Nr. ^ VABA E E S T L A N E teisipeval, 14. apriH 1981 , pril 14,1981 lk. Wlli l l iUl
Lneranniku Itultyyriline s is i
Los Angelesis 1979 peetud Lne- ranniku X I V pevade album ju- dis vlja ji!s| pool aastat enne jrgmisi pidb^tusi. Mahukas suure- formaadiline l album tutvustab ka neid jue ja seda sisu mis selle suurritusega on olnud seotud. Pea- legi nd kus on kne all jrgmis- te ESTO-84 pevade .korraldamine samas keskkonnas koguni vga huvitav tutvuda tegijatega ja teh- tuga, , mis selle albumi leheklge- delt selgub. . , J
Meeldivas, Jaan Kuke poolt rah- vusvrvides tehtud kaanekujundu- sega albumis^ antakse 95 lk. igati levaatlikku materjali he suvise sndmuse kigust. See algab tervi- tusega pidulistele, Kalifomia osa- ri igi deklaratsiooniga Eesti ndala vljakuiilutamisest, millele lisan- dub Los Angelesi linnapea ja koha- liku Eesti yabariigi konsuli tervi- tused.
Edasi, antakse pevade asukoha krjeldus niid juba surma lbi lahkunud E . Onnilt, antakse pikk tegevuskava pevade kaupa, m
' OT pris ESTO-ulatusega mt- med. Ja siis jrgnebki kigi selle sisukorras olnud sndmuste tegeli- ku toimimise fotokroonika, kus on lbusat, i^idulikku, pfialikku ja rahvuslikku snagi , rahvarohke osavtu taustal. See jtab kohali- ku rahva ^gevusest imetletavalt sisuka pdi.
Mnes osas on oldud seal koguni aktiivsemad -sns^st Toronto kes- kusest, k u i : arvestada sportlikku tegevust ja vistlusi. ldiselt on viksemas ulatuses haaratud kogu eestikultuurielu aspektid, vlja ar- vatud kirjandus, kuid rahvakunst, laulukoorid, kunstinitus, noored talendid, isegi oma teaduslik-polii- tilme smpoosion on saanud omale mrgatavalt keskse koha. <
Albumi ilmumist on kasutatud kaaseestlaste t<Brvitamiseks, iga keskus omaette, ja see jtab min- gisuguse ettekujutuse rahvuslike keskuste umbkaudsest suurusest, kuid tervitajaid on ka kaugemalt.
Teoses on avaldatud spordivist- luste tulemused, teatrietendused, pensionride pidu ja E O L L koos- olek, kus need tegelased valitakse, kes neid pevi on 15-ndat.korda t- navu ^ korraldamas. Lpuks on toimkonda kuuluvate nimed ja see arv on kokku 180 mber, mis ei ole mitte palju viksem ESTO-staabist.
Lpuks tuuakse vljavtteid eesti ajalehtedes munud kirjutustest eemalolija silmadega nhtuna ja siis antakse leskutse: ngemise- ni Seattles eeloleval suvel! Albumi pikaajaline valmimine on siiski judnud sihile igeks ajaks, et sel-
Ontario muutis mdunud aastal pensio-' naridele antavat maksusoodustuste ssteemi uue Property and Sales Tax Grants (Kinnis-
vara ja mgunaksu toetuste) programmiga. K u n i 500 doUarim ulatuvat kinnisvaramaksutoetst vimaldatakse aastas kahes osas, Mgimaksu soodustus on auto- maatne ning seda maksetakse
igale 65-aastasele'ja le selle Ontario elanikule igal aastal.
K D
KinnisvaramaksQ soodustiised
Kvalifikatsioon. K u i te olete^65-aasrane vi vanem ning kui te
kmate vi olete iirinud .endale kodu, siis bn teil
vimalik saada kinnis- .varamaks toetust 'kuni 500 dollarit. .
Kui te elate ppetnskodus, vai&adekodiss mmes misiss
siis olet kvalifitseeritud kinnisvaramaksu toetuselcs ainult sel juhul ku i te maksate ties ulatuses oma levalpidamise eest ning see institutsioon maksab omavalitsuse ja koolimakse. Sooviavaldust ei ole vaSsa, K u i te kvalifitseerusite' kinnisvaramaksu soodustuseks mdunud aastal, ss saate aiutomaatselt aprilli osatoetuse. See tshekk, maksimaalselt 250 dollarit, moodustab poole mdunud aasta toetusest. Teie tshekk postitati 6. aprillil. Selle eesmrgiks on abistada teid teie kinnisvaramaksu tasumisel 1981. aasta esimesel poolel. Sgisel saate automaatselt sooviavalduse toetuse lejnud osa taotlemiseks. K u i te saite 65-aasteseks prast 31, detsembrit 1980 (ja seetttu ei kvalifitseeriud toetusele mdunud aastal), siis ei sak teie aprillis maksetavat toetuse osa. Sgisel saadetakse teile sooviavalduse
.formular, kogu 1981. aasta toetuse saamiseks.
