Lk. 2 VABA E E S T L A N E neljapeval, 19.^ Nr. 47
V A B A D E EEST1LAS1*E H L E K N B J A
VUAAOTJA: O/t? Vaba Eestlane, m T e c t o
PEATOIMETAJA: Karl AIT TOIMETAJA: Hannes
POSTIAADRESS: P;.Bps 7^ T E L E F O N I D : toimetus 364-7521, talitus (teUiiBisedyMiutus^^
ekspeditsioon) 364-767S
Ja veerandaastas $16^ TELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $38.-, tas $21. Ja veerandaastas Kiripostiga S-S:
$61., poolaiastas $32.50 j a veerandaastas $17.-
lemere-maadesse: aastas ^72.^, $36. Ja veerandaastas $19..
50. c. ^ ksiknumbo
Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tee Toronto OntM6J2H2
Praeguses segipaisatud aaSl- mas n raske olla diplomaat ja riigimees, kes on vimeline lahen- dama rahvusvalhielisi probleeme leidlikult ja sujuvalt plvides selle- ga mitte ainult oma rahva vaid ka oma liitlaste Ja sprade usalduse Ja lugupidamise. hendriikide pre- sident Carter on teinud selleks suu- remaid pingutusi, kuid alati on tal linud midagi viltu, kusagil on ta teinud vale kalkultsioom Ja sMd- muste mnes faasis on ta tarvita- nud kvemaid snu Ja raskemaid vljendusi kui hendriikide prae* gued sjalised Jud ja rahvusva- heline tugevus seda kannavad.
Kaitlemata on president Carteri poliitika olnud hppeline Ja raskelt mritletav ning sellega pole ta hirinud mitte ainult hendriikide suuremat antagonisti N . Liitu vaid ka ameeriklaste ltlasF Lne-Eu- roopas. Bomnis, Pariisis Ja Londo- nis kuuMuh sageli president Carteri Ja tema nuandjate arvel kibedalt kritiseerivaid snu Ja Lne-Eu- roopa riigimehed annavad kordu- valt mista, et nad ajaksid maail- ma a^ Ju palju paremini Ja taga- Jrjekamate tulemustega kui seda teeb Garter oma staabiga Was- hingtonis. :
Kuid need sjad ei,. ole nii. liht* sad nagu arvatakse vi ette kuju- tatakse. Lne-Euroopa riigimehed on viimasel ajal Ameerika hend- riikide nuandeid hljates ise ha- kanud vlispoltilisel pinna! katse- sarvi vlja ajama ning suuri asju ritama, kuid vad Ja tagajrjed nitavad, et tu- lemused on vga kesised kui Isegi mitte kahjustavate tagajrge- dega. Nii proovis sja oma diplo- maatUisi vimeid Prantsusmaa president Valery Glscard d'Es- taing, kes sitis Varssavi kohtama N. Liidu diktaatori J presidendi Brezhneviga, kellega ta tahtis Af- ganistani ksimust lahendada Ja mingit kompromissi saavutada kuid pidi tagasi tulema thjade ktega. Kasu saamise asemel teki- tas Griscard hoopis kahju, kuna ta muutis oma isemeelse ning liitlasi informeerimata reisiga NATO rir- kide omavahelised, suhted pinevaks, ning aitas suurendada usaldamatu-
.se hkkonda, miH,es.alati hendrii- ke on sdistatud.
