Lk. 6 BA E E S I L A N E neljapeval, 12. mrtsil 1981 - Thursday, March 12,1981 Nr. 20
Spordiyudis@id kodumaalt
.125 kuupsentimeetriliste mootorra- taste klassis kaksikvidu. Esimene oli viljandlane Peeter Kval, teine Tnu Kivja. K a meeskonnavitlu- sel (neli meest kahes klassis) tuli esikohale ,,Kalevi" auto-motoklubi.
Paar aastat tagasi oli kodumaal vga lootusrikas naissprtlane Pr- nu tdruk Silva Oja^ Mdunud aastal teda ei olnud vistlemas. T- navusel sisevistlusel on see Tallin- na Pedagoogilise Instituudi pilane jlle tegev kergejustikus. Moskvas peetud nelja pedagoogilise instituu- di vahelisel sisevistlustel, sai ta esi- kohad 60 m tkkejooksus'ajaga 8,3
kaugushppes 6.01 ja kuulitu- kes 14.72. Ka teised eestlased said esikohti, naistest K . Kivi jooksis 60 m ajaga 7i6, V . Aaedme ,600 m ajaga 1.38,6 ja krgus M , Vll- mann 1.65.
ik Veebruari keskpaiku toimus
Kriku-Tartu suusamaraton, mil- lest vttis osa 2740 suusatajat, nen- de hulgas 500 naist. Osavtjaid oli ka teistest Balti maadest ja Soo- mest. Tnavuse 17. suusamaratoni vitis Mati Albert ajaga 3.20.10, teiseks ji Uno Leist. Naistest oli kiireim Helmi Mihailova, kelle aeg oli 3.07.07. Maratoni stardikoht oli Sihva-Valga maantee kolmandal ki- lomeetril, finish Elva lhedal. Ma- ratoni tttu anti; kohalikele bussi- liinidele ja autositjaile mitmeid
korraldusi vltimaks sportliku sndmuse lbi viimisel tekkida vi- vaid takistusi.
Tallinnas peeli veebruari keskel kergej ustiku sisevistlus, kus Tai- mo Valgepea hppas krgust 2.15 ja Ramon Lindel teivashj 5.00.
N . Liidu ulatusega naiste male- vpT' turniiril Taninn 81" vitis esiko- ha eestlane Leili Prnapuu 10 punktiga. Samal ajal Paul Kerese nimelises Malemajas Tallinnas pee- tud N . Liidu noorte meistrite tur- liiiril jagas Jaan Ehlvest 16 osa- vtja hulgas 68. kohta.
Ilse Raidi lilled f@i maastikud
R A A M A T U I D MGiL ,.^ABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saato-
VAIPADE & MomU PUHASTUS
HEL. ERIK LKBIK 447-9834
Kui Kaljo Raidi 60. snnipeva thistati tema helitde kontserdi- ga, siis kaksike Ilse^Raidi kunsti- loomingut esitati T. E. Baptisti ki- riku noorteruumis kunstinitusega. Vljapanek hhnas 36 viksemas formaadis limaali. Koguduse kunstinitustel pn sageli tavaks, et esimestel avamise tundidel mak- se juba mrgatav osa tdest, mi- da ka seekord tehti, kuna 14 maali said klge mdud mrgi.
Temaatiliselt jaguneb nitus kol- me ossa. Pooled neist on lillemaa- lid, kmme maastikud Muskokt ja Kaljumgedest, lejnud aga kodulinnalt Talliimast
Ilse Raidi lilled on vrvikfla- sed j mnetise meeleolulise varjun- diga, mis jtab lrilise tunnetuse. Mnel juhul on lilled seotud taus- tal olevad maastikuga, ; mis akna raamistuses.. Ilmne ekspressionistlik lillede kaemus jtab pehme sula- vuse lillede kujundamiseL
Maastikud on -enamused sgise- sed ja talvised, needki nhtud loo- dust kirjeldavalt, kus koloriidiht- susega on edasi antud, mis kunst- nikule inspiratsiooniimpulsse on andnud.
