taamat vlis-eesfi NsisfBiikesi'
ICreekci laev
Avalikkusele ootamatult suri ree- de, 5. detsembril anno 1980 veel hiljuti imeie hulgas nii reipana ja vitaalsena liikunud 79-aastane Ernst Idla.
Mee^ , keda rootsi ajakirjandus kutsus 1 meelitusnimega , ,Vlur Tal- linnast'*. Eodumiaal tunti teda vimlejate peres hdnimega Hrra". ' Axel IMunthe kuulus autobiograa- fine^ teos San Michele Raamat" lpeb stimboolse lausega: 01i kau- nis pev". Ka Ernst Idla vitlus- rohket ja vjakat elukiku kirjelda- va bibliograafia lppu sobiksid kir- jutada need kolm sna: 01i kaunis pev".
Ernst Idla pasena ja hiljem he lhema kaastlisena olen 23 aasta kestel (19311954) sna l- hedalt saanud jlgida tema pionee: rit4 > eesti kehalise kasvatuse arendabaisel. Selles ajajrgus on sinanud n levaid viduhetki kui ka kaotuse ja tagaskide kibe- dust. Kike proportsioonides nagu elu ise suvatseb neid mee servee- rida. '
Kui Ernst Idla 1944 aasta sgi- sel Nukogude Ldu II sjalise okupatsiooni eest kpse mehena Rootsi pgenes, siis oli tema vim^ lemiskool juba philiselt vljaaren- datud, ^e, kool haaras mlemaid sogupUli ja Eestis ei vinuks tol ajal keegi mttele tulla, et Ernst Idla meesvimlemise alal ttami- se Rootsis pooleli jtab. Nii see kahjuks sski sndis. Viimastel aasfttjel tegi Ernst Idla kll katset meesvimlemist uuesti tkavva vtta aga eksperimendi staadiu- mist; Isee katse kaugemale ei jud- nud. (
Kehakultuuri ajalukku lheb Ernst Idla kahtlemata kui ks kesolevaj sajandi smapaistva- maid naisvimlemise uuendajaid. Kodumaal varem tehtud suur t meesvimlemise uuendamise alal jb tenoliselt aga hoopis tmis- tusse.''
Kodumaises tegevuses oli Ernst Idlal veel vga sdamelhedaseks harrastuseks eesti rahvatantsude,' liikumismngude ja rahva- muusika \ uurimme ja vjelemine. simlemise saatemuusika osas oli Ernst Idla koos oma abcaasa Lei- da Idlaga esimesi pioneere, kes (eesti rahvamuusikat selleks otstar- beks suure menuga rakendasid. Tnu oma heale liikumisvaistule ja stli-tajule, eriti vajalikud eeldu- sed rahvatantsu petajale, oli Ernst Idla ka nendes harrastustes ,,klass omaette'' mees. Selle alase t kulminatsiooniks oli- eesti rah- vatantsu pantomiimi Leetepalu Volbripidu" ettekandmine 1943;
aasta kevad-talvel Estonia" Ja Vanemuise" teatreis. Nagu varem mainisin, tuli Ernst
Idla juba vljaarendatud v.imle- mikooliga Rootsi.*Tal oli niielda valmis ,,hoone" siia tulles juba kaasas. Rahvusvahelist tunnustust sellel ,,hoonel'- kll veel ei olnud aga selle saavutas Ernst Idla Root- sis ttades ige kiiresti. Muidugi mista li Ernst Idla oma Rootsis tegutsemise pev juurde ka palju uut. Arendas vlja oma lavastaja vimed, vttis kasutamisele vii- mistletuma saatemuusika ja raken- das palju kordi oma esinemiste saateks isegi spetsiaalse koosseisu- ga orkestrit. Komponeeris ka uusi liikmisvorme ja vmistle neid, mida ta varem oli loonud. See kik oli suures laastus aga -peamiselt kodumaalt kaasatoodud vimlemis- kooli viimistlemine ja tiendami- ne. Kui tema vimlemiskooli hoo- nega vrrelda, siis oli see ka m- nel mral, juurde- vi mber- ehitus. Nagu seda keskaegsete sak- raalehituste juures sageli tehti.
