85 4# 35 51 51 51 51 40 30 30 ^
30 30 20
30
40 50 30 30 t.. 40 40 30 30 30 50 S9
50
40
5o;;yv
kirjutada,^ tak$. Et ta
liulnud talle eiste kirja-; ilju ja ena- [Hele adres- |,postimajja"' Ja haledust
Idaid lkitu- lelm aus ja jstlannadele ^eriraa", et
siis vastab.
|]:la krval rdlesid Hei-, met.-Helmi fklasse p-: st ja ttas I^ avalust ja
i oli ta Esta la raudtee-
ija kohale. 5st vljas,
[kt^ e .kitu-
seda ma ei
Postiaadress: P.O. 32,Toroiat Ont. (Bay & King) MSK 1K7
Telefon: 86^ 1777 24-tundi telefoni valveteenistus
TED ROLAND LN
Tel. 364-7172 ,
Tea. 862-7115
TOIMETUS JA: TALITUS . :avatu;d jefemaspevast
- r ^ e n i kella 9-4-iai. I Telefonid: toimetuis 364-7521
. talitus 3(24-7675 Toametajad kodas ? vljaspool taega: .
Karl Arro 483-0242 Hannes Oja 481-5318
Kuulutusi vetakse vast^; ndala esimesse ajalehte kuni esmasp.; homm. kella 11-ni ja udala teise ajalejite kuni kol-
map.|homm'. kella 11-M.
on tasuv ajalehe laialdaee levikU| tttu.
Kuulutuste liiniadi ks toUi hel veerid $3') esikljel tagakljel 4- 03.75 KUULUTUSI yTAVAi);
VASTU:, 1. Vaba Eestlase talitas i
135 Tecumset^ Street , Telefon 364-7675 ^ Postiaadress; Box 70. Stn. C. Toronto, Ont. M6J 3M7 Talitus vljaspool taega: Hehni Lyandi 251-
2. Mrs Leida Marley Ajmtine sadresss =s. . 37 Mann Ave. Toronto, Ont. M4S 2X2 Telefon: 48 -^2588 '
VABA EESTLANE ,teisipeval/13.jaanuar 1981 Tu^ 13, 1981 . 7 mm
ADVOKA/i.Dli mrm
Oskar Kerso IN MEMOMM
31. detsembril ,1980 lahkus Lon- donis, Inglismaal, elavate kirjast Oskar Kerson, kes oli Eesti Vaba- riigi pevil meie kodumaal tuntud prominentse tsturina ning silma- paistva majandus- ja seltskonna te^ gelasena.
Sndinud 12. mail 1887. aastal Valgamaal, Laatre krtsi ja talu- omaniku pojana^ lpetas kadunu 1903. aastal Valga linnakooli. Selle jrgi sooritas 1904. aastal tienda- vad eksamid gmnaasiumi nelja klassi ulatuses, mis vimaldas te- mal teha 1907. aastal apteekri-abi; lise eksamid, mille jrgi ta siirdus Riiga. Ttades seal apteekri-abi- lisena tekkisid ka majanduslikud vimalused hariduse Jtkamiseks. Selle tulemusena sooritas ta 1909. aastal eksamid NizhniNovgorod'is asuvasse kommertskooli viimases- se klassi, mle lpetas cum laude. 1910. aasta sgisel immatrikulee-\ rus ta Ra Poltehnikumi plluma- jandusteaduskonda, mille lpetas 1914. aastal esimese jrgu diplomi- ga. Olles samal ajal korp! Vironia liige, leidis Kerson ka aega aktv- selt ja uljalt osa vtta korporatsi- ooni elust nmg tegevusest.
Esimese maailmasja ajal mobi: liseerituna lpetas ta lipnikuna Kaasani sjakooli, mrati ss Sa- ratovi tagavarapataljoni luna Ve- nemaal ja peale Peterburgis saa- dud vljapet mrkgaaside alal, mrati sjavermgkonna staabi juurde Turkestanis. Alles 1920. aas- ta lpul sai Kerson koos abikaasa- ga opteeruda kodumaale, kus 1921. aastal astus juhatuse sekretrina P/K Estonia teenistusse. 1922. aas- tal mrati Kerson kaubandus-atas- heena Eesti saatkphna juurde Moskvas.
