' VABA ESSTLANfr neljapeval, 18. septembril 1980 - Thui:say, September 18, 19S0 Nr.
Jekrul 6. septembril Vistluste raamicles toimasid tati Jrgmisi
toimuniii rahvusvalieliste togejc ka ees meisMvistlused, I te
Ttarlapsed baatam klassis: O m Ellen' Oiling 10,7. 200 m Ellen Oiling 36,8. Kaugus ElIeH Oiling 2.23 m. Pesapalli vise E l - len Oiling 13,7 m.
Tiitarlaipsed midget iklassis: Kr- gus Pia Metsala 1.10 m. Kaugus Pm Metsala 2,43 m. Kuul Pia Metsala. 5.02: m.: ; ' /
Ttarlapsed intermedite klassis: 100 m Juta Metsala 14,6. Krgus Juta Metsala 1.25 m. Kaugus Juta Metsala 2.99 m. ketas Juta Metsala ,16.54 ,m.' v ,^ ' : / ' : [
Poisid junior klassis: 800 m - Toivo Lainevool 2.58,8. Krgus Toivo Lainevool 1.15 m. Kaugus Toivo Lainevool 3.38 m. Oda Tok vo Lainevool 18.8 m.
Meeste vaba Mass: 5000 m Martin Jgi 22 53,8. 10.000 m 1) Mihkel Trk 41.12,2, 2) Uiio Limit 48.28,3, 3) Martin Jgi 49,21,0. Kau- gus 1) Itobert Vessmamji 4.62 m, 2) Martin Jogi 3:92 m. Oda Ro- bert Vessmaam 4490 m. Kuul 1) Robert Vessmann 10.42 m,. 2) Martin Jgi 8.15 m. Ketas -^1) Ro- bert Vessmaan 27.35 m, 2) Martin Jgi 23,62 m.
Raivusrvaheliste vistluste raa- mides saavutati oma Mssides jrgmisi esikohti: Juta Metsala krgushppes, Mihkel Trfc 10000 m jooiksusj Robert Vessmann kau- gushppes ja odaheites. Nendele lisal^ saavutati 7 hbe- Ja kuus pronks medal-linti. Hbelinte saa- vutasid Juta Metsala 3, Martin J- gi 2, Toivo Lainevool 1 ja Uno L i - mit 1. Pronkslintide vitjaiks pljd Ellen Oiling 2, Pia Metsala 2, Mar- tin Jgi 1 ja Robert Vesmann 1.
Balti meeskondade vaheline las- kevistlus haavlipssist toimus L- ti Jahiklubi korraldusel 6. sept. Korraldava klubi poolt oli Igale rahvus-meeskonna kolmele parima- le laskurile vljapandud auhinriad. Esikohale! tuli H. Kuusik (kuldme- dal), teine Eric Piiss ja kolmas
vEdgarJPss. Vaba olmpiamngude laske-
raldav toimkond koosnes T.E.0.J.S. juhatuse ja .seltsi liikmetest ^E. Saare jubtimiseif
<t)
Seltsi sgisese kalapgi Viimasel vistlusel 13, sept. 1980. a. osutus parimaks kalameheks E. Roo 12 naelase ja 11 uiitsilie ha- viga. Teisele kohale tuli S. Lood ja kolmandaks A. Nielnder. Jrg- nesid p . Luukas, H. Allisma, E . Martiiison. Vistluse kestel pti kogusummas 26 havi. ' ^
MUmii .VABA EESTLASE" TALITUSES
Arvo Mgi - EESTI.RAHVA. Fred Limberg-ISAMAA EEST EDUARD RGA graafik ja maalijs A. Kbin - VAIM JA MULD Ivar Ivask ELUKOGU L. Kaagjrv:- AASTAPHAB /
pbliteologisi vaatlusi Heino Je - LUGU KBIST. LG KNNUST Evald Mnd - AASTATE PRAND (kolmas vai
vaimulikke vaatlusi) ESTONIAN SCOUTING Y EESTI SKAUTLUS VnskMMEND AASTAT TERR KUNGLA. JUUBELIALBUM ( T J E . R a l s ^
tantsijate Rhm) 15^
3.50
Pikread: 1- Linn P09las, 5. Sil- mapaistev eesti nooremaplve 'he- likunstnik, 9. les ajama, 10 Kett, 11. Kne grammatias, 13. Amee- r i k a . filminitleja minevikus, 15. Pragu, 17. Mistus/18. Populaarae lauljatar enne sda, 21. Eidine maailmameister males, 22. Linn Ja. provints Belgias, 23. Naisenimi, 24.