Tema lahinguteekond sillapea vallutamiseks algas 30-ndate aasta- te paiku juba Tallinna Vimlemise Instituudis ja lppes Rootsis aas- tal 1954. Selle teekonna sravai- mad ksiketapid on: ;
Eesti Mngud" aasta 1934 ja 1939 kodumaal. 400 valik ja eliit- vimlejaga (nendest 150 meesvim- lejat) esinemine Soome Olmpia- staadion ja Kansalllisteatris Hel- singis aastal 1938. 3 valguspidu 70- ne tuhandelise pealtvaatajasknna- ga v,Lingiaad" Stokholmis aastal 1949 ja kaks pikemat vlistrneed aastail 1950 ja 1954.
Ernst Idla tviisis oli suure jr- jekindlusega. rakendatud kiki moodsa pedagoogika pshholoogia ning sportliku treeningu phireeg- leid. Leidliku metoodikuna juhtis Ernst Idla omi treeningutunde su- juvalt ja variatsiooniderikkalt. Omakorda toetasid seda harjutus- tele hsti kohandatud ja kvaliteet- ne saatemuusika ning tema enda sugestiivne kne. pilased tunnis olles sageli nagu ei mrganudki, kui neilt fsUises mttes viima- ne" vlja veti. Jrk-jrgulit tun- ni tempo leskruvimist, seda pidas Ernst Idla puht fsioloogisest sei- sukohast lhtudes limalt thtsaks. Ei aita amult lisju ja koordinat- siooni arendamisest, kui pilaste siseorganite, sdame, kopsude ja vereringe tjudlus on mdal. Ja seda tjudlust saab tsta ainult krgetempoliste ja dnaamiliste liikumisvormidega mlede hulgas jooks oli muidugi endastmisteta- valt thtsal kohal. Knni- ja jook- sukool" ei seisnud Ernst Idla esi-
jQuludeks judis meie raamatu- turule vljaanne, mis peaks olema rmustavaks ja informatiivseks tarberaamatuks neile, kes on huvi- tatud kujutavkunstis loovalt aktiiv- se^ test isikutest vljaspool kodu- maad prast 1944. aastat.
Taskuraamatu formaadis olev raamat kannab tiitlit Vlis.Eesti kunstnikke", Vike biograafiline' leksikon" ja on ilmunud Maarja- maa kirjastusel Roomas 1980. aas- tal. Raamatus on 240 leheklge ja 15 lustratsioonitahvlit, millede hulgas on ka ks ajalooline, 1946. aastast (DP ajastust) prinev E. Waltmanni karikatuur Altenstadtis korraldatud knstinitiEsest
Leksikon pstab, vljaspool ko- dumaad tegutsenud ja tegutsevad kunstnikud tundmatusest, registree- rides nende aadressid ja thtsamad informatsioonid nende aktiivsusest vastavalt sellele, mis on ankeetleh- tedel toimetajaile saadetud.
See kultuuridokument sisaldab 261 nime, kellest 215 praegu ela- vad. Leksikonis ei leidu 57 isiku
/'nime, kelle kohta ei ole minimaal- semaidki andmeid ja toimetajad oletavad, et mitmed kunstnikud ei ole kusk esinenud.
Asukohamaade kohaselt jagune- vad suuremad kunstnike grupid
icarii STOKHOLM (EPL) Kreeka li-
pu all sitev laev Volare" sattus kahe ndala eest karile' Saaremaa lnerannikul, otse Srve sre klje all. Kuna tegemist on Nuko- gude thtsa baasipiirkonnaga, siis ei ole meeskonda laevalt evaku- eeritud, vaatamata sellele, et Nu- kogude pstelaevade katsed Vo- lare'' lahti tmbamiseks on eba- nnestunud.
Laev oli teel Rga, kui jmeda navigeerimisvea tttu sattus um- bes 25 distantsminutit krvale nor- maalsest laevateest.
