fAEA EESTLANE teisipeval, u . jiovembrii 1980  Tuesday, November i l , . 1980
VABADE EESTLASTE HMLEEANDJA
VLJAAHDJA: O/ Vaba Eestlane, 135 Tecumseth Sfe. Toroato PEATOIMETAJA; Karl Arr
TOIMETAJA: Haanes Oja POSTIAADEESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toroito Oat. M6J 3M7 TELEFONID: toizpetus 3S4-7521, taHtus ( tei l iMJs^^ M
^ ekspeditsta) 364-7^ ^^
ja veerandaastas $17; TEIIMSHIIWAI) yljasp(k)l^K tas $23. ja veerandaastas $12.. Kiripostiga USA-s: aastas
$67., |K>olaastas $35.50 ja veem LENNUPOSTIGA lemere-maadesse: aastas $76.,
$38. ja veerandaastas $20.-^ Aadressi muudatus 50 c.ksiknimbii Im
by F r ^ Estonian Pubsher Ltd., 135 Toronto Oiit.M6J2H2
Seltsi neljandal koosviibimisel oli heks klaliseks endine Viljandi maavanem Mihkel Han- sen, keda neme vestlemas oma mlestusist mis seotud Mulgimaaga. Pildil vaade laudkonnale, vasa- kult Frieda Vihma, seltsi esimees Johannes Vihma, komeleja Mihkel Hansem, Helmi Hansen, piiskop K.
|a pr. laudsepp.:  ' ' '[''i: / v '^ -, ^: Foto: Vaba Ees BBZ
sja toimunud hendriikide pre- muudatused vrreldes Carieri va- sldendivaiimised nitasid, et rh^ ptsemisperioodiga suured. Sisepo- vamaside meeleolu Ja arvamisi ei liitiliselt on Reagani heks siiure- ^uuda mistatada ka kige peene- maks ideaaliks vhendada valitsu- mini vlja ttatud ennustuste Ja se kontrolli ksikisikute eluaval- ringksimuste ssteemid. Nende duste ja sammude le ning anda ennustuste ja arvamiste phjal pi- talle nii palju vabadust kiai vima- di presidendi valimisvitlus kuju- lik. Reagan kavatseb vhendada nema erakorraliselt tasavgiseks tulumaksu kolme aasta kestel 30 mng lppema he vi teise poole protsendi ulatuses, elimineericia
seUe asemel energiamimsteeriumi, piirata riig^^ saavutas
Ajakiri SvietStudies" avaldas oma juuli 1980 Eiimbris Rein Taagepera artikli SovietCollecti- vtzation of Estonian griculture: the Deportation Phase." See on kaugelt kige ulatuslikum uurimus, mis hesM keeles oa munud 1949. a. kuudita Shptimaal ilmunud /Soviet Studies" on maailma repekteeritumaidpetlaslikke ajakirju N , Liidu ksimusis, eriti majanduse alal. Br. Taagepera on korraliseks hiskonnateaduste professoriks University of California Irvine'i harus. Kditamisele eelnenud talude maksustamise faasi, samuti metsavendlust, ksitles ta kahes uurimuses, mis ilmusid a. 1979 ajaMrjas ,,Journal of Baltic. Studies**. - .
Nr. 84
Kommentaarid On imelik, et mnele inimesele ei
piisa kunagi temale osutatud aus- tusavaldustest ning ta leiab alati uusi trikke ja originaalseid vtteid oma krgelennuliste ambitsioonide rahuldamiseks.
ks sellistest meestest on N. Lii- du kommunistliku partei boss ja president Leonid Brezhnev, kes ^ praktiliselt on kombineerinud en- dale diktaatorlikud vimupiirid. Leoni Brezhnev on lasknud enda- le juba mitu suurt kastitit auraha- sid anda ning neid on tal tenoli- selt igas liigis ja igas suuruses kll ,,suurte" sise- ja vlispoliitiliste tee- nete^ kll majandusliku ja sjali- se panuse, kll kommunismi les- ehitamise ja isegi kirjanduslike saavutuste eest. Mitmel juhul on Brezhnev lasknud isegi mne au- hinna andmist korrata, kuna nhta- vasti ei ole punasel Venemaal sel- lisel mral aurahasid, et diktaator
saaks igal ndalal uue raha rinda ja nende annetamisega tuleb jrjekorras otsast peale hakat ning rahade rivi korrata.
