- sste toetusel, kuna venelased sqo- manvrit lnemaailmas lahkhe^^^^^^^^^^^^ visid jtta kohalikele elanikele Iide tekitamiseks kuna sn leMufo ^^^^"^ ^"^^^^ ^^^^^^^^^ tulid kuhugi muljet, et kohalikud partisanid on
pomtikuid Ja naiivseid .eks- mgedes. ; klk^ nende mber rahva- rvlid..; . . : ^ ; V .'^ * . hulk, kes pidas neid venelasteks. Uks partisanidest tunmstas end
Mmgam Ja Campion ^ a k s o ^ y j^^ g^ j^^ gj^ j^ gi^ g^ ^^ ^^ ^ npnde kige mjuvimsamast me- ga teel Jalabadi, Ida-fganistam ltund partisan mned veoautojuhi surmas veebruari alul hest maaUma olukordade kujuia- Imna, km par^isamd lad peata- g5jj^ j^.jjgj.gg^ ^^ ^ mjutamisel. Selleks
ciszewski muudeti kiu*esti ja sel- lest sai >,amerikaniseeritud" kujul Muskie.
Kuid kui rkida poolakate kas- vavast mjust maailma poliitUisel areen, siis ei saa mda minna
sid. tus lpuks seletada, et nad sbralikes ringkonnis olmpiamn- Kabuii-Moskya lkitus sisaldab . .:gide boikoteermist bakatelks ris- sel^ ^^ ^^ partisani sdurit Prantslased,
tlda, on s e M s M s M M m a l t suur tams vimule upitatud punasele^ . Pajudes Icohtades k a t s u s l ( ^ ^ ^ thtsus nii poliitilistest kui ka ma-'valitsusele tumustuse andmiseks, si^ shravi, shuravi" (yenela- de elanikud ioopida j a n g e iavide- .:. Jan&likest aspeMidest lhtudes. Sealjuu^^ ^ s e d , venelased). Me ei nnestu- ga. Neil nnestus pseda vaid s^^ ^^
ori nud, et mees oli venelane. Kuna ta meheks on Rooma taavst Johan- oli keeldunud tulemast mgedesse; nes Paul II, kes sja' lpetas pike-
ma ringreisi Aafrikas, kus ta pro-
Kui veel vtta arvesse, et vene- nelased ei ole helgi juhul salmis ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ oma sidu eesnirki se-letttu, et partisanid asetusid ela- ^ganlstamst Mada , ei ka seda ,et oleme prants- vaks "lUuriks nende mber -sem-
kuni rahvas rahunes ja sel-
ole venelastega.
fakik Afganistanis ei laa- oma vgesid enne . M n bedalt nagu see esialgBi oli t^^^ . . . . kavandatud nmg et sealsete par- de nukuvalitsuse positsioon, julge^ huvi isegi passide vastu," se- leie saai seietaa, et tegemist ei isanide vastupanu pidevalt suure- olek ja tulevik ei ole kindlustatud. ^^^^^ fotomeestest, neb, nudes punaarmee divsidelt Moskva vib iga afgaanide rahvus- ha rohkemal arvul ohvreid, ss laste vastuhaku Afganistanis tem- on tiesti mistetav, et Krembeldada ameeriklaste algatuseks ja ^^ ^^ "^ saatjaskonnale uusi partisa- (Poltbroo hakkab otsima abmu- aktsiooniks mng selliste ettekne- ^ n i Jieid o kokku saja mehe
Vastukaaluks Moskva olmpiaa- de korraldatakse Torontos 4.
pageeris kristlust ning tvustas kiki miista kontinendi rahvaid inimliku progressi eest vitlema.
