. Teisipeval htM toimii Ees Maja NorteniraMt^ ^^ Sihtasutus Ees P i^evad Kanadas peakoosolek, lest nelikmniend eesti organisatsBOoni esindajat osa vtsid sihtasutuse tegevuse ratamiseks, aga veelgi hiC" vitatumad oUes eelolevate t)lemaiimstEeslti Pevade {.tuses*. r^-A-,^ i , * Tr^,^*. s mus
lonverents. Pildil ija pr. A. Mer- Foto: Merevli
anniga steamcleaiEig" ERIK LOKBIK 447-9834
^1 i f ^ f t J i m T B ^ ^ M i ^
majade juures: elekter, torud,
Helistage J . MEIUSI 225-3283
kohaliku Kahva- |a pidustus. Tradit-
ja mitmesuguste ste vljapanekuid I Kalju Loone. ri- ja koogaua m-
bks..\
lks Londoni Ees-; tskoli heaks. Ni- d ega rahvustoi-
[vu ei auhinnatud, fi ja peakorraldaja ihelepanu jrgi ot- leestlaste osa pidu-
hulka ja jttis, irik muljed Lon- selt vike, kui ak- >ide\: eesti rahyus-
iduinefe IsevadlT^
Koosoleku avas. sihtasutuse esi- omale jrelmtlemiseks aega. Aust- snavtte oli ka sihtasutuse mees. Tnu Tsine, kes ji ka koos- raalia. eestlaskond on prdunud koosolekute aj oleku juhatajaks, protokollis sek- selles asjas lemaailmse Eesti Kesk- ponilarja kohaselt peetakse need retr E. Soomet. Koosolek oli ieti nukogu, kui kikide poolt tunnus- juhatuse rangemise jrele. Jrg- tagasivaatlik- ja pidanuks ajaliselt tatud eesti keskorgani koosolek peaks toimuma tu- toimuma kesoleva aasta algskuu-le. ^^^^ aasta esimetsel kuudel, miUi- M . Nii anti tegevusaruanne, ,mis Koosolekul oli kne all, miks seks ajaks on ka teada,/kes ja kus hlmas 1979; tegevusaastat, kuna korraldada jrgmised just kolme, jrgmised lemaailmsed Eesti Pe- mdunud ESTO-80.suvi oli alles aga mitte viie aasta prast; vad toimuvad. Kui Torontos, siis tegevuskavalises ss. QWQ sammu phjustas aasta alguises olev aktiiv- ne tegevus ESTO-80 eeltdega, kus peakoosolek seganuks kimas olevat td. Aruande kohaselt' teh- ti 1979. a. siiski palju eeltid ja- moodustati Phjakotka '80 hislen- nu toimkond ning aastalpuks oli
, registreerinuid 250.
' 1979.:..a.; . . $13.8S9.36;
seSsu ja sissetulekute ning vK aruanne
L toomsalu leidis, et seda tuleb kohe eeltdega alustada., . ksiniBst ei saa veel detailsemalt; Lpuks Tv Tsine avaldas koos-, arutada kuna ametlikku raiitle- olekust osavtjaile tnu ESTO-80 mist pole. olnud ja viksime oo- korraldamisele . osutatud kaasabi '" eest. :. .
Icmibici l m .
Avatedl: smap.,4eis!p., aeljap., reedel 99, 9
alles Rootsis toi- on juba teada, et, alguses tstetakse le protsendiga ki- [oiduainete hindu,
jamiselt liha; vid.
ja tibusid-kana- riikliku subvent-
|[ine 250 miljoniga ^mine. Arvatavasti 1 ohkem juustuhin- [ast, et Rootsi tar-
juustu maailmas lohta aastas) ja et Indlik" kui seda on
CRAFTS
osalise, vi tistajaga, Yib olla ka pensionip*;
revisjonikomisjoni aruande rakuulamist kinnitati aruanded esitatud kujul.
