Nr. 2? Nr. 27 ^HA ms'r\M. teisipeval, 7. aprillil 1981 Tuesday,April 7,1981 U.5
\. diploii 'maste iseks
hommikullahkus meie |tud Vabadussja vete-
tegelane koi. K S . d^ Ermaste. tundis 21. mail, 1895 lpetas Tallinna Niko-
|siumi 1915, jtkas pin- ^urgi likooli igustea- Kuulus akadeemiselt perre. 1916 mobilisee-
liavkke ja prast Sja- jmist ohvitserina, saa-
Ktipolgu koosseisu findele. Ivuslike polkude asuta- I astus ta kodumaa kti- esti rahvavkke. M- ^ Eesti polku. Hiljem iines Tallinna lgipa- i^s oli L.R. soomusrong
?isus. Pataljon koosnes Ikoolipastesl. Vttis )t mrdelahingutest ja ^t kaasa kodumaa pu- I punavgedest. Prast
jtkas oma teenistust [)27 saadeti ta Pariisi Intendantuuri Sjakoo- la tiendama. Hiljem )jave likvideerimiseni
Dlt, teenis 3. diviisi in- Tallinnas. Venelaste
ipatsiooni ajal mrati poolt 20-dasse laskur- Langes Porhovi all
fangt ja kui tal 1942 vi- iumaale tagasi prdu- tle Omakaitse Staa-
[u teise okupatsiooii)[ eel lenikuna koos abikaas 3]
lasus N. Ermaste 1951 Patersonis N.J. Ta
|.^fci:TSlt osa Eesti or-
f i s psiiiic-mle ja asus :ti5Sr. Fort Lauder-
i:zs mugava kodu.: ;rris ta SAtiivselt osa
orgasiseeriinis est ja b lpimi EELK Luna Ignduse juhatuse abiesi-
i&ste viimasele puhke- Itmine toimus 12. mrt-: Ijinnaiateenistuse pidas iLootsma, Kanadast. Ta
Westlawni kalmistule rdales.
i rb iger surnud
h^ifris suri 86-aastaselt iaitleja Paul Hrbiger, ;ist maamasda oli ka id populaarne nitleja,
[ellistes kuulsates ja l- lides nagu Zwei Her-
l^ierteltakt", ,,Der Kong- Liebelei-', Kaiser-
j. Paul^Hrbiger mn- |iise eduga_ keisreid ja ,'Blumehi, ohvitsere ja
IAS suri 26. veebrua- Stomatoloogia Poliklii-
lieljo Ennesaar. sndi" Tartus.
<s^ -ri 16. jaanuaril Alf- |r/J ^Dreiman). Ta oli nmuii usuteadust. Aka- p:]us Korp! Revelias-
NAS suri 10. juulil Ine Alfred Karind
sndinud 17, jaanua- |arju-Jaanis.
suri 15. juulil 1980 le Hans Suvi, sndinud [.'910 Ltimaal. [AARES suri 18. det- 50 igusteadlane Hugo
[nud 15.- augustil 1908
|0. aprillil 189-1 Kamb-
i l 1901 Eestis. . " suri 3. mrtsil Osvald
fndmud 23, juulil 1900
NGELESIS suri 10. pl Naha, sndinud 8. Bremenis. 'is, Texases suri 8: dia Ots, sndinud 13. 1904 Kaareperas.
Mdunud phapeva prast- tmbrilist laulu saatis imetleva lunal toimus Toronto Eesti Mees- tundlikkusega C. Kipper, paaris koori 110. kontsert, pesti Maja laulus oli saatjaks fldil ka laul- suur saal oli lauluhuvilistest tis, jatari ttar Heidi Laikve. kes igati jid tahule meeskoori lau- Teisel poolajal laulis koor R. luga ja tundsid rmu hest kaa- Toi juhatusel 0. Merikanto Me- saelatavast phapeva pealelu- ri", E. Vrgu Meeste laulu", K. nast. Teatava mberehitusega oli Jrnpu ,iMeil aiarne tnavas" Eesti maja lavale antud hoopis pa- ja siis vlus R. Toi koorilt he lau- rem .akustika ja koor laulis end la- lu teise jrele, mis kordamisele vait vlja, ega takerdunud kardi- np. E. Aava- Humal", R. Toi naisse nagu enne pahatihti kogeti, eesti, rahvalaulu motiivile baseeruv
J l " ! ! l":!:!''".'"?^ ^^ ^^ ^^ ^ TaTr'!''' J^ne Eesti Rahvusteatri teaM. salakavala ema osa, kes ei vaUnn
Lplik VLJAMK Suures Valikus soome puuvillasest riidest suvekleite POOL HINNAGA.