Kuid aurahad on tenoliselt Brezhnevi juba ra tdanud j nd on ta vlja nuputanud palju originaalsema ja vgevama austus- avalduse: tema ;7sjalised teened' Teise maaUmasja ajal tulevad eriti esile tstmisele ja tenoliselt ka vastavasse ausambasse igave- seks jdvustamisesse.
N ; Liidu valitsus ja kommunist- lik partei on teinud nimelt korral- duse, et Musta mere rde, Malaja Zemljasse tuleb pstitada ks s-
sjaline mlestusmrk, mis thistama sakslaste maandu-
sjane uurimus koosenb osadest hirmujuttudesse kolhoosist, siis ni- de maksude abil. See olnuks vima- f^^V saavutas vbariiMaste kandidaat ametnike ^ ^ ^ ^ Ronald Segan maalibisemise tao- vabamaid ksi likompamidele, ra- .Kuidas kditamine ti Mekti- sust^^ L valimiLid ning jttis demo. jada rohkem tuumaenerda ^ i ^ ^ ^ ^ ^
asevaHtsejate roll ja suhteHselt enim just neis maakon- sukohast. ponjus seisab iintsait seues, et nis, kus suurem protsent taludest
lise valimisvidu ning jttis demo- Jaa rohkem tuumaenergia Ju jaa kraatide kandidaadi Ja endise pre- masid, krpida sotsiaalhoolekande MEestlasist sidendi poltiselt hvitatuma oma summasid ning pehmendada kesk- ^Oi^^" puruneIiM. ootuste ja lootuste va- konna remetele. kirju Ja seldisi.
Tundub, et poltilised vaatlejad Vlispoltilisel alal peaksid kigi ja rahva meeleolude pulsi katsujad eelduste kohaselt olema muudat- ei leidnud enne valimisi les seda sed veelgi suuremad ja silmatorka-
Mrtsikditatute arvu saab nata era-allikate, konfiskeeritud viljhulga ja thjaks jnud talu- de arvu
oli kuulutatud kulaklikuks.
Jrsku kiinijoksu kolhoosi ei saa ra seletada muuga ki hirmuga kditamise eest. N . Liidu doku- mentatsioon nitab, et kuuldused
iget soont, mis oleks nea lasknud vamad. Ronald Reagan on tuntud Viimast saab kaudselt vlja arves- uutest kditamistest jtkusid ap- mistatada rahvamasside telisi veendunud iantikommumstina ning tad N. Ludu ametlikest andmeist, ^^^g igegi mais Viljandimaalt meeleolusid Ja arvamisi oma juh- valimiskne^ ja Vinimaani. Mni lks
mainitud yitlussektoris juhtus sel Karotamm alistus sski Stalini ajal olema polkovniku aukraadis tahtele, aitas oma rahvast bvi-poUtruk Leonid Brezhnev, kelle tada, aga krvaldati aasta hil- suur sjaline panus" peab tulema jem Stalini poolt selle eest, et ta mlestusmrgi rajamisel esfle tost- oli sandanud khelda. misele., Prof. Taagepera kokkuvte n .^eBest SBar^t--lahkgnst rgi-
jrgmine: pui, sihiks oUd thusad '';\fP^^^^^^^^ ^ Brezhnevi.vimule tulekut vaga
tide huidamisel. Valimist tulemus- te phjal vib tagantjrele konsta seerida, et ameerika rahval oli vii land president Carteri kikuvast v lispoltikast hing verevaesest janduspoltikast, mis ei
ma thtsamaks sammuks hend-jrgmme: rMde sjalise vimsuse tstmine Kditamis-nimestikus , ,oli ja venelaste edasitungi laagres- 20,700 leibkonda. . . kokku pisut siivsuse piiramine. Ta on lbahudf le SO^OOO inimesegai Neist 19.000 thistada N. Luduga slmitud olid talupered . . . ja 1500 kuni 2000
suutnud S^ i^ TP n kokkuleppe strateegiliste Unna- vi muud mittetalu-pered.
