VABA EESTLANF neljapeval, 19. veebruarE 1981 - Thursday, February 19,1981 Nr. 14
I
Laupeval, 14. veebruaril peetud York piirkonna suusvistlustel RichmondHilFis tuli 5 km distant- sil esikohale (45. ja vanemate klas- sis) vana suusaspordiveteran Lem- bit Kva, kes on^ varemail aastail olnud oma klassis mitmekordne Muskoka suusamaratoni vitja^ L. Kva on praegu 73 aastat vana ja nitas veel kord oma head vormi, et sport on parim vahend tervise korrastamiseks.
Samal vistlustel tuli 5 km. dis- tantsil Lembit Joselin kolmandale kohale.
Omciprane rekord kiimiievSistluses
dalane Jan Merrill 4.17,62, meeste miili, iirlane" Eamonn Coghlaa 3.55,63, mis on uueks Euroopa re- kordiks. Meeste^ 1500 m jooksu tansiaanlane Suleiman Nyambui 13.44,08.
Teivashppes oli esimene amee- riklane Brad Bursley 5.30, teiseks ka ameeriklane Randy Hall sama
Lne-Saksamaa sportlane 26- aastane Helmut Aret tegi kik knmevistluse alad lbi iS minuti ja 8 sekundi jooksul. Esimese ja teise peva alade vahel ta puhkas he minufi.
Tulemused: 100 m  12,5, kaugus  5.28, kuul  8.69, kr- gus  1.60, 400 m  76,3, 110 m tj.  19,2, ketas  26.08, tei- vas  3.90, oda  48.86, 1500 m  5.21,1.
Kuigi tagajrjed ei ole esmaklas- silised, peavad mned spordiajale- hed saavutust 'maailmarekordiks.
SpordiMudiseid kodumaalt
Tallinnas peetud eesti 1980. aas- ta meistrivistlustel/lauatennises tu- lid Rein Lindme ja Kai Milvek meistriteks. Viiniane koos Katrin Maldrega tulid meistriks ka paaris- mngus.
* Tallinnas toimunud kergejusti-
ku sisevistlustel kordas Saima Tiik 60 m jooksus Eesti siserekordi aja- ga 7^ 5. Esikoha saavutas ta ka kau- gushppes tulemusega 5.69 ja 60 m tkkejooksus 8,4. Meeste poolel ^ jooksis Priit Raudsepp 60 m ajaga 6,7 ja hppas kaugust 7.15. 4000 m jooksus oli esimene Gennadi Or- ganov ajaga 36,2, Heiki Kase pas krgust 2.16.
r - s - 1- M H i  B
r m  /2. 1 H  /3 B B
   B W j  ; V  % zo
M M 22  B B   v 1
. .   M m  27 Z8 B B 30 31  33 fl
p .   B 3^  ^ . 38, B B  ^ 
39 B 40 i  B B
r  45 
0 kula 0
Arvo Mgi - EESTI RAHVA AJARAAMAT Fred Limberg  ISAMAA EEST EDUARD RGA giaafik ja maalija A. Kbin - VAIM JA MULD Ivar Ivask  ELUKOGU L. Kaagjrv AASTAPHAD
pbllteoloogilisi vaatlusi Heino Je - LUGU KBIST, LUGU KNNUST
18.- 51
5-- 71
2^
Torontos toimus pevalehe ,iTo- ronto Star" tavakohane kergejusti- ku sisevistlsed, millest mitme maa parimaid sportlasi osa vttis. Naiste 50 jardi jooksus ameerikla- ne Evelyn^ Ashford jooksis uue USA rekordi ajaga 5,84, meestest samal distantsil oli esimene .amee- riklane Carl Lewis, aeg 5,3  Nais- te kolmevistluses oli esimene ing- lane Judy Livermore 3063 punkti- gaj teise ja kolmanda koha vsaid knadalased Jill Ross 2969 ja Dia- ne J. Knihowski 2963 punktiga. Naiste 50 jardi tkkejooksus oli esimene ameeriklane Benita Fitz- gerald - 6,72, meestest samal dis- tantsil Ronaldo Nehemiah uue maailmarekordiga 5.98.
