?:lcM/.l, 17 Juunil 1980 Tuesday, June 17, Nr. 46 ava
Ungari riiihuujdaJ^ nyar letas 100 meetris senise rah- vusrekordi. 0,46 shmdiga ning asus oma tagajrjega 1.03;60 kigi aegade edetatbelis esikmnesse.
Vignercn hppas 1. mail 5.67, nais on sentimeetri vrra rohkem a. poolaka Wladyslaw KozaMe- wici nimel phid rekordist. See rekord ei psinud siiski kaua, ku- na sama poolakas tegi uue mrekordi 5.72i,
: Lse^Saksa Tafelmeier alustas oma tnavust kergejustiku hooaega tulemusega 87.76. . :v/
. HcUandlaae Gerard Nijboer ps-- titas Amsterdamis maratonijook- sus EiHXJopa tipptulemuseks 2.09i)l. Endine cdi 11^ sekundi vrra nr- gema ajaga kaks a a ^ inglase lan T i K s n p ^ nimel. Maailmas on Nijboenstkrem: olnud a i^ austraallane Derek 0ayton, kes
joksis 2.08.33,6.
San-Joses peetu-kerj vistlusel hppas aigeeriane Gharl- ton Eihizuden tnaviase parima kaugushpi^tulemuse vlisrkjal, saavutades 8.19. Bdiert Cof&nan sai 8126 punkti kmnevistlusel, Mac WOklsis 'kettaheites 68.28. ,
Splitss fcorraldatud vistlustel viskas ^ k s l a i m a Ruth Fuch oda 69.86. See on 44 sm rohkem kui kahekordse olmpiavitja nunel olnud senine maamardkord,' sa^ - mai ajal ka.tema kuues
Houstonis peetud vistlustel asus tnavust meeste> kuulituketabelit juhtima ameeriklaEe Brain Old-
VABA l E S T L S E " B ^ d Saate-
kultt 0
Jaapanis vistlustel hp- pas ameeriklane Larry Myricks kaugushppes 8.28, mis on tnavu- se licoa ja tippmargiks. Ronald L i - yers oli 17.11-ga parim pes.
E E L K Thimder Bay kogndQses nnistas petaja Johan Teras 18. mail 6 noort. Pildil vasaUt alumine rida: Stiaan Albo, petaja Johan Te- ras, organist Ingrid Puna, patriciaWatsoii,iilei^ oda: Eric Ku- tok, Kevin WatsOM, Peter Mnmi; Ja Peter K u t ^ ^ . - .
7.1
3.59
8 ^
OeSjes, pstitas uue naiste; maa- marakordi kuulitukes Hona Slu- pianek tagajrjega 22-36. Tulemus on neili sentimeetrit parem senisest Helena Fibmgerova nimele kuulu- nud maailmarekordist, mis tehti 1977. aastal. Samal vistlusel tu- kas do Beyer tnavuse parima tulemuse kuulitukes tagajrjega 21.70, Evelin Jahlr heitis ketast 69.^. Odaviskes Detlef Fuhrmnn saavutas 89.00.
N. Liidu sportlased on pidevalt hoitud treeningus Musta mere r- ses spordikeskuses Leselidzes. Hil - jutisel odaviskevisthisel tilli esi- kohale jUe Heino Puuste, kelle tu- lemus oli 86.30.
Samal vistlusel, tuli vasarahei- tes Jri Tamim vistluse kestel ise- gi maailmarekordi omajaks, le- tades lne-sakslase K.-H. Riehmi nimel oleva rekordi 80.32 14 senti- nieetriga. Kmmekond minutit hil- jem heitis venelane J . Sedhh ga 80.64 ja tuli sellega uue maailmare- kordi omanikuks.
Leedus -peeti jalgratturite 100. km meeskondlik maanteesiduvistlus. Vitis meeskond, kuhu kuulus ka tartlane Aavo Pikkuus.