126. aastal siirduKerson tagasi kodumaale, kus 1927^ aastal asutas Tallinnas kunstsarye'' tstuse, m- les kunstsarve produts^riti kaseii- nist, mida kodumaa ipiimahingud valmistasid kooritijid pjmast erili- se protsessi teel lhi Hatud valkai- nest. Aastatega se^ etpvte. kasvas suurtstuseks kus iptas le 400 tlise.
Olles u4/S Eesti Kimstsarve Te- hased 0. Kerson & ;Ko.. juhatuse esimeheks ning peadirektoriks, oli kadunu seUe krval weel juhatuse liikmeks Kaubandus-Tstuskoja suurtstuste sektsioonis. Eesti Vabrikantide hisuses, A/S A.M. Luther'!, A/S Tstustarve, Cen- tum Klubi juhatustes ja Kristliku Noorte Meeste hingu juhatuse esi- meheks ning sellele lisaks Kreeka aupeakonsuliks - Eestis.
Nende ridade k"jutaja tundis lhemalt Oskar Kersoni juba 1920- ndatest aastatest ja oli temaga veel kirjavahetuses mdunud sgisel. Judes oma 90- snnipevani kir- jutab Kerson muuseas: Kanada ja seal asuvate sprade klastami- ne ning tolle -maa majesteetlifcute rgmetsadega ja piiritu ja ahvatle- vate veekogudega tutvuhemine on minu elusgisesse toonud elevust.
BONUS PiUZES
-$2^000 50-$l0,000 \y/H00O-EEE! Milline boonuste / V Y loshnine. le ,^5 miljoni dollari maksuvabasid .;vitusid. Kaasaarvatud 1,5 miljoni dollari ulatuses boonus-auhindu. Ja te vite olla talviseks vitjaks 15. jaanuaril.
. Seitsmest arvust koosnev Bonus Draw Ticket (boonuse loosimise pilet) annab tee vhnaluse vita he; 5-st 100.000 dollari, 20-st 25.000 dollari vi 50-st 10.000 dollari suurusest boonus-auhtnnast. Kui teie boonu- se loosimise number vastab tpselt hele
GRAND PIUZES"
7-$100,000 28-$25,000
**Baseeruvad 7 miljonile vljaantud piletile. . *Ei ole lisaauhinnad.
75-st boonuse loosimisel vljatulnud pileti numbrist, siis olete 10.000, 25.000 vi 100*000 dollari vitja! 'Kogusummas on boonuse auhindu 1,5 miljonit dollarit} Regulaarne kuuest arvust koosnev peti- number annab teile vimaluse vita he 7-st 100.000 vi he 28-st 25.000 dollari suurusest suurvidust. Ja peale selle on seal 387.233 muud auhinda. Regulaarsete maksuvaba vitude kogusumma on 4.221:000 dollarit!
Tartu 950. aasta juubeli puhul krgema tunnustuse N . L.
aga pllumeeste tvaeva arvesta- des tiesti lubamatu.
ii Eesti Rahvakontroll on oma Toronto Eesti ngitsejate ja J-
kontrollkikudel avastanud, et va- himeeste Seltsi korrane aasta pea-
Kala- ja jatiisporHast^ peakoosolek
on piirkonnaarst Stokholmis, kes
Sealt olen kaasa toonud palju ^'f ^artu linnamuuseumi mhe- lemnukogu Presidiumi aukirja, j^^kku korda ei ole ue-aiamaade koosolek toimub phai^eval, i. unustamata mlestusi.'' hes oma ^^ ^^ .^f T" r^^ ^^ T . . u i 1 . v.r kasutamisel. Kodanikele - ajutiseks veebr. 1981. a. algusega keU 12 p.
