VABA EESTLANE teisipeval, 26; augusm l^iesday, August 26,1980 I II T-'' ' '^'aggtt^^ ' , , . ^
ck-muusika alg- la kontseHlava- iigasid sellised
|s Presley ja sel- lagu Liverpooli kuidagi oma nor- |[ies ja sellesse titi^lannatlikult loenhtesse, mis itas kll ^oori
Idiga ja tugeva ]da peeti ainult
l arenenud sel' Hoopis vastu=
|ka ei olnud siis- tuju ja juhus-
tal ine krvalh- Itateks psima I noorema gene-
idla tarvitajas- [sel ajal on uusi [kinud nagu see- rsl on kahjuks
liseioom J or- Bud tunduvalt
on niid i lm- tusaga ning sel- Ise elektroniliste tekitada nii pal- inimese krva
I vhegi taluvad. II ei ilmuvad l a - ;s kogud, kelle- fatada, kas nad soost olevused, lalalt karjuvalt I meestel ulatu- gade, teistel on i i t i i d . Mned
Isikult mikrofo- Id oma laulu-
ja vljendusl- aad j a karga- Jsti uimastusai- it prutatuts-
Itistavad paigal pfikuid, mis pil-
las juhtub ole-
lon kummfjlisel iale erakordne fkijadkarga- mlluks ja pa- lahtlemata on
Idamiste alga- ebasotsiaalne
politseivimude nendel kont-
^igi vaatajate- fel mral u i - fiioli ja see k i - lored, kes tn=
sdametun- (usika"! prast, ]el ajal mitmel
d suure- rahutusi ja
ltsid sellised [juhatus thls- itserc.
leg, et sellised inivristavad <se? Kas aja- itlema selle- taridele rek-
Jeheklje snn- Ivldamine on lemokraatliku isele ja deka- lie? Kas de-
oma suurte kii kaugele, eft britud vabadu- ts vaba hls-
[)ahempoolseil jmpkraatlikus
igustada, saanud Nika-
teevad edu- I ja Argentiina id id ning v i i seda vrdle-
idori kmmu- jmaparanduse |oetajad;
I:
I
:1
5
t
Ontarios B ancroftl lhed ai sai mdunud laupeval, 16. augustil,, autonnetusel surma MontreaUs elav Linda Laur 76 aastat vana. Kadunu sitis koos oma abikaasaga poja suvemajja kui nee maantee letamisel paremalt otsa sitis suurem auto, mis purustas abielu- paar Lauri aut klje. Linda Lauri surm oli silmapkne kui^i t a l puu- dusid vlised Vigastuste tundemr- gid. Autot juhtinud Ants Laur i l murdus koklaiprke tulemusena rangluu.
Linda Laur i jid lhematest ^^gfl y omastest leinama abikaasa, kaks ttart ja kaks poega ja nende pere- konnad.
heks ESTO-SO oSaks oBaUiArhMvi nitus a r M m s olevaist ba- nddasist materjalidest. Balt i Arhiiv asutati Stokholmis aastal 1968 prof. B irgerNermani algatusel, kusjaures selle lesandeksoli kogu- da, korda seada j a uurijaile kttesaadavaks teha materjal, mis puu- dEtab Eestit, Ltit ja Leedut. Pearhk otsustati asetada materja- ffle, mis valgustab eestlaste, ltlaste ja leedulaste elu ja tegevust pagoluse, eriti just Skandinaavias/ Otsustati as^^^ tukogu, ajalehtede ajakirjade arhiiv ning fotokogu. Arhi iv i juhata-
j a k s kutsuti K a l |E Lepik. ; y ; .