Poolakate suurt rolli vaba maail- ma fsiliste ja vaimsete judude koondansel kommunismi vastu vitlemisel vaadeldes tekib para-
Prantslased viidi selle jrel par- tisanide poolt mgedesse. Pidevalt
sid ja trikke kuidas tekkinud um- te varjus on vimalik oma vgede mikust oma prestzhi silitades ja Afganistanis vbbnist lpmatuseni sealjuures ka oma vallutusi kaits- pikendada. * tes vimalikult vikese vaMga vi- Varssavi pakti riikide ^,rahtidek- Ja pseda. Ja n nemegi, et sel* laratsion" on kommunistlike m- les suunas on Juba katsesarved vi Mde hukeseks ja lbipaistvaks Ja aetud ja esimesed algatused kulunud vte lnemaama peibu- tehtudjinis vivad va kogu ksi- tamiseks ning N. Ldu teliste ka- muse rahvusvahelisele foorume vatsuste varjamiseks, kuid sellel ning tekitada Ameerika hendr- on siinpool raudset rimpa kahjuks Mde ja tema liitlaste rmgis sega- alati leidunud pooldajaid ja usku |usi ja lahkarvamisi, mis tegeH- Jid. Sellise suure
It ongi Kremli peamiseks ees- peamiseks eesmrgiks on
mber. Selle jrel algas viis
kestnud marss mgedes.
Pikkade pevaste retkete ajal juulini Vaba Olmpiaad. Selle kor- tamatult ksnus, mulal vabasta- pidi kogu tiksus pidevalt varju raldajaiks on teama ja bd^^ vad need mjuvnsad mehed otsima venelaste lennurnnakute spordiorganisatsioonid Kanadas poola rahva kommunismi Uhkest? eest. nende raihvastekeskorganisatsioo- Tundub; et see vabanemine ei toi-
Nadkuulid sageli kuidas v e n d a s - ^ i ^ ^ ^ ^ ^ Olmpiaadi mu lhemas tulevikus kuid flm-. peva te rtinnaklennukid j vitlusheli- ^bivniiseks loodi balti rahvaste selt annavad kik kolm meest sel-
kopterid pommitasid lheduses Ja u^inlaste koost organisat- leks oma suure panuse, kuna nen- asuvaid klasid. Fotograafi arvestuse kohaselt , , , , .
vis teekonna pikkus otsejoones^ Bangacheri,klas nad nagid sel- oUa 150 kilomeetrit, aga ebatasa-g^id^^^^^^^^^^ venelaste rmiakust. se Ja raskelt Mgutava maastiku hte majja o i kogutud surma saa- tttu kidud tee pikkus kujunes nud klaelanike laipu ja teised M -
laelamkest Od pgenenud mge-
sioon mni kuu tagasi ja de kontrolli alla kuulub paljude on juba vahninud Vaba maamasndmuste arenguprot.
iaadi iiksikasjaJj: kava. sess. ; . See olmpiaad peetakse Etobico- * ke'is asuval uuel Gentennial Park'i Kanada suuremas saksakeelses staadionil ja vistlustest vivad ajalehes Courier'is" ksitatakse kindlasti kahekordseks. . , . . ^
desse, kuna kla oh thjana ja peaJe eesti, lti ja leedu sportlasr pikemalt Kanada kohtuminister Vangid jtkasid oma teekonda toi- enamus raajadest puruks pommita- te ka mned Kanada sportlased, Bob Kaplani uut algatust saksa s-
rahuofensvi ^ulao Valvuritega ja magasid koos tud. kes ei lhe Mokva olmpiaadile, jalou-jateg^ avastamiseks ja panna partisanidega vikseis mgestiku- ; hes teises klas ngid prantsla- osa vtta. karistamiseks Kanadas. Kirjutise
mrgiks. laanerke unustama venelaste Af- klades, sed 12 hukatud rvli laip.V ,Vaba Olmpiaadi kavas^ ^ Henning Platen on oma ar- MoskVa on rakendanud oma pro- ganistani afri, pehmendama hel peval marsiti vahetpida Partisanid olid hukanud rv- lused vrk- ka korvpallis ning ker- tikle andnud vrdlemisi terava