Volare" kuulub Londonis asu- vale firmale Meridian Shipping Company. Laeva nimeks oli varem Tiger Bay", kuid muutis nime hiljutisel peatusel Poolas. Kreeka lippu kasutaval laeval on 4 kreek- last, 3 inglast, 16 tshllast ja ks peruulane. Meeskonnal on nnetuse tttu ttdnud laeval elada vga pri- mitiivsetes oludes. Kuna ktte- seadeldised on rikkes, on laeval klm ja toitu on tuhiud valmistada lahtise taeva all laeva
A T U I D MUmil VABA EESTLASE" TALITUSES
Saato- $ kula t
Endel Ruberg
Kanada 78 (elavad 70), Ameerika hendriigid 76 (elavad 61), Rootsi 61 (elavad 51), Aust- raalia 24 (elavad 21) ja muud maad 22 (elavad 14). Raamatu kolme- liikmelises toimetuses on dr. Olga Berendsen ja Mall Puhm kunsti- teadlastena ja Vello Salo kogenud kirjastajana.
V. Salo kinnitab rmsameelse- na, et toimetajad ei ole tahtnud kellestki kunstnikku teha, vaid ni- metatud on isikud, kes on oma loo- mingut nitustel esitanud ja kelle nimed esinevad trkitud allikais.
Kindlasti esineb ka puuduliku informatsiooni lnki, millega seo- ses toimetajad paluvad lugejaid, kel on sisu tiendavaid andmeid, saa- ta neid toimetajatele kirjastuse aadressil. Juhul, kui nnestub saa- da kllaldaselt lisamaterjale, on ka- vatsusel uus vljaanne, mis paiks kujunema vimalilcult tielikuks in- formatsiooniallikaks ja vrtusli- kuks kultuuridokumendiks. Pidur- davaks teguriks on olnud etteval- mistavate tde, niteks Vlis-Eesti
nemisprogrammides aukohal mitte vaid ilu prast, mida see pro- gramm kahtlemata pakkus. See oli Ernst Idla vimlemiskooli ks tugisammastest ja this ning vlti- matu koostisosa.
mar Toiger
Tnavune pakaserohke talv on andnud hid vimalusi Montralis asuvale eesti akvai*eUistile Endel Rubergile talle omaste klmustus- tehniliste akvarellide tegemiseks. Ta viibiski/phade ajal ligi ndala Lttemel, kus tal valmis tosinj vrra uusi tid, mida ta tegi ht Washingtonis asuva kunstigalerii tellimisel. .
kunstiaktiivuste kroonika puudumi- ne.
Kunstnik Endel Koksil oh kll kuuldavasti sellelaadiline kroonika teoksil, kuid. selle koostamine on aeganudev t ning selle ilmumi- seni tuleb leksikonil tita ka kuns- tinituste nimestiku lesannet.
Leksikon, mille kaaneillustratsi- oniks on kunstnik A . Vihalemma tsinaljakas ankeedivastus, sisaldab ka registri nimedest, mille all kunstnikud on esinenud yi oma loomingut signeerinud.
See kunstnike biograafiline lek- sikon peaks olema ihaldusvrseks tienduseks nende kikide raama- tukogudelej kes on huvita,tud eesti kujutavkunsti arenguloost vljas- pool kodumaad.
Teost saab ^tellida " kirjastuselt Maarjamaa", 2661 Kingston Rd. Scarborough, Ont. M l M 1M3, ku- hu palutakse suunata ka kik tien- dav informatsioon nagu lal oli mrgitud.