Seelikuid ,pliiiBise, pkse j.m.: SUURE H I N N A A L A N D U S E G A
ELSIE's, 723 Mt. Pleasant Rd., tel 489-4083
Lbusameeleolullne teatrihhi seisus, esimese poole E Tobrelu - ka R Toi Kanneldaja on koik ^j. ,,,,^rohke ja nitas, et just iglasemat teed oma ttre hu su, teise poole R. Toi juhatusel, samasse eesti rahvavii^^^^ nende kahe lauluhlma" vahel lude varaaita kuuluvad, mida nd mnadvdu aga solistina sopran nhe Laikve. meeskoorile seatuna . kaasahaara-
oma teatrit, vides. Tiina Norheim oti natuke nu- pealegi kui see bnhanddasemaksnukliku ttrena
vlt a t r ^ V^^ ^ meie hiskonnas jnud. Leaside soovidele alluv. v Kontsert algas koori lipu sisse- " J^""J^^^!^ vL?Tr ^^ eskkooU SOO-istmeline saal oli osa- Kaks noormeest, mlemad eksS- . t v , j c o o . i c ..Mofi v^nte^rHi _.. ^ a s K ja Klaveril <u. ^.^.^.^ ^^^^ ^^^^ etenduse ai- tamapanevalt sama eesnimega, Da-
I soome-ugirl mtoloogia smpoosioni lunasgi aega kasutati dr. F.Oinase snnipeva thistamiseks. Soome Kirjanduse Seltsi poolt andsid sekretr Urpo Vento jo Soome ilmiarMivi juhataja dr. 0, Alho dr. F. Omasele le SKS 150. aastapeva mlestusmedali. Pil-
vasakult . ento, dir. F . Oinas Ja dr, (0), Alho, Foto: Vaba Eestlane
toomisega, mis asetati kontserdi ajaks lava krvale ja koor laulis p.^ *^ *^ ^ mii kooriiuhile m solisti ^^^^^ ^""^a sdamega kaa- vid'id, oUd Taavo Sdor D. Bul- oma motto: Alati Sinule, kodu- ^^^^ ^^ .^ ^^ ^^^^ i^^^^ j** ga seUele toredale komdiale, mis lochi ja Lembitu Ristsoo D. Hoy. maa, klagu vabade meeste laul!" ^ Kimsk so- P"^^** krgemasse ingHse lakeJohnstoni osades. Esimene na Koor' alustas esimest osa E. Aava J',^ .^^ ^^ ^ Selle rel tervitasid koori seltskonda ja nende probleemide tuke isesuguseks" peetav ja teine
I T" 'XKZ t^id lilli Soome Meeslauljad To- . kardetav elumehena. Siin teoso int- sid M Ludigu ,,Laevnik H. Kan- ^^ ^^ ^^ ^ ^^^^^^^ ^^^^^.^ Segakoor WiUiam Douglas Home'i nelja- Peituski, sest trges ttar ei n^''C^^iJ\ u ^^IIP - Segakoor. Selle jrel kut- vaatuseline komdia oU eriti so- huvitunud kombekast noormehest,
uieks mul UKS kamber J^me j j ^ ^ ^ ^ . ^^.^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ j ^ . . ^ . ^.^ ^^.^ teatrivimalusile ja e^Ue vaid armus seUesse, keUe tegevus rei esimene pool loppes isun^ ^^ ^^ ^ j ^ ^ ^ . ^ . ^ ^^^^^ ^^^^^^^ kasutas leidl&ult ra ka lavastaja o ^ogu Londonit shokeerinud. Taa- auiuga , uus isamaa , mspus-^^^^ koor kasvas 70-liikmeli- Asta Sdor. Vanemad kogemuste- vo Sdor on kolmas plv meie
ma
11 w r P Tob ^ ^^^ laulis hoogsamalt K. Tm- ga nitlejad kandsid lavastust *ntud teatritegijate , perekowias, Xt L m^ r^ rn^ T F M laliseks armas isamaa" ja G. Er- Idndla tavaga, kmia noored ttar- kes viib emakeelset teatrit edasi ja knnrLh^Irrirnk titvat ih^ 6 vi- ^^''1^'^ Hakkame mehed mme- lapsed pididki olema seUised mne- seekordne laval esinemine nitas, tauS^^^^^^^ ''^^'''^ esialgse kohmetuslikkusega et^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^
^ ' Eesti Hmniga. nagu nad pma emade juhtimisel lavakunstnikuna. L. Ristsoo on ju- Sopran nne Laikve alustas A. T. E. Meeskoor nitas jlle, et otid dlu astumas. Lavastaja o k-^ ^^ ^^ ^ ja
Karindi lauluga Sind tervitame nad oma 110-ndal kontserd vi- jun^anud igati lbimeldud rezh, suutis oma osa veenvalt esitada, kuldapike", jrgnesid E, Griegi vad laulda samase vrskuse ja heli- mis / kogu etenduse kestel arenes ^Jhemas osas oli veel Mari-Anm Mu luik" ja esiettekandena Ka- sevusega, nagii nad on 30 aastat hoogsalt ja komistusteta. Asta s- T"*^ '^^ '
Prof. ^ Oinase eftekaniie frontos Hiljutise ISoome-ugrimtob^ . .