ESTO-80 puhul oli arhvi ruumis Seni on korda seatud, nimekirja- korraldatud nitus ja neljapeval, dega varustatud ja Riigiarhiivi de- 10. juulil arhiivindusalane kokkutu- poneeritud terve rida vga olulisi lek, kus mitniel maal arhiivinduse- arhiive, nagu A . R e i , A . Varma, 0 .
lekru laste suvekodis kasvatajai Ja auMidade saajad ncM^red. Tagareas vaskult neljas suvekodu Ju- . . Foto::J..Sgi
ga tegelevad isikud ksteisega tut- vusid ja oma kutsealal mtteid va- hetasid.
Arhi iv i osutas
Parlo, B. Nermani, H . Laretei, E . Lenderi, A . Arrase, K . sti, A . Koerni jt. arhiivid. Praegu on l- bittamisel Eest i Teadusliku Ins- tituudi,^ K . Ristikivi , i T . Kint i , J . Aaviku, E . Kksi, A . Rooisi jt. ar- hvid.
c 1978: aastal alustas Balt i Arhiiv , , , . . . . ka teoste vljaandmist ja siiani on
materjale Juhan Aaviku arhuvis ,^^^^^^^^^^ peapiiskop K ^ V e e m i isa ^pevik ^ ,,jakob Hurda perekondlik kir - eelmise; sajandi ^opuaastaistl^^^^ Eamien- 1907, kirjanik K . ^ R i s t i l a ^ koopia Rootsi riigiarhuvidokunienv J j a kide. Lisakite ilmumine dist aastast 1201, 1905. a. matuse ^ ^^^^^^
Selles oli nitusel vlja pandud
(Algus lk. 2)
". N E W Y O R E ( E ) > - Ta eluneb Caracases, Venetsueelas, ttades; .mitmes kaMbandusIikus mm-' ettevttes Juhtival kohal. Tema hubase poissmehekorteri keskseks mbhesemeksoii stiur tiibklaver, mis eeldab, toinaiiikus oa tegemist ka pianistiga. htlasi on ta heks enhn-reismud eestlaseks Valis. Eestis. Ta om tuntud k a oma seltkondlikelt vimetelt ja millest ei tohiks prmugi le vaadata ,,ladiesman'ina". Nimeks on ta vanemate poolt kaasa saanud saksaprase H e r m i u Mhlbergi, Mljem omal Jul Ja , eestistamise- ajel m u t i s klavaks- MaEvetiks" (Hermanit puudutamata).
Praegu seikleb ta taas laias maa- mkaskomsert,miUe^^^ o juttu maalasi, kes viksid M^^^^^^ pdikogu, Iras leidub fotosid ala- ilmas, oUes osalenud hjuUESTO- eespool. E s i m u s e l e , k^^^ 1974. a. i l - pimimist. Tartu likoo asutamir tes aastast 1857 j a m^^ meie kui-
rik aastast 1632, fotokoopiaid tuuriloole vrratult y j ^
iaululeht, prof J . Hurda kne ohv- rite matusel, prof A. Pbu rahule- pingu koopia, mille ta kirjutas kell
Arhvi fotoarhiivis on <ca 150-st fotost koosnev Jakob Hurda
N visime aUes juul i lpuI^ ^K^^ YorW, mis li ta elupaik ta end t krval te esine- munud ka raamatuke Reisimrk^ unlc aastast ibdz, totoKoopiaKi nada ajakirjast , , M a c l e m s ' i s t " l ^ ^ a a s t a l , , Milastab ta mitu misvormis, vastab Malvet, et teda meid mberilma teekonnalt", m-^^^J; ^iseni teostest, R A uudiseid, ^^^.^^^j vlja pdndud 119 fo- geda jutuajamist kahe Salvadori korda aastas. Mdunud jaanikuu^^ jumala-prast vtta nagu les ta vrvikalt kirjeldab oma esi--^^otsv osa neist nimetatud J . pahempoolse tege lasega -dr . Hee- andis ta NaisMubi ja professionaali: ta mngib seesmi-mest 6-ndah^^ aga k teiste kogu- tor Sva'ga Ja Rafael Guidos Ve- HeUkunsti Keskuse hiskorral- se kutsumuse ajel ja vaid selleks, le Lima, Tahiiti ja Uus-Meremaa ^^^^ monaa arvuKaist mmeiusisi. ^^ ^^ g^^^ ^ j- fotosid H . Koppest, jar'iga, kes kisid OtJtawasVlis-^usei publikurohke klaverihtu et endale rmu teha, (Kummatigi Austraaliasse, sealt edasi Luna- BaUi Arhiiv bn aastate jooksul M . Lipust, Kallaste suguvsast, ministeeriumis oma asju selg^^^ ka Aafrikasse ja siis Saksamaa, Aust- korraldanud koos Rootsi Rgiarhii- Eesti Vbadussjast,^^k^^^ mas.Hector Sva esindab organi- heliloojate loomingust. Sel puhul teistele). Harjutamisaega on tal na ja Prantsusmaa kaudu tagasi v i ja Bal t i Instituudiga arhiivindu- donerist ja Mootsi kuninga Gustav
vimaldus usutleda seda paljude vaid hommikuti^ ^^3^^^^
is.