Naiste 600 m jooksu, vitis ameeriklane Lorna Forde ajaga 1.30,63, meeste 1000 m jooksu kee- nialane MikeBoit 2.22,59, meeste 1500 m kanadalane Scott Robert- son 3.53,89 ja 600 m jooksu ka- nadalane Mark Enyourt 1.18,57. Naiste 1500 m jooksu vitis kana-
Tallinnas peeti Tallinna ja Kotka vaheline sprusvistlus tst- mises. liraskekaalus mitmekordne Eesti rekordimees Toivo Kurg. sai tmbamises 345 kg, mis on parem praegusest Euroopa rekordist. ld-' se tehti 21 uut Eesti rekordi, neist Toivo Kiirg tegi 6, saavutades ko- gusummaks 892,5 kg.
* N . Liidu maaspordihingute ka-
rikavistlustel Kostromas sai kaks esikohta Ave Nigul. Vikepssist lamades saavutas 590 silma, hu-, pssiharjutuses 382 silma. Mati Ni- gul saavutas vikepssiharjutuses 60 lasuga 596 silma, jdes sellega teisele kohale. *
Otepl peeti N . Liidu ulatusega murdmaasuusatamise meistrivist- lused. Eestlastest olid parimad Rutt Shmigun 5 km distantsil saavutades kmnenda koha, aeg 19,21. Tema abikaasa Anatoli Shmigun oli 15 km heksas ajaga 54.19. Noortest tuli Siiri Sepp 5 km distantsil sa- muti heksandaks, aeg 20.18.
Sitsiilia saarel toimunud 12 km jooksust Vtsid teiste maade sport- laste krval osa ka nukogude sportlased, Esikohale tuli venelane V. Abramov, eestlane Enn Sellik lpetas kolmandana.
Pikread: 1. Eestlasest Euroopa meister poksis, S. Sgiriist, 10. Suur viijahakk, 11. E.V. rahaminis- ter 1920-tel aastatel, 12. Ei karda, 13. Mehenimi Piiblist, 14. Suureri- dusklaas, 16. Inglise mehenimi, 18. Must-segane vrk, 19. Linnuriigi uulitsapoiss", 22. hel. vanemal, 24. Tuntud eestlane, enne nime eestistamist Peterson, 25. Suitsu vljapsu koht, -27. Raskus, 29. L- ti tuntumaid heliloojaid,' 32. Mitte surnud, 35. Ostu-mgikohad, 36. Loodusenhe, 37. Linn Eestis, 39. Elab krvalmajas,. 40. Kohanimi Virumaal, 41. Skulptor, 42. Alatu inimene, 43. Teatud vsil jooksma.
Pstread: 1. Muijstne Eesti/maa- kond, 2. Lugupidamine, tunnustus, 3. Hisp. naisenimi; 4. Veesiduk teatud otstarbeks, 5. Programm, 7. Phi, 8. Kohanimi Lnemaal, 9. Maitsetu, harimatu j-12. Taime osa, 15. Aedvili, 16."" Vaap, 17. Mrs-
na, 20. ..'. Selzer, 21. Halvavitu, 23. Siseelund, 26. Tuntud 17. sajani di reisimees, kinud ka Eestis, 28, Meeleheide, 29. Eesti kirjanik, 30. Lhedase sugulase kohta kasutatav sna,'31. Lbusa tuju vljendus, 33. Eesti ajaleht, 34. Kuju kreeka m-. toloogias, 37. Rahutu, tormav (ho- buse kohta), 38. Saareriik.
RISTSNA NR. 1052 LAHENDUS
Pikread: 4. Nerep, 7. Manon, dl lisak, 11. Laos, 12. Siil, 13. Saar, 14. Osmium, 16. Vnnu, 17. Gray, 18. Summa, 20. Null, 23. Veatu, 26. Reinik, 29. Assaj 30. Piin, 31. Unts, 32. Pikne, 33. Tsoon, 34. Atlas.
Pstread: 1. Jens, 2. Zeiss, 3. Maiani 4. Noorus, 5. Piim, 6. Ka- lur, 8. Naan, 10. Siig, 13. Sdur,44. Osmik, 15. Marta, 19. Avanss, 21. Lepik, 22. Liik, 24. Esto, 25. Assor, 27. Nina, 28. Inetu,- 31. Utah.