Hiljutisel koosviibimisel 60. sn-. nipevade puhul nimetati Ilse Rai- di romantikuks: See ilmneb just ta kodumaiste tde koloriidis, Tal- linna vaateis, mis on koloriidi too- nidega saanud mingi ajatuse mulje raske taeva, alla mahajetud kodu- linnast.
Kaksikute snnipeva thistami- sega kaasnenud kontsert ja kunsti- nitus apdsid suureprase vima^ luse nende loova annetega tutvu- miseks ja nende pdluste mist- miseks.
PJSareads 1. Kaassna, 3. Ilma- kaar, 6. Evima, 10, Krestik, U . Loll , 12. Kuju, vlimus, 13. All- pool olev, 15. Madal koht maa- pinnas, 17. Kolm jrjest asuvat lhte, 18. Itaalia mehenimi, 19. U. Sinclairi teose algkeelne ^ imi , 21. Omanik, hrra, 24. Ontario polit- sei, 25. Endisaegne nesmt, 27. Kahe .eesti suurmehe nimi, 29. Terav ese, 31. Eesti poperilaulja- to, 33. Asundus Virumaal, 36. Eesti, maalikunstnik, 37. Suurem vekoondis, 39. Puutkk, 41. Ka- rusnahkne krae, 42. Endine Haap- salu linnapea, 44. Endine Portu- gali asumaa, 46. Lind, 48. Rootsi-
kunstinltusei Laupeval, 14. mrtsil avatakse
Oss Timmase kunstinitus Sun- dance galeriis, 815 A :17th Ave. S.W. Calgarys. Sellel nitusel, mis kestab 28, mrtsini, esitatakse Tim- mase kahe viimase aasta loomin- gut.
Alates kesoleva . ndalaga toi- mub kuuajaline levaatenitus Timmase kunstist Arts & Letters Clubls Torontos. See nitus on osa Arts & Letters Club kunsti- programn ist ja ei ole avatud pub- likule. Nitusel on le. 30 t.
Teatavasti kuulub Arts & Let- ters Club liikmeskonda suur hulk kunstide teaduse ja ka muudel kunstiala' il tuntud isikuid. Klubil n thelepanuvriv kunstikogu ja tegevuskavas mitmete iQominguala- de viljelemine ja toetamine.
keelne asesna, 50. Talendid, 52. Ulgumeri, 54. Ilmak^ar^ 55. Nai- senimi, 56. Hispaania naisenimi.
Pstreads 1. Arv> 2. Vikemaa- pidaja, 4. Jgi Venemaal, 5. Ka- lendermrkmik, 7. Lahtine koht, 8. Ainuigus millelegi, 9. . . . pev, 10. Eesti kirjanduse thtteos, 14. ks vanemaist, 16. Vike lugu, 20. Traagilise elukigu lbi tuntuks saanud eestlane 19. sajandil, 22.- Kaardimng, 23. Suur viljahakk, 26. Vilets linnaserv, 28. Ebamaine olend, 30. Kiire, 32. Sgiaeg, 34. Metsloom, 25. Jgi Saksamaal, 38. Vana, 40. Aumrk, 43.' Tee la- dina keeles, 45. Kaunviljad, 47. Peen karv,, 49. Vga valge, 53. Thed kirja alguses. ' ^
RISTSNA NR. 10541 L A H E N D U S
!s 1. Tik, 5. Papa, 9. Alk, 12. Uulu, 13. E r ^ , 1 4 . Lei, 15. Inin, 16. Tint, 17. Let, 18. Odeon, 19. Watt, 20. Seo, 23. Prs, 24. Ae, 25. Arno, 27. Sombrero, 32, Arusoo, 34. Aureus, 35. Va- lukoda, 37. Orus, 38. Ta, 39. Ask, 42. Vari, 45. Amigo, 47. Aho, 48. Jaak, 49. Reti, 53. Tom, 54. Irsa, 55. Ares, 57. Mets, 58. Sina.