Suurthal tnavused EeSti meistrid Elena Lapimaa Tiit Kivistiku
.6:4,;:7;5, 6:2. ' . ' Vokas avati uus staadion, niis
on tiks esinduslikumaid Eestis. Seal on loodud kik tingimused ka rahvusvahelisteks mduvtniis- teks kergejustikus. Keva ^ r d i - baas olevat valminud kogu kohali- ku sportlaskonna visa tga mui- lu veel olnud krusaauikudele. Rar jatisel ttati htutundidel ja
,kepeya|delgi. ". [ \
T.E..J.S. korraldusel toimus 23. aug. laskevistlus haavlipssist. Esikohale tuli Eric Puss. Seega kaitses ta Eesti Plastitstuse ,,Septer'i" *poolt vljapandud rjndkarikat 1980. aastal. Teisele khale tuli H. Kuusik ja kolman- daks M. VesMme. Jrgnesid E. Saar, Edgar Pss, H. Srmus, H. Vding. Lohutusauhinna vitis V. Pirson.
Kadriorus kestsid kuus.,'; peva tennisvistlused Rae karikale. Viiendast turniirist vttis osa le 50 N. Liidu paremikku kuuluva tennismngija. Eestlastest tuli naiste ksikmngus kolmandale kohale Liidia Nurme, vites Elena Lapimaa 7:5, 7:6. Me^test oli pa-;, rim Peeter Lamp saavutades viienr dafcoiba.
Paarismngus vitsid eesti nai- sed Ldi^ Nurme Elena Lapi- maa, meestest Ervin Lange Pee- ter Lamp. Segapaarismngus vit- sid, noored Katrin Alvin Ain
N.Ldu absoluutseks meistriks purispordilennus tuli tallinlanna Eda Laan, kes varem on sama tiitU vitnud 1971,1972 ja 1977: aas- 'ta.
Eesti 29. orienteerumismeistri- vistlustel said esikohad Harju sportlased. Meeste vistkonrias, koosseisus Tnu Savi, Uku Aniws ja Johannes Tasa ja naiskord koosseisus Maire Vikmann, Viiu Rebade ja Reet Uusberg tulid esi- kohtadele.
1;'
Hannoveris peetud Lne-Saksa- maa meistrivistlustel oli esimene krgushppes Dietmar Mgenburg tulemusega 2.33, teiseks ji Gerd Nagel 2.30; Viimane on sel hooajal kaheksas mees, kes on letanud 2.30-e, Naistest vitis odaviske Ingrid Thyssen tulemusega 64.04.
Organ, 25. Tsaari kskkiri, 27. Metsloom, 30. Sellel, 31. Seltskond- lik meelelahutus, 34. Papagoilk, 35. Jahi- vi metsloom, 37. Vrp. naisenimi, 38. -Vorm snast laadi- ma, 40. Neli iihesugust vokaali, 42. Apostel Uues Testamendis, 43. Julge, 44; Tarkus.