lbivmiseks Ea - Washingtoni aktsiooni Moskva mata vhemalt kmme tmidi Ja pu- leid, kes olid rpstanui hes gejustiks kikidel aladel. Kerge- tooni, ja ksib, miks lastakse Ka- jutikus on nhtud ette 16 vit- nadas 3000 vene spi^ lsal meestele ja haistele. Eestla- gi jalutada ja meie demokratlik- sed panevad kergejustikus vlja ku riigikorda nestada, miks unibes 20 sportlast, vttes osa pea avati Kanada vravad tuhandetele kikidel aladel. Mned alkd vivad sjavejooksikutele, kes saabusid eestlaste poolt jda sski katma^ siia sbralikust naaberrgist, kes ta. Vrkpallis vtab osa umbes 20 oli alustanud sda meie ainsa eesti mngijat (meeskond ja nais- vaenlase kommunismi vastu, ja kond), korvpallis esineb ainult miks lasti Kanadasse tulla tiian- eesti meeskond umbes 10 mngija- detel Allende kaaslastel Tshiist? ga. Jalgpallis eestlased osa ei v- Henning Platen nendib ironili-
bulis tema kontrolli alla kuuluva olmpiamngude boikoteerimiseks hata saadi vaid siis, ku i partisanid bussis sitjaid, hiipiknukkude vatsuse, kes on tui- ja avada detente^ ^^ p >: nud avalikkuse ette omaprase sega kommunistlikele rMdele ' ; ' / ' ; ;. :- '. ; ' ' kuid tugevasti propaganda jrele jlle lnemaama raha- ja lhnava ettepanekuga, miUes Mm- kraanidp nitatakse, et N. Lt tmbab oma Naib, et venelaste propaj ved tenoMselt Mganistanist vi- katseballid on lnemaaUmas Juba Ja kui hendrgid annavad luba- teatud mju avaldanud. Kui hend- duse, et nad lpetavad oma pran-riiMdes nimetatakse leid algatusi daaluse tegevuse Afganistanis. Ka- ja ettepanekuid ainult kosmeeti- buli punane valitsus kuutab ht- Usteks", ss Lne-Saksamaal ja
lenud hiljuti Moskvas Koola Barentsl mere piiri ksimusi.
lasi, et ta on valmis oma naaberrii- Inglismaal vaadatakse Moskva - Mdega PaMstaniga ja Iraaniga tele manvritele vrdlemisi tsi- alustama lbirMmisi. venelaste se pilguga Ja lubatakse need kaalu- vljatmbamiseks ajatabeli koos- misele vtta. SeUised seisukohad tamiseks. vihjavad juba lnemaama tek-
Kabuli ofeiiaive lisaks tuli raud- Mnd lahkhelidele ja need vivad - eesriide tagant uus rahuofensv ka veelgi sveneda kui venelased oma et ldine vrratult vets" poliiti-
V^rssavist, kus Varssavi pakti r- propagandatrummi hoolega edasi li^e olukord N. Ldu ja Norra va- g i d N . l i i d u eesistuniisel kohtusid, taovad, varjates selle lrmiga oma^ ^^ 1 mjutab nupidamisi. Nii o Venelaste vgivallategude Ja mr- telisi kavatsinsL
. vade; varjamiseks Ja: sumbutami-^..y-,.^ , K . A . ^ ,
MOSKVA N. l i i t ja Norra jtkavad oma phjapoolsesse mere- piiri puutuvaid nupidamisi sgisel Oslos, tles suursaadik Jens Evensen, kes juhatas Norra esuldajana nupidamisi. Pooled on ariit-
ta.
iga venelase poolt antud mista, et
Vaba Olmpiaadi ritused toi- muvad reedel, 4.. laupeval, 5. ja phapeval 6. juulil. Reedel oh pi- dulik olmpiaadi avatseremoonia kutsutud ^ ^^^1^
^ osavtvate rahvusgruppide p ^ Kuid nd teatakse veesgavuse esitatakse kava. LaupevM^^ ^ all olevat thelepandavaid looduse- l peetakse vrk-, korv- ja jalg-
Suursaadik andis varem riiista, aastat tagasi ei huvitanud keda-
selt, et Bob KaplanU avaneb sn suur tegevuspld kui ta hakkab neid ksimusi selgitama.