Kaunases peetud maasportlaste visthisel vitis 800 m jooksu Mihkel Konsa^^a^ 1.52,h Henn Piifisild vitis Jkaugushppe taga- jrfjega 7.24, Ants Savest kuuli- tuke 18.55, Ellen Klvand seits.- mevistluse uue Eesti rekordiga 5527 punkti ja Aivar Haller letas 110 m tkkejooksus tulemusega
14,4 Eesti noorterekordi..,,
sjase ungarlase Ferenc Paragi odaviske maailmarekordiga on kohane vaadata odayiske rekordi arengut umbes 40 aasta jooksul. 1928. a. viskas maailmarekordi rootslane Erik Lundqvist tagajr- jega 71.50. Jrgmisena soomlane Matti ' Jrvinen parandas kmme korda oma nimel olevat maailma- rekordi, kusjuures ta parimaks tu- lemuseks oli 77.23. Edasi jrgneb
Yrj NiMcanen, Soome 1938 BudHeld, USA 1953 Soini Nikkinen, Soome 1956 Janus Sidlp, Poola 1956 Egil Danielsen, Norra 1956 A l Cantelo, Itaalia 1959 CarloLievore, Itaalia 1961 Terje Pedersen, jNorra 1964 Janis Lusis, Lti' 1968 Jorma Kinnunen, Soome 1969 Janis Lusis, Lti 1972 Klaus Woifermann, Lne-Saksa 1973 Miklos Neineth, Ungari 1976 Ferenc-Paragi, Ungari 1980
78.70 80.41 83.56 83.66 85:71 86.04 86.74 91.72 91.98 92.70 93.80 94.08
94.58 96.72
Lti a j a M e Londonas Avize" teatel on Kesk-Siberis Krasnojars- k i piirkonnas suured eesti ja lti vljasaadetute asndusedV Lti asunduse, mis kannab nime No- voja Riga'*; on 30:000 ltlast. Eet- aste asunduse nuneks on Novi Tallmn" ja seal paiknevat praegu 3000 eestlast.
Teadete toojaks oli teisitimtleja Yuri Belov, kes mni aeg tagasi Venemaalt vlja saadeti. Ta oli jutustanud nendest asundustest Frankfurdis Vaba Lti Fderat- siooni tegelastele, Belov ise on kin- ni istunud kaks korda. Esimesel korral ta oh Vladimui vanglas ja Smolenski vaimuhaiglas, teisel koriral ta saadeti Siberisse. Ta t- les, et Krasnojarski asundustes on eestlasi ja ltlasi, kes kditatud juba StaUni ajal. Vene vimud katsuvad neid limber rahvustada, keelates isegi emajkeelse Mrjasna. Kigest hoolimata on asundustes rahvuslik vaim tusev.
'VES
4.5$
Kaksteist maailma parimat hei- det pole siiski kfe oimud ma-ail. marekordid:
Euroc35>a tnavuse parima fcm- nevistlustagajrje saavutas bul- gaarlane, 24-aastane Andoh And-
: - Uus Eusrap rekord iei saavutati Libourne'is, ikus Thierry
' Lvovis'... peetudraJivusvahelisel moodsa vevistluse turniir tuli tugevas konkurents^ neljandaks talMane Ihnar Vaikla 5302 punk- tiga. Esikohale tuM olmpiavitja (Montrealis) poolakas Janusz Pe- ciak 5418 punktiga. -
96.72 Ferenc Paragi 94-58 Miklos Nemeth 94.22 Michael Wessing 94.08 Klaus Woifermann 93.90 Hannu Siitonen 93.84 Pentti Sinersaari 93.80 Janis Lusis 93.54 Seppo Hovinen 92.74 Aritero, Puranen ' 92.72 Hehnut Schreiber,
Lne-Saksa
1979
1979
(D Sydneys, Austraalias thistas Eesti Misjon 10. aastapeva Eesti Majas toimunud muusikalise hom- mikpalvusega. Sellele tuUd teiste seas ka Tasmaanias elav abielu- paar Tammpuu koos sellelt saarelt prineva Austraaa parlamendi- liikme 'senaator R. Wrightiga, kes esines tervitussnavtuga. Senaa- tor mrkis, et ta on pealinnas Ganberras elanud aastaid eestlaste naabruses ja ppinud tundma nende vaimu. ;
Evald Mnd - A A S T A T E PRAND (kolmas valimSI;; vaimulikke v a a t h i s i ) ) ^
ESTONIAN SCOUTING ^ EESTI SKAUTLUS V l I S K i ^ ^ 2 TERR KUNGL JUUBELIALBUM ; CT.E. Rahva^
tantsijate Rhm) Juhan K a n g u r - V A M , y m Hanno Konipps -IOJSTUTAMATA KUNSTI
"JRELE.-;' Emi Nu VASTUVETT Anna Ahmatova - Marie Umder - RESJKVIEM HeiPbert Michelson - KDMAAi;! VRSILE Herbert Micheloa SKAUTLIKUL T E E L Herbert Michelson NOORSOOT RADADEL Herbert Mihelsoii - EESTI RADADELT