Arvo Mgi - EESTI RAHVA AJARAAMAT. Fred Limberg ISAMAA EEST i EDUARD RGA graafik ja maalija A. Kbin - VAIM JA MULD Ivar Ivask - ELUKOGU L. Kaagjrv - AASTAPHAB |
piibliteoloogilisi vaatlusi Heino Je - LUGU KBIST, LUGU KNNUST Evald Mnd AASTATE PRAND (kolmas valimik
vaimulikke vaatlusi) ESTONLVN SCOUTING EESTI SKAUTLUS VHjSKMMEND AASTAT f TERR EUNGLA JUUBELIALBUM (TJE. I^hva-
tantsijate Rhm) Juhan Kangur - VAIM, VIM JA VABADUS Hanno Kompus KUSTUTAMATA N^l KUNSTI
JRELE I Enn Nu VASTUVETT / Anna Alimatova Marie Under-- REEKVIEM Herbert Michelson ~ KODUMAALT VRSILE Herbert Michelson SKAUTLIKUL TEEL Herbert Michelson - NOORSOOT R A D A I : L Herbert Michelson EESTI RADADELT ESTONIAN OFFICIAL GUIDE Paul Laan MTTELEND pilte Ja peegeldusi Karin SaarsenLOHENGRINI LAHKUMINE Eduard Krants --LUMELinLASED <l^ uletuskogu) 3.-r-
,H ona Laaman MIS NEED SIPEILGAD (luuletus- kogu) ' 3e 30
August Kubja ~ KADUNUD KODUD mpUestused 4 ^ 30 August Kuhja - MLESTUSI KODUSAARELT 2^ 2d Leho Lumiste^ ALAMUSE ANDRES (MograaeUine
jutustus kirjanik Oskar Lutsmst) 9M Ants Vomm - RISTSNAD I 2^ Ants Vomm - RISTSNAD n ' 2^ Ants Vomm - RISTSNAI> IIE . 22S Ants Vomm RISTSNAD IV ' 22S Ants Vomm MINU HING (luuletuskogu) i O ^ Ants Vomm VARJUD (lunletnskogu)^ ^ 8.^ Salme Ekbaum AJATAR (luuletuskogu)' 4 ^
26^ $1 18. 70 10 50 5 70
311
15 $1^ 7.S9 10
85 s. 40 '3.S(D 85 10 50 3.r-^ 50 3 50
50 5 40 5 30 4.50 30
30
Aarand Roos JUMALAGA, KARS JA ERZURUM 4 Aarand Roos - JUUrffiE KUNINGAS TALLINNAS 6 Johan Pitka RAJUSLMED Urve Karuks KODAKONDUR (tonletuskogu) 6. Hannes Oja KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 1.50 Hannes Oja TUNNETE PURDEL (luuletushjogu) 2.75 Andres Kng MIS TOIMUB SOOMES? T 14 Emar Sanden L O O J A N G U L LAHKUMINE TAL-
LINNAST
40 30 30 30 30 40 50 30 30 40 40 30 30 30 50
K A L E V I P O E G (ppe- ja traamat lastele) P E T A M I N D L U G E M A I (ppe- ja traamat eel-
kooliealistele lastele vrvitrkis) j P E T A M I N D L U G E M A H (ppe- ja tra&mal
eelkooliealistele lastele vr^trMs) 5 E E S T I K E E L E HARJUTUSTH;: I 3 50 |
3.
Vorkuta naistelaagri Predshaht-. nj eesti koloonia" oli tasapisi sna vil^eseks jnud. Rezhiimi- aegsesti sajakolmekmnest eesdan- 'nast oli alles ainult .42. Naisi oli saadetud Teise Telliskivisse, sov- hoosijdesse, Mordvasse, aga ka mu- jale.
\ Streigiaasta lpust alates ttas ^elin jlle apteegis. Ltlanna Irma^ oli stinnipevaks 50 grammi piiri- tiist likriks keetnud ja jooki oli apteegiesikus kaheksa kaasmaalase- ga proovitud. Oli vanadele vangi- dele vga pnev, proovida seda
^srmkbaratitki. Aga sattus peale just ks vga tige naisvalvur ja Ir- ma saadeti raudtee-ehitamise bri-
i . Ipaagrilem Vassiljev oli kll ise
see, kes Helina apteeki oli pannud, aga ka see, kes omal ajal uurija ametis talle koputaja" ametit oli pakkunud ja naise keeldumise] lasknud ta tapiga ra saata;
Vassiljev ise mras?" imestas Helin,, aga mitte kaua, sest juba ta lisas: Tiesti venelase moodi!"