jar on Mige nime jrele palju kan- gemas grupis, mis on tuntud ah- vslik Kevolutsioonilise Liikumise nime;alL -,;
Mlemad mehed j a mlemad or- ganisatsioonid 'kuuluvad Revolut-^ Ent isa soov tmbas unistusele kut- sioonilise Demokraatliku Frondi seiise pianisti karjrist kriipsu koosseisu ning SilVa j a V e j a r l j ^ ^
jrele hlma]> see -^"i^^ ^^^uks.: N n lpetas Malvet Tartu
misest kui. Jumal - tervist asi-
satsiooni, mis on vtnud - - - - ^.^ . , . u n . i . i ^ x i o W o - T P o W o H H r hobide ja kireva elukiguga meest, tuti, millest kaugelkti ei pusa kut- >^ , . ,
vaga kolava mme-^Rahvalik&ot.;^^^^^^^^ w o i . n H . L o . c o i i U f o c . ^ . . t o . , , . . ^ ; ! ^ .tf_ Pregu m s t a b ta: Hi ina klasta- siaalkrist l ik Liikumme kuna Ve-
on olnud ikka j alati klaver, mi da t a on ppinud Tartus, lpeta des eksternina sealse muusika kooli, j a New'
Selgub, et Malveti esmane huvi selise taseme saavutamiseks. t- leme ss meiegi: talent taeva ar- must.
sealase smpoosioni. V klaskigust Tallinna. Ba l t i rhv on eeskujulik nide
meie arhiivivrtuste korraldami- , , ^ , , . M i . X sest j a talletamisest sellisena, et
M _ n o to^^ on wirijaUe kttesaadavad.
on kogutud pikemaajaliseks hoidmiseks saa
Arhiiv vib rgiarhiivis hoida oma korda seatud ja nime- kirjadega varustatud arhiive. Vaim pole naiste asi, nemad ot-
tu sioon
Prast New Yorgi kontserti oli Prides tema arvamist elust Ve- tal muide ees veel .esinemine T- netsueelas, mnab ta, et see nieel- Mngeni iilikoolilinnas Saksamaal, dib talle hsti. I^^ ^^ ivad h in ^ p -ia armastust kavas ka Aaviku J a EUerihehn/ ja seda eriti just Caracases. Ka^^K^ Rootsi arhvinduseajakir-^^^^ armast x. deid. - : teenistusvimalused on head. Kaas- Jas kirjutatud Balt i Arhiivist. T ^ , . , - ^ ^ . , , . maalasi arvab t a seal olevat umbes ' - '. >'
A . H . Tammsaare
i? Kust vtab ta sel-M m e s i .igast sektorist. majandusteaduskonna. See- ms.misega. - J " bhtekmmend. Viimased ttavad N olevat seal 500 rsti, arhitek- J^^^ r^^ astus t a ^ ^ v a U s m m i s t e e n u m i ^ ^ k ^ ^ ^ 5 t ' s f e e t t e v f t e i s ja sageli juhtivaU , sotsioloogi, advokaati ja teisi teenistusesse olles saatkonna atas- nud tak_^Sa pikad puhkused.^ Ta on vabakutselistena. hiskoimas tegutsevaid sihnapaist-lieeks Prants^^^^^ vaid isikuid. K u i meestelt ksiti, mis O E seUe organisatsiooni ees mrgiks, siis vastati lhidalt ja salgamatult: vimni taotlemine.