i . V ^ , i;o;i,v shko ja Meelis Tartu kaitsel, mis 1 rtus tehakse ettevalmistusi ui 1- Koini i a i r o r - i o t ^ o o / i n i r ^ K m i -n \T ^ 1 ^ v viimastest kirjadest kirjutab kadu- \ , ^ J * : So v^^v * * K U - / antud nema- ]a Karjamaade kon- Toronto Eesti Majas vaikses saabs M . 1 l 1^ pidavat andma tunmstust eesti ja kooli 350. aastapeval^ tahistami- |_ ^ f ^ h f o rir.iri,rwf^ ^4 -r. J * m i. -nu: Margiksm veelj et olen alati ^ ^ :\ ^^U: , / 1 1 A a^ ei teftta dokumente ega ei pee- 958 Broadview Ave. Toronto.
armastanud u, kskik mis kujul r nf i S h ' 1 ' T , 7 J^^ vlt. P"^ " Kikidele seltsi liikmetele saade- ja kus see ka e avaldunud, kas po- ''S"".t ristiruutl tega_ Uht-. plaan ehitatavate restaureentavate ^^^^ ^^^^^^^ maakasutamises lei- takse vlja koosoleku kutsed hes
' . , . , 1 I i5 ses voistlusmnus olevat kaks ven- ja kapitaalremonti vaiavatele ob- ,. , _,,., i " " " < = A U . .cu u et, eesias maalikunstis, skulptuuris, -j^ J ' f^ P^ * ^ ^^ ^ f - majanduse aruannetega muus&as yoi taime- ja loomani- ^ ^^ ^^ ^^ ^^ tal oa tekud ka nimekiri tvtu- f i T ^ i ^ t l ' ! ''-^"^ km mne e Inkmele pimg gis vo. kolkide olendite kroonis - vramaiste rvvallutaja- organisatsioonidest, kes need td tLZ^t llT ^ , Pohjusel koosolekukutse ei saata^ inimeses Ja edasi: ,JCuulun ma- ,e vastu". Mlestussamba avas EKP peaksid lpule viima. Kas ka Tartu "a t a T / l l n t r^^^^^ Pt '" '^ . terjaalsete loojate hi^ka ja arvan, keskkomitee esimene sekretr K. saab suure juubeli tttu omale vr- n^ h H.f^r T J ' et olen oma osa kohustustest isa- ^ ^^ ^^ j ^^ ^^ ^^ j^ ^-^^^^^ i , ! , / f maa ja rahva vastu voimauKKUse ^^^^ ^^^^^ ^ ^ ^ ^
ei. saa ^ piirides titnud. 0 en saavu anud . ^^^^ mnikmmend Aegviidus panS. pensionri s- ZZLvM^n^tT^ koik ulesseaW elu ~ g i d : ^^^^^ ^ ^^^^ J ^ . ^^^^^ meestele ja M. Berg- oen saanud kavatsetud handuse, ^^^.^^ ^^^^ ^^^^ . ^^^^^^^j mannile noomitus, olen osa votmid kodumaa noore .^ ^^^^^^ ^^^^ majanduse lesehitamisest, tegev ^ vat vT r T maisitprad ohiud hiskonnas. Isiklikus elus Viis aastat tagasi saadeti esime- ..l^fi " f^. ! ....Jft! LUA Tallinnas on tnavu sgisel olnud f II w-.^ oX'* 1 1 J - V I o"^^ Voimpip ^ J W i raudteel kaer (vist soob ka raud- . . ^ . . ^ . , nouko-olen olnud nnelik.- Sgava rahul- ^ i ! " ^ ^ ? ^ . ^ ^ ^ " 8 d e S ^^^^ ^^^^ , ^s aastaks aja- teadl^d leiutanud uue me-
dustundega vaatan tagasi moodu- '^^ ^^^^^^^^ "t^J^'^ lugenud ta huvi p rast, et mitu ^^^^ " l^f telhmis. vastuvtvate netluse" jgede puhastamiseks, nuie ja tunnen enti roomu selle " " ^ f * maisitera vedeleb maas hel jooks- ees. Mned on juba ptrite ja selgitusbasseinide ase- ule et loetelu vois leida a et esi- P^*"'T^^^^^^ vai meetril ja saanud kokku 37. "Wul sappa asunud, et kmdel olla, p^ ^^ kse tle piibrid. , isade maal, vabas Eestis. Lahkun noored oleva^ ^^ ^^ ^^ ^ ^. J ^^^^^ ^ .^^ et nad pma tellimise saavad sisse vastavate, ekspertide seletusel.