1980. a. tegevuskava on samuti juba minevikuks saanud, kus tehti palju td Kanada eestlaskonna osa esile toomiseks Stokholmis pee- tvil peopevi!, sellele eelsel infor- matsiooni levitamisel, Miss ESTO- 80 valimisega, hislennu organisee- rimisega ja ESTO-80 piletite m-
b (B 0
; (Algus lk. 2)
neid oli liiga vhe ja suurein osa matuselisi pidi ilma jma,
selle Jrele vib arvata, et Em- bes 40--50,000 thimest kokku o i tulnud. Mratu rahvasumma peale vaatamata peeti siiski nii Msti minnes ja tulles kui ka seal olles otse eeskujulist korda, mis Mige vhemal viisil rikutud ei
saanud.;:.' -r- . See tuli kll sellest, et korrapida- jad rahva eneise keskelt olivad sea- tud Ja politsei ega soldatid sellest osa ei vtnud. Surnute arv, mis sel korral maeti, oli, 47, kuna aga surma saanute arv palju suurem oli; mist neist oli juba varemine maetud, teiste matmine jeti edas- pidiseks, kuna eemal elavad sugu- lased nende surmast teatust saa-
Neid. tegevuspunkte kommentee- rides mrkis -t. Tsine, et/ESTO- 80 on mdas ja juurdelisatud mr- kused on meldud ainult informat- siooniks, kuid kuuluvad jrgmise tegevusaasta aruandesse. Need ni- tasid kuivrd edukalt oli tidetud ettenhtud tegevuskava punkte.
Il
iSTI ADVOKAAT soovil
Tel. 869.1777 ma
avata asutuse poolt Eesti Majas inffor- matsloonibroo, mis esialgul oli Scrd, siis kaks korda ja just enne EST0-8 peagSB Igal- htol ava-
EKKT 25. kunsti-aastanituse avas E M aMesimees Hans Lupp, ineenutas esimesi nitusi, kus korraldati ka vistlusi. Pildil EKET esimees Benita Vomm ja Hans Lpp hoidmas Hilda Mikkelsaare td, mis sai esimesel vistlusel esimese auhinna. Kahe vahel olev skulptUMr M l
Fot0:-E.
phapeval avati sesse floorasse Ja flllgiraansernU' EKET 25. kunsti-aastanitus vii- se ning tpsusega vljendab oma mastet aastatest tuttavais Peetri akvarellidel ohakaid, siguriisi Jt. kiriku seltkondkes ruumides. Ava- lilli. Kai Krid on esindatud viie mise puhul oli rohkem rahvast kui realistliku tga lis, akvarellis Ja viimastel aastatel. segatehnikas.
Nituse ametlikuks avajaks oli Vaike Liibuse td on juba nime- H. Lupp, kes avameelselt tles, et tatud. Tema suuremtmelised ia l pole tegelikult palju tegemist portreed on meeldivalt htlase ko- olnud kunstiga, kuid ta oli 25 aas- loriidiga, kasutades osavalt tausta- tat tagasi Toronto Eesti Seltsi esi- kujunduses rnu vihjeid inimese mees, kui see organisatsioon esi- ehikutsega seotud kohtadest. Art- mese hisnituse Torontos korral- hur Mihkelsoolt on kaks limaali, das, Esimest nitust klastasid mis nitavad Toronto vgagi oma- 600 kunstihuvilist. Tnapeva olu- prast maastikupilti, mis on deko- kord on mrgatavalt erinev sellest;, ratvselt Julised. Sellevastu Jaan kui eestlased siia tulid. Kuid eest- lastel on kunstiga olnud side ja eestlaste kodud on eesti kunsti tis.
sel korraldati kunstnike vistlus, kus vristati
Miljani kahes ts on looduse n- geiaine smboolsete eluvrvidega ja teine usulise elamuse koloreeri- mitte valgustunde impulssidega.
Erviri Milvek esitab talle omast esimese auhinnaga akvarellistiili, aga paari t juures
Mikkelsaare t. on nha uuenemist enam sulavate
Lisaks sellele aiiti sihtasutuse poolt vlja kaks numbrit Kanada Re- porter" informatsioonilehte. Phja- kotka '80 hislend nnestus rahul- davalt ja sellega oli kaasas 454 sitjat. Sihtasutusel oh ka oma b- roo Stokholmi Eesti Majas, olles abivalmis Kanada eestlastele.
1980. a. eelarve esitas laekur J. Ramjalg tasakaalus $5.000.00. Ju- ha tidetuks saanud tegevuskava ja eelarve kinnitati.
