mainis hiljuti intervjuus, et
d igusi garan- Uliku riigikorra urniks on ksi- $t propagandisti- [de pealetungide
'^enud sjamelie Iiaaluvad, kuna 3iand ^ l i i s ik l i - tulipunktis ku i
lakik valitsuse te ning massi-
)lsete agentide iilikoolinoonise
laa kokku vari-
le rnna- |n sattunud k a pgune administ- iresident Carte- Ldriikide elanik-
a^ pantvangide li vastu surve-
isele vtmiseks, presidendi selja iiksikisikid ja ist Iraani prob- ikeerivad ning
vimul oleval ning rahvus-
loitis kmnelk- elegatsiooni ees-
ipamise knve^ tema (ielegat-
jguses <)lukor- mise j a mras 5t leastujatele rahatrahvi vi
iglakaristuse. sem, et Clark -
T a oli presi- m hendriikide pig ta kuulub ^rekonda, kuna fdde tJlemkohtii
O a r k kanna- liguse al l , mis dde ja hend-
camises. Ta sja ajal Ha-
immardmas ja |a:S ning nd ilomaatilist tar- fe riigivastaseid luliitama ja de-
Ijutt Teheranis itsil li vga it riigivastane. ^
ide esinda- igtoni praegust
itvngide kiu- on arusaadav,
st pantvangiks ja satkonna-
tekitasid oma iikidele palju
5i ajal ilmu-^ fi ja rahvast
jlle suurte ktaste Jraaside- rJb vaid loo- karteril jtkub Ramsey O a r k i se tagasitule- kuks avalikust ^imaldada tal- j e l jrelemt- le kosutamist
\Ioskva olm- reerimisek on Hthis mngude til lppenud ja
Moskva ja itknb endiselt,
suvad osavtu foMeval seisu-
21. ja 22. tel. 921-7777.
dr.. J . Marleyj
bel Lee ^ksliebreseisf
>,American Society of Bookplate Collectors and Designers" avaldas oma tnavuses aprillikuu numbris (nr. 40) Arv id Vmsi ar t ikU Ahel Lee, an Estonian e x l i b r i s artist in Canada", A r t i k l i juures on ni- tena toodud uiks A , Lee p^ ^^ ^^ ^^ ; A . ViJimsile loodud eksliibris j a teme, mis A. Viimsile on tehtud^ J i N a E a
poolt. ^ r \ Artikl is M d a k s e , et M i l g i Ai^^^
Lee on peamisedt tuntud monot- piate meistrina^ on ta loovalt ak- tvne ka teistes graafilistes sekto- reis j a niaalikunstis. ^ m a l ajal ta viljeleb eksliibriste pisigraafist kunsti.': - C-;- '| ,
Jrgneb andmeid A . Lee elust j a loomingust, tema Kanadasse jud- misest ja ikirjeldataks0 ning: iseloo- mustatakse tema tid. Lpuks mrgitakse, et aj avahemikui 1949 1978 on A . Lee loonud 145 eks- liibrist. I V
i ^ i k l i lpul antakse andmeid k a kirjutise autorist A . Vmsist, kes_ on ise ekslbriste koguja, alusta- des sellega 19S3. Nd on ta kogus SOOD eksHibrist, kusjuures enesele on neid tehtud 102. '
Helsingi kiris
Tallinnas idgynevad fa kdunevad elumajad HELSINGI (EPL) Kevadega koos on turism Helsingi ja Tallim-
na vahel elavamaks lmud. Lhematel ndalatel alustab liiklus* uus laev, nimega Georg Ots", mis on suurem ja moodsam senis- lest parvedest. Parvede ning teenistuse kvaliteet on siiani olnud vrdlemisi vMetsal tasemel (vhemalt laane miste jrgi).