(QIBBB
Erimrkus O B E
K u i te ei saa fderaalset vanuse- pensioni (Oid Age Security Pension) ja olete le 65 aasta vana, siis | palutakse teid tasuta telefonikne, ab kontakti vtta meie Informaticp Centre'iga, kus teile selgitataks
kuidas te saate ktte oma toetuse.
Metro Torontos helistage 965-8470, <J) Area koodi 807 prkonnas ksige operaatorilt 8-2000. Kigis teistes piirkondades telefoneerig 1-800-268-7121,
Ministry of Revenue
K ungaricied jvcid ilma-tqdcitG^; >^
. l e l g i pik, Trooja vljadel ssteemi kohaselt ja kangelased ^ BUDAPEST - Ungari saab tna- VUs-Eesti & E M P , Stokholm olid sageli nende sohapsed vi ainult 23.000 Lada autot N . L- 1980. 356 lk. lemmikud. Mis "piku teose erine- ^^ ^^ ^ kuigi alul taheti impdrteerida
vaks teeb, on kogu jumalate arvu- '^ 5.000 autot. Kommunistliku partei Mdunud aasta suuremaks v- ^^^^ tahaplaanile paigutamine ja ametiik hlekandja ajaleht Neps-
Vrskemad nndised loete VABA EESTLASEST"
irve K m "
Kevadine Triini
Eesti kodude ajakii|ja T R I I N U kevadine number tufeb vrvirikka vlimusega ja on sisukas. Toime- taja veerul Leonida Lindsaar rhu- tab emakeelse kirjasna osa rah-
^ ^. ^ . _ . Juba 1979. aasta sgisel alustas vusliku: omapra^ ^^ s^ ^^ lis-eesti kirjanduse Uatusteoseks realistioilt sndmuste juurde asu- zabadsag" ei andnud mingisugust lendu Kotkajrve Kratt". Sel on sib teid V selle thendus^^
, , , - , , . 1 mahukas romaan ^ kirjeldades pris asjalikult PhJust kiUse autode arvu vhe- ne leheklge mitmesuguste ma- juurde viimiseks. le kutsega aaneraimiku^^^ aga ka ,,Trooja vljadelt Raamat on kir- ^ ^ ^ ^ tnapevaselt kaugeid nemisele. Teiselt poolt on Ungari terjalidega ja on ndseks seUise- Vaimulik sisseiuhatu. nn nrPP. teiste KesKusie eesuasiem ]ouaa. jytatud he noorima paguluses sndmusi. kaubandusHkud ametivimud kurt- na judnud kuuenda numbrini pool- v Htipialnif n P o n r i v ^ o
Vlimuselt kaunis, sisult rikas leskasvanud eesti noore poolt ja AchiUese arengulugu, kasva- nd Ungari vhese vliskaubanduse teise aasta jooksul. Krati tegemise arendab eesti kooli i a k f e W ^ fotoalbum on toredaks niteks seUe mnese noorsooraamatu karakte- g^y^ g^^ g^ ^^^^^^ p^j-^^ ^ . le Ida-Eurbopa teistesse maades- petus anti juba esimese numbri i^tteid V L u ^ s L d T vana
- - - - - - ^ - - - - - ine kike just Liitu. Vi i - esimesel l ehekl j e l : " - - ' kasvatati nagu kiki noori. Talle vahekorda mjutab eriti N . Kotkajrve: knkalt, inille hoid^ ^ matkainuljeid Austr i eest-
K a Achillese arengulugu, kasva- nd Ungari vhese vmiskaubanduse teise aasta jooksul. Krti^ ^^ t^ ^ ja keeaasta I . . "line vikesest poisist Pelioni ku- "^^ Ida-Eurbopa teistesse maades- petus anti juba esimese numbri mtteid V Turnis hindab vann
mandri lneramnku eestlaste te- riga. Viimane as3aolu tmgis sele ^^^^^ ^ .^^ ^^^ ^^^^^^ .^^^^ se, e^e kike just N . UM. V i i - esimesel lehekljel: jupp pihlakat ema osa perekonnas S EkbaurnHt gevusest,,mis nitab goulist ja iga- auhindamise Ameerika hendriiki- kasvatati nagu kiki noori. Talle mast vahekorda mjutab eriti N . Kotkajrve, knkalt, mille noid on matkamuljeid Austraalia eest
des oleva noorsooraamatu auhmna- ^^ ^^ ^^ ^ kentauride juures sjalist, Lii^ poolt tstetud lihinna tus. voolis voolujooneliseks ja laulis laskoiinas, Ilme . . . Heironi juures vaimset haridust; Ungari toob 8()--85% oma list, u^^
maailmakirjanduse yjjj^3g^j^jyj.gg ^ bes7,5 miljonit tonni N . Ludust, na sulgedest ja saba kauri e - on vi^ InUd inspiratsiooni l ^ , ftvv,r,r.* k-i-^^tr-i^ Tnavu n i i TTncfQrilrToQyiic. 4 m _ ^ r t c f . b - n m ^ nn l i rAf lraihVif f l i W r a / ? ^ ^ ^ ' ^ ^
klgset rahvuslikku td.
