a kotist vetud lh- edega, kuhu talletus- tud.
kokku paned? ksis ostan kraami, n i i et vaja rublasid vlja
e testi vhe koormat kuigi peaosa kraa-
htud Talliima vi imi- viks see pangaarve
a, nustus Lindsten. i laisklemise, jaluta- vaatamise jrel min- tsule kotitit kraami oome plastiktstuse tehtud Mona Lisa
dev plastikkotti pandi eest Ants loovutas
vuskaaslase Mrtsi ast antud juhiste ko- s korraldanud hamba- dstenil ja Vuotilaisel aeg hambaarsti.vas-
l 8 htul. Tervete Suntinen tuleks kaa- tskonnas olemiseks, cohaselt tuleks Ants rem soomlastele j- slinnas olevasse k l i i - lnevrra minna, eda tuleb tugevasti Vuotilainen.  Selle vhemalt paarfl tun- eal vib minna hulk
a viisakam, et ei hai- saare laoruumid. Tu-
end mineraalveeni, lalle, kes vib muidu-  vrset elu, mrkis
^.''^ :pf>^ s^.ai ^ " - ' n ^tK, S^tSS i^Pi 2**i. -
1
CD
Su
CD
467 S H E R B O U R N E STREET,
T E L E F O M 924-1408
THOMAS L. MORRISOM
2044 Yomge St. Toronto M4S1ZS) (Bavisville ^ . E g l k t o M valiel)
T E L E F O N m'2m
TERvrrysi JAANIPIEVKS J A VIDUPHKS IS53
Q
D A N F O R T H A V E . , TORONTO, ONT. M I L 1S
OPTIKA- JA-KELLASiPl
Ml Baforth Ave. M4K. 1N2  TeL 465^81
m C O L L E G E S T R E E T M5T  =
S19- D A N F O R T H A V E . M 4 K IN7  461-3421
%7 M T . P L E A S A N T R P , M 4 S , 2 N 4 ,   8
24, 1980 5raiiTH>lii 'ini i n M i i i i
Tootmiskoondis ,,Kommimaaif" muretseb kodumaal inimeste JaSa- varjude eest. Ettevtte suurimaks soovite olevat valmistada ainult selliseid Jalatseid, mis vastaksid inimeste nuetele. Selle nimel teh- tavat suuri jupingtitosi, ktii ikka veel on telise tunnustuseni Ja vga palju korda saata, seletas ajakirjas  ' ' va-le Naine"
Ta lisab, etKommnaar** ei ole jalatseid tootvate ettevtete hulgas parimaid, kuid ei kuulu k a kaugeltki jhalvimate hulka. Ettev- te saavat toota ainult piiratud ko- guses ja valikus jalatseid, - oleks ekslik nuda neilt kike. Ometi ei ole jalats juba aastakmneid ol- nud selline, millisena ostja oleks tahtnud seda nha ja kandmisel kogeda. Jalats kuulub igapevaste tarbeesemete hulka, mis annab en- nast eriti tunda kui kingi pigistab hrub vi tuleb konts teel alt ra. Siis ei suuda lemeelikuks jda ka kige suurem optimist", seletab direktor. V
Kuld Jalatsite esteetiline; areng on olnud suur, aga ostjate nud-
kasvavat ikkagi rohkem.
Mnele ostjale vib kujuneda puu- duliku vi ebatpse informatsiooni phjal teatud hoiak vi eelarva- mus, mis takistab asju (s.o. jala- nusid ) ngemast objektiivselt. Kui- ; gi king esimesel jalgapanemisel tundub sobiv ja meeldiv, vidakse jtta kingad ostmata sellesama eelarvamuse prast. Paraku olevat sageli ni i , et kui mnda ettevtet kritiseeritakse puuduliku tegevuse prast, seob ostja kriit ika ettevtte toodanguga, kuid trahvides ei pee- gelduvat he vi teise jalatsiliigi tegelUc vrtus. Igal juhul jalats tidab hgieenilist, esteetilist ning sotsiaalset funktsiooni, peab olema mugav, vastupidav ja hea vlja- ngemisega. Inimesed aga vajavat erineval ajal, eri kohas erinevat jalatsit, mis thendavat, et vajame neid rohkem kui ht paari. Vi ima- ne vajadus tingivat k a jalatsitoot- jate eesmrgid ja ll likkuse.
roiikem spetsiifiliste toodangurtiklite Juurde, seletaTb direktor lohansoo, et lastejalat- site gruppi kuuluvat standartite, hinnakirjade j a muude dokumen- tide Jrgi ttarlaste, poiste, koo- lilaste, laste ja vikelaste Mng imikute Jalatsid.
Koolilaste saapaid ja kingi tehta- vat ettevttes 200.000 paari aastas. Nende pealsed on poolelastset mitmes vrvitoonis naturaalsest nahast. Tald on vormitud kummi- massist. Neile on antud kvaliteedi- mrk, mis tagavat nende tugevuse.
K a laste- ja vikelaste saapaid ja kingi tehakse aastas 200.000 paa- r i . K a siin on pealisnahk naturaal- ne, kuid hem. TaUad vivad olla nahast vi mikropoorsest kummist vi neist kombineeritult. Ettevtte kunstinukogu on hinnanud ka need jalatsid kvaliteedimrgi v- riliseks, kuid kuna talla ttlemise tehnoloogia on keeruline ja vajab viimistlemist, mis kikide paaride juures ei ole garanteeritud, siis se- nini need kingad kvaliteedimrki pole saanud. Loodetakse, et prast uusi ettevalmistusi ja parandusi, vidakse see mrk tnavu saada.