Shveitsis ja Belgias. Selle ameti si , klastanud 67 rki, lennanud |- vgivaldse lpetamise jrel vliste le poole miljohi humiij sitnud
judude poolt ttas ta Tallinna lbi teine saniapalju autos nii E u - ringhlingus. Teise maailmas*5ja roopas. Phja- kui ka Luna-Amee- ioppedes sai temast Saksamaal rikasv E r i t i muidugi Venetsuelas.
K u i d s a m a L a J ^ k i n n i t a s i d ^ ^ . . ^ rahvusvaheliste organisatsioonide Sna juurde tuleks veel arvata l ig i mad mehed, et nad kavatsevatt _ ^ TOA o r v ^ ^ f ^ i i r ^ ^ 9^^^ . ; T . natsionaliseerida amult suurette- vtted, kuna keskmised Ja vike- ettevtted jvad eraomanike val - dusesse. Ksimusele, kas nad ei kavatse prast vimule tulekut r a - jada Kuuba stiilis marksistlikku rezhiimi, tu l i piklev j a ksimu- sest modahMv vastus. N i i kinni- tati, et parast vniiule tulekut on raske hiskoada les ehitada j a selleks on vaja kigi teiste riikide sbraEkku abi. Selleks on lbir-
U N R R ja IRO krgem ametnik, 200.000 meremii laeval IRO les-" kes hoolitses pagulaste heaolu ja ndeis. K u i palju on rieid kaas- nieiide mbeasumise eest
Praegu kavandab Herman Mal - vet seeniori-seisusse astumist, mis aga tem juures ei thenda kau- geltki kte rppe panemist. K1-, lap nd tema teline hobide v- jelemine alles algab! N i i mnigi llatus pole tema juures vimatu,
' - ' :K.T. -
Palun helistada alates 2. septembrist Tel. 9234875
Tuu paljude keelte ol i ta selleks sobiv nagurusi- kas silmaauku" k u i tarvitada sjakate kaasmaalaste vljendit.
Prast IRO lilesandel tehtu^pal - jusid laevareise maabus /Herman Malvet lppeks ise, oUesHalinud maabumispaigaks New Yorgi. See
^ , .. oli kunagi 50-nendais aastais. IJ*^; Temaga vesteldes ei tule ettegi
1 i c ^ c r n . jfjsida, mlega ta New yorgis ie-b i mere riikidega. Millistega da ei'selgitatud.
Lpuks kinnitasid r id , et valitsusvgede aktsioonide tulemusena on jaanuarikuust saa- dik' tapetu
' an '
Eootsi lehtExpressen": avaldas C. Hardt artiMiUmbusk Soo, lahel" , milles ksitatkselahe mmevikku ja olevikku. Minevik- meeiautavat metsas leiduv plekMnniknte mgi, mis prineb
ajast kui veel tegeleti salapiirituse veoga Eestist Soome. Sealsed -pirituselaadungld saarel, Ja ,el!et ajast .oigfl
Artiklis mrgitakse, et Helsingi psenud ka umbes 40 paati regatti
tegja j a et asi oleks toekjam, l isa takse jutuajamise juiirde k a laipade huJmikliga, naille alla
t i oma igapevast leiba teenis. E i tulnud seda fcsimust keelele k a siis, kui ta siin elunes, sest tund-
5 0 ^ s i i u ^ ^ ^ olnud kallis 10- Pa^iselt ^a^t^^^s ~ "ueb t a ise,^ ^^ a^ ^^ Venelased Maksustanud paadi
1000 krooniga ja iga kaasasitja 480 krooniga veel lisaks.