" ESTONIAN FFIO^ / Paul Laaii MTTELEND pilte ja pecgddusl Karin Sarsen LOHENGRINI LAHKUMINE Herbert Salu jTOOPIA JA FUTUROLOOGIA Eduard Krants LUMELnTLASED (luuletuskogu) 3. Bona Laainaji MIS NEED SIPELGAD (luuletus
kogu) V' August Kubja KADUNUD KODUD - - mlestused 4 August KubjaMLESTUSI KDUSAAI^ Evald Uustalu ja Rein Moora SOMEPOISID
(424 lk. - f 64 lk. fotosid) Uho Lumiste ALAMl^SE ANDR^^
jutustus kirjanik Oskar Lutsust) Leho Lumiste - ATLAPa)I AKNAL Leho I juisteKHXD te Ants Vomm RISTSNAD 1 Ants Vomm - RISTSNAD K Ants Vomm - RISTSNAD IH Ants Vomm - RISTSNAD IV Ants Vomm MINU HING (luuletuskogE) irts Vpmni VARJUD (luuletuskoguV 8. Salme Ekbaum AJATAR (luuletuskogu) 'i^ Aarand Roos J U l f c ^ ERZURUM 4 ^ Aarand Roos JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS 6 ^ Johan Pitka - RAJUSLRffiD m ree Kaniks KODAKONDUR (luule 6. Hannes Oja Hannes Oja - ^ T U N N E T E PURDEL (luuletus^^ Andres Kng-- MIS TOIMUB^^ 1 4 ^ Einar Sanden LOOJANGUL LAHKUMINE TAL-
RAAMATUID
35
39
5.30 2.50 S.25 2.25 2.25
41 40 30 30 30 30 40 50 30 30 0 40 30 30
KALEVIPOEG (ppe- ja traamat lastele) PETA MIND LUGEa|AI(ppe:Ja t
kooUealistele lastele vr^ 4. PETA MIND L U G E H ^
eelkooliealistele lastele vrvib 5 EiBSTI K E E L E HAJEUUTUSTIK
so
^ ^ / Q y V Q k A /% ^ , > ^ /%
Lmdstenile oli Kannas tee tut- tav juba mitmest eelniisest kor-, rast. Vuotilainen vaatas seda alles lbi auto alkna kolmandat^ korda. Talvise mineku ja tlekureisiga vrreldes nisid suvised maasti- kud siiski sna vrastena. Sunti-' nen oli sel teei eshnest kordaj mis- tttu tal oli eriti palju nha.
O l i juulikuu kolmas ndal ja puhfcuse-Soome oli suletud. Tundus selliselt, et ks pool soomlasist olid siirdunud vihmakindlate sein- te sissepoole ja teme pool pgene- nud vlismaale. Vaalnaa Le- ningradi teelgi oli lkleiist roh- kesti. Pea iga siduki redstreeri- misnumber oli Soome oma ja vene autosid vga
- See 01 palju aeglasem viis Tallinna mine- kuks, arutle rooliratta taga istuv Lindsten. Aga heV palju roh- kem, ja samal ajal saab korralda- da ka Leningradis ettenhtud tali- tused..^'
Lennata M^il ei julgeks. Mni viks ihivata lerinuki ja viiakse vgisi tagasi Soome, mtiskles Kaale.'
OU see alles nit^ng! Pool Soomet hullud j a valitsusel pksid mrjad, tles Vuotilaiaen oma ar- vamuse. \
tle nd! Kas pole meie kar vai siseminister ja arengumaadele end eriti kohandanud y .^isniinis- ter kunagi kobanud Ivan Fetro- vitsiu?fcuiddus ratta ^
Kes see selline on? i V - ;
>- Sinagi ksid! See on ju see kes telefoni leiutas. Kik jutud kellegist Bellist on puhtalt valed. E k s maailm kannab oma pinnal kikesugu iakkuj aid, aga meie va- bariigivalitsu on sellegiprast ile pakkuja. Tsiste ngudega haka- takse pidama tummade kooli ja kavandama lennujaama pommi- varjendit, kuigi sellest kulgeb selle Ivani poolt varem leiutatud telefo- niliin riiginukogu kindlusse!
Kas viksidki ettekujutada, kus mujal maailmas, kas nukogu- de valitsus punkris vi Rootsi mi- nistrid Arianda keldris oleksid hirmul paari vikevenna hivatud lennuki tttu! Agameil lheb kik tie eest ja enesetsenseeritud aja- lehed ei naeragi mehi pllul; nohi- ses Lindsten.
Aga lase olla> kui mni pales- tiinlane oleks hivanud kas-vi rootsi lennuki, jtkas ta oma filo- sofeerimist. E i ss oleks jnud meeste sit katki. Politsei,.tuletr- je ja ehk viksem sjaveksuski oleiks alarmeeritud kohale ja hi- vajaile oleks antud vhnalikylt kii- resti bensni j saadetud lennuk minema.
Meil on ju selline kokfculpe, et hivajad lobvutatakse, es Suntinen. Need peab sundima al- la andma.
On, meil on selline koMepe . Kas oled kuulnud, et teistes lne- riikides oleks samasugune kokku- lepe? Kas tead milleks muuks tei- sed seda nimetavad? ksitles Lind- sten. \ .