deks O dr. F. J . Oinase Soome ja eesti eeposed Kalevala" ja nadas Meta Pruuli poolt Salme Ek- Toronto eestlaskonnas laulnud. mistnud noori teatriga si- Nidend on les ehitatud vga ^Kalevipoeg**. Meie rahvaluuleteadlan vaatles neid lassle, mis said baumi snadelejoodud Kutsikas". See laul ^ n neid koondanud hi- ^^^^ ^^^^^ teatrUoomingu- lhftesele ajale, umbes 24-10 tunni- duseks mlemale eeposele, ' ^ ^ Jrgnes aanaG. Puccim ooperist seks eesmargiks: laulda oma ko- ji^^tgg-^^^^^^^^
La Boheme". Viimaseks oli E. dumaale. Seda tehtigi nende laulu- ^^i^j^^^^ ja situatsioonikoomikast, mis juba Soome ja eesti rahvaluulekogud Philised erinevused rahvaM^^
on maailmas suurimad. 16. ja 17. jtsid jljed ka eepostele. E. Lnn- helisevat niiig saali titvat rna- sisuga, sajandil peeti neid jumalavalla- rot sidus soome eepilised rahvalau- tuiks,;*ga 18. sajandi lpul ja 19. lud heks suruteoseks Kalevala", sajandil said thelepanu osalisteks, jagades selle 50 lauluks 23.000 mil rganud soomlaste rahvustun-. vrsireaga, ne viis suurele rahvaluule kogu- mise aktsioonile. E. Lnnrot sai kuulsaimaks rahvaluulekogujaks. Neist kogutud rahvalauludest ta koostas Kalevala" 1831. ^ Praegu on Soome Rahvaluule Arhiivis 1.500.000 rahvalaulu.
Eesti osas tekkis huvi rahvaluu-
BB
alguses inimesi kaasa haaras ja Nidendit kandis Lydia Vohu jigi pidevalt tusva pingega htut
Shea Broadbenti osas. See kom- iseloomustavaks lava ja publiku diline osa arenes sellise tempoga siduvaks tervikuks.;Naerulsui jlgi- ja ulatusega, et nis juba traagika- ti ema tundeid ahastuse ja meele- ni judvat. Eesti lavaloomingus heite piirUt mneHse rmumomen- Just oma dramaatise osadega dini,'mis lpuks osavalt lahendati meeldejnud nitleja, pakkus ta Nidendi oli elavasse knekeelde uues osas suureprase ema kuju, tlkinud Ain Sdor. Lavapildi ku- kes kik ttre kasvatamise nan- jundanud Taavo Sdor. sid ahastuse ja hirmutundega lbi
See andis tuke samase Joo te- gemiseks ka eestlastele. F . R. TorOWtO Eestl iaildMSklybr^^^^^to Faehlmann tegi sellega alguse, ...^ J L kuid':Fr. Kreutzwald viis selle ^^^FSBf v. t lple. Kalevipoeg ilmus T . E . AianduskluM liikmed Maimu slm ja M . loasaare korraMa- 7 J rTTT?" Eesti Rahvusteater ti kokku ar- 20 laulus 19.000 vrsireaga^ ^.^ vljasidiii 28. mrtsil Bray's Garden Centre'sse, mis asub Bairie f^ J^: P.^*""^/'""^* '^"'^ t'''^ ^"^1* ^tlasi^ ^^^