Valimistel valiti eraldi esimeheks Sndmusega tekkisid kuulujutud, senine esimees.T. Tsine, juhatus-
nende pareerimisks andis Tallinna ^"^"^e^sskautide-gaidi linnavalitsus selgitust: Lpmata na E . Soomet, lauljate esindajana suurt revust snnitavad kuuluju- J. Ramjalg, rahvatantsijate esinda- tud, miUe jrele mnedel 16. ok- Jana H. Toomsalu^ vimlejate esin- tobri ohvritel haavlite haavad olla ^ j^ana E. Koop j a E K N esindajana olnud. Et selgust saadai on Tallin- T. Tsine. Juurde valiti veel T. na linnavaHtsus selle asja kige ^^^^^y ^- Johanson. Revisjoni- hoolsama uurimise aUa vtnud ja komisjoni A. Kukk, V. Kana ja J. kikide tohtrite kest, kellel haava- Terts, jlisrevidendiks edaji ^ ^G. tutega tegemist oli, teateid ja Se- . letusi palunud. Kik tohtrid kimii. ^^^staks,^mis^ juba on^ lopj)e. tavad, et hegi haavatu juures ei "^ ^^ '-^ ^^ ^^ haavH ega revolvrikuuli haavasid ^^^^3^^^ ei leitud, vaid ktispealiskauduvaa-^^^^ '^^ ^^^ dates haavlite haavad nitasivad sna T. Metsala, ksides selgitust, olevat, seal lem haavade sees toe- l^ s^ kutsu kokku lemaailmsete poolest kivide ja pssikuulide kii- Eesti Pevade toimkonna ldkoos- iiid i ' oleku? iCsimus on aktuaalne just ^ A ; I S A ^ ! ; , , , i . . , . coiwntf,; suurem Side teiste etnihste gruppi- Ants omm on kahe palgega
NagK teada, voib Rontgemkm^ seil^^^^ dega ja eesti kunst on ulatanud ka inees. Tema kaks^ ^ s de abil mimese ihust labi naha Ja : ^ ^ eestlased on vljaspoole oma hiskonna piire. Saagpaku portree ja Lydia Koidu-
seMe korraldamisest ra elnud, Nitusel on seekord 11 kunstnik- la bst nitava on koguni siis vib jrgmiste koitaldamlne kokku 47 mitmesuguses tehni- skulptorina tugevam, vi on ph- Jda Toironto eestlastele. kas tooga, nende hulgas ka neli jus selles, et ta peab skulptuuri
skulptuuri. Prast mitmeid aastaid Juures kauem Ja psivamalt t- kuuli kildusid vlja ve^iid.KiUudProbleem^^o^^^^ oma tdega vljas Ervin Mil- tania, mis ka tulemuse annab, te^ voisivad aga sel viisil tekkida, et veti vastu seisukoht, et ESTO-? ei vekJa Arthur Mihkelsoo ning k- ma limaalides on rahutut karika- pssikuulid vastu uulitsa kive pu- tohiks toimuda samaaegselt plm- Misesinejaks Vaike Liibus Aust-t^^ ruks lksivad ja htiasi ka kivide piamngudega. Kui jrgmised daaliast, kes Toronto klaskigu huvitav on t Tonu Maiorano port- kljest kudusid purustasivad, mis EP-d toimuks 1983, siis tuleks ju- ^ portreteeris mUu siinset ree. Benita Vomm on jnud oma suure hooga maas lamavaid Inime- ba ettevahnistustega^^a^^ eestlast. Meist portreedest olid ni- marate vormide ja vrvide Juur- Sl haavasivad.SeUe; juures peab kava oleks igati lbitmatud. ; tusel Eesti Vabariigi aupeakonsul de. Selles on leidlikkust Eva" meejes. pidama, et soldati pssi- Vastati, et kui on vaja, kutsutak- i . Heinsoo ja R. Antiku omad. Li- portreerimisel otse loodusest ini- kuulidel nikkeKst kestad mber on, se selline koosolek kokku sihtasutu- gaks vaikelu magnooliatega foron- meseks saamisel muidu ei oleks paljas tmakuul va- se poolt. AustraaHa^ ^^ ^^ ^^ ^ to eestlase E. Kassi kogust. Kuis iEKKT veerandsaja aasta- hest mitte nnda viisi kivi purusta- ratlemise ametlikku teadet ple^ ' miigi EKKT veerandsaja aasta da vinud ega ka ise puruks li- sihtasutuse juhatus veel arutanud, nud.*^ ^ kuna Adelaide eestlased palusid
Linnavalitsus avaldas lootust, et /. ' " ;. " ligemal ajal saab tielikuma aruan- de selle sja kohta avaldada, Selle seletusega langesid kuulujutud haavlitega laskmisest ra, mis ht osa Tallinna kaaskodanikke selles sdistasid, nagu oleks nad kas sol- datite keskel voi ligiolevate maja- de akendest jahipssidega inimeste peale lasknud. i
(Jrgneb);,
the Laplmd Shop 2420 Lawrence Ave. E. Scarboro, Ont. MIP 2R5 Telefon 751-MOl
JULUKINGID mR^^ Suur valik ntmesuguseidl^ Soomest; phjapdra-, lambar^ |a muid nhku Flokati" vaipu lambanahkseid mtse, kin- daid, susse klaaskaupu ,,Fiifel" nukke -ainulaadne kol- lektsioon Kanadas. \ RULOOD (aknakatted) valmistage ise\ja sstke! Ostke meefn- ^si ilusad mustrilised puuvillased |a Unased materjalid Soo- mest mitmesugustes 22ijstes. Akiia ette riputamiseks samas daval; seadeldis aiiffls tellitav.)