Mina ei tea midagi neist kok- kuleppeist. Minusugune ei vi mingu ihul seda ?sia jVida. IVKs need sii^ n^ m'*^ .'-
Mitte kski mittekommunist- lik rk ei ole sunnitud automaat- selt Nukogude Liidust tulevaid lennukihivajaid tagasi saatma. Ega kski teiiie mittekommnist- Itk riik ei saada kresti j tasase hlega tagasi poltilisi pgerie- jaidki, kui nad tulevad N. Liidust. Ja ega sealt kuulduste kohaselt p- genikke ei tulegi, kik rahpanud on juhtunud olema kriminalkur-
Sellisel phjusel need vasti- kud lnemaailmlased nimetavad meie tegeviist finlandseerimiseks. nneks me ise oleme osanud sel- lest teha phjuse uhkuseks, kuna me oleme kigist teistest targe- mad ja teised puhtalt tolvanid, jut- lustas Lindsten.
Auto vedrud prantsatasid vastu iphja, sattudes Kannase maantee hukeses asfaltkattes olevasse au- ku. Lindsten oli just kevade lpul vahetanud auto, all oli nd uhi- uus Mercedes 250. Selle vedrud halval teel ei kandnud pakiruumi raskust. Koorem oli nimelt teli- selt raske. Tollimehed olid kahel- des imestanud, kui palju riideid j muud kraami oli soome turist va- ja ndalliseks tee'konnaks.
Piir letati vraimlt kolmapeva hommikul. Liikluse tiheduse tttu oli tollimeestelgi olnud vajadus ki i - resti ttada. Ainult pakiruumist leitud lauale kinnitatud maanteer sitya tripimtjad kokku kuus tkki olid ratanud tollimeestes phjalikumat huvi/
Me oleme rallisitjad. Me sidame Tallinna mootorkiubi k- lalilistena esitama soome auto- sporti, oli Lindsten seletanud. Kik mtiad m vhe erisugused,
misprast vistluskaaslased ei tun- ne neid siin.
Seletus oli olnud rohkem kui ra- huldav. Mne saja eest helt Soo- me mootorMubilt ostetud: tripi- mtjad olid hea reisi lootuses l- binud sela. Lindsteni reisikohvris olid veel eraldi soome esindajalt ostetud Ladale sobivad vahetus- osad.
Rhub n raskesti tahaotsale, aga ega meil siin peakski lespida- mise eest muret olema. Ainuksi nende tripimtjate vrtuses / sakse selle reisi ajal puhast ka- viaari, arutles Lindsten.
Tagaots klises samas jlle uude auku. Pakirumnis kolisesid liiga lahtiselt. pakitud kanisteriS, neli uut, taidetud ja avamata likanis- terit, neli uut samasugust, aga th- ja ja kasutamata.
See oli olnud Vuotiaise idee. Puhtad ja thjad kanister id tide- takse vodkaga vi veelgi meelsa- mini pritusega, suuaukudele su- rutakse uus plekkkate ja korgid kruvitaljse kinni. Tidetud kanis- terite sisu kallatakse maha vi an- takse tuttavaile. N. l i i du toll ori mrkinud kirja neli tit j a neli tiihja likanistrit. Sama arv tuli ka tagasi. Soome toll ei teeks k- simust nelja avamata linu le. 16 liitrit oli siiski selliselt lbi too- dud. '
---Selles sidukis on lahedad ist- med, mrkis Vuotainen reisimu- gavusest rkides. Aga ega rieed bussisidud ole hullemad. Siin kib kuulu kohaselt selline ikisakari, kes korraldab juba mi- neku ajal bussis kaks loteriid. Es i - mese poole tuani jooksul avatakse
viinapudel. Selle jrel pannakse kauni naise pt ringi liikuma. See on teise loterii Viduks. Kes vi- dab, saab sellelt tdrukult tie t^ninduse. Tdruk on tiesti elu- kutselie, kes saab oma tasu loo- sikorraldajate sissetulekust.
Need naised on Vuotilaisel alatimeeles, mrkis Suntinen. Kui kaua me oleme Vburis?
Sn on mul teine variser. Mis siis sinul meeles on? See miilitsa- rektor ootab sind ehk juba Tallin-
, na piirikontrollis?, kvitas Lindsten. E i tea, kus ta on. Parem oleks
eemal olla. Sellest tuli prgu moo- di keeruline jutt, kui ta helistas mulle koju. Ta hakkas telefonil se- letama, et ta katsuks tila minu juurde Soome. Sellejuures tuli s- nu sobitada, kuna naine kuulas krvad kikki$ eluruumis.
Sa ei jaganud kllalt Idirelt. Selle tulekusoovipiiul poleks va- j a olnud mingit muret tunda, ^kui oleksid rkinud vikesest lnde hppamisest, tles Lindsten.
Kuidas nii? imestas Kalle, kel testi oli natuke raske psida Lindsteni mtete jooksu tasemel ja kellelt plaani detaki olid suu- relt osalt vrad.