fSl^'':7Z'^^Z " Z ^ n v i .innud ja loomad judnud ra sa. ^ ^ ^ f e r r S a T s t I n e f^:. ^?r^. l r l ' rem lbismatute metsade rDDe Ega\ vjateravd vedelenud maas 3a arvutanud, et J\ Ludu aastane puhas. Loomad krvaldavad pori Z^f^itTs''"^^ ^ :^^I7TvZTXZ ainult he meetri pikkusel teeli- -^^ -^ >^\!"^r puutUved j .
maa ja enese neass. Lenineradi Eesti ia Lti noored on sal, viljaveokid tulevad TaUinnast. f ' Kesoleval aastal aga toode- muu prahi. Nende polt ehitatud Nii kinnitavad Oskar Kersom ? t^ ^^ ^^ Kui korrutada tee pikkus vjatera- ^ " ^ ^ ^ ^ ^ K ^^^^ ^ ^ ^ - " ^ ^ J " ^ ^ """-
enese snad, et materjaalsete vaar- " K U ^ asula on m^ de arvuga, siis-tuleb kokku sellme tuleneb ajakirjade ja -lehtede tkestavat isegi pldudelt uhatud tuste loojana, on tema siiski eest- f i u d sL nronaea^ fhutu tonnidesse nlatuv viljako- > mv^mme, u ja muu kir- mineraalvetise jtmed, ktt hinnanud ja ka silitanud kr- ^ ^na t^se X C t u ^ S"- Nd hakati phjust uurima f-duse jaoks vajalik paberi puu- Ametlike andmete jrele n pijb-
deis suunatakse thelepanu suur _^ ^ ^ ^ ^us. See puudus on end tunda and- rite an^ Utis juba 8000-ndele tus-
Piibrid puhastavad Latis jgesid
GEISLINGEN' (VES) Nagu teatab Uhnis ilmuv Neue Wrt-
) Stokholmi Eesti hing korraldas loengUhtU tervishoiust, kus dr. . . . ^. , u c i a s u u i m i a i v a c i c m c i c p c i a u a u u l - - - - ^ripdrirh Luksen knelds teemal^ ^^ ^^ , . ... ^ Sikfme j S h a U ' - . Lektor selle mis teeb elu elam.vr- ^ L ^ d " o m S -tobaasi Aegviidus asuvast auto- r ^ ^ ^ ^ nud. Neid ka.atat=cse,.ift^^^^^^^
1,.. seks. abiellunud ja et nad mitte enam kolonnist, millega vnakse vi Tal: J^ ^^ s^elt paberit arvutusmasinate- ja lastakse parast suunatult lahti. seoses pikaajalis.e prakiikfega on Korparatsioon Viroma hikmete tsivilisatsiooni tagasi ei kipuks; on linnast Tamsalu jusdatehasesse, pannud thele phjusi, mis tekita- Ja samuti tema rohkearvulise sop- ^^^^^^ tegelased, nagu J. Kbin, Koorma halvast presendiga kinni- vad haigusi. Ta> andis npuniteid rade nimel soovime sut merede ta- kangelane A. Meri jt kinud t- tamisest vi auklikul teel liigsest haiguste ravimiseks^ jk rahoidmi- gant: Puhka rahus, armas Oskar, t^jaile prnikuid" kaela riputa- sidukrusest tingituna, pudenevat
' V.E. mas. Mned on aga saanud veelgi teri teele. SeHine hooletus olevat
-kk.
aasa