V A B A E E S T L A N E teisipeval, 30. detsembr 1980 Tuesday, December 30,198 Lk. 7
ADVOKAADID S^lme Ekbaumi rmsipisemk 121
ANDRES OLVET, Advokaat-notar
lE!gelow, Mendy.iSMi-eff & UuskMvi
Toronto D|Ominioii Ceutre Festiaadress: P.O. 32S, Toronto)
Ont. (Bay & King) M5K im Telefon: 869-1777
24-timdi telefoni valveteenistus
Toronto, M5M 2LS
Tel. 364-772
^ ADVOKAAT - NOTAR
Toronto,  Ont. M6A 31 . Telef0|n 781-5556, 789-757i)
kodns 489-6709
& PARK
htuti 447-2017 vi 929-3425
e h a r t e r e d ^ AccoffinUaiil
55 niversiry Ave., St, m ^
Tel. 862-7115
TeL 465-6251
Ajaviiteks jalutan lhedal asu- huvita nam, sest l^orraga tmbab vasse observatooriumi torni, mille maa, hilinemishirm nahas. Ikka on mber hgub hulgaliselt pikesesj inimesel aega kas liialt palju nagu avanevaid ja selle taandudes sul-l ses Inglite linnas,-vi siis pris v- guvaid l i l l i , otsekui oleks neil v- he'. , masega otsehendus. Tornist ava- >Nihutan end juba poolel teel len- neb vaade kogu lennuvljale. E r i - nukiprast ettepoole. Osa sitjaid embleemidega teraslinnud  tuse- jid ju maha ja thje kohti leidub vad ja maanduvad. Jooksurajal klluses. Nnda satun tunniks' su- nevad nad- pigem tmbininaga lemehe krvale, ke l on plvil ka- delfiinidena kui lindudena, m- destamisvrselt mahukas mapp margusel tprniplatool mngivad se- kmne sahtliga, peagu vike kok- gaverelised lapsed, ksteist taga- kukiv sekretr, millel selle ma- ajades hullavad nad turistide ja- nik Jcirjutab leheklg leheklje ja- lus, muretud ja vabad.^ Liikumine reie. Seejuures on ta sski teadlik on rm. ja thelepanelik ue naabri suhtes.
On juba lftu kui tornist alla las- IRfilline linnulenriune tutvus, lipsan kun. Pikeselilled on sulgunud. Tu- ^esimesel vimalusel edasi vlisuk- led plevad. Trin" pikemata Pan- e suunas. Stjuuardess laseb mind Am-i suunas, lbm radari ja sean isegi lbi eesigustatjud esimese end ootele.. Enam kui millestki klassi, muust j koosneb. elu ootamisest. K u i ka mitte enam Ootusest S(UUr re thega, pigem pealesunnitud, ttust ootamisest, mille 'kohe unustad kui saad selle seljataha. Muidugi tuleb maandumisel oo- Nndak minagi. data jUegi ,,udustajaid". Ometi
kord olen esimesi passikontrollis, Pritsimise prefsedyiir' kus Kanada kodakondlasele eldak- yHS-MereinCSal e^ alnult sbralikult tere-tulemast.
See aga ei thenda, et mul ei tule Sitjaid, koguneb llatavalt arvu- kannatliloilt  ja kui kannatlikult
kalt. Mahub too inimsumm kik veel, oodata kohvrite saabumist, hte lennukisse? Peab ikka tol hu- Adelaide lend vljub mne minuti laeval olema hea kandejud, mis prast. Ja kas pole nk, kohver ei kolmesajase inimhulga kigi nende saabugl! Jnksudes viskul) pr- kohvritega hest maailmakaarest levale pakkide trumlile vaid mu teise lennutab. Istume suure vaala vike raamatupakk. Tuleb tulist khus nagu sgud reas, valmistu- ruttu tita vastav paber, nneks des ks, kes filmi vaatama, kes n Adelaide lennukontor sealsamas magama. Vaikne lootus, et vahest lhedal, mi et saan joosta sinna ja jb krvaliste thjaks ja saab asja seletada. Eirjutatakse vlja veidi vabamalt jalgu sirutada na- hilisem lend, aga htlasi helista- gu neid sai vanasti oma reisikaas- takse lennuvljale. Ja imekombel, lase slle poetatud, on vaid ilus dr. Inno Salasoo autos, ta on tulnud unistus. Sulen lihtsalt silmad ja vastu, juan veel tuhat nelja esi- lendan he ookeani rest teise mesele lennule, viimase oodates rde. Kellaajad muutuvad seda- mne nlinuti. vrd, et kaotan igasuguse ajataju. Kik on olnud sealjuures rmi-