Kuig i need kingad olevat ngu- sad, olevat Just nende kohta erine- vaid arvamusi, paljude soovitajate seisukohtade arvestamine then- daks aga praktiliselt jalatsi jigaks muutumist.
Aastaklteiet kogemus eestlaste teenivuseks. ja mdukad hlmiad.
' M. WAYNE HAMILTOK Funeral Director
m MomitPleasant Rdi:^ - (lunapool EglintoniV
Eelistada tel. 48d-8811 
Ettevttes tehakse naistekingi. 800.000 paari. Neist jvad suurem ofa Eesti Jaltsiturule. Kandmise aja ja otstarbe poolest on nad eri- nevad, eelkige olevat need siis- ki tnavakingad. Kolmandik, neist kingadest valmistatakse Itaaliast toodud liistul ja poluretaantalla- ga: neist on umbes kaks kolmandik- ku poolkrged,. i i le jnud krge kontsaga. Pinsoliks ja pealismater- jaliks kasutatakse naturaalset nah- ka erinevais vrvitoonides. Kingad olevat igati tnapevased ja kvali- teetsed, kinnita)) direktor Johansoo.
Eesti kaubandusorganisatsioonid nudvat sel aastal, et umbes 100.000 paari oleks nahktallaga. N i i ka lu- batakse, teha, kuigi just. selle jalat- siliigiga pn seni kige Rohkem kim- bus oldud.
. E i ole aidanud: liistu ega .-kontsa . krguse muutmine  kingad ei ole ngusad.
Direktor ksib, kas testi on Eesti kliimas tingimata vaja nahktallaga tnavakingi? K u i oleks tegemist elegantsete htukihgadega, s muidugi. Arvestades eesti mehha- niseeritud suurtootmist, ei olevat aga nii peen t jukohane. Ta soo- vitab , et rid toogu selliseid kingi teistest vabariikidest", nagu Ai- meeniast,- kus olevat vastavad tra- ditsioonid ja kllaldaselt tjudu kingade ksitsi valmistamiseks. Eestis vivat sellist luksust lubada ainult Teenindusministeerium, kel- le ksutuses on Iile 100 iniriiese, kes ksitsi jalatseid valmistavad. Direktor jtab siiski tlemata, kes need vljavalitud on, kellele neid tehakse.
Lisaks valmistatakse Kommu- naari3" 400.000 paari suvekingi snteetilisest nahast pealsetega ja mitme erineva kontsakrgusega. Vga nuetavad olevat nn. k i i l - kontsaga kingad.
200.000 paari kingi tehakse nais- tele tekstiilist pealsetega, kusjuu- res tnavu esmakordselt kasuta- takse pealseteks Ja voodriks Kreenholmi Manufaktuuri kan- gast. 
Viimane vimaldas muuta jalatsi konstruktsiooni. Kingad on odavad ja moodsad. Viimasena mainis di . rektor, et tootmises on veel 200.000 paari naistesaapaid, neist osa tal- vesaapad, osa neist kandmiseks ke- vad-sgisel. Neid viimaseid mi. kasatshokksaapaid nutavat vga palju. Tnavu muudetakse elegant- suse huvides konts^ krgemaks.
Eelmistele lisaks valmistatakse ligemale 500.000 paari toatuhvleid, kik naturaalsest nahast pealsete- ga, tekstiilvoodr. Rohkem kui pooltel tuhvlitel on elastsest nahast tald ja kiilukujuline konts. 15.0.000 paari on poorse kummitalla ja ma- dala kontsaga. Ettevtte dirketor leiab, et kummitaUaga-toatuhvleid nad ei tahaks enam ammu teha, sest neid kiputakse kandma ues, turul ja mujal.
Mis toatuhvlid need enam on, kuid kauplused aina tellivad, sest
on muuto- Tuleval aastal hakatakse siiski te- nud kaidvamateks, kuid vga gema uuelaadilisi toatuhvleid. raske olevat leia ngusat kinga Meestejalatsite arvu ei avaldata. Vi saabast 13-16-aastastele, aga mrgitakse, et need jvad missuguse mure kaotamiseks et- praegu naiste omadele alla. Kuid tevtte! p r a e ^ tootmisvlmsust tulevikus olevat loota k a meestele i ^ ''  ^^ ^^ ^^ ^^ parema pakkumist.
j
8
ESMAJRGULISEL IMPORT-ARTIKLID SOOMEST
2031 Y O N G E ST., TORONTO, ONT. M4S 2A2.  TELEFON
348 DANFORTH-AVE. M4K 1N0
m Ifc Hind $14X)0 br. +^^^
Eil^|aMrjaniW teos phineb U^^^ analsib Soome $ise- ja vlispoUit&at, riigi ta korda ja snnnda, Nukogude Liidu Soome-pdltikat, sest presidendist parteielun! ja palja mnndv taues Soome
sest huvitatud Ingejafle paljn nsi andmeii.^ ^
Hein Moom  Evald UostaEn
(gellesit 64 lk. fotosid)  E ind $14.00 phiss 6S e s a a t s M a
vrskete" 1914-1919.
Eesti Vabadussda Mr}utatadjQa&iestasra^si&$ elamustega Eesti vabaduse eest vitlemisest aastail
ilmus 1972. a. admiral J . Pitka m. sl
237 lk. 
. Evald stafe
MGIL VABA EESTLASE TALITUSES