Veelgi, halvemini kis' Euroopa histuru riikide Juhtide ksi Kesk- Ida diplomaatiasse sekkumisel kui nad sja avaldasid Iisraeli Ja Pa- lestna araablaste vaheliste tlide lahendamiseks oniapoolse deklara- tvse ettepaneku, mis mlema as- jaosalise poolt plastavalt tagasi lkati. Euroopa riikide katse oma- poolse lahenduse leidmiseks Kesk- Idas oli mistetav, kuna Euroopa tstusriikide heaolu oleneb araa- bia list, kuid Iisraeli ja Palestna Vabastamise organisatsiooni Juhti- de kategooriliselt eitavad vastused
' histuru ettepanekutele kinnitavad,
et eurooplaste diplomaatia maan- dus Juutide ja araablaste vahel ujuvate vihamiinide otsa nagu see on Juhtunud ka ameeriklaste ette- paiiekutega.' . V
histuru riikide JuMd esitasid diplomaatiliselt vga paindliku kompromissettepaneku, mille koha-
delt ead nudsid Palestna Vabas- tamise Organisatsiooni esindajate kutsumist Kesk-Ida ksimuste la- hendamise lbirkimistele, taotle- sid Palestiina araablastele enese- mramise igust Ja kritiseerisid iisraeli asunduste rajamist Jordanl lnekaldale Ja Gaza inaakitsusele. Eisraeli meelitamiseks ei andnud histuru riikide Juhid Palestiina Vabastamise Organisatsiponile ametlikku tunnustust ning ei toe- tanud Palestna riigi asutamist. See diplomaatiline manver, mil- le tagaV0is sski selgesti mrgata mset smpaatiat Palestna araablastele, ei olnud vastuvetav Palestiina juhtidele kuna see ei ol- nud nende arvates kiillalt kaugele- ulatuv Ja ei andnud neile tunnus- tust ning Iisraeli peaminister Be- gui omakorda nimetas seda tei- seks Mncheniks" armetuks alistumiseks Palestna terroristi-
dele."
. Kuid: see fiasko ei heiduta nhta- vasti Euroopa juhte ja nad jtka- vad oma diplomaatilisi manv- reid tippude tasemel. N sidab 30. juun Lne-Sksamaa kantsler MelmuthSchmidt Moskvasse, kus tal on ette nhtud kohtamine Leo- nid Brezhneviga Ja teiste N. Liidu.
Ameeriklased vaatavad sellele sidule samuti altkulmu na^ guGiscardi Varssavi nupidamise- le, kuna nad mselt umbusaldavad Schmidti Ja tema idapoliitikat, mis kulgeb Willy Brandti poolt alusta- tud Ostpolitiki vaimus.
Moskvast ei ole seni tulnud hte- gi mrki, et venelased kavatsevad hakata ajama Afganistani Ja Eu- roopa rakettide ksimustes paind- likumat poliitikat ning kantsleri lbirkimised vivad lppeda sa- ma nsate tulemustega nagu Gis- cardi nupidamised. Kuna Lne- Saksamaale on detente poltika suure kaubavahetuse tttu Vene- maaga olnud vga kasulik, ss kat- sub Schmidt sellele poltikaie Moskvas uut elu sisse puhuda Ja venelastelt kompromisse vlja kau- belda. Kuid samal ajal tuleb tal tsiselt arvestada vimalust, et kohtumine lpeb tagajrgedeta Ja toob ainult kaasa' Bonni Ja Was- hingtoni vaheliste pisipragude suu- renemise haigutavateks lhedeks.
N-ss elav diplomaatiline te-, gevps Lne-Europa pealimiades nitaby et Bonnis,.Pariisis Ja Lon- donis mistatakse n.n.
MOSKVA Juutide ary, kes on saanud loa N . Ludust emigreerumiseks, on langenud 2025% v- mastel ndalatel vrreldes 1979. a. arvudega. See langus pole sski nii jrsult toimunud nagu on ni- datud Juutide agentuuri pooU Vnis.
Carteri administratsiobni ametni- kud on jlginud pingsalt neid numbreid kui mrke N. Liidu ja USA vahekordade halvenemisest prast Kremli invasiooni Afganis- tani, mis on toonud kaasa tagasi- lgi juutide emigratsioonile;
Juutide agentuur Viinis, mis on esimeseks peatuspunktiks lnes peaaegu kigile N. Liidu juutide emigrantidele, kinnitas, veebruari alul,
et uustulnukate arv on langenud kolmandiku vrra Jaanuarikuul tulnuist Ja rohkem kui 40% tipp- arviist mdunud aasta oktoob-
Jaanuaris judsid Viini 2800 emi- granti vrreldes 4144 emigrandiga detsembris. 1979. a. jooksul lahkus N. iiiidst 50.000 juudi emigranti, andes keskmiseks 420Q kuus.
Need andmed nitavad siiski, et Viinist antud saabunute arv ei ole tpne N Liidu emigratsioonipolii- tika mritle j a. Tuli j ate arv on langenud, aga mitte nii drastiliselt kui juudid Viinis on seda nidanud.