Koos kasvanud lklusega le la - 1976. aastal lks rivist vlja nii he liigub k a neid eesti vljaandeid, majast vljuv kui unna kollektoris- mle Eestist kaasa toomine tege- se vUs kanalisatsioonitorustik. Meie likult on keelatud. Keelatud on ni- kurtmistele pole keegi reageerinud, melt vlja v selliseid lehti ja Puhastasime keldreid, k^asjud- ajakirju, mida vlismaale teUida sime. Hiljem pti meid justkui ai-
data: otsustati settekevu vhe- malt iga kahe ndala tagant roisk- veest thjendada.
ei
Nende hulka kuuluvad lik koha- likud ajalehed, niteks Tallmnas ilmuv ,,Ohtuleht**. Ent seegi jb sageli tegemata.
Meie nnetuseks vahetuvad sage- li majavalitsejad, kusjuures igai ks piiab lunastamata lubada- sed eelkija sks panna.
ir.E.S. Tienduskooli emadepeval esitati H . Rundva koostatud lauhimng Kolmed kosjad Meotsa tahIs*^ Pildil vaad^tegelastelcj vasakult kasulaps Vivian Oder, meremees Juhan Lindau, taluttar luuU; Lindau, sulaneb Peter Sira, takpereiaaMe Lind^ Silm ja Tmbi; 1 ^ nend
rahvatantse eltarad Maralavas . z^' V . : 1 Foto:"Vaba Eestlaise,
Remondist aga pole kippu ega
E t mingit lehte vlismaale va ei tohi, selleks peab loomulikult olema phjus. J a kuna me teame, et Nukogude Lds harva ilmub otse hiskonnaohtlikke tekste tr- kis, peavad need ebameeldivad kppu. andmed, mis keelu phjendavad. E i tea, kuidas peaks suhtuma olema iged. Arenenud sotsialismi samas htulehes-' esilehekljel oludes ju vaevalt viks ette kujuta- olnud knesse, mle jrgi nuko- dagi, et ajalehed valetaksid. gude inimesed seostavad igusta-
E t nukogude r i ik hoOUtseb M-^^^^ kide tinimeste heaolu eest, ori ka ldiselt teada..
Praegu on N . Liidu olinpiaaasta ja spordiga tahetakse nid kommunistlike kuigi sportlased on peamiselt elukutselised ega miQ amatrid ngu mujal mama; Tnavu on tol- munud pidevalt treeningud Musta mere res, kus soojem klma on vimaldanud aastarmgi vim duvaid trceningtiugimusi. Kuidas o i aga treehingul- ja vistluste korraldamise vlnalustega Eeslis eneses, sellest;kirjutab'ErlendTeem^ >,Bpord!lehe'*.12.
E . Teemgi tleb, et ,,Eesti ker- gejustiku kekiku, n tnast kui homset mjutab ebasoodsalt baasi- de halb olukord-. Elvas peetud Eesti Kergejustikf deratsiooni pleenum mrkis presiidiumi esi
23 WESTMORE Dr., Site 200 Rexdale, Ont. M9V 3Y7
TeL 74^ 4622
Viljandi staadioni remondiga, mis Loodetakse, et Komsompli-nime- samuti on hdavajalik, oh kalev- lihe staadion saab Venemaalt bead j^apitaalremonti millegiprast ju lased sunnitud viivitama, sest ei snteetilist rjakatet j a juba sgi- |.gha, kuigi selleks oleks olnud saa ometi kike samaaegselt seks on vimalik Eesti ^^ ^^
^ dioni korda seada. . . _ . .^ ^ . . - Talvise kergejustikuharrastuse Majas elavad tlised ja pensio-
mees Bruno Junk oma ettekandes, etaastaid n sellega lepitud, ohi- ^ ^ ^ / ^ ^ ^ f ^ s"^" soome pritoluga hall i pstitamine, teel ametis pinud. Raudtee 11. ma- kord on. muutunud lausa ktastroo- :fieks" j a ksitles ss seda kui phiprobleemi.