1: I. Tui, 2. un, 3. IH, 4. Kuno, 5. Petersoo^ 6. Arioso, 7; Pann, 8. Akt, 9. Alla, 10! Leet, 11. Kitt, 19. Werro, 20. Saav, 21. Er- ra, 22. Onul, 24. Abu, 26. Osuti, 28. Maasikas, 29. "Eero, 30. Ruut, 31. Ossa, 33. Oka, 36. Damast, 40. Kg, 42. Vats, 43. Ahoi, 44. Romb, 45. Aare, 46. Oras, 48. Jim, 50. Eri , 51. Ten, 52. Isa.
Arvo Mgi - EESTI RAHVA AJARAAMAT Fred Limberg - ISAMAA EEST EDUARD RGA graafik ja maali|s A. Kbin - VAIM JA MUfc0 Ivar Ivask ELUKOGU L. Kaagjrv - AASTAPHAD
piibliteoloogiliisi vaansi Heino Je - LUGU KBIST. LUGU Evald MftdAASTATE PRAND (kolmas yaUi^
vaimulikke vaatlusi) ESTONIAN SCdUTING EESTI SKAlfTLUS VHSKMMEND AASTAT TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJ!. Rahva-
tantsijate Rhm) Johan Kangur - VAIM, VIM JA VABADUS Hanno Kompas ^KUSTUTAlATA N i ^
JRELE Anna Ahmatova ^ Marie Under REEKVIEM Herbert Miclielson KODUMAALT VOORSOiE Herbert Michelson SKAUTLIKUL TEEL Herbert imchdson--NOORSOOT RADADEL Herbert Michelson EESTI RADADELT ESTONIAN OFFICIAL GUIDE Paul Laan MTTELEND pilte ja peegeldasi Eduard KrantsLUMELnTLASEPduuletuskoga) Bona Laaman MIS NEED SIPELGAD (luuletus-
kogu) August Kubja KADUNUD KODUD mlestused August Kabja - MLESTUSI KODUSAARELT Leho Lumiste ALAMUSE ANDRES (MograafiUne
jutustas kirjanik Oskar Lutsuist) Ants Vomm - RISTSNAD I Ants Vomm - RISTSNAD H Ants Vomm - RISTSNAD IH Ants Vomm - RISTSNAD IV Ants Vomm MINU HING (luuletuskogu) Ants Vomm VARJUD (luuletuskogu) , Salme Ekbaum AJATAR (luuletuskogu) Aarand Roos JUMALAGA, KARS JA ERZURUM Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Johan Pitka RAJUSLMED Urve Karuks KODAKONDUR (luuletuskogu) Hannes Oja - KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 14 Hannes Oja ^ TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 Andres Kng - MIS TOIMUB SOOMES? 14^ Einar Sanden LOOJANGUL LAHKUMINE TAL-
LINNAST 16^ VARRAKU JUTULEHT KUS ON NEEME
VANAVAARA?
>
15^ 7.51 88
88 88
10^ 58 3.- 58 3 ^ 88 9^ 68 5 48 5^ 8.-
3*-
2^
20^
48 58 38 30 48 48 38 38 38 58
50
RAAMATUID LASTELEi KALEVIPOEG (ppe- ja traamat lastele) PETA MIND LUGEMA I (ppe- ja traamat eel-
kooliealistele lastele vrvitrkis) PETA MIND LUGEMA H (ppe- jatpraamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3. - 50 (
.Kik sakslased sitsid ra. Ilma needeta ji siin thjaks ja kurvaks. Ushi oli mratud sitma esimese partiiga. See viidi vga uh- kesti .reisivaguneis. Aga Ushi ar- leteerimisel oli temalt ra vetud liii laulatus^rmus kui ka briljandi- ga srmus, ta sjas langenud mehe mlestus. Ta esi^ tas kviitungi ja nudis oma ^rmuseid. N i i ji ta esimesest eshelonist maha. See oli tingimus kui tahab srmuseid, oodaku. Aga oodata tuleb oma ne- li-viis kuud. Soovib ta aga varem ra siita, siis makstakse srmuste eest 50 rubla,
Ushi vttis selle 50 rubla, et aga Venemaalt minema pseda. Aga nd tuli tal sita juba loomava- "gunis.. o "
Ksenia kirjad rndasid kest ktte ja srmuse ,,hinna" prast ieti keegi ei imestanud; kll aga selle prast, et Mordva laagris oli tiesti Stalini aegne kord nii v- liselt, kui sisemiselt.