Pstread: 1. Lehtpuu, 2. Khisev, 3. Maak inglise keeles, 4. Sel olevat lhikesed jalad, 5. Raha hoiukoht, 6. Endine uhistegelik et- tevte Eestis, 7. Eesti kusistiaja- loolane, 8. Koduloomade elamu, 10. Vedelikunu, 12. Kuulub luku juur- de, 14. Ennustaja, 16. Linn Eestis, 18. Teatud karistus, 19. Vrvitoon, 20. Aedvili, 25. Vimalik, reaalne, 26. Alguses, 28. Pehme aie, 29. F., Tuglase teos, 32. Prantsuse ooperi- komponist, 33. Kauba pakendi kaal, 38. Mbliese, 37. Palk, hvi- tus, 39, Kolsnikvokaal, 41. lualli- kas.
RISTSNA NR. 'IMO LAHENDUS Pikread: 1. Pltsamaa, 7. Ihk,
9. Presto, 10; Amor, 11. Sein, 12. Sirkel, 13; Jeekun, 15. Aste, 15. Mu- davann, 19. Nooruses, 21. Aino, 23. Tumer, 24. Paluke, 27. Ligi, 2i{. Saul, 30. Eest, 31. Vet, 32. Kant- selei
Juhan Kangur - VAIM. VM JA VABADUS Hanno Kompus-KUSTUTAMATA N i M
'-JRELE- . ^:v Enn Nu.-VASTUVETT Anna hmatova- - Marie Uneip - - R E E K V I E M Herbert MichelsOB - KODUMAALT VRSILB Herbert Michelson SKAUTLIKUL T E E L Herbert Michelson NOORSOOT RADADEL Herbert Michelson EisSTI RADADELT
. ESTONIAN OFFICIAL GUIDS Paul Laan MTTELEND pilte Ja peegeldusi Karin Saarsen - - L O H E N G R I M LAHKUMINE Herbert Salu - UTOOPU JA J O T U R O L O ^ Eduard Kramts LUMELIITLASED (luuletuskogu) 3. Hona Laaman MIS NEED SIPELGAD (luuletus-
se
2.25 20
August Kubja KADUNUD KODUD mlestused 4. August Kubja - MLESTUSI KODUSAARELT 2. Leho L u m i s t e A L A M U S E ANDRES
jutustus kirjanik Oskar^^I^^ Leho Lumiste ATLANDI AKNAL Ants Vomm - RISTSNAD I Ants Vomm - RISTSNAD E Ants Vomm - RISTSNAD IH Ants Vomm - RISTSNAD IV Ants Vomm MINU HING (luuletuskogi) Ants Vomna VARJUD (luuletuskoguV 8. Salme Ekbaum AJATAR (luuletuskogu) 4^ -^ Aarand Roos ^ JUMALAGA, EARS JA ERZRUM v 4 ^ Aarand Roos - JUUTIDE kUNmGS TALLINNAL 6 Johan PitkaRAJUSLMED 8.80 Urve Karuks - KODAKONDR (luuletuskogu) 6. - Hamie Oja KOPUTUSED ENESES (luidetuskogu) 1.50 Hannes Oja TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 Andres Kiing- -MIS TOIMUB SOOME 14 Emar Sante L()OJANGUL LAjaKUMINE f AL-
85 40 35 50 50 50 50 40 30 30
4.5$ ^
30 30 20
40 30 ao 30 30 40 50 30 30 40 40 30 30 30
163 50
Pstread: 1. Pea, 2. emees, 3. Turske, 4. Ausammas,. 5. .\pis, 6- Arnika, 7. Isak, 8. Koolinoor, 13. J a a n i i ^ v ; 14. Etno, 17. Distrikt, 18. Amin, 20. Usklik, 21. ^tiste, 22. Neiuke, 25. Lest, 26. Ei la , 29. Lai.