cirmki Jufyiehf
ga. Homerose
klassika on andnud inspiratsiooni omast" iseloomu, kes oma juttu- Tnavu oli Ungaril plaanis im- dest; kaur on Kotkajrve jrve~de Taageperalt "on'uurimus"'mrtsi mitmesugusteks kirjandusteadusil- oskustega on vaimse hkkon- porteerida 100.000 autot, neist nidlind, kelle hles on tuuletarka- kditamistest 1949, L . Tnisson keks, aga ka oma ngemuse koha- loojaks. K u i Homerosel olid ju- 45.000 N. Liidust. Samasuguse taga- de mttesdemed. tutvustab rahvusvaheliselt tuntud
^ selt iluMrjanduslikuks umberju- ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ inimestega sega- silgi sai hUjuti ka Ida-Saksamaa, Krat i tegijaiks olid Toronto. Eesti eesti maalikunstnikku Austraaliast, mini elavad, siis peab Achilles ksi-^f^^^^ ma : Miks e i tule jumalad nd ei m, kuna nende eest saab l- et htki nime avaldatud tekstide ,,Saara*V M a i enam inimeste sekka nagu vanal neriikides kva vahiutat, mida riik juurde oleks lisatud. KraU vijar kunstnikke, kes ' ' jal?" . hdasti vajab toidu ja tehnoloogia andja on Kotkajrve komitee. ) Stokholmis, E .
Achillese noorplvele jrgneb la-ostmiseks. Lbi kuue numbri on toodud o r - M T r i i n u " pulmu See nooi-wsaja lugemisega saadud hingut .P.rnhkP .^njakik Trnnja vas . ganisatsiooni eesmrgid, uudiseid Naisksimusist ja naistest on kogemus on aastatega svene- tu. K a need vitlused on inimlikus ^ ^ _ , Kotkajrve hiskonnast, mis pea- mitmeid artikleid, S. Vasur vaatleb
Imestamapanevalt visa on H . R i - tustuseks. E a Helgi pikul on olnud ga t ajakirja Varraku vljaand- kauaaegne side Homerose loomin- misel.Kuigi-ee paar aastat taga- guga, kuna tdi tlgitud Ods- si luges oma ilmumise lpetatuks, seia'* oli 5-6-aastase!e tdrukule ^Vai?" jrgnesid ikka veel sabad kuni sel- lugemisvaraks, le viimaste llideni. Mdunud aasta sgisel Jrgnes .llatuseks Jtulehty sisaldades pikema J . Tih- ti jutustuse. Nd ilmus aga Var- raku erinumber, jllegi 0S-lehekl- jelise numbrina.