Mdunud oktoobris oli 480 juu- disoost emigreerijat. Novembris said lahkumiseks loa 3600, kna detsembris ja jaanuaris mlemal kuid oli 3.300. -
Juutide ja lne allikad spekulee- rivad, et N. Liidu ametivimud on seadnud mdunud aastal kvoodiks 50.000 poliitilisil phjus. Venela- sed ei tahtnud seda normi letada
ja kui lahkuda soovijaid oli etten- gematult palju, aeglustasid nad emigratsiooni aasta lpule. Selle- kohased teated liikusid juba m- dunud suvel, et emigratsioon^ Uk-^ rainas on olnud aeglane ja" ameti- vimud keeldusid suuremal arvu sooviavaldusi vastu vtmast.
Missuguiie on N. Liidu enqigratsi- oonipoliitika kesoleva aasta kes- tel, pole veel selgunud/ Kuid prae- gu saavad juudid ikka veel vlja- reisimiseks lubasid, kuigi veidi v- hem kui mdunud aastal.
On teada, et 80% neist, kes on N; Liidust sellel aastal * lahkunud, on saanud oma loa tnavu.
See nitab, et Afganistani snd- mused pole juutide organisatsi- oonile tagasUki phjustanud.
Mned moskvalased usuvad; et N. Liit laseb jtkuvalt suuremal arvul juute lahkuda, vastupidi jahenevale N. Liidu ja USA suhtee.
Teine phjus vib oUa kesoleva aasta novembris toimuv konverents Madriidis, kus tuleks vaatlusele Euroopa julgeoleku ja ;kdostkon- verentsi otsuste rakendamine. Sel- lel konyerents on muude ksimus- te krval ksitusel ka inimiguste kaitse areng vastavalt Helsingis 1975. a. allakirjutatud kokkuleppe- le.'-
Kremli Juhid loodavad sellega vhendada lne kriitikat, kui la- sevad Juute emigreeruda.
Kolmas, phjus on ka eeloleval suvel kavas olevad olmpiamngud
Moskvas, mis vib mjustada emi- gratsiooni ulatust. Arvatakse, et suvel emigratsioon vhenebj kuna emigratiooniametnikud on -le^ koormatud vlisturistide vastuvtu- ga, keda oodatakse mngudele suu- remal arvul vaatamata boikotile.
Ameerika hendriikide presidentidele on pinud saatuslikud mulli- ga lppevad aastanumbnd. Kik presidendid, keda on selliste m- marguste arvudega lppevail aastail viimase 140 aasta Jooksul va- litud, on oma ametiaja kestel surnud. See stinge prandus algas
viJamnginiisest. Seni on katsetu- sed sellel ial andnud siiski vrd-
K..
Mifate kQGsa silita mi$^M
Sel aastal valiti presidendiks Wil- liam Henry Harrison, kes oli vanu- selt 68-aastane (sama vana kui praegu on Ronald Reagan) ja kelle ametiaeg ji lhimaks.
Ta sai nohu ametisse vanntami- : sel j a siiri .30- peva, hiljem.-
Abraham Lincoln valiti aastal 1860 ja igaks teab, et ta suri mr- vari ke lbi hel teatrietendusel 1865.
James Garfield vitis valimistel 1680 ja mrvati kuus kuud hiljem, ki ta oli reisil oma keskkooliklassi aastapevapidusttisele. Tema mr- var Charles Guiteau oli vihasta- nud, et president ei olnud nimeta- nud teda konsuliks Parsi.
20 aastat hiljem, aastal 1900 va- liti presidendiks William McKin- ley,- lubades rahvale jukust: jrg- niiseks' neljaks aastaks. Ta ei ela- nud tit aastatki selle jrel.
Leon Czolgosi nimeline anarhist tulistas ta Buffalos peetud ni- tusel surnuks.