BAKERY & DELICAtESSEN 281DNFORTH AVE.,Tel. 463-3331
Soome pagarisaadused  kardemanl- saiad, stmudelid, soome tordid Mipsi^ ^ sed. Lihapirukad.
EUROOPAMAITSELISED JUUSTUD, KALAKONSERVID, DELIKATESSID
ri lahtioleku-ajad: teisip., kolmap.i neljap. 9-6, reedel 97, laup. 8S. Esmasp. suletud.
vaimulikke vaatlusi) ESTONIAN SCOUTING EESTI SKAUTLUS VIISKMMEND AASTAT TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJE. Rahva-
tantsijate Rhm) 15d "$1^ Juhan Kangra- - VAIM, VIM tJA VABADUS 7. U Hanno Kompus - KUSTUTAA^TA NLG KUNSTI
JRELE 8S Enn Nu - VASTUVETT 5.- 41 Anna Ahmatova  Marie nder  REEKVIEM 3.51 35 Herbert Michelson - KODUMAALT VRSILE l o ^ 59 Herbert Michelsm - SKAUTLIEUL TEEL 3.- 5 Herbert Michelson - NOORSOOT RADAI^L 3 ^ 51 Herbert Michelson - EESTI RADADELT 9 ^ Sl ESTONIAN OFFICIALGUIDE " 5^  Paul Laan  MTTELEND  pilte ja peegeldusi 5^ 31 Eduard Krants ~ LUMELHTLASED (lnletuskoga) 3. 38 Ilona Laaman  MIS NEED SIPELGAD (luoletos-
kpgu) 3 ^ 31 August Kubja ^ KADU i^UD KQDUD  mlestused 4. 31 August Kubja - MLESTUSI KODUSAARELT 2^ 29 Leho Lumiste ALAMUSE ANDRES (biograafi
jutustus kirjanik Oskar Lutsust) 6.65 40 Ants Vomm  RISTSNAD I 2.5 31 Ants Vomm - RISTSNAD H 225 30 Ants Vomm ~ RISTSNAD IH 2.25 30' Ants Vomm - RISTSNAD IV 255 30 Ants Vomm  MINU HING (luuletuskogu) 20. 40 Ants Vomm r-VARJUD (luuletuskogu) 8. 50 Salme Ekbaum  AJATAR (luuletuskogu) 4w 30 Aarand Roos  JUMALAGA, KABS JA ERZURUM 4^ 30 Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS 6w- 40 Johan Pitka  RAJUSLMED 8.80 40 Urve Karuks - KODAKONDUR (luuletuskogu) 6. 30 Hannes Oja  KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) lio 30 Hannes Oja - TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 30 Andres K  n g M I S TOIMUB SOOMES? 14^ 50 Emar Sanden  LOOJANGUL LAHKUMINE TAL-
LINNAST 50 VARRAKU JUTULEHT KUS ON NEEME
VANAVAARA?' '
RAAMATUID LASTELEo KALEVIPOEG (ppe- ja traamat lastele) 3 50 PETA MIND LUGEMA I (ppe- ja traamat eel-
kooliealistele lastele'vrvitrkis) 4. 40 PETA MIND LUGEMA H (ppe-ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) 5. 4^ EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.- 50
Selle liiklusteede kirjelduse ti- enduseks bn siia lisatud Vorkuta mbruse improvisoome krokii. Sel- les vib olla krvalkaldumisi kau- gustes, kuna see on joonistatud mlu jrgi. Mtkava ei maksa siis mitte vga tpselt usaldada...
Kik see geograaf ia ei vasta veel ammendavalt ksimusele:
Kus ma olen?" -Asi nuab sotsiogrkafilast lisama-
terjali. Joonistusel on kolmnurka- dena mrgitud le kolmekmne vangilaagri. Neis elab kokku le 5000 eestlasest vangi. Kes nad; on ja inida teevad? Kes neid tunneb peale laagrikaaslaste?