sammud^ tema majanduse tormili- se tusu, rahva heaolu suurenemi- se . . . L e o n i d II j itshBrezhnevi V-
Selleprast ongi huvitav lugeda simatu tegevusega". Igal juhul laupeval, 26. aprilli l ilmunud vime hineda mttega, et td on ,,htulehest*S kuidas tegelikku- veel palju vajapartei grandioos- ses heaolu eest hoolitsemist teos- sete juhtmtete elluviimiseks**. Sa- tatakse Kalinini tnavas, majas muti saab arusaadavaks Tallinna 13-d: - ;:;-.,. :^ ^
Kalinini tnavas'ei ole maja 13-d
la R S N titevkomitee otsus Majade fassaadid korda . . ' V a n a Potjomkin naerab hauas habemes- s e . ' '':}
V,-
d e t u d t a l v d ega esimestel kevad- g,^ ^^ ^^ treeninguolde prn- JavHtsus on meid testi saatuse kuudel isegi vastu tulla Viljandi ak- ^amisest aga olevat veel liiga va- hoolde jtnud. Hoone M pikaaj^- tivistide tagasihoidlikule kompro- rkida. sa elanike sma al l : katus jookseb iist keftletikku on Zelia^A^ misstaothisele - saada tellisepuru j ^ ^ j Mmpiaaastal Msi tak vihmaveetorusid pole ammugi mned kuud tagasi 1 ^
aaside appikarjuv sei- l/^imalikult vara, et seda radadele j^^^^^^ niisugune raskesti - talutav enam, elektrissteem peab vastu meransambli oma endistest pilas- sukordoU kneaineks ka enami- panna enne pinnase kuivamist. Se -^ j^^Qj .^^^^ teikkida? Selli- vaid ausna peal. Iga hetk vib test, kelledega ta esmes kevadisel
(Algusiks 2)
on Moskva alustanui thmsat .pro- pagandakampaaniat, mida toetab venelaste MUivees ujuv Rahvusva- ^ . .^ , heltoe Olmpiakomitee. W lubal, Pestistele hti ka vaik^m^te
. V / 1 " L i ^ A plaamkohastele tuntustele. OUakse vajaduse korral osavtust regisi- ^ , - , .
^ -1 . . - J j i ummikus, sest peaaegu koik staa-reermiis thtaega pikendada. dionid ootavad remonti, aga oota- Olukorra analsimisel selgub, mine on mnel juhul lga pikaks
et kuigi magudest osavtuks OB veninud. Rahvusvahelise : Olmlpiateltee Eestis ei ole ka normaalseid aas- andmetelregistreerinia^85riiMvettaririgset treema viimaldayaid saada k registreeritud Moskvas- kergejustikunianeezhe.
kus snavttudes, mida juba eel- da soovi ei tidetud, miseigi aruandepleenumU tehti, Kuid lisaks staadionide olukorra- aga aasta Jooksul poie olukord le, tuntakse siin-seal puudust inven- J ^ "^^ sammugi liikunud paremiise poo-tari^^
' dumiskaste 1 ^ ^ ^ kuid n e i d h t e g i ^ ^ ^ ^ . , . v o i s t h i s t e ajaks Tartust. I^napae- j^f^
Maimti, et ammu ^ei ole E e s t i s . ^ ^ j ^ g ^ ^ ^ ^ ^ ^ t k u m m i s t m k u d u - ^ ^ ^ - ^ ^ enam leida^ suur^ kerpjousti^^^^ teivasMpetes vistluste korraldamiseks kohta, ^^^^ ^ ^ - ^ ^ ^ ^ ^ ^
mitte Balt i vistluste jaoks. Kohtla-Jrve staadionil,; : mis
olevat praegu ainus korraliku ra - jakattega, Jtvat aga soovida hooldus, staadioni ldine korras- piaaastal 1980. E t Eesti veel hoid:Ja^ ettevalmistus, .vistlus''.andatipptasemelisi";;.sportlasi teks. otse ime. ;
isegi Raskusi on koha leidmisega te-
seid ksijaid olevat ohiud mitmeid, majas puhkeda tulekahju. I korru- kirikukontserd Rootsis Sundby- sest staadionide eest hoolitsejate se kortereis on pirandad pehkmud bergi kir ikus. Ansamblis, kuhu
kuulusid pealt viiulite k^ ^^^ ,^ . . , . , , , tsheaio, o l i ihikese ajaga saavuta-
Keldris on m s ^ hcinogeenss ja kammernmu. hi volks jtkata, ent piisab ^el- .^feaiiselt Ihtmne^ k ^ ^ dusSKi. r iks kujunes ; Z d i a Aumere oma Oleme; 15 aastat piidnud^ ^^ ^^ m soolo oreli ja kaipmeransainbli
vhegi korras hoida, kuid nd ei saatel, kultiveeritud viiulitooniga suuda sellega enam toime tulla. j a stlikohase tlgitsusega.