A. Valton
nud, kuni Judis oma loominguna lihtsuses hoopis erinevad Homero- * kunstigaleriisse paneme jiselt tegelevad tdega -ja mees- naisksit aial' toimunud mdunud aastal eestlaste luge- se kirjeldusist. Ikka kaugemale vaieldamatud suurused ja oma ^ ega, kes seda teevad. Aga selle rahvakunsti nitusi ja tde de- ^Jslauale. eemalduvad jumalad oma sohilapsi Selleprast on seal j^ -rval juhitakse thelepanu Kotka-'moiistratsiooneESTO^^^ Viksime ksida, miks ttariaps ja lemmikuid kaitstes, kusjuures g^^^^^id kbustega kige veidra -
Tegelikult on erinumber Eesti yalis AchiUese vi kuidas pst see' asemele tuleb inimene, kes isegi . ^^^^^^S -^ Vabariigi aastapeva number ja kangelane teda huvitama hakkas, pika, 10-aastase sjakigu mte- seda on rhutatud ka palgelehe kes kreeka mtoloogias vaid oma tust mistab ja vaid enesele antud trkivrvis ning lustratsioonis: kannast haavatusega teistest eri- lubaduse insertsist paigale jb, ^ lutf,, nnn Uues numbris kirjutavad: p. H . nes? Ta on ise elnud, et kui ta kuni saatuslik mrgitatud nool ta ^^ ^^ kreeka Snm- . rkp?unis ta . Laaneots Usk ja poliitika", usuks hingede rndamisse, ss ta kanda'haavab ning Achillese vit- .iakimi.t n.ic . J ^ n n V c inmicncp kolm Harald Tederi luuletust, V . tleks, et ta hing on uidanud va- lused lpetab. Ja k^romaan, sest L S a m a l aTafka e l S . e n a Obet Eks me neJ", H . Riga remgi Kreeka tulise pikse lmas, H . piku eesmrk on jlgida Ach- saagirohkete sjakikude idami kotkajrve loodust, taimi ja nende N^go-Konks Lnemaa mustriga ,.Vlja sotsialismi-vanglast!", Uk- videlnud Trooja mride all ja lest tema spruses, igluses, vah- ggj^ g) p^. ^p^pk^ la kan^e omadusi, aga k a loomariiki alates patja, H . A u n annab Viljandi raina, viuskaaslane, keUest me vaadanud Mkeene lundluse teras- vuses ja jonnakuseski. i^seks nine om? fLid%1 k r P P k sskede trjega. Kyid selle krval maakonna vapi kirjelduse, 0 . V a l -
AchUles ei ninud Trooja vallu- j^toloogia vTvikaks kangda^^^^^ ^"^"^ Kotkajrve ajalugu; Mr- lak kirivsid, S. Puus kandilist tamist, seda ei kirjelda ka autor, (j^g g g ^ ^ j ^ , ^ _ ^ ^ jutatakse neist,; kes enne sed e la - -ha^^ kelle Mgu lpeb leksania! sas-^ l^a^^ . ^ ^ ^ s i d . Viimases numbris^^^^m tal. Z IIZTC^^Z meeleolusid kirjeldav jutustus .S.Aunverilt on muina^^^ lumikellu-
nimethtedega autorilt; keste annist ja T p i h f e heks phjalikumaks ja meeldi- metil iastejutuke Kilpkonn",
vate mustrtsioonidega tiendatuks^ ^^ ;^^ ^^ :!^ ^
jarve loodusele, millest igasse H . Nelson Sydney Eesti Seltsi numbrisse on saadud inspiratsiooni kunsti- ja ksitringi,'tegevusest, vrsside -kirjutamiseks, heks Pi l i ksitleb eestlase Anne Langs- osaks on informatsioon Kotkajrvel toni edu ooperilaval us-Mere- toimva tegevuse eelteateist. Osa maal ja L . Corradi' kohtumist M a - numbreid moodustavad juba tege- rie Underiga. vuskroon&a. . Naisksitde alal kirjeldab Ene
Mitmest kljest tutvustatakse Runge, Kaarma naise likonda, H . .
suurt ei tea" , MaU Knnapuu ju- silt le Argoliselagendiku 3000 aas- tustus ^Ngemus", H . Salasoo ^at tagasi. Seist tunnet on olnud Eeti' Arhiiv , Austraalias", V . ka inglise naiskirjancul Joan
Grantil, kes on kirjutanud antiik- kreeka ainelise teose.
Tartu on' vaba! * *, Namii- b ia" , R . E . Repatrieerimisest", nende vahel rohkesti lhiartikleid, vljalikesid eesti ja ingliskeelseist ajalehtedest, nalju, karikatuure. Kik kokku on tohutliisuur materja- l i kogu, mis nitab, et toimetajal on pidevalt meeles ohiud uute Var- raku numbrite vl|aandmine.
. , . . ta pnev lugeda, samasugude h^^ ^ , , , ^ SeUise mahuka esikteose juures ^^^^^^^ ^^ ^^ ^^ ^ ^^^^ H . opik kais paan! korral koha- on monetist stiiliebahtlust, aga au- j^ ^^ j^ eluajast
peal Kreekaga tutvumas |a ss tori keeleoskus on siiski imetleta- ^utor mistab ka joonistada, m- , ^ . ^. . , hakkasidki sndmused ta vaimus vait suur isegi uute vormide tu^e- j^ g^ ^^^^^^^ kaaneioonis sihikindla ?^ Tanneri kivist. elama. Ngemused sellest ongi tamiseni. Ta ise on elnud, et kir- ^^gtega AchiUesest ja tema tuge- andnud mahuka romaan!. .jutades kasvas keeleoskus, aga sel- ^^ g^ j j^ g^g hoitavat odast Homerose maUm oli jumalate- line moodus eeldab tohutut tahte-
rohke selleaegse kreeka jumalate Judu ja pealehakkamist
rohkesti fotosid, mnel mral ka Kratt on nide enesevljenduse luulet H . Kopti , V . terasme, M .