Tulistaja sooviks oli olnud mingi suure rgipea
Jrgmise 20 aasta prast langes presidendi iilesanne Warren Har- dingile, keda mletatakse teepo- ti skandaalist' ' j a sellest, et ta oli esimene USA president, kes klas- tas Kanadat. Olles tagasiteel Briti Kolumbiast haigestus ta ja suri peagi. Alul kahtlustati toidumr- gitust, siis lendavat kopsupletik- ku' ', aga surmaphjust pole senini suudetud selgitada.
Kuigi Franklin Delano Roosevelt valiti presidendiks 1933. a. ja oli psenud eluga -hel atentaadikat- sel, valiti t aasta 1940 tagasi pre- sidendiks.
Sjalpufaasis 1945 suri ta oma tlaua res. -
John Kennedy valiti presidendiks aastal 1960. 1963. a. ta mrvati Dallases. Kennedy oli siis 46-aas- tane ja suri noorimana kui kski t eelkijaist.
Edward Kennedylt ksiti sja ta arvamist sellise juhtumiste seeria le. Kennedy ei ninud hoolivat sellest ebausust, kuid ta ema ole- vat vga mures sellise ajalookigu le. . :. .
WASHINGTON Kuuba raskus- tega vitlev majandus koges uue lgi, kui valitsus saatis puhkuse- le tuhandeid tlisi ja sulges riigi sigaritstused juba teistkordselt. Tubakahaigus on hvitanud 90% Kuuba tubakalikuest, mis. vib thendada seda; et Kuuba vib kaotada sadu miljoneid dollareid hdasti vajalikust eksporttuludest. Kuuba majandus on juba ennegi raskustes, millist on harva/nhtud prast 1959. a. revolutsiooni.
Kuuba viib aastas kuni 125 m- joni sigarit vlismaile, peamiselt Euroopasse. hendriikidesse Kuu- ba ei saa oma tooteid va. Siga- ritstused suleti mni aeg tagasi prast seda, kui president Fidel Castro hakkas rohkem kontrollima mningaid ministeeriumeid riigi majanduselus kokkuhoiu saavuta- miseks. ' \^
Lisaks sigaree on Kuuba' pea- eksportaine suhkur kannatanud haiguste all ja uus hvitav aafri- ka sigarikatkuepideemia on . juba hakanud end tunda andma Ida- Kuubas, hendrkide majandus- ministeerium arvestab, et Kuuba tubakasaak oli 197fr a.45 000 tonni ja jrgmisel aastal 1000 tonni vrra suurem. Mdunud aastal saak aga langes 30 000-le tonne. Castro tles oma hiljuti peetud knes,et 1980. a. saak vib olla vaid 5 000 tonni, misprast tubakaeksport sel aastal lpetatakse ja koguni importeeritakse oma A vajaduseks mnel mral tubakat vlisriiki- dest.
Asjatundjate arvates Kuuba on juba ostnud mne, vrra tubakat Hispaaniast. Nad arvavad ka, et ei kesta kaua kui sigaripuudus annab end tunda kikjal maailmas Kuuba olukorra tttu^ sest Kuuba sigareid peetakse maailma parimaiks.
STOIQIOLM Rootsi sduri poolt 270 aastat tagasi Trgist ko- dumaale saadetud kiri on lpuks judnud sihtkohta. Mdunud aas- tate jooksul kiri seisis Taani post- kontori hoiu all.
Kirja saatis kuningas Karl XII armees teeninud sdur E . Damin oma ele Margaretha Nilsintyttri- le Mrstsse 1. novembr 1711. a. Kiri judis Trgist Taanini, aga ji selleaegsete postiolude tttu, kuna Prantsusmaa ja Rootsi pida- sid teineteisega sda. Taani postile hoiule. Kiri tuli nd esile hest Taani arhiivist ja see saadeti edasi Mrstasse. Kna Margaretha jrg- lasi ei nnestunud leida, vs posti- mees kirja linna muuseumisse.
Ehkki hendrkide president Carteri algatusel juba aastapevad tagasi slmiti lisrae ja Araabia riikide vaheliste tliksimuste l- hendamiseks n.n. Camp Davidi kokkulepped, ei ole asjad nende kokkulepete rakendamiseks arene- nud sujuvalt. Osa kokkulepetest Qn tegelikult juba ellu vdud, kuna Iisrael on lpetanud oma okupat- siooni Siinai poolsaarel, kuid rahu saavutamisel totab kujuneda eri- liseks komistuskiviks Iisraeli oku- patsiooni alla kuuluv Jordani je lnekaUas, mis on palestiina araablaste peamiseks eluasemeks.