Oli mrts 1954. aastal ja naiste- peva eelhtu. Helin magas oma lanaril ja tundis, kuidas teda ja- last sikutati. rataja oli komnoo- rest vaba de Klava. .
^,Vildid jalga ja vammus selga!" tles ta istukile upitunud Helinal. Tuled minuga!"
Kuid nad juba baraki ukse taga olid, sai Helin kuulda, et laagri- lem vajavat piiritust. Vassiljev andis mulle apteegi
vtme ja laagri pitsati ning kskis endale piiritust tuua. tlesin, et ma ei tea kus piiritus on. Siis kskis ta sinu ratada, eldes: See eston- ka ei tahtnud minuga koos ttada, tles, et oma kaasmaalaste ja kaas- vangide peale' tema juba ei kaeba. Tema ei anna ka oma vaenlast ra."
Helinale tegi see jutt nalja ja Klavaga apteegi poole minnes ta naeris omaette:
Irma lendas 50 grammi piiritu- se prast, aga mina annan lemu- sele liitri ega lenda kuhugi!" .See- juures tuli pealegi uurija poolt p- hadeks kinnipitseeritud uks pitsati alt lahti murda . . . , Mis sa kokutad?" ksis Klava lbi tuisu ja hangede sumades. Aga Helin ei viitsinud vastatagi. Ta s- tastule akendeta esikus ja jttis ap- teegiruiimi pimedaks. Htsatit. lahti rebides tabas teda jlle uus lbu- suselaine ja ta pidi Klavale tlema: Pitsat, mis teil peos, ei loe midagi. Laagrilem peab ise phade jrel ukse avama, kui siin tema pitsat peal on. Uurijal on ju oma..
Tsi jutt!" tles ehmatanud Klava, aga Helin juba valas piiri- tust kahte pooleliitrilisse pudelisse. Valgust tal vaja ei olnudki, nii hs- ti tundis ta selles apteegis iga pu- delit ja purki.
Et arvestusega igeks saada, lu- bas Mava rvitud piirituse ambu- lantsi arvel vlja kirjutada, aga ap- teegi juhatajale palus ta kogu ope- ratsioonist mitte snakestki hJrioa- ta:
Vassiljev ei usalda teda." Helin pani ustele laagrilema
pitsati peale, andis siis templi ja vtmed Klavale j kumbki lks oma teed.. .
^Phaduste phadus ja riigisala-
dus vene pitsat an t i vangi ktte!'- mtles Helin. ,;Aga venela- ne on venelane ja jb kelleks vi milleks?" ksis ta eneselt. Ve- nelaseks", vastas ta ise, aga see n ju lollus! Lolliks ta jb, LoU-liva- niks vaat' mis!"
Uurijad pitseerisid nimelt kigi kroonuphade eeli alati kinni kik millegiprast ..thtsaks ..peetavate ruumide ja neis leiduvate kappide uksed. Samal ajal pandi laagri va- baduseks" vlja tugevdatud valve. Valvsuse" kaader kasutas valve- korda joomapidudeks ja vene viisi lbutsemiseks, leaisalmine kaa- sa arvatud. Pitseeritud uksi ei puu- dutatud siiski ka vga purjuspi, mitte hirmust maapealse karistuse eest; vaid mingist mstilisest eelar- vamusest, kllap sellegi kombe juured kuhugi sgavasse tsaari-ae- ga ulatusid, aga kuhu, seda Helin ei teadnud.
Oli juba aprillikuu viimane lau- pev. Helin tiris viimast saanitit stt apteegi ukse ette ja kandis sel- le siis mbriga sisse. Ta. oli -tna rohkem stt vedanud kui tavaliselt, natuke ka phapevaks ette. Tuli veel tuhk vlja vedada ja ahi ktta, ja, siis oli vabam phapev kind- lustatud.