Kirjutise autor esitab phjenda- tud ksimuse kes on ieti sja- kurjategija? K u i palju mrvasid on Robert Mugabe hingel, kellest sai iile Zimbabwes salongivi- meline riigimees, samuti kui palju
rikkusi, muuhulgas , mle ktte- palli vistlused, phapeval, kuritegusid on sooritanud Iisraeli Norra otsus jda eemale,olm- saamme on sski eriti ohtlik ja ras- piamngndest mjutab Barentsl ke. mere rMmisi.
lbi-Feiix = rversen ja endine parlamen- dge ja praegune Naiste Rahvus-
^t*^!' ^ ^'*' '5^ Ldu pea- s^l,g^^^3j ^^^^ delegatsiooni ;sekretar^tojam V.re.Tuommen. ^^^^^^
Enne Kekkost ei ole seda aulirn. ,^ HELSINGI - Esimesel mail da^ntud lneriikide peadrf saavutamist ja et lte-
tehti teatavaks, et Soome presi- Aafnka ]a L.-Ameerika ya?akpool- ^i^j^tg g^kkond- U lootusrikas.' dendile Urho Kekkosele on maaxa-see rugimepstele. See auhmdkan- ^ahet lplikule kokkuleppele iud- tud rahvusvaheline Lenini-auhind. dis kuni 1949, aastani Stalini au- rnicov.! nitav, Va 0 0 0 ^ i , i . .... . , .. ... u' 1 -J J i . 1 miseKs naiiaD sa see, et enam ei Auhimia mramisel motweeritihmnamme,kmd muudeti sus jeta lbirMmiste vahele aasta- seda sammu, kui hinnangut Kekko- diktaatori nimi sattus ebasoosin- ^^.^ vahemaid, vaid et iremised se thelepandavaile teeneera- gusse. Hahase aiimna suuru^ o^ peetakse juM ees- hu smtamiseks ja tugevdami-,2^^^^^ juua et .^ seks*'. kord varem seda auhinda, seoses
President Kekkonen on kolmas 1975. a. Helsingis peetud julgeoleku soomlane, kellele selline auhind on konverentsiga, kuid' ss Kekkonen antud. Varem on seda saanud prof./ keeldus selle vastu vtmisest.
Sellegiprast on Norra temud ot- suse puurimiste sooritamiseks 62. laiuskraadist phjapoolsel Norra
juul peetakse paHnngude lpu- peaminister Menachem Begi ja vistlused, kergejustiliu vistlu- tema praegune vlismkdster? M-. sed ja olmpiaadi lpptseremoo- lemad mehed olid aastate kaupa nia. oma terroristlike aktsioonide p-
Eraldi peetakse Vaba Olmpiaa- rast, inglaste mustas nimeMrjas inerannn. Tehnika arenedes di laskevistlused, mis tonuvad ning nende tabamisel lubati anda ja maama varudekahaneniisel Toronto Eesti Pssi- ja P s t o l i ingUse naeltes suur tasm-aha. Eda- usvad asjatundjad, et U on vi-bikxHTald^ ^sib kirjutise autor kui palju mauk ktte saada ka raskemini l i - vai, 14. juun. ingse ohvitsere Jalutab sn m ^ l gipsevaist kohtadest. Vaba Olmpiaadi finantseerimi-^^v^ kuigi nad olid kaas-
Moskvas lppenud lbirMini- s^s on esialgsete kulude katteks sdlased parast Teist mailma- tel kumbki pool ei teaud Jrel ukraina keskorganisatsioo- sda StanUe vljaantud kasakate andmisi bm ettenhtud pri teinud onia sissemaksud, mn^amisel ja teistes kuritegudes, tmbamisel. Olmpiaadi kulude katteks on ki- Kigfe julmemate meetoditega an-
gus suurem loter, mle petid on ti 1944 j a 1947 aastate vahel nuljo- Ajutine koldculepe kalastamiseks miig eesti^ ltij leedu ja ukraina nid mimesed klmavereliselt vene-
N. Ldu Ja Norra tiili aluseks saadi 1978. a. Barentsi niere osas, rahvusgruppides. Korraldajad loo- lastele vlja kttemaksaktsiooni- on 155.000 ruutMiomeetrit J-; kui ka see k:simus saab loplmdavad^ et neid loteriithti arvukalt de sooritamiseks. Kes on Kanadas
fflis ved paarkmmend kinnituse merepiiri kokktileppega. <^tetakse. . (Jrg lk. 3^
oleval sgisel.