RAMTUSP LASTI I 0 10 KALEVIPOEG (ppe- ja traamat lastele) PETA MIND LUGEMA I (ppe- ja traamat eel.
kooliealistele lastele vrvitrkis) PETA MIND LUGEMA n(opp-Ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvit|rkis) EESTI K E E L E HARJUTUSTIK t
50
m a n
enam veel kui Pentagoni eelarve; teatud mrgi laubale, siinses kli i - sest meie sisenedes on see toiming siinsete palgaolude juures aga. . . mas aga, noh, kuhu s hing torkad neil veinipudelite higistades juba
c i i ^ oma ,,tassenpagu" ai srgist- ties hoos ning jtkub ninamata Silm teeh turu umoerkauau, ta- \ i i i . n o i T V . - I -1 i . . . . n . . f i r J ^ i u M T . k T , . ; * w P ^ t e s t on nahale kull?! Puksitas-^^^^^^ bamaks mnd kohnsitket teetoo- f . , .. .... , . . V A J n V i i. ' J J
kusse Ja seisad sns. taiskulutud ml^ ^^ ^ bussis kui sparglipundis? Mu lau- vinetavad kaugused kaunid vi latatud mees tegi lbi selle nalja, millal pole kauged saared kuidagi mrkas aga nneks igel ajal, muinasjutulised oma saared", kuis rahakott peagi, otsegu prmi milliseid loendamatud luuleread ja jul, hakkas les tasku re poole helitoonid on igatsevalt otsind, tusma; ta pani ke vikselt peale ning nnda tekib mul himu maits- ja surus vljatikkuja tagasi ning ta midagi enneolematult eksooti- prdus karske pilguga noor- list, midagi kohalikku maa- vi mees tihedalt seljataga li silmad niereprast... maiia, mis jidki maha, kuni jrg- Phe vksab korraks mte laisk- mise peatuseni, kus ta ka jala ma-. elaja praest, mis olevat lambaliha
list, rammija otsustavalt kes, loo- mingu-lke silmis, . must-valged kvartsklud krval hunnikus; ei kedagi ~ seeasemel jb pilk ise^ vriki parandatud paigale jalge ees ~ kas kuivas siin mehe kujutlus- vime, vi lks tal kht tiijaks, vi tuli sda vikse palga prast tis, vi kik kolm hel hoobil, et sedasi umbropsu j plaanitult v iru. tas peotie niusti kilde vastu maad j a nadsiis, valgeid vahele kiiludes, paigale Mmmis? sest /paran- dus mjub kui tindiplekkj valgel
paberil. - i
mekiga . . . aga k^llap matsutavad seda vaid veel Miaanlased ku^^^^^^^
l i phjas ning pealegi oleks
5.
Jah,. oli,m'ullaga kuidas oli, mis siia toodi, oma mgi oma asi seesuguse vnge vingu tootmiseks lheb aga hirmsal hulgal vaja v- lisvaluutat kust seda loill npis- tatakse, sest ving nikse heljuvat le kogu linna ja arvata vib, et le kikide linnade siin maal, jnimpung nagu nad on : . . ? ;| , '
Mnguvljakud,'spordiplatsid ja siis jb silme ette Moodse Kuns- timuuseumi paljukiidet sara,- mis arhitektooniliselt ei tle suuremat midagi, vi ehk siis seda, et selliiie moodsus Viks nd juba vajuda vhe nagu minevikku . . Kuulu jrele venitab seespool ks seina- suurune, monstrsne luend ene- se hest nurgast teise, maalitud suure karja' cariocade silme all ja htjrge mrtsuva sambaK)rkestri inspiratsioonil heainsa tunni
: kestel. Noh, sisse astuma see ei
meelita. Kuskil siin peaks olema ka Carmen Miranda Muuseum, kostmid ja butafooria, ent rahu tema prmule... Taamal tukab oma' nguskaare otsi vastu taevast Teises Maailmasjas Langenute Monumeat, moodselt steriilne see- gi. Ent kes tleb,' et need pole vaid hetkelised negatiivsed miil jed- mtted^ mis pist| pikema peatuse puhul enam hoopiski paika ei peaks? . ; 1 . '
Sirgeldi-sorgeldi, kest kinni ja kest lahti, oleme viimaks Rio \,viiendal avenl", Avenida Rio Brancho'!, mille kimi-alade' must- valge mosaiik sillutis on jumal-
.teab Illis ajast esindand'maailmas Rit samapalju kui Copacabana ja kalliskivid. Washington juba en- dale sihukest mosaiik-kunstksi- td jalge alla lubada ei saaks; rehkendan,, teeks vlja vaaf efc
, i 1 see ka ks ebakoloogiline roog, Kena, kmikult intmne seik ja ^o^^' ; f mis mul kurgust alla ei lheks. N
mtteshvatus suurlimia muidu n'!^ 5^^ ^^ ^^ k lootust ^ - ^ ^ phine, brasiilialik ebaisiklikus ldpildis, mles pide^ ^ vait hakkab sma too .Suhkru- o m S i ' n S d W t e s ; ka seespidiselt lhe- pea mgi'naamal ja tohutu l&is- " " ^ l ^ ^ ! ^ ^ ^ ^ ^
complota, too rohkem kulinaar in-tusekujuteisal krgel ma , , ^ . . tule, siis .kust tahes vi mine kuhu. J k ^ . . l < e tonn^^w^^. seneriteaduse kui kokakunsti saa- tahes. E i teadnud tema^, et ta ^ ^ S ^ S i nii paljust kui see koosnpb: vaun ja vaimsus sim kord sel kombel raudbetooni tarretatakse, n et l kui peval peab hoidma . oma tsementked linna kohal n- nistavalt laiali, tahab vi e i . . .
oleks kll aeg lunastada, vi kas ehk! peaks siin, tlema phjasta- da", mida ndsel ajal, vastavalt
esmajoones mustad oad, preto, ss xarque tulel vi pik- ses kuivatatud liha, seejrel suit-
. , ... , suvorst, suitsu sealiha, suitsu keel, Igahe elurtmile, voib teha kesk- ; o i . ' ^ - ^ ^, .... . ' peekon, seajalad-korvad-saba,
Silmi taevakaarelt alla tuues mrkan kki, et ttlevail mees-
p^vast hisni. ; kslauk-sibuli)etersen tud riisi ja lis kpsetatud manio- kiga, srejahu, saadud mrgistest manioki teradest, milledest kava- la menetlusega on eemaldet tsa- niid, ks prielanike pris phi-
AlbaMar, titsa ,,rotunda" ehi- toitaineid, laialdaselt kasutatud t- soost kodanikel onpeakigil kaen- tus, tegelikult kunagine,mmargu- naeni; ilistatud rohkete pel- la all kekotid, hakkab neisse pilk ne turuhoone sadamakail, nib ole- sinivludega, juhatatakse see p- ka riakendel. Noh, ons mehed vat bstiriietetmng ajaga hsti- ris kaootiline kujpatus sisse paraja siin kik siis . . . kib peast lbi varustet eksekutvide lantshi vi kraka cachcaga, kva rumm kui vimatu mte igal juhul, hend- pohjstamise" paik, mida nad kurat, sama kva oporoofilise toi- rges lks see asjaolu meestele nikse toimetavat ka phjalikult, mega . . . ' .
Tursk on siin Silis kala Siiski, kllap sihuke sniaaeg
passiks parajast enne tagasisitu koju, mil silm lheb lennukis ngi pikalt looja ning seedetraktil oh aega segamatult toimetada n era- korraliselt laias skaalas aineteva- hetust. Ning ega seda rooga me- nkaard leidugi, ige kah, sest mis saaks siis Rio ri-elust, trans- aktsioonest ja tehihguist, mis kuu- lu jrel liiguvad juba ngi aegla- selt kll, kuna innkiirus siin maal on vlispidine nmg autoga sm- bioosis. Brasiillane, nagu igal pool hiljem kogeme, tunnistab kurust ainult kui saab jala autosse, ige- mini. rooli pihku, misjrel on tal kah kohe nagu tuli taga; jalakija- le, seevastu, aitab juba paljast pu- gust autole, misjrel temal oma- korda oleks jlle otsingu kurat kannul nagai juba oleme tunda saand.