Hommikul/tervitab meid omap- selt sbralikud ja abivalmid, nii ei rane vaskjas pikesetus. Oleme j endal ka muud le kui vastu Uus-Meremaa kohal. Ehkki mu naeratada: Terei Austraalia!" reisikaval pole Aucklandis maan- Juan Sydneyst sumata ainult t- dumisest jlgegi, teeme seda. E n - kise sinist taevast ja itsvaid ole- ne lennukist vljumist sooritatakse andreid, siis torman treppidest ja ainulaadne protseduur. Lennunaab- rulltreppidest les ning olen uuesti
 rid, soliidne austraallaste paar, va- lennus,, poolnrbunud , gardeenia- litud kuldehetega ja reisilektri- is npuvahel. See on Tiiu Sala- ga-(selleks on Simenof), on jud- soolt. nu viisakalt hoiatada, et enne len- Terrakota-tooniline maa all kur- nukist vljumist toimub " mingi ruliste meahelikega ja tume- pritsimine. See on aeguniad tava, tuhkjate metsasiiludega. Samas mida kuski mujal ei harrastata ja terracotta toonis n ka lennukiist- nad hbenevad seda.' Aga nii see med, isegi stjuuardesside varruka- on. Lennukisse sisenevad valgetes teta vormikleidid, hele kaelasall
'kitlites sanitarid pritsidega, mille- lisamas hulisust. Paar noort ema dest nad laepoole udustavad. P- lastega, teine neist thjendab klaas rast seda peame :veel' viis minutit klaasi jrele kas lut vi midagi oma kohal istuma, alles siis vi- enamat. See on kik, mis poolth- dakse vljuda. Lennujaamast kau- jas lennukis silma ulatab. Mrka- gemale tunnis^ vahepeatusega matult on tmbunud pilve ja maad muidugi ei jua. sna lennuvlja enam ei ne, siiski pisut, violetthal- piiril nen kuulsate merino l a m - l i merd. Mrkan lennuki rappumi- maste asemel kirjut lehmakarja sest, et ilmastik on muutunud, rahulikult knkliku maastiku taus- Maandume gedas vihmasajus, tal, kus elatunud eukalpid touse^ Meid varustatakse suurte tellispu- vad mkke. Nhtavasti on loomad  naste vihmavarjudega ja ruttame lennukite krvunriva praga har- lbi veelompide lennujaama, junud. Tollivabast rist leian isegi tuttavlikud jMaasist pudelid Soome votkaga. Kuidas need '^ d ^i^J^j^jj^g^j^g siia Luna-Risti alla on eksinud, ostan naljaviluks klakostiks.
ADAANNE IGANDALASE UUE PROVINCIALI KOHTA
KOHESED VroUD
Te vite teha algust igandalase loosimisega,
mngides Provinciali loteriil iga reede htul.
$500.000 IGAL
Teie uus igandalase Provinciali pilet annab teile vunaluse koheselt .vita $5, $50, $500 vi $5000. (Samuti vite vita tasuta pileteid).
KUIDAS VITA Isegi kahe. arvu kokkusattumisel on teil vimalik Vita sularaha,
Igandalase uue Pfovinciali loosimisel on esimeseks auhinnaks maksuvaba $500.000. Tuhanded teised vidud ulatuva 10-st dollarist kuni
1234567 WINS $500,000  234567 WINS $50,000, e34567 WINS $1,000  4567 WINS $100  567 WINS$25  67 WINS $10
millelt ei tule maksta maksu. Viduvimalused on nd ks 3.41-st, seega suruemad kui kunagi varem. Allpool ^ kirjeldame kuidas vita.
VHS LBUSAT REEDET, $5 EEST
Teie Provinciali ndalapilet i annab teile igal reedel viis ndalat jrjest vimaluse vita $500.000. Seda arvestades rge visake piletit ra prast esimest loosimist. Igal ndalal on vimalik osta ka uusi
, pileteid, mis suruendab teie . viduvimalusi igal reedel.