Kik nad on minevikus millegi poolest omasuguste seast vlja- paistnud. Kakssada neist on krge- ma haj;idusega6 Teiste seas on
mnikmmend Vabariigi vallavane- mat. Kas nad oma spetsialiteeti mda ka praegu veel millegiga hakkama saaksid vi pn nad vaim- se varjusurma seisundis? Ma arvan, et kui nad silmapilgukski oma eri- alade ja muude ilusate asjadega te- geleksid, siis nad rkaksid otna var- juunest, sest nad on kll surnud, aga mitte veel enneaegselt maetud.
Lpp lks mul nd kest ra, armsad naised, aga see tuli sellest, et kirjutasin mitmes, eksemplaris ja mtlesin vahepeal k meeste kui adressaatide peale. Andsm igasse laagrisse.
Vanad mehed on nd tis vasi- kavaimustust oma vabanemise eel:
kik ootavad sellest asujavabadu- sest vhemalt niisama toredat elu kui Alaskas poole saj andi eest kul- lapalaviku ajal oli. Kui kulda ei leiagi, siis krtsikohad on ikka ja viina saab visata ja tli norida. Ka tantsijannad ehk asuvad siia Klon- dyke-Vorcuta suurpaabelisse  ja eks see ole ometi elu? Ma mnele mehele tlesin, et elu jah, tisve- reline, nukogude... Said paha- seks.-,.  ,  
Tde ^ t e agia. linna fotosniku vaateaknal, seisid terve kuu aega. Meie. linnalubadega mehed kisid seal' akna taga ekskursioonidel" ja pralt jagasid, kes kelle saab (mui- dugi mitte pildi). On olnud kaklusi- gi- thendab  head fotod. Ja sihukesed ongi need meie kauakan- natanud tedrekuked, teevad oma
mngu" ra ematedre pildi ees- k i . . .
See lheb mda. Nad on mui- du kik toredad poisid.
Kigest sdamest head aega,  Teie Jaafe
Vorkuta mbruse plaan, mis va- hepeal Helina kes uurida olnud, ulatati nd Estale soovitusega': Uuri hoolega, saad vhemasti sel- lest hirmust lahti j et siia oma ko- dulinna ra eksid!!*
Sul on igus, et hirm", tles Mari  ,5Aga Vibolla pole see nii vga hirm kui argus, mis meiesu- gusele selle vravate taha minemise faskks teeb. Argus, et ei saa hak- kama' meile vraste oludes, aga vib olla veelgi vhem, ainult kar- tus, nagu viksel lapsel, kelle toast vlja lkkad vrasse hoovi...  0 1 e m e siin -oma kaunis harju- nud nitiihis ja ,;valitud" seltskon- nas teinud enestele oiisuguse Ohi^  oonide toa, millest lahkudes karda-
me vga vhe tuttavat leida. Anja Tomenko kis ju kuude kaupa kolm korda ndalas siin lbi okas- traadi oma tdrukutega" knele- mas, et oma elule vhegi kodusust anda..."
Muidugi", arvas Helin, aga kui lpuks 30. kaevanduse juures koha sai, siis jttis,siinsed kduk- lastused  see thendab: uiie ko- du vib ikka ka leida!"  M i n a ei usu," lisas Mari, et oleksime siin kassi hinge omanda- nud, et armastaksime seda kohta, laagrit, kus oleme, Rohkem peaks meie pshholoogia vist koera hin- gega klappima  maja on maja, aga peremees peab ige olema! Ja see seltskond vi spruskond siin on meile igeks peremeheks harju- nud eriti viimase ^ rahutu ja veel viimasema unise aasta jooksul. Mletate kui' Tanja linnast tagasi tuli, tles ta: Kll on ikka hea siin omade juures olla!"
Te ajate nutu peale oma udu- juttudega," tles Esta, kes eriti hoolsasti oli uurinud Jaagukro- kii" kolmnurki. Vaadake parem, mis siin Vorkuta jeorus-ieti on: ligi neljakmnes kolmnurgas mur- takse pead samade asjade prast! Kll meid on palju!"