Camp Davidi kokkulepete alusel nustusid Iisrael ja Egiptus oma vahel arutama, millisel kujul ja kui sumel mral vimaldada ja garanteerida lnekaldal elavatele araablastele omavalitsust. Nd aastapevade kestel toimunul al- gatuste ja katsetuste jrele selgub, et Iisrael ei taha eriti palju teada paiestnlastele autonoomia andmi- sest ning suurendab kogu maaU- ma kriitikale ja vastuseisule vaa- tamata juudi asundusi Jordani lnekaldal. Begini kangekaelsus ja pikpisus on tekitanud lahk- heUsid isegi ta oma valitsuse rida- des, kuna valitsuse koosseisust on protestiks lahkunud vlisminister Moshe Payan ja kaitseminister Ezer Weizman, kes kinnitavad, et Begini poltika viib Iisraeli umb- tnavasse, kust ei ole enam vlja- psu.
Lnekalda tuleviku problejemi- 1 de lahendamise mber tekkinud kriis on tekitanud uue ja eriti akuutse probleemi vastastikuse terrori, mis viimasel ajal on vtnud eriti vUiad mtmed. Kui pales- tiina terroristid hiljuti riindasid hte lnekaldale rajatud juudi asundust ja mrvasid kuus isikut, ss organiseerisid juudi rmusli- kud organisatsioonid julma terro- riaktsiooni kolme araabia linnapea vastu, kellede autodesse paigutati pommid, mis lhkesid autode startimisel. ks linnapeadest kao- tas mlemad jalad ja teine he jala, kuna kolmas pses nne- kombel vigastuseta. Sdlasi ei ole seni leitud, kuid kik tunde- mrgid vUijavad sellele, et terro- riaktsioonide taga on iisraeli ultra- natsionaUstlikud organisatsioonid.
Jordani lnekaldale rajatud asunduste sjakad elanikud on moodustanud kaks organisatsiooni, kellede lesandeks on terroriseeri- da araablasi. ks neist organi- satsioonidest n n.n. Kach'i liiku-
mine, mille eesotsas on hendr- kidest kohale saabunud sjakas rabi Men- Kahane. Teine neist or- ganisatsioonidest kannab nimetust Gush Emunim ning sellele ees- mrgiks on rajada m.assiselt s- raeli asundusi kogu lnekalda maaalale. Selle grupi lkmed on truud sionistid ning nende kinni- tuste kohaselt koosneb lnekallas Pblist tuntud Juudamaast ja Sa- maariast, mis on vanad juutide maaalad ja mida ei tule kunagi raablaistele tagasi anda.
Kuna Iisraeli peaminister Menac- h^m Begin pn umbes samalaadi mttelaadiga mees, ja ei ole val- mis lnekalda tuleviku planeeri- miseks kompromissi taotlema ning palestiinlaste igusi tunnistama, ss on ka Egiptuse ja Iisraeli va- helised lbirkimised jooksnud ummikusse ning president Carteri grandioosne Camp Davidi plaan kannatab suure verevaesuse all. Ja Carter omalt poolt ei julge mida- gi drastist ette vtta ja Begimle survet avaldada, sest presidendi- valimised seisavad ukse ees ning talle on hendriikide jimtide h- led mng igaklgne toetus limalt thtsad. Sest esmajrjekorras tu- leb alati sUrns pidada oma isiklik- ku karjri ja alles teises Jrje- korras tulevad arvesse riiklikud ja
ldise thtsusega
hendriikide endine vlisminister Henry' Kissinger on vtnud endale suured lesanded ja teinud endale kohustuseks kogu maaUma prae- gusest letargilisest olukorrast ra- tada ning Venemaalt hvardava vallutamiskatku peale thelepanu juhtida. Asja viibis Kissinger To- rontos, kust ta pidas avalikus knes vajalikuks alla kriipsutada, et lnemaailm' jookseb ajaloo slgi- remii kui ta oma Judusid kokku
(Jrg lk. 3)