Niteks toodud numbrid
500.000 IGAL REEDEL ESIMENE-LOOSIMINE  E E E D E L ,
0 0 
KEKELLADE MK JA PARANDUSTD
TIDAME' ioDUMAISEIB P R l i L I D E R E T S E P T E ,
O P T I C A L S T U D I O
R. SCHMIDj, saksa optik Snnr vaJik euroopa priOtraame:
Zeiss, Rodenstock, Metzler SpetsialSseernnud contact lessSdie
alal 8586 BLOOR ST. W. 1 inav fiwe
pool Dnndlas'e subway*d T E L E F O I N 535-6252
0) Bellevue,Wasli. pevalehe Jour- nal American juures ttab spor- diala toimetuse liikmena Mart Kivastik. Tema Ivanemad, looma- arst dr. Theodor Kivastik abikaa- sa Ainoga .elavad Portlandis, Ore.
Hetk hiljem seisan Vastamisi le 40-n6 aasta mittekOhatud koolie- gaj helilooja Meta Pruuliga. Mle- tan tema soojatmbrilist hlt, oli ta ju me kooli lauluslist. Samas
Melbourne siirduv Pan-Am-i len- silman tema muusikamehest abi- nk vljub. Meie oma laetakse ik- kaasat August Pruuli satjaskon- ka veel. On aeg tdeda, et vhegi naga, kuhu kuuluvad Adelaide kompententsema lennuplaani juu- Naiskoor , J l o " esinaine pr. Mgra- ressstnuksin vhemalt paarsada ken, abiprost Aarik j a preester dollarit, l i ialt saanuksin Uus-Mere-Hesalu. Kohtumine on teadagi maal paar peva peatuda nagu tee- sdamlik. Saari koos teiste lillede- yad seda paljud. Kuid ;^ melgem ga oma elu haruldasema orhidee- positvselt, nagu mulle mulatist oksa osaliseks. See on kmne ie- mundrimees soovitab, kui Sydneys- ga. Sidame lbi Pruulide ttre se lend hilineb j a kardan kas juan Vaike Waltoni juurest, kes on ham- Adelaide lennule. Veel viimane tee- baarst, aga ka konservatooriumi jupp huriigis, roheline Jndia oo- lpetanud ja laulab Ilo" NaiskoO- kean all. Seljataga jnud miilide- ris kaasa, t ihti solistina, ga vrreldes, tunduvad lejnud Siis oleme teel Gawlerisse,: taa- kolm tundi naljaasjana. Einegi ei mai saatmas aga troopilisse tai-  [ mestikku uppunud aiad jakaranda-
de sinililla itsenguga. Pruulid ei ela delides, vaid selle lhistel Grawleris, kus neil on neijaak^ili^ ne majapidamine mandlipuude is- tanduse ja 40-ne mesipuuga. Sise- senud nende igihaljasse maailma 'n.. eesukse kaudu, leian end jrgmisel hetkel avarast muusika- ruumit, mis ori selle kodu hing j a phamu, tiibklaveri, maalide, diplomite ja m^lesjtuslikkude les- vtetega, alates Tallinna konser- vatooriumist, m i l l e d e lpeta j ad mlemad^ Pruulid ori, teenides
lesti plisetciiiikyd (Algus lk. 2)
Inimene, kes elab ^ aastaid Eestis ja on lugupidamatu eesti keele ja kultuuri vastu, solvab sel kombel tahes vi tahtmata eestlaste inim- vrikust. SuhtumiW eesti keelde on ks slmksimusi eestlaste ja\ teiste rahvusrhmade vahekordade kujundamisel Eestis.
Eeiev ei taha ega saa olla am- mendav ksitlus kigist seikadest, mis on lemmra pingestatud philiste rahvusrhmade, suhteid Eesti NSV-s. Me tahame  ainult, osutada mnele phiprobleemile, eelkige aga vajadusele rahvus- probleeme tepoolest lahendada, ausalt ja phjalikult uurida, ja aru- tada kigu tasemetel, alates ran- gelt teaduslikest ksitlustest j a l- petades laiade diskussioonidega ajakirjanduses,: raadios, televisi- oonis, vkoolides ja ettevtetes.
Austraalias kuni pensionieani lei- ba muuscapedagoogidena. Lisaks kuulen juba Torontos, et mu klassi- de on oivaline perenaine, lauale ilmuvad slt ja teised ausad eesti toidud. Mndlitort kneleb oma aia saadustest ja on letariiatu.
Et vltida Tallinnas asetleidnud sndmuste kordamist ja leevenda- da olemasolevaid rahvuste vahelisi pingeid, tuleks kigepealt vtta mi- dagi ette eestlaste kikumalnud oleviku- ja tulevikukmdluse taga- miseks
j a selle tagamiseks, et Eesti p- liselanikele jks alati otsustav sna oma maa ja rahva ituleviku
VABA EESTLANE
DOCTOR OF CHIROPRACTIC
2n Dlnniek Cr.