Meid," ohkas Riina, Kes need meie oleme? Helmi viidi Kotelnit- sasse ja oli seal kaua aega tta. Lihtsalt ei vetud tle;  kahtla- se mineviku praost. Thendab, tandjad pole meie", vaid ,,ne- mad'*. Ja selles ongi. meie hirmu vi pelgamise phjus,[et me^nen-' dest" vga vhe teame. Paistab, M mingi sUd ikka meie ja j,nende" vahel on  see on Ve- ne raha. Helmi sai koha, kui meie Mariga talle 100 rubla saatsime ja mehed^ '^^ ^*
Sel "neetud laial Venemaal on igasugused lemad ju tiblad. Oleks meie mehi, kas vi parteilasigi, ne ikka niipaljukest' sdametunnistust jtkuks, et oma rahvast natuke ai- data."
Helina arvamusele Hsas Mari: Selleprast meid ju kodumaale ei lastagi  seal vib kergesti unune- da, et oleme tembeldatud" koda^ nikud!"
j,Mine tea," arvas Helin, i,on ju meie enda hulgaski neidki, kes ar- vavad, et eestlane on tuim tkk ega tal erilist osavtlikkust olevat- k i . . . " .
See on vale!" hdis Mari, Meie eskond siin on, pika aja jooksul ainult vastupidist tenda- nud ja testanud. Minu arvates pole siin htki rahvast, kes nii osa- vtlikult kokku hoiaks kui meie. Mehed kll rgivad, et ungarlased olevat selles asjas veel sirgemad. Aga meie osavtlikkus avaldub il- ma reklaamita, nagu juutidelgii kes teevad oma inimeste jaoks palju ainult salaja. Poolakad ja ungarla- sed teevad  aga ka kiitlevad!"
01gu pealegi!" leppis Helin. Kust me seda teame, missugune see eesti parteimees praegu on? Oma Okasroosikese pika une pea-l le vib meil kigist neist asjust ja inimestest olla ainult eluvraid ja uniseid kujutlusi. Venelaselt saab kindlalt ja alati rahaga osavttu", ga ehk on meie vend juba ka selle tki selgeks ppinud?"
. Vorjtuta lhikene suvi hakkas lppema. Sageli sadas juba lume- lrtsi laiu latakaid ja tuuled vtsid hoo sisse.
Mari sai kaks laagrikirja, he
velsker Bagirovilt, kes lhidalt tea- tas, et viimase aasta oli ta Phja rajooni laagris koos Taliushisega. Vanahrra oli kevadel surnud. Veel enne surma oli ta palunud Bgiro- vit, et see tervitaks tema poolt sest- ritskat Marit, seda detotshkat, kes talle kahjuks nii lhikest aega oli heledaks valguseks laagripimed- ses. Oma viimase nnistuse oli ta palunud Marile edasi saata.
 0 h , armas Jeesuke Taliushis!" heldus Mari, lisades oma ohkele mttes:  . , . juht ja petaja!!" Ai - nult  Detotshkat ju enam ei ole, tema asemel on nd irooniline, kalestunud naine..-. PGS-is. Ta- liushisega koos veedetud pevad elustusid kki ta teadvuses. Mida see vanahrra kll kik tema heaks oli teinud!
Ainult siinseist sbrust praegu keegi Jeesukest ei tundnud, mitte kellelegi pole ta surmast rkidagi. Tarveli surmast oli ta Helinaga k- nelenud, olgugi, et Helin TarveUt ainult tema.enda. Mari juttude jr- gi tundis. Aga Taliushist ei tund- ndu Helin isegi mitte jutu jrgi. Miks Mari sellest mehest sprade- le ei olnud rkinud? Ta ei osanud vastust anda. Aga Bagirovi kiri te- gi ta kurvaks, vga kurvaks. Seda ei tohtinud kellelegi teisele nida- ta . . . Ja muud paremat ta teha ei mistnudki, kui istus oma narile ja kirjutas - Konradile kirja.
Armas Konrad, ega Teil vist nd enam kaua
viipalust polegi oma vangitornist puhuda? Arvan, et Teie aeg saab tis ja vabaduses" J u niisuguseid torne ei ole. Aga puhuge ikkagi, ehk kostab ka s i ia . . .
(Jrgneb)