Avatud 88. Helistage ette 751-3201
7 EIVERVIEW GARDENS, TORONTO (i plokk lnepool Jme'!, Bloori lhedal)
TEL. 769^ 535 I
RUPY
vahel
Ka kolmandal nitusel oli vistlus, akvarellide loomiseks. Eric Pehap kus korraldajate poolt anti Kalevi- on oma viie maaliga tavakohasel poja ttema; ka sellel nitusel hin-seinaosal Ja samad vrvitoonid ka- nati parimaks H . Mikkelsaare t. Jastuvad ka ta uutest, mneti ge-
et nd on eeStlaster meetriavormilistest tdest.
nii on sellekohaste riistade kik kahtlased haavad lM uuri-
"tud;\ rZ'^::-':/ paljudest haavadest on ka kivi vi
'ESSEN
Soome pagarisaadused ~ kardeawMii- saiad, strudelid, soome tordid, kpsi- sd. Llapirukad^
EUROOPAMAITSELISED JUUSTUD, KALAKONSERVID, DELIKATESSID ri lahtioleku-ajad: teisip., kolmap., neljajp. 0-6, reedel 97, laup. 8-2. Esmasp. suletud.
. : EESTI SIHTKAPITAL / . ; KNABAS;^ ^ '^
Ont. M4K 2R6 '
Kuna igalt kunstnikult oli kuni peva thistav nitus ei llata ega viis td, siis jttis see teatud laie- ^apusta millegi uuega, nitab see ma pildi igast iopvisikust, pealegi siiski, et orgariisatsioon on nii pi- kui mnel Juhul need moodustasid ka aja jooksul seisnud he osana omaette grupeeringu. siinsete eestlaste kunstlehis ja on
Helmi Hermanilt oli kolm nili- neid mneti juhendanud esteetilist selt abstraktset aga ohuliselt ela- loomingut mistma ja hindama, vat lillemotvilist akvarelH ja kaks sest publikuta ju looming ei saaks skulptuuri. Mai-leet Jrvelt neli elada. Ja selle teadmisega vidak- maali, tugeva robelisega maasti- se edasi minna ja loota, et ka tei- kud ja ks rmiselt lihtsust sed eesti kunstnikud organisatsioo- vljendav Kuu". Tiiu Kadak on ni mTde tuleksid ja selle tegevu-
ga siin:/se veelgi dkkamaks muudaksid.
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII ?tab telliniisi vastu alumiinium uste, akende ja viUi^ eum^ ^^ k^ tde peale (aluminium siding). Neljas vrvis alumiiniumist
veerennid ma jtkudeta (hes tkis)i Tasuta hindamine. T kiire ja korralik.
H . O S S O y tel 832-2238 Ja ^ 844558, m c h m ^ Met. Iie. nr. B 888
F I N N T A S T E B K E R ^
(Finchi nurgal, Bathursti ja Yonge vahel) : TELEFON 225-0824
Il peen avatud: teisip., kolmap.,neljap. 96, reedel 9---7, laup. 94.
(Esmaspeviti suletud)