Keskpeviti paistis juba nii kr- ge pike, et lumi pakasest hooli- mata krgeis hangedes urbseks ja pitsiliseks sulas. Aga lund li - nii paksult, et talve minekust ei olnud veel vhestki mrki. Sekast sai tis ja Helin lkkas raske kelgu keevaveekoja ukse alla. Juba tulid tlt esimesed brigaadid.
Tere, tere!" hdsid raudtee- naised Helinale, kes kaua aega oli ju nende brigaadikaaslane olnud. Mned ukrainlannad lipsasid' sisse
apteegiesikusse ja hagesid vildi- srtest ja puetaskutest eestlaste-^ le adresseeritud laagrikirjad: Jaga need vlja, need on kik sinu rah- vale!"
,\Mis tna kinos nidatakse?" ksis ks naistest, vravas eldi, et tuleb kino!"
Mussorgski," tles Helin lakoo- niliselt, aga ukrainlane sai paha- seks:
Pti!" slgas ta, kas meil seda mussorit veel vhe on, et kinos: kah veel peab nitama!" Juba nai- sed lksidki, laskmata Helinal sel- gitada, et Mussorgski on helilooja, mitte mussor -7-pfgi-praht.
Posti oli tulnud Maimule, Kers- tile ja Prjale koguni kaks.
Prja on minust kmme aas- tat vanem," mtles Helin,,,aga kir- javahetust peab nagu kooliplika!" Ta teadis, millest Prja kirjutas ja kuidas, leebelt ja lembelt ja kik kokku oli kena rkamisaegne ar- mastus.
he kirja aadressiks oli: Predshahtnaja, eestlane" Helin avas selle kirja ja luges: Meie tdrukud! Ksime teilt, kas olete saanud
ktte kirja siit meie laagri/eestlas- telt? Ksime teilt, kas olete ise siia kifjutanud?
Ksime teilt, kas teie laagris on ungarlannasid?
Ksime teilt, mis te teete vabal ajal?
tleme teile, et oleme aasta jooksul kirjutanud mitmed kirjad; et me ei ole neile veel vasti^seid saanud; et soovime nii vga mt- teid vahetada oma ttarlastega; et meil on kigil selleks aega, et teile kui eestlastele vastata.
Palavalt tervitades. ' Teie poisid!"
Ilus ku*i", tles Helin. Mm meie tdruk peaks sellele, vasta- ma". Ta otsustas kirja Katrele eda- si anda; kui ta ise ei taha kirjutada, otsigu keegi, kes kirjutaks. Et ta ise viks vastata, see ei tulnud talle mttessegi, ei selle, ei teiste kirja- de puhul. Kirju oli palju ja ena- mus neist teadmata kellele adres- seeritud. Apteegist j,postimajja" voolas teiste hulgas ka haledust ratavaid, snagi nmedaid lkitu- si. Postiljonina oli aga Helin aus ja saatis kik kirjad eestlannadele edasi, lihtsalt ,,tsirkuleerima", et kui keegi soovib, kllap siis vastab.
Laagri kommertsskla krval, vikeses .kabinkas" vrdlesid Hel- mi ja Esta koondaruannet. Helmi oli poest le 'toodud sklasse p- rast Leonida vabanemist ja ttas nd kalkulaatorina. Kavalust ja oma tutvusi kasutades oli ta Esta ra saanud kombineerida raudtee- brigaadist raamatupidaja . kohale. Helmi oli tujust ra, enesest vljas, nagu eldakse. Aga keegi, kes teda hsti ei tundnud, poleks seda mr- ganud ta yliselt korrektse kitu- mise tttu. '
Kopikas n vahet ja seda ma ei leia," tles ta vsinult.
Me peame ta les otsima, selle kopika!" kinnitas Esta pilku pabe- rilt tstmata. I
Aga mina enam ei vi. Ma ei ne teda mitte kuski, seda kopi- kat!" ,
i,Pole vajagi kopil^at otsida, vaja on leida, kus meil vi^a on", ji Es- ta oma jonni juurde. Helmi aga lkkas paberid eemale ja' hakkas juba midagi tlen^a, kui pool-labti- se ukse vahelt kostis peenike hl:
(Jrgneb) \,