metsa: ja mni veskile, et oleks Si- beri-teekonnale leiba kaasa vtta. Enamus aga astus kolhoosi.
rakendada kiillalt leidlikke ja dras- tuumarelvade pi-amiseks, mida Neist 80.000-st kditamisele m- iJilisi abinusid tpuuduse ja M senat veel ei ole kinnitanud ning ratust pses umbes 20.000 ikupi sioni vastu vittemiseks. mekse alustama Moskvaga lbirkimisi 30.000 pgenema, kuna 50.000 kuni suuremaks mnuseks Carteri rez- lue kokkuleppe slmimiseks, kus 60.000 inimest kditati." hiimile oli hendrkide rahvusv- heiidrkide huvisid on rohkem Juba a. 1944-45 arreteeriti vi helise prestzhi masendav aa- sumas peetud kui praeguses kokku- kdUati^ .30.000 kuni 55.000
mis kulmineerus Iraanis van. leppes, Ta on totanud toetada ka immest. Aastad 1947-^8 olid suh-
hisriiajandid, ss osutusid kiire ja julma kollektiviseerimise tulemu- sed vedkord kntra-produktv- seiks.. Kui aga sihiks oli suurvene hegemooni, siis oU iga mitte-vene
Kui uusi kditamsi ei tulnud, rahvaste vastu sihitud; genotsiidne langes ka kolhoosi astumise arv samm ratsionaalne samal kveral juunis tagasi 74-le talule pevas vsil kui seda oli Hitlerigenotsiid- ja 19% taludest ji esialgu kolhoo- sed ritused mitte-sakslaste vastu''.
ne
Vastupidiselt N. Liidu teooriale pi- dasid viketalunikud (nn. kehvi- kud) kpige visamalt vastu. Vibol- la lootsid nad, et neid on raskem kulakuks teha" ja kditada.
vhe, kuid nd on see vike vahe- juhtum paisunud kM sja kiku muutnud sndmuseks. See on ker- kinud Stalingradi lalrngTite j a Le- ningradi piiramise krval kolman- daks thtsamaks punaarmee ope- ratsiooniks ja ainult sel lihtsal ph- juselj et Leonid Brezhnev juhtus momendil olema selles rindesekto-
Koos iihe leedu ajaloolasega n r^ prof. Taagepera parajasti lpeta- Brezhnev o sja lpul kindral mas levaate-raamatt Balti rii- leitnandi aukraadis politrukk, kes kide ajaloost a. 19401980. ei tegutsenud vitluslesannetega.
gistatud- hendriikide saatkonna- hendriikidele sbralikke Ladina- teUselt vaiksed. N . Liidu ^okumen- ametnike afris. Selle pikaleveni-^^mee nitab siiski, et umbes 500 ' ^ ' ' ka^ u^ viturelvastumise, nud draama puhul tekkis miljonite- dada, et vahekorrad Kuubaga te- talu konfiskeeriti 1947.' . suveks Eesti parteisekretr Nikolai Ka- ebavrdsuse mtmise, valimiste lei ameeriklastele ksimus j kes me ravnevad ning et Ladink-Ameeri- toetamise prast, rotamme hest kirjast Stalinile proportsionaalsuse, maailma rah- oleme Ja mis on saanud senisest ^as vimule tulnud vi vimle^sred arvatavasti kditati. ' vib jreldada, et ta lootis kolhoo-vastiku-kriisi ja ajalooliste' impee- vinisast Ameerikast kui iks ma- Prgivatele punastele ja poolpunas-
iliajnudkrberiik vangistab iga- tele gruppidele hakatakse vaatama , ,KulaMikuks'' tembeldatud talude arvu kikumisest jreldab Taa- gepera, et vhemalt 1200 peret kditati sgisest 1947 sgiseni 1948, .eriti Vrumaalt.';
Kasvav maksukoorem: viis palju-
suguste rahvusvaheliste seaduste teravama pilguga ja loobutakse vastaselt hendriikide saatkonna- eile majandusliku ja moraalse ametnikud ja kasutab mende van- toetuse andmisest, mida tehti Car- gistamist endale igasuguste soodus- teri ajal niteks Nikaraagua isie vljapressimiseks. sja pevil.