Xnnrott oli jljendanud rahva- MMUI ligidal. n^l^ZlZt^^^^^ "^^^^ ^ le vastu kui Herder avaldas oma laulu, ku^^ JiAtus olema erakorraliselt ilus klaas. Jme toru kasvuhoone ka- ^ . , , \ . " ^ ^ 1 1 , 1 ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ rahvalaulude antoloogia 1778. a teistest lauludest. See oh harukord- ^^^^^^^ ^^ ^^ ^j, ^^jj^^ Km Sheila Broadbent kippus P^^^^^^^*^?^^^^^^ kus ka mned eesti rahvalaulud ne vus eepilise teose loomiseks, olid augud Talvel juhitakse selle rmusest oma tunneteskaa- 'avastajade joudu jtkuvaks tks, avaldati. Tema hutusel hakkas nagu tehes rtsepatd. Selles on omanikud Erik ja Oa Hess'id abil so(|ust ja suvel vrsket hku. ^'"'^ ^^ H^uma, mistis teda suu- PaHnis aga meele- see tegevus arenema estofiihde vaga vahe Lonnro omaloomingut. ^55^,^,,^^ ^ , ^ , ^ 3 ^ ,ga lahkelt. Kastmiseks ibis kasvuhoonet pee- tasakaalustada ta .abi- olulise ohtu, kerge ja kaasahaara- poolt, petatud Eesti Selts hakkas Kreutzwaldil ohd tiesti entmgi- ^^.^ ^^^^ ^ ..^ ^^^^ -^^^ ^ kaasa Jimmy Broadbent - Ernst va. seda orgamseentult edasi vuma. mused. Ta pidi kasutama eesti ma- ^^^^^^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^^ j^^^ . ^^^^^ ^^^^^^^^ kulutatakse ai- Vhi. E. VhU on alati iga osaku- HO
Suurimaiks eesti rahvaluule ko- ^ l^T^llf^^^ Illil' Bray's Garden Centre koosneb nult 5 minufit. J"^^^ ^^^^^^ Phjaliku sisse- . _ _ gujaiks on olnud J. Hurt, M . l ^^.^f"^ r i l i .15 ^ S" ^ol^ ^^st osast: 1) Kasvuhoonetest Kik pistikud ja lilled nisid elamisega, et ta on selles tiesti Eisen, . Kallas, eriti aga ise J " " ! ! ; , f L n r r l f Viri?^ ^^ ^^ 2) Aianduse^ planeerimine ja 3) olevat vga heas vormis", mis t- "S- Ka seekordses koomilises ing- Mulaid Valmistuvad
3. Puukool. hendab, et hoolitsus on suurep- Mse dzhentlemani osas ta andis to- J ? . ^ ' ^ ^ VaimiSTUVa Kasvuhoonete pindalaon 15.000 rane. ^da ja elu mistva ning noorust B\lliatnCingUCleifS
ruutjalga ja seal produtseeritakse Planeerimise osakonnas tehakse ^eeies pidava isa kuju 16.000 leht- ja okaspuu pistikut eraisikutele maitsekohaseid plaane intriigi oskuslilmlilahenda^^^^^ . mulgid Eesti Majas pm^
mine jtkunud. I peakangelane oli Vinminen. Te- Kogutud rahvaluulest on enami- ma sndiminegi oli erakordne, ol-
kus rahvalaulud nii Eestis kui ka les 600 aastat enne emakojas kui
seisvuse ajal ERA, et ^ . ^. ^^^^^ ^^^^^^^^ ^^^^^^^ ^Bvuse ka kemBl o!. 70C.OOO ^^valaule, milles polnud mi- !k rahvalunlet. ^^^j j^^^^.^j Kalevipojaga.