ILubaduste titmata jtmine ei^ vimaldagi lpuks kellelgi staa- dionide remontimise kindlat kava koostada.
Selline n olukord Eestis olm-
OU:
se tisarvulisi meeskoncfi. Osavt- vate rkide eri-^rdiidud teevad omakorda osavtuks otsuse j a kuigi teatud r i i k oss otsustanudl mngudele mmna, on paljud eri - IMdud otsustanud mngudest loo- buda j a seetttu jvad osavtvate rkide esindused tunduvalt vik- semaks ku i see orii kavatsetud.
Talveks on saadud mned plas-- tikkattelised ehk nn. kilehallid, kuid ne on palju puudusi, sest talvel tuleb klma prast teha treeningupause vi loobuda vndatud
ai
Eesti suurima, Komsomoli-nime- lise staadioni mberehitustd Tal- linnas n ikka pooleli. Kesoleva aasta 1. juuniks pidi staadion kasu- Juhan Siransoni nimele New Yorgi tamiseks valmis saama, kuid le- Eesti Majja saabus Valgast Majast
. . N E W T O Suures Eesti ksimuse tutvustamise aktsi- oonis seoses olmpiamngudega saatis Eesti Rahvuskomitee miti kirja ka president Jimmy Garteri Ja tema spordiala nunike nime" le, lisades mrgukirjadele ka andmeid Tallinna ja Eesti kohta se- ses olmpta-regatiga.: ' ;: :
Eesti Rahvuskomitee esimehe Mnh
10.50 I R I P 0 S T f G
USA-s:
; WA olmpiamngude rahu, hea tahte ning ausa mngra Mngude boikoti
loobumise tttu kujunevad see- _ ^ ^ _ ^ ^ kordsed olmpiamngud pofeiikuiks r i i i ^ ^ President taotleb individuaalselt mng d e s i h d a maailma atleetide sega t va^^ hiljutiste kirjade igalt ameeriklaselt, et ta demonst- eliiti. E r i t i kannatavad sellised Kadrioru staadioni, Eesti vMa/eest, milles teie vljendasite toe- reeriks oma phendumist nendele alad nagu kergejustik, ujumte, se aja esmdusareeni kummiasfU- t^ ^^ ^^^ sellega, et toetatakse rattasit, purjetamine, ratsutami- rada on amortiseerunud, s.t. kasu- boikote, ja informatsiooni saatmi- XJSA Olmpiakomitee tegevust sie, maahoki, korvpall, vrkpalli tamiseks klbmatu, siiserada pea- se eest regtisndmuste kohta Tal^ noorte osas ja tunnustades suurt riistvimlemme ja laskesporis-aegu tiesti ^^ ^^ n^ ^ jatundjad mainivad, et olmpia tatud. Riietus- ja dushirUUmid va
$32.50 $l7w
ksiknumbri hind 4S cen
korvpaltiirniir kujimeSv tlhendrii- javad remonti, laguneb staadioni kide, Kanada j a Hima rajmisel betoonkonstruktsion. thjaks Ja nsaks ning purjeta-^ misvistlused er anna ^ a g i ^^^^^^j^^ ^^^^^ olmpiaregati m o o t u v a l j a kuna |es prast olmpiamnge, vitlustelt puuduvad sellised p u r jespordima|d nagu Inglismaa,
President Ja Kongress loevad N . Liidu ihVasibOM Afganistani i:ah vusvaheliste seaduste rikkumiseks Ja rmiselt tsiseks hvarduseks maailma rahule.