Iga president annab vaMmiskam- Kahtlemata ei ole Ronald Rea- de talude inventari oksjoni-haamri paania ajal vlja terve rea lubadu- gan vimeline kiki neid muudat- alla 1949. a. alguseks. Seetttu oli 1 ja tuleb seda lubaduste koormat ^b i mis ta oma valimis- 20. mrtsiks 8% taludest nustunud lgadel kandes Valgesse Majja, knedes n kuulutanud. Tegelik elu astuma kolhoosi. Kditamine toi- Selliseid lubadusi andjs oma vaM- oma komplitseeritud probleemide- mu 2326. mrts, viies ra he misknedes ka uus president Ro- Ka ja ettengemata takistustega ei kmnendiku taluperedest. Juba 15. nit Reagan, kelle thtsamaks pa^ lase sageli teoreetUiselt kavandatud aprilliks oli 58% paigalejnud t- rooliks oli Carteri valitsemise pe- plaane ettenhtud kujul rakendada, luperedest astunud kolhoosi. Kui riood plvi Vajunud hendriiki- Kuid Ronald Reagan toob teno- aasta alul astus kolhoosi keskmi- de uuesti Jalule aitamine^^ 42 peret pevas, siis tusis see Ameerikast endise rahvusvaheli- ga ja kindla hoiakuga Valgesse arv 5. ja 9. aprilli vahel 4800-le pae- selt respekteeritud riigi Ja rahva Majja ja hendriikide rah^ vas. ^ kujundamine. Kuidas see tal nnes- seda vajalikku lootust tulevikku, N. Liidu allikad vidavad, et tu- tub, on loomulikult iseksimus, mida Ameerika vajab praeguses su phjustas see, et kditamine
sistamist teostada ainuksi rnka- riumide kasvu kohta.
STOKHOLM (EPL)  Eesti keele vastu on viimasel ajal huvi mrksa suurenenud. Viks telda, et eesti keel on moes*- noorte hulgas. Ja mitte ainult eesti, vaid ka rootsi noorte seas, kes sejtsi^ vad eestlastega Ja lguvad eesti seltskonnas.
on talle aga antud marssali aukraad ja krgem medLmille- ga on vristatud ainult sjaliste operatsioonide juhte. Kuid ka sel- lest on nhtavasti veel vhe, kuna Brezhnev tahab enne surma nha oma kuju sja mlestussambal. See
lon ka mistetav, sest prast Brezh- nevi surma jb see sammas kind- lasti pstitamata.
Okupeeritud Eestis muvad kom- munistlikud ajalehed teevad era- kordseid pingutusi, et nidata Ees- timaa Kommunistlikku Parteid 1940. aasta juunisndmuste taustal soodsas valguses. Rgitakse par- tei suurtest teenetest ja panusest demonstratsioonide ja rgiprde orgahiseerimisel ning riigiapara-
Nagu Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi teaduslik sekretr Paul Laan mrgib, on huvi kasv olnud mrgatav n mullusel kui praegu- sel sgisel.
Sama tendentsi n mrgata ka
kuid ei^le kahtldst,^ ^^
Ka seal on rootslasi^ eestlasi, kel tuuri muutmisel, mille eesmrgiks puudub vanemate keel ja sega- ^ nidata, et Eesti iseseisvust ei abieludest prinevaid, kus isa on ^^^^^^^''^ltte punaarmee soo- kll ohmd eestlane, ema aga ja Venemaalt vlja rootslane ja sellega ka emakeel saadetud kommunistlikud organi-
rootsi keel saatorid ja professionaalsed rgi-
ja tema poolt valitud oleneb suurel mral seHest kuidas ja hirmujuttudele. Prof. Taagepera meeskonnaga tulevad Valgesse ta suudab oma phuntetele truuks ^j^^ I^ajja uued mtted Ja uued ideed jda ning ei kaldu konarustele gi vis kolhoosi astujaid hvardada,
siis olid need metsavennad. Neid aga kditamine otseselt ei puudu tanud.
mng asutatakse vilkalt Ja energili- krvah-oobastele nagu see juhtus selt neid rakendama, / Richard Nixoniga, kes Moskva si- . Mida on ss sise- j vlispoliiti- duvette. sattudes pettis .oma :Valt-
lisei rindel loota uuelt presidendilt jid. ja tema rezhiimilt?;Kahtlemata->OJni^ ''; K.A. 
mis toimuvad soomeugri instituudi korraldusel.