Eestlannad pdsid oma endist bdgadiiri lohutada ilusa kirjaga, mis adresseeriti nnda:
Mordva ASSR Javas Postkast 385/6
Vabadelt kuuldi, et Predshahtna- ja naisteiaager likvideeritavat ja naised saadetavat n Telliskivi laag- risse. Jutu usutavust kinnitas tsi- asi, et 300 vangiga laager ei ol-
: iipdki^ enammingi; oigelaager.
Pealegi lasti igapev paar-kolm ka- ristuse rakandnut traatide taha ja see aina vhendas vangide hulka.
Helin petas vlja oma juhata- jat, kes aastate kaupa apteegis sr- megi ei olnud liigutanud ja sel- legi, mis ta ehk kunagi teadnud oli, enamvhem unustanud. Nad tta- sid igapev sna hoolega kuni l- puks juhataja nis asjadega enam- vhem kursis olevat. Helin tahtis teha korraliku inventuuri ja kik arstimid ning ravimid le kaaluda, et tpselt teada oleks, mis selles apteegis ldse on. Aga vaba laiskus oli nii veres, et iga tpeva lpul tles enda vsinud olevat: pikema peva peale ta ei vivat mteldagi.
Kui temal vaja ei ole, mis mina siis ennast vaevan?" ksis Helin en- dalt, kuigi teadis, et pilla-palla ap- teegis mndagi oli. '
hel prastlunal astus laagri lem Vassiljev taas apteeki sisse. Prast kosutavat lunaeinet oli tal harjumuseks vtta pisike naps pu- hast piiritust. Selleks oli vabast ju-
tas natshalnik juttu: Teie vabanemine on peagi kes
-tulge siia meie apteeki vabana tle! Vaevalt te vljas mistliku koha leiate aga siin ma kindlus- tan teile t ja palga!"
Tnan", tles Helin, aga ma olen siin traatide vahel nii kaua olnud, et enam ei taha... Vaba- tahtlikult ma kll siia ei tule."
Vassiljev OIL Helina keeldumisest llatatud. Ta seletas, et siin ju t- tavad teisedki vabad kodanikud aga Helin tles kurjalt:,
,,Minul pole nende vabadega mi- dagi pistmist, minu kamraadid on vangid." Veidi rritatud hlega ta lisas: 01en kas; Vi. leivata, .aga siia
vangide juurde ma vaba mngima ei\ule!" [
Vassiljev oli vahepealt omal kel endale veel he 95-kraadilise piiri- tuenapsi valanud, ji selle ra ja lausus: M i n g e n ' d ikka! Te saate siin korraliku palga. . . ja mina olen teiega vga harjunud..."
, ,01en vga imestunud" tles Helin, selle teie harjumuse p^ rast. Aga veel rohkem imestunud, et teie kui julgeolekumees, kes mind kord raskesti karistas minu keeldumise ees teie agendiks hak- kamast et teie nd niisugust riigivaenlast tahate oma juurde t- le vrvata.'
rge selleprast muretsege", hdis .Vassiljev. Teie olete nd mberkasvatatud, teist saab aus nukogude kodanik." _
Sellest kasvatamisest vite oma venelastele kneleda. Minu; plgus selle kasvamise ja kasvatamise suh- tes ulatub le Nukogude Liidu pii- ridegi!"
Uksele ilmunud vaba juhataja raputas Vassiljevi seljataga hirmu- nult pead ja ktt. Aga Vassiljevile oli piiritus vist krvakuulmisele mjunud, ta ei pannud nagu Heli- na snade mtet thelegi vi tegi, nagu ei paneks. Ta kallas endale veel klaasi, ji ja nuusutas sakus- n/endiks sinelivarrukat.