ohvrit, mille toob kesoleva suve olmpiamngudele mratud USA spordimeeskond. President on/ ot-
tiseks sutanud, et meie olmpia-atleete austatakse kesoleva aasta suvel sobival vsil r i ikl iku tunnustusega.
Aadressi muudatus 50 c^t i .
K s E aadressidele palume mrkida >iPOSTAiLi USA aadressidele , ,ZIPCOPE"
Pangatshekk vi rahakaart ku j^utada Free Estonian Pnblishers nimele.
4
hinenud Rahvaste pea-assemblee mistis N . M d u invasiooni hukka Olukord pole parem ka
Lne-^ksltnaa, tHiendriigid, Ka^ ^^ omal ajal suursndmu-^^^ nada, Norra ja Ai^traalia .^^^^ et|^ paroodiaks J m j u n ^ ^ ^ olmpia ujumisvitlused, k u n a ^ ^ ^ ^ W ^^^^ mngudelt puudub -"^^^^^ vam " ujumismaa hendriigid.' '
Ima tuffe- leuuu vaueuuexu. . . e iu . . ^ a m e e r i k l a s t e s t Sordimees- k i t u s , ^ j b a v ^ ima ^ ^ ^ t a , et a m e e r i k l a s t e s t spord imees - ^ ^ j . ^ ^^itus mis kannab nime- Ameerika ei leudvdi Kd v e e i ^ i i^o i . ddbid&, konna saatmine Moskva okimpia- Fc^n^ r M ^ t . . ^ f c . t , o Ti/rt,c.^<< - n a m m u r r f i k i i l t ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ tustEstland i Nordiska Museet ,
Moskva oKimpia korraMa.iad Ja tikukateedri juhataja Alfred Pisu- aitab nidata N . Liidu juhtide- polntbroo mehed katsuvad m^- ke. Tamme staadionilgi on judmid^- et ameeriklased on ksmeeles gudest rrkides teha naeruln^ nd rajakate vananeda. Mi l la l Ja naeruvristada boikotti, kuid saab sn remonti teha? Kus on sel- tegelik olukord nitab, et ne le remontimise ajal ldse Tartus oleks phjust iga murelikult tu- vimalik vistelda? ksitakse kur- levikku vaaiata. J a olukord vib va meelega, muutuda mitte paremaks vaid ise- Prnu Kalevi" staadion on gi halvemaks. praegu mberehitamisel, uuesti tu-
, : A M ' ieb see;kasutiam!sele W
esitab nkkal iku kava ESTO-80 ajal. ESTO-80 ajal demonstreeri- vad 6: juulil Kohilte la^^ Leida Puhk Haajisalu rtUm kudu- mist, 10. juul l a t e ^ v kudumist j a Elvine Lutter pit- s i niplaimi^t ning 13. j u i d t o i i ^ eesti-rootsi rahvatantsurhma ,Ra ' '" esinemme. Demonstrat-
vistl"stesti riigi pealinn!as, kes doni^lide korraldajaks' Salme 01 varem
nende opositsioonis N . Liidu invasi- ooniga Afganistanis ja on otsusta- nud takistada N . Li idu edaspidi^ agressiooni.
Keeldudes osa vtmast por<li
Pahm mulle saata VABA EESTLANE
veerandaastaks tavalise / kiripostiga alates -
rahas / tehekiga /