N Liidu okupatsiooni all on kogu- "..Kalevala" konflikt on eepiline. '"T '''U"TZ""A M ^ r n " ' ^"."'r'"" """'"f^ "'"" P ' ' " ' "^ ""^ .1,. T: aastas, peale selle tuhandeid l.lle- yo, tiendatakse is,ku enda koos- _ ,et aastapeakoosolekut. Koosolekul
P'f"- / ' ' ^ ^ oli esmakordselt nii pikas osas la/esitt^^ SuveUlled klvatakse jaanuari '^^ "'^ "^ l^^ eskuse poolt, olgu see ^^^^ ..vljapakkumise- anne ja arutati eeloleva aasta tege-
Soomes ja need on levinud mle- sndis. Talle meeldisid noored td- esimestel pevadel seemnetest. P" muuritoo voi maapinna j ^ , , ^ ^ ^ ^ tiitrena oli ta esialgul vuskavasid. Koosolekul mrgiti, et ma maa vahel. Suurele samasusele rukud, kuid Aino uputas parem Muld on kik puhastatud ehk ste- "^1"1K, ^ natuke kohmetu, aga arenes aktnv- maakondlik tegevus on vmasel vaatamata on neis siiski suur eri- enese, et mitte, saada vana mehe riliseeritud, selleks on. ettevttel . . " j ^ ' ^ ' totavad ettevttes M ^^^^ gi^^^^^ ttarlapseks, kes oma ajal saanud eriti populaarseks ja nevus; Soomes on see eepiline, naiseks. Lemminkinen on Phja- elektriga ttav masin. Kui suve- . r i , osasse sisse elas ja nis, seda kogu-kik ritused on olnud rahvaroh- Eestis lroeepiline, la Don Juan. Kuid ..Kalevalas" on lille taimed mdud, alustatakse ^ L t * illLfllw!!^?^ avat. Linda Kukel on vga ked. lbusad ning neis on valitse-
Niteks rahvalaulu ..Iso tammi" 'aule, elamusi, kne- troopihste taimedega. Tihti , u X et L^Z^^^ suureprane lavakuju ja osavus "ud kodutunner. (Suur tamm) puhul on sisuks lugu ''^nde- teeb- selle sharmant- titakse vikeseid taimi .soojalt ' vTltamid "g ^ndlus lavalises lkumises. Ka mulkide Selts on thistanud
ristus. Eeposes on kirjeldatud P ' ^ ^ ^ ' ' " ' ' ^ ' ' ' ' ' p i k k saba. Kalevipoja tegusid ja reisimisL Kasvuhooned on tehtud kahe- Ostud tehtud algas kojusit. ^"^.^
, , . kordsest plastist, mille vahel on 6 Klubi liikmwetele oli see ks ilus T\r.^JTT^ f nalju ja laule. Kuna selts ei taotle , . . . . Kalevala ja Kalevipo]a juu- ^^jj. huruumi See plast on eriti kevadpev! "
mis kasvab taevast katvaks. Puu red lhevad tagasi ongmaalsete vastupidav ja olevat tugevam kui ^ M U aga raius maja jutustaja tdruku rahvalauludeni Lne-Soomes.
Sndmused on tegelikult teised kui " ~~ : -.. ; ... r . ^ . ;
maal, kus puu kasvab nii suureks, et see variab taeva. Tdrukud ot- sivad meest, kes selle kuldse kirve- ga maha raiuks.' Eestlastel on ju- tustus esimeses pisikus. Algab tam^ metru leidmisega ja kasvamisega.
vend. ajaloolisile faktidele baseeruvad, j^.j^^ p^^o^ Iml^b iesti kunstigalerii
avab uksed Abel Lee nitusega
ksik mees vajab
K O R T E R I T
Erinevus on, et laul on Soomes Mned muistendid on toonud sis- jutustav, Eestis aga subjektiiv- naaberrahvaste aineid, isegi nii kiriandusmUUSikalisei ne, kus tdruku rgib oma tun- j^ augelt kui Egiptusest. . . ^ deist ja igatsusist. 'Kalevipoja" vanimad legendid paraStiOUnal Samuti on rahvalaulus Iso hr- esimesest aastatuhandest, pea- ^^^^^^^^ ^^^-^^^ ^^^^^1- '^^onto eestlastele tuntud pildi- mbruses. Tel. 636-7857
k" (Suur hrg).^Soomes see kirjel- ^''f ^''^^ ^^^ i^st ja Vadja alalt ^^^^^^^^^ phapeval, 12. ap- ^^ a^mimeister ja kunstnik Alfred dab suu^ rt hrga. Lugu levis ka ^ast ^n eesti rahvaluulesse tulnud .^^ ^^ algusega kell 3 p.l Tartu ^ avab 25. aprillil uue kunsti- Eestisse, kus vttis jlle esimese hngelkangelase kuju, saksast on ; f kirjandusmuusikilise p- f^erii K A R U OF CANADA
Norheim. E. Veskimets-Solom an- majanduslikke sissetiekuid ss dis lhemas/osas jutuka ja veidi lejgid on annetatud eesti Jrgani-
: satsioonidele. Mdunud aasta toe- tused jagati EKN-le,,Seedrioru ja Jekru laste suvekodudele.