Eesti Keele ja Kirjahduse ins- tituudi kursustest Stokholmis v-
oma kommunistid  eesti rahva riduse saanud inimestel huvi tut- hulgas vrsunud kommunistlikud vuda ka oma isa-poolsete juurte- juhid oma lgiksustega. ga" ja osata ka isa keelt.
Diana Krull on 6-licmeline
ja aktiivsus tusis mais, kui uskuda N. mentatsiooni.
Selle kiiduvalangu juures operee- 0 4 - -1 X I X ^ A . 1 1 ,  J J ritakse ka arvudega ning need la-
tab praegu osa^ 34__opas^ , osa grupp nndest,^kes juba mdunud 3 , , , ^ kogu suurt kbmmnnistUkku algajad, osalt edas,oppijad,osaM aa likooli tasemel ppijad. tega ja nuud^ neid opmgu.d jatka- valguses. Nii kirjutab ajaloodokto-
-Isiklikultjuhendan praepi ht '"^L^^^^ aprillis ja Liidu doku- algajate gruppi, mille 17 pilase / ^ g ^ ^ .... , . ., toobril 1980 ilmunud Rahva H-
seas enamus on rootslased, peale nS s^S^^ ^^ ^ IeS'S et enne juunisndmusi oli^ ^k^^ Miks mlfte
uuuiiuiijubiei uil csiiciLuu maxic j ^ ^ . N. Ldu tlgendus peaks ai- selle paar soomlast ja mned, kes i^ gg j^ Underi luulet ja tuntud loomingulist nidanuks kblhon^inmin y  prinevad eeisti-rootsi segaabielu- sidet igavikku lahkunuga.
ka muma palju aeglasemalt, sel m-
pidanuks kblhositamine toi- dest. Osa on alustanud ,ilma et s- nagi eesti keelt oskaksid, ksikuid OB aga ka neid, kes saavad aru, jutustab Paul Laan. Mrkimisvr- ne on aga kigi suur huvi; Ka p- rast tunni lppu avaldatakse huvi,
Ehun jnud nd kik meie '^ ^^^^ krval ka muid vjadu- diskuteeritakse ja planeeritakse, theks seUe eest, et ta ligemale arvukad kultuuriorganisatsioonid, si tita, tnutunnet avaldada selle Sellise huvi juures on otse rm saja aasta jooksul- on rikastanud kus eesmrgiks on-eestluse teeni- ^astu, kelle ehisisuks on olnud ai: ttada. . .
"eesti kultuuri inaamatasemelise mine?^ Kuigi heks eesmrgiks on ^orge kunsti loomine. Nagu Paul Laan jutustab,; on tal Mriicaga, mis meid kiM on tei-imnstim : . saavutamme, ..: ; v  ^y. vee teine grupp algajaid, 
(EPL/K).  Toronto eesaskonda tuntakse rai kui metsavendlus aegamda
vljaspool pagiaseesti kige ehi- vaibus. Mis aga puutub kiakute Prast meie suure lauluema sur- Jusema keskusena. SeUe^r^ :
ma on kikjal olevais eesti his- tegevust kadestatakse nende poolt, : ^  kdidades korraldatud mlestuspe-k^^ eemal eesti kultuuriehist. . vi ja aktusi. Need on olnud tnu-
Aidake kaasa
38 im
ge suurem parteiorganisatsioon Tallinnas, kuhu kuulus le 60 kom- munisti. Tartus tegutses 14 kom- munisti, Narvas parteirgamsaisi- oonis 11 kommunisti, Prnumaa parteiosakonda 14 kommunisti, teistes keskustes oli kommuniste vhem. Kogusummas seega sada- kond meest ja naist, kes punaste ajalpodoktorite andmetel kujunda- sid mber riigiaparatuuri, organi- seerisid trahvast ja tegutsesid
: (Jrg lk. 3)