19.50 10.50
K l B I P 0 3 T I G
$38
$11v
I
32.
ga Baltimore'is, Washingtoms ]ne. ja teist kala. Hang sadamas olnud teht kirjutab edasi, et mitte ku- Aga neid, keda ta tollal saatis, oli iseki kalabrs, kus noteeritud kala- nagi polevat Soome rannavalve ol-
on kenake ^hulk._ Selgub, et ti on oi- hindu Helsingis, Tallinnas ja Stok- nud rahu ajal nii alarmivalmis k u i praegu. Patrull-laevade ahel pikJ kirjutatuci, et need on, parsania- nud palju vimalusi esinemiseks holmis talupojad,.kes -on langenud valit-: ka/Saksamaal-UNNRA ja IRO pae-
v. susvagecle ohvriks. '.. Olpkord on siiski teistsugune ku i
Silvari j a Vejari taolised vimu taoejad seda kirjeldavad, dori kr i i s oleks j i iba ammu
kui punased ei kihutaks Kevadel kahe aasta
Knelemata- Venetsueelast, ta esinemised on toimunud keste muusikahtute iraames.
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
Aadressi satiudatus 50 centi. trksiknumbri hind 45 c e
Eanada aa#essidele palume msrMda\,POSTAL ^ USA aadressiMe ,,ZIP COIKE"
ielikult on see ahelik Ja
hes sellega kneldud, et eesti eest andis ta kalakolhooside laevad 0^ ^ t^f^
rahvast les praeguse koalitsiooni- New Yorgis E . Naisklubi korraldu- traalidega rmiselt hoolima- ^^^^^^^ate paatide minekut Nou- valitsuse vastu, kes katsub paljude sel Hmenuka lhikontserdi, tut- tud, tehes seda isegi Soome vetes, ' p i M e s s e , Eesti, vetesse, sotsiaalsete refonnidferakendami- vustades venetsueela heliloojate ^ ts sega Salvadori kr i i s i lahendada, loomingut.-(htiasi ka Venetsuee-gek^ sellessegada". ve Vene piiripolitseina, tehes ra Kommunistid j a n e E . d e - k ^ toimunud mi regati osa tst, mlega Vene ise teavad, et kui nad lepivad praegu- neski uus kutse ja teme sama me- ^ - nhtavasti h a l a m a ei saa Kes
^ 1 . Hc ajal vinuksid venelased oma kai- "^*^vasu naKKama ei saa. iv.ej> s e s e m o o ^ k a valitsusega, sns ei tumist veidi muuta, avades rega-
Pangatshekk vi rs^akaart Free Estoniaii Pnbllshers nimele.
r . >
ole neil enam mingisuguseid vi- malusi vimule tulla. Nad ssita- vad vaeseid Mhte valitsuse vastu Ja organiseerivad partisane valit- susvgede vaistu vitlenalseks. Ohvrite arv pinult kasvab ~ Ja kahjuks lenb
linna purjekatele phja poolt. Nad ^ ^ ^ t i k s kutsumatult talitasid aga vastupidi, mrasid paatidega tulijaile kvoodid.
minema
Palun muSe saata VABA EESTLANE
lastaks tavalise / kbri^istig
rahas / fcsMMga/ rahakaardiga. (
-
Juid kes sedapmnaste mngu lbi ei ne j a n e n ^ propaganiajntte
23 W E S T M O R E Dr. , Site 200 : Rexdale, Ont. M9V 3Y7 ,
Tel. 745-4622
Nad pidid poolest ajast tagasi prduma, et anda vimalust tei- sele 40 paadile Soomest konvoi korras Tallinna minna.. "Rootsist
>0Q
II III IIIII III l i l l I