Eeloleva aast^^^t otsustati vtta jegi hise lba-
isiku vormi, kus laulja polnud tu- saadud rumal vanapagan Kreutz- ^^^^^^ kus poetess Liidia Tuul- AND FRAMING" mme all. || snie gev geograafiad nagu ilmneb antud ^aldi esanne 01 komphtseeritud. J ettekandega tee- ^^^^"^ aadress on 2600 John g^aQ|oQQ|Q kohanimedest. Eesti luules on need ^ones legendis tegi ta Kalevipoja ^^ ^^ ^^ .^^ ^^^^^ f^ ^^ ^^ Street, unit 220 ia see asub Steeles BtlMTOIOOgiQ kirjeldused, nagu heed sndinuks l^ ive kandvaks hiiglaseks, teises ^^^^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^ Ave
S S I a g S ^ '^''^ rn;%astaS^ ^^ ^^ ^^ ^^ . , - " ^ ^ ^ ' ^^ ^^ ^^ ^ ^ '^^ ^ juhtunust tagaues. Ml^m.! P P ^ H . ^ ! .m^r r^h ^ " ^ ^ ^ ^ " ^ " ^ J kunstinitusena' uues gia smpoosioni nnestumine on sel. 1,
Soomes ja Karjalas^ olid lauljaiks ^ '1. T^^^^^^ dega". Liina Purje on lpetanud galeriis avatakse laupeval, 25., ap- tekitanud elevust ja huvi jrgmise Valimisel koosolek valis ksmeel-
mai ,,Linnud Marie Under luulest '^'^ -^^ ^^ ^ ; , esineb sopran A^ -^ ^on Mills Rd. kirde nur- SUmpCiaSlon 198S
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
lamngudele. Klamngudest osa- vtuks, kaasaaitamiseks ja lbivM- miseks antakse oma tilpaniis, et see hiselt ettevetud ritus teiste maakondadega koos hsti nnes- tuks. Selleks on juhatus juba alus- \tanud alegsasti oma ettev^^
mehed, Eestis aga naised. Ka Ees-, ^"^^^^ New Yorgi osariigi likooli muu- rillil (kell 2.005.00 p.l.) Abel seUelaadise rituse korraldami- selt vana juhatuse tagasi. Mulkide tis olid vanasti meeslauljad, kuni Sellal irgiti Soomes haritlas- sika fakulteedi ja tegutseb praegu Lee mini-maalide nitus. See on geks Juba smpoosioni kolmandal Seltsi vanemaks j^i edasi J. Vih- 13. sajandini, kui mehed huisid kannas rootsi, Eestis saksa keelt. Torontos erakoolides muusikaope- valik vikesemdulisi ja detailse peval, prast lpetamist, leiti, et ma, teisteks juhatusliikmeteks V.
' ' ^ d " ja rJlutsemised'V mis j-ajivas^ e^ k^^ ^^
viis erinev Karjalas kaks meest is- sndmuseks, mis neile rahvastele ^ " " ^ ""r '"M^J^tif' " " i T , - , tusid valkutrh"^ nagu selgroo andis. poja rahva unistiiste ja vabaduse ugri mtoloogia smpoosion k ^ tu^ T^ f kl t^ t^^ i^ t^ ksi teineteise kes. Eeslaulja lau- Lnnrot oli viimane suurim soo- kehastajaks. Rahvas vttis selle Naitus jb avatuks 10. maini, kse aastal 1985 Torontos ja ' f ' ' ' k kaasmulgid kogunek- lis esimese vrsirea ja siis korrati me rahvalaulik, kes kasutas kirju- vastu, ku,ma eepose ja sellisena ripevadel kell 9 homm.-6 p.l., Thunder Bays Soome eepose ..Ka- s.d ja amiaksid oma toetuse KiUa- koos. Eesti laulja oli kas ksi vi- tamist vaid oma mlu kinnitami- tunnustavad seda nd rahvaluule- ndalalppudel avatud kell 12 pe- levala" ilmumise 150. aastapeva mngude hiseid kordasaatmisele, laulis koos teistega. seks. Kreutzwald tegi oma Kalevi- teadlasedki. yal kuni 6 . auks.
sjalaule. Eestlaste kaotus 13. sa- tajana. jandil ti esile ifiuudatuse eestlas- Selleprast oma keeles selliste ee- te laulutavades. Ka on laulmise poste ilmumine oli vga suureks
j.v.
