2 korda ndalos teisipeval ja ndjapevaf
N E W Y O R K Rohkem kui 2000 kullast kaelaketi vi muu kuldese- me rvimise on olnud tnavu New Yorgi allmaarongidel. Rvitud esemed makse peamiselt 47. t- nava kuUseparides, kus vib n- ha silte: Ostetakse kuidasju, ksi- musi ei esitata.
STOKHOLM 18-aastane rootsi; noormees lahutas meelt varastades 15-tonnise buldooseri ja sitis selle- ga le 11-st^siduautost. Nende hl- gas oli ka ks politseiauto, kus po- litseinik istus rooliratta taga. T a oleks hvitanud \v^el rohkemgi au- tosid, kui mitte teine politseinik pleks psenud buldooserile hp- pama ja; pidurid |peale tmbama.
HELSINGI Soome uue eelarve- ga koos tsteti viina ja tubaka pealt riige minevat niaksu 11%. Kompvekkide hind tusis kilolt 5,20 mrka l($1.50)v Diesel-atode maksu tsteti inflatsiooni ulatuses, samuti tusid rongipetid 15%. Soome sduri palk tusis selle kr- val 75 penni vrra (c 25
Mdunud esmaspeval toimus Tartu Collegeis Tartu Instituudi loenguhtu, kus prof. dr. Jaan Terasme Brocki likoolist ksitas vulkaane ja kontinentide triivimist, htust vttis osa ligemale 40 inimest, nende hulgas mitmeid uusi Mmesi, kes varem pole insti- tuudi loenguhtuii kinud.
kunagi olnud luna pool ekvaato- rit, samuti on Ameerika mandrid liikunud eemale Euroopast-Aaf-
tust interpreedina. Kaheksa laulu Jooksul elab ta lbi esimese armu- mise, kiis abiellumise, lapse sndi- mise, ja lpuks isegi mehe surma.
Stokholmi phitses 4. oktoobr oma 80-nendat snnipeva popu- laarne^,kirjanik August Mlk,., kelle loominigu .paremik ksitab rea-- Hstlikult-Saaremaa ramarahva.-elEi'
Phapeval, 26. oktoobril toimus Heliconian Hallis esimene kontsert E K K kontsertbroo sarjas. K a m - merkntserdi kava vimaldas pub- likul tu^vuneda Montrealis eluneva saksa pritoluga viiulikunstnik Helmut Lipsky'ga ning nautida ka- geoloogia alal ja tegi doktorit vrreldes kll vga aeglane, aga he taiduri, nimelt sopran nne Jaja geoloogiast McMaster li- arvestades aastamjonitega, on tu- Laikve ja pianist Linda Kttise, koolis Hamiltonis 1955. Sellal oli ta lemused siiski suured, hsti tuntuid talente. uurimus seotud Toronto maaaluse Arvatakse, et India kontinent on
Schumanni laulutskkel Fraueffl- raudtee ehitamisel tehtud maapin- liebe und -Leben'* annab lauljale na struktuuriga, vimaluse nidata oma tervet ula- Prast doktorikraadi saamist t-
tas ta kaksteistkmmend aastat Ottawas Geological Survey juu^ 10.000 aastat geoloogilises elus on res, millise tga seoses tuli tal nagu ks smapilk.| palju ringi liikuda Prast huvitavat ettekannet tek-
iTaikve vljendas haaraval ombel kogu maamas oma erialalisi k- kis esitatud ksimustele elav vest- s^ elle t nudlikku ning laiaulatus- simusi uurimas ja vaatlemas. Selle lus, misjrel dr. E . ruja tnas l- l ikku sisu. telda, et ta elas laulu- tkoha jrel asus ta Brocki li- puks dr. J ; Terasmed ettekande tsklisse sisse e i selgita tpselt kooli geoloogia osakonda, kus ta on eest. lema suuremat saavutust, milleks olnud osakonna juhatajaks, oUes : v ;' oli intiimsete mtete esile toomi- teaduslikult eriti^h^^^ paleo- iie. Oma puhta Ja voolava tooniga, hotaanikast. mis on htlane terves hleulatu- r . J . Terasme loeng oli kahe- ses, punus Laikve pikkadest fraa- osaline. Esimesel poolel ta nitas . u r. Iidest heljutava figraani, mis kat- fmi Havaist, tulemgedest ja l a a - ^ ^ ^ ^ uldkoosoldc t o i m u b ^ s t i ia- k s ainult hetkeks laulus Ssser vast, mille lheduses olid i n p e s e d f val, 18.^ nov. 1980. a.^keU Freund, D u bUckest" - v g a aeg- nagu lokke juures. SeUes seletati -^00 htul. ^^ P laste tempo prast. E r i t i suurep- Havai asetust maakeral, tulemge- aruannete, ja tegevuskava^^sitam raselt muutis ta kom oma M a l e - de sisemust ja tegevust. ^eel koolikomitee^ keeleparandi si. vrvi n tumedaks, et vmase lau- Teises osas esitas ta^ ^ o^ lu traagisi nansse vlja tuua. sitiive Islandi tulemest, kus ta ^a^^^^^^^^^