Teie olete vga kena deevush- ka!" tles ta ja pdis^Helina k- sivart haarata. Helin lkkas ke laliigutusega eemale ja tormas apr teegiuksest vlja. Kaalukausid oli ta lauale visanud ja need klisesid hvardavalt.
Ndalast ndalasse ja kuust kuusse oli puutkoja naistel vga kibedat tegemist. Kigile vabane-
Tatele kaasvangidele tuli teha kohvL rid - T - Vorkuta kauplustes ei olnud mingisuguseid sumadanne", ei pa- pist ega kunstnahast, ka vineerist mitte.
_ Puidust laagrikohver oli raske - - aga kuhugi pidi ju vabanev vang oma varanatukese ometi pak-' kima. Laudu kohvrite jaoks varas- tati armutult, lukud' ja kepidemed tulid linnast - vabakiguvangid ostsid neid sealt. Kohvrite kljed pletati mustriliseks ja trpsulisefes ja kes eriti ilusat soovis, sellel laki- ti veel kohver legi. Maksta tuli 40 rubla tkist ja hinna prast keegi ei nurisenud. Niisugused intarsia- kunsti teosed oh'd nd olemas He- linal, Prjal ja Marilgi.
Aga hel htul li Predshahtna- jasse jrjekordne vlk sisse: arstid ja ed said korralduse olla valmis vljasiduks koos steriilse sidumis- materjaliga. Tfeises rajoonis tta- nud n Telliskivi naistebrigaad, kes parandas seal teed, oli raudtee le- sidukohal' veduri alla jnud! Veoautojuht, kes naised koju pidi viima, ei olnud lhenevat raudr- na mrganud - mees oli purjus
ja kik 35 tagakatis istunud naist jid veduri a l l a . . . '
Naised Predshahtnajas kisid ringi sngete ngudega ja vahtisid phja suunas. Telliskivis oli igahel hid tuttavaid, ligidasemaid kui j- hedased sugulased. Oodati teateid. Ootasid ka need, kellel raske t- pev seljataga Magama minna ei osanud keegi. Teateid ei tulnud kustki.*: Kella kaheteistktnnest - sel lpetati arstide^dede alarmisei- sukord abi oli varem saabunud. 5. ja 6. kaevanduse laagreist.
Alles jrgmiseks htuks saadi teada, et .surnuid oli viis,' kte-jai-
gade amputatsioone kmme, luu- murde ja sisemisi verejookse km- me ja prutusi ning kergemaid vi- gastusi lejnud k m m e . . .
Telliskivi laagritsoonis ttas ks ttarlaps, kes enda nnetuse- pevaks oli kombineerinud tee-ehi- tuse brigaadi. Ta oli kirja teel kok- ku leppinud oma peigmehega Kuu- endast laagrist see pidi oma le- mondibrigaadiga seal lhedal t- tama Mlemad olid zapadni- kud", lne-ukrainlased ja arretee- riti kaks ndalat enne pulmi. Alles sja olid nad teada saanud, et nad mlemad olid Vorkutas.
Brigaadid jlgisid nende" kohtu- mist hinge kinni pidades. Nad olid lhenenud teineteisele nagu prints ja pyintses, ulatanud hellalt ked ja suudelnud nagu lembe tuulehk. Kiki vaatajaid olid nakatanud s- ra nende silmis ^ aga nd oli printsess surnud Anna Pavlov-
; na. >
Anna Pavlovna!" karjatas Ma- ri. See oli ju ometi see meeldiv neiu, tema esimese rezhiimiaata brigadu-. ^,Anna oli ilus neiu. . mtles Mari. Anna oli ilus neiu . . . " mtles ta jlle. Leinatunne ei lasknud ennast milgi muul viisil snastada.
j,,Saatus, see on vangi saatus!" mtlesid mned teised. E i tohi olla niisugust nne ega rmu vene vangil. Selle eest tuleb maksta elu-' ga. Teati knelday et ks noor uk- rainlane ji ibna mlemast jalast, teine noorukene kahest mlemast
iklst.%-o;\-c^