. Tel. 489-0562
Juame samal htul niuidugi vljaski ringi vaadata. Saun, taga- aias koguni vike kanala, apelsii- ni ja sidrunipuud juba kannavad ja on ites hteaegu. Aprikoosid, virsikud j^a viinamarjad ei ole veel valmis. Tegemist on selle maa hi- liskevadega. Mandlipuude saak, ulatudes paljudesse tonnidesse, l- heb muidugi turiistamisele. Saan minagi neid kotikese kaasa ja j- nuksin enamgi kui kohvris leidu- nuks ruumi. Esialgu aga too koh- ver puudub ja rikub salamahti saa- bumisrmu. N i i ; lhen magama oma vastleitud klassie srgis. Ta on minust peajagu lhem, kaar lult peaksime olema siiski enam vhem vrdsed. Voodis on elektri soendusega tekk, mis kulub mar- jaks ra, sest kestva vihma .tttu on tubadeski pris jahe. Reisivsi- mus ja kliimavahetus tingib k- hedustunde, millest tiel " mral ei vabanegi kui kolm peva hiljem, ilmade soojale keerates. Aga siis ta- keedab.
Ksimus Eestimaa tulevikust ei tohiks jda leliiduliste ministee- riumide peavalitsuste ja teiste ametkondade otsustada. Kigile suurematele sotsiaalmajanduslike- le ettevtmistele, niteks suurte tstusettevtete rajamisele vi laiendamisele peaks eelnema vi- malike sotsiaalsete, pshholoogis- te ja koloogiliste tagajrgede uu- rimine ja avalik arutelu.
Revolutsioonist-alates on eesti keelel olnud konstitutsioonilised ta- gatised ja teda on kasutatud amet- liku keelena kogu Eesti alal kigis avaliku elu valdkondades.^' Igal Eesti NSV piirides elaval eestlasel on olnud enesestmistetav igus eestikeelsele kesk- ja krgharidu- sele ning emakeele kasutamisele asjaajamises nii knes kui kirjas.
Arvame, et; selle printsiibi sea- dusandlik fikseerimine Eesti N S V lemnukogu poolt normali- seeriks oluliselt praegust ebater- vet hkkonda.
Rahvuslikud konfliktid vivad kergesti viia usaldamatuse ja v i - ha eskalatsioonini ja muuta vima- tuks hiskonna rahuliku arenemi- se. Seda saab tagada amult kigi siinsete rahvusrhmade koost. Selleprast peame mdapsema- tuks tekkinud olukorra ausat ja s- gavat analsi. Me soovime, et Eesti saaks ja jks maaks, kus kski inimene ei pea tundma sol- vanguid ja takistusi oma emakeele vi pritolu prast, kus rahvusrh- made v^hel on mistmine ning po- le vihkamist, maaks, kus valitseb kultuuriline htsus mitmekesiduses ja keegi ei tunne oma rahvustun- deid solvatuna vi kultuuri ohusta- tuna."
 Arvo Luik esines ,,Srmlands- salongen'i** \iiitusel Nykpingis 20 Sdermanlandi kunstnike . hulgas. Nagu Sdertije ajalehes  A l l e - handa" kunstikriitik Torbjrn Ahs kirjutab, veti Arvo Luige loomingust vastu maksimaalne arv
viis graafilist td akvatinta teh- nikas . Ajalehes avaldati ka repro- duktsioon tst Kukeseened".
'St:
- 1
2
TOIflETUS JA TALITUS . avatud esmaspeva*!
- reedeni kella 94-nl.
Toimetajad kodas vljaspool taega*  .Karl Arro 482-0242
Hannes Oja '481-5319 Knolntusi vetakse vastu:
ndala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella ll-ni ja ndala teise ajaleljite kuni kol-
map. homm. kella 11-nl.
Eunlotuste hinnad: ks tolli hel veerul 1350 esikljel tagakljel $8.75
KUULUTUSI VTAVAD VASTU':
1. Vaba Eestlase talitas 135 Tecumeth Street Telefon 364-7675 Postiaadre-^ i-s :o. Stn C. Toronto, Ont., M6J 3M7 ' Talitus vljaspool taega: Hehni Liivandi 251-M95
2. Mrs. Leida Marley 149.Bishop Ave. Willowdale, Ont. M2M lZ7 Telefon 223-OO80
DR. S. BROGOWSKi OPTOMETRIST (OPTIK)
Tel. 531-4251 412 RONCESVALLES AVE.
AT HOWARD PARK .