Selles repertuaaris ei ole pianist oli ise vaatlejana kimid. Loodame lastevanemate rohkearvu- kuhagi saatja, vaid tielik partner; Island on Atlandi seljandikul, kus ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ kelle osa on sama thtis k u i laulja on tulemgede ja maavringute rna. Linda ISttis saatis sujuvalt, tsoon, mis lbib saare, kus pidevalt
T.E.S. Tienduskoolide last^vane-
K O O L I K O M I T E E
OULU Kuna Sievi apteeker keeldus, vaatamata Soome tervis- hoiuvalitsuse nudele, .mmast rasedust vltivaid meditsiine, ve- , . . ti temalt valitsuse poolt apteekri- Tnavuse aasta teine pool on tema jutustustes kangelasteks. kes aga pikkades klaveriosades, kus on maalnkumine toimub. Alalise tege- igused. Sama apteeker kaotas mitme eesti kirjaniku mmarguste valitsesid meretorme, kes armas- ^aja laulja e^ sobitada Ja vuse tttu merephjas tekib uusi g oma igused kord varem, aastal, smiipevade sgis. Bernard Kang- tasid j oma koduraiina: Pikendada, viks ta veel tugevama saari. . ; 1977, kuid sai lemkohtus siisM^i-roltit^ 70; Kalju Lepikul 60, Ati- kljes. K u i esimeses mereaih^^^^ mtteid Lisaks otseseile naiteile selgitas guse^edsi ttamiseks. gust Mlk sai 4. oktoobril SO^aasta- romaanis, oli elule allajmist, siis esitada. Kttis on vtnud kmmer- ta kontinentide triivimist, eldes et STOKHOLM ( E P L ) - Soome
^ seks, ku^^^ ,,itsevast merest'^ alates on tema i""il^a oma erialaks ning on n- Atlandi ookean Turun SanomafV 9. 10. neaataippu veel Ants Oras. inimestes palju elujaatavat,; leplik- ^a^^ ^^^"^"^^^^ ^^ -^ ^^ ^^ ^ on ilmunud j^^^^ peal-
August Mlku on nimetatud eesti ku ja sbralikku, t ' ; kirjaga ,,Piiriletaja pidi tagasi kirjanduse mere- ja fannaainete nagu homogeenne grupp looduse serdi jooksul oli koost-1^^^ y . .. koju prduma'': meistriks, rannainimeste elu tund- judude vastu. tehniliselt veatu. Meelsasti v | ' ^ ' S o t k a m o s esmas^eval i lma do- jaks, kuigi rannajutud moodustavad , ' , '^^ ^ vetav oleks olnud vrvirikkam jaJuss^ ekslev vsmaalane
Sellejuures on nad oma tMMdeis etteulatuva^ tagasihoidlikud, nagu andes vaid y p s k y sujuvalt ntkele^ j noorele duetile. tagasi; aimata seda mida sda telda viiuIihlele.Tuieb^ ^^ ^^ S^ ^^ ^ tahaks. Mozart kirjutas oma sonaadid
F R A N K F U R T ^ Afganistani dip^ lomaat Akthar Mohammed Paktia- wal, kes atakeeris Belgradis tpimu-
ainult. he osa t rikkalikust loo- mingust. Juba enne koduranna leid- mist oli temalt riiunud mitu ra^ matut, kuid 1932 munud romaani- 0
' Sisemimsteeriumi ylismaalaste- kmisjonist kolmapeval antud s-
ilma ter Tammearu on oma muusika- loata ja dokumentideta tulnud vlis-
wai, k^^ a t a k ^ r ^ eigraais ipimu- g^-^Kivine pesa" ta hakkab ksi- K u i aga meri itseb, siis thendaK ^^^^ "^^ ^^^^ "^^ ^ UFr Kla^ Meie tnane muusikakriitik Pee- numi jrgi leiti Sotkamos n u d l ^ t u m d Rahvaste Orgamsa^i-^^^ ^ i e r ^ i t Violine") , ja seUes mt^ ter Tammearu on oma muusika- loata ja dokumentideta t ^ ^ oom Hariduse, leaause ja uiiuu- . . _ ^ n . ^ : x ^ . . n . j . ^^ . head elu sealsamas taeva palge ^ad ei ole vulisonaa^^^ Ja pingute ajal saanud tuttavaks To- maalane. Kuna leiti, et i lma loata
. ^ n n n n , . . v . n n ^elgi all , kus rannahiskonnas on mini ^^ahmsi vohavas romantismis ronto eestlasile pianistina Ja heU- pi ir i letanud vlismaalasele pol^ f .nHT^ Ti i fn 1. ^ p ^ ^ ^ V n n n t ^ I ^ ra- git arhailist aegumatut/seadusst^^"'^^*^^'^*^^^^^^ loojana. Praegu on ta Kanada iga nud phjust anda Elamisluba, saa- tanua J M . L i im ja seiie OEupaisioom- . i o . . . ^ o ^ f ^ i . , , ta oma kaasosalise uputab. kahe kuu tagant i lmuva ainsa k las -det i ta teisipeval tagasi.''
rilise Organisatsiooni- (UNESCO) konverents tema kodumaa vaUu-
M . .ooK Trmm oir^iic^o V A h n thelepanu s e m s e T o m a n t i k u teid ja tavasid, mis'selle tervikuks jouausm, saao Koigi eeiausie Kona- realistlikuks muutumine. mudavadki. ' Aga Linda Kttis letas oma ta- sikalise; muusika ajakirja ,,msic^^^^ V
Mlk, vaatamata et ta kujutletud asihoidlikkus^. Pianist ja viiulda- Magazine'* kaastliseks, samal Sotkaiiio kihelkonnas, ja mitte N . selt asli Lane-Skamaal. Pak^ tiawal, kes kritiseeris N .^ l i i t u m- dunud reedel, saabus Frankfurti mdunud laupeval ja palus La-
aatamata kaasaegseile ^ ^ r ^ ^ ^ " inimeste ^jaatavusest viks hige^ Ja lpetasid programmi; esitades ajal ksitades muusikat k a CBC Liidu piir, kui ta tabati, ja palus s i l e j a immangmle^ p^^ ^^ t^j^ perfektse ansambUga, tpselt tasa- saates. Alanud -musikahooajast ilmselt elamisluba^ (asli), kuna
^ , ~. . . 1 u ^^P?sa^ seUdss teoseks, mil)es ( jg^tsl ikkustbn sski ennekike htu^ ^^ P . Tihmearu Eesti on eldud; et seda ei antud. Soome ne-Saksamaa vimude juures kohe paljastasid g u s . retr dr. E . Aru ja, tutvustades.lek- Kunstide Keskuse muusikakr^^^^ on snumis katsunud koh-
se rahvaelu te^^ kus ta on kasvanud, mida ta on ^ont, kes lpetas Upsala likooli kuks.^ ;^ ^^^^^ m ja- Vrratu ' i n * * " ' ' " c o r . i M r t < i i i i . ' asiili. Mningate andmete koha- selt oli tal Bonni vimudega juba enne venelaste kritiseerimist kon- takt slmitud ja talle antud lubadus Saksamaal asli saamideks.
ainevald' Saaremaa rannaklade eluvaatlusist. tundma ppinud j a kus, vaatamata ksikue elu vaeslastele, on teised Kuivrd thelepaneliku silmaga harmoonilised inimesed, kelle hin-
^ a ^ n i K m i n S f f i ^ "^'^^^ elu vaadelda, ilmnes raa^ geelu sgaviisise on kirjanik t- ritasN. L i i d u toetusel Paktiawali matus ,,Jutte lindudest'' 51934) . helepand^^^^ vljenduste kustutamiltkonverent- Kuigi see oli ^p^^^ ja soovid ini- si protokollist, kuid konverentsi esi- noorteraamatuks, vaatles ta neis mesma heskoos elamiseks. mees jugoslaavlane Ivo Mrgan novellides linnuriik! ja selle liik- Prast rannael kujutamist ja
tules" (1939) ji ta ainsaks too- lisromaaniks, nidates manoore '.moraalset: allakiku . tSishis- konnas.; . Maapaoaegne looming on kas\ a
kinnitas et kik mis konverentsi meid:otse inimestena ja . t l k i s p a r i m a eesti kirjanikuna presiden- koosoleloitel on rgitud, peab j- ^"^^^^ ^^hesed ma konverentsi protokollidesse. etdid on na^u osa ta mere mist- vimalused, loovaks ^oks. Ajaloo-
misest j a selle personifitseerimi- ime ame tundus lhedasena uute ; 1 sest. ajalooliste sndmuste teoksil olles.
Vahepeal kirjutas Mlk he pari- Ju^a varem ilmunud Surnud ma- ma eesti ajaloolise romaani Sur- Jade"-: krval ilmusid romaan nud majad'' (1934) ja jrgmiselV,Lnemere isandad" (1936), iu-
M M C H E N V - Lne-Saksamaa ^^^t^l mus esimene ta meretri- tustus Avatud vrav'' ( m ja no- - politseivimudel ei de seni ajani
nnestunud .selgitada, kes organi- ^^1^ Jrgnesid aegade jooksul ro- Kivili plevkiviromaan Kivid seeris Mncheni oktoobripidustuste^^^^^i^ "Taeva palge all ' (1937) j a ajal pommiplahvatuse, Imle tule- "^^^ sadam" (1943) ning nende musena said 13 inimest surma ja ^ahel mereainelised ,,Rannajutud" 219 haavata. Esialgu langes kaht-:(136) ja ,,M^^^^ (1938).
lus neonatsiciele, kuid nd on sel-^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ giiud mningaid tundemrke,^ ,^e^ vormilised teosed ,,Mee merelt" nud arvuliselt mahukaks. Juba esi asjasse on segatud M1 L i idu K G B . <^ 9^35), i ,Kui puu tahab itseda" meste pagulaskuude jooksul valmis Kuna plahvatusel sai surma ka ^^ ^^ ^^ ja veel mitu muud teost, u^^ romaan oi- tenoline atentaadi teostaja 21- o^d kik kokkupuutes merega selle: sed linnud" (1945),; kaks aastat hi l - aastaiie WiHried Khler, siis 0 V,Kodumata'V (1947), m^
Need saavutasid suure populaar- inad veel distantsitud kaasaja suse ja andsid aluse, et kirjanik :^ndmuste suuruse k sattus jka; hiskondlikule al^ sid jutustused- Jumala tuultes^' eesti poliitikuna. (1949), roma^ ^^ ^^ J veel ndki, prast mitmeid n (1952
frondiga. Selle organisatsiooni liik- pshholoogisi ja; mandrirahvast kes" (1955), romaanid Pike k- mtteis, he vananeva kirjaniku med saavad oma vljappe N . L- kirjutatud teoseid, oh Mlk ikkagi l a kohal" (1957), Toomas Tarr.m'* mlestused piksena leebelt le ko- dus nin&'on tihedas kontaktis K G B - rannarahva kirjamees. Autor ise Keyadine maa" (T93). durahna. Veel on ta niere juurde ga. Kogutud andmete phjal viibis oma suhet merega vljendanud Nende vaheajal on valminud kuul- tuhiud novellikoguga Jumalaga, Khler 197^ ; aasta sgisel Liibario- paaris ftorologilises noveUis, mis demnge ja nidendeid.^ ^^ ^^ ^^ nis kus ta sai vljappe iibes Pa - . omamoodi nitab mtete mngu Jutustusekoguga Jmala tuul- (1978), samal ajal andes kaks koi- lestiina araablaste 'ppelaagris. K u i sellesama mere tujukusega, mis ^^s" alates on Mlgu huvi olnud det huvitavaid kultuurilooliselt rik: Khleri kohta esialgu mrgiti, et kunagi kujundas Saaremaa ranna- suunatud inimese sisemaailma vas- kaid memuaare, tal olid kontaktid neonatside orga- rahva elusaatusi. ; t u , analsides inimese eneseteos- .'Vgust Malk /jb ikkagi eesti nisatsioohi Relvajud Hoffmani- A. Mlgu ,,itsev m e r i " oli kuna- tuse vimalusi ja otsingute vima- kirjanduse mereaineliste ja ranna- ga" , siis olid need sidemed juba gi eesti lugeje nagu eksootilise ^ s i toe kaevule. elu kirjeldavate teoste meistriks, ammu katkenud. Mnedipoliitilised maailma kujutamine. Saarlased Romaaniga ,,Pike kla kohal" kelle itseva mere inimesed on eksperdid arvavad, et K G B kasu^ tusid selles miiigi uue eestlaste katsus ta tagasi minna mere rdOj praegit lageda taeva alla ootamas ts Khleri ra Saksamaa parem- suguharuna mandrirahva teadvusse kuid see on rohkem mlestuste i ja oma heasse sadamasse judmist, poolsetele varju heitmiseks. ja vaeste pllulappide pidajad said unistuste tlenius he eemalollja nii siin kui sealpool. HO
nd hakatud tema minevikku uu- rima: Sealjuures on selgunud, et KMeril ol i kontakte Palestiina araablaste terroriorganisatsiooniga Palestiina Vabastamise Rahva-
Phapeval, 26. oktoobril thistas oma 80. snnipeva Toronto eesti koolielus thtsat kohta titnud Os- kar Paas. Juubelipeva puhul kisid teda nnitlemasT.E.S. Tienduskooli komitee esiinees H. Lupp ja keskkooli juhataja E . Marten, algkooli juhataja H.Rndva ja koolide asjaajaja Leida Marley,^k^ sid talle ie ka V i Muikma pooltiehtudfotoportree. Pildil H . L w p p (vasakul) kingitust Juubilarile iile andmas. : Foto